Renessansi heliloojaid (0)

Guillaume de Machaut(1300-1377) – ars nova ajastu silmapaistvam helilooja , kirjutas esimese tervikliku missatsükli.
Phelippe de Vitry – tragdaat „Ars nova“ aastal 1324
Francesco Landino – Trecento suurkuju , pime muusik , pole ühtegi vaimulikku teost(s.h. motetti) kirjutanud.
Jacopo da Bologna – varase trecento tähtsam helilooja
Guillaume Dufay( 1400 -1474) – 1. Madalmaade stiili põlvkond; heakõlalise kompositsiooni peamine rajaja; žanrid: missad, motett , hümnid, laulud, vaimlik/ilmalik muusika
Johannes Ockeghem( 1410 - 1497 ) – 2. põlvkond; muusika vabas tehnikas, oli ka laulja ja õpetaja; žanrid: missa , reekviem , motett, ilmalik laul
Josquin Desprez( 1450 -1521) – 3. põlvkond; „muusikute vürst“; selge vorm, isikupärane, emotsionaalne, tähtis on tekst; žanrid: missa, motett, ilmalik laul, (leina)ood
Adrian Willart – 4. põlvkond; paneb aluse Veneetsia muusikakoolkonnale, pani aluse mitme kooli tehnikale; muusika maneerlik, peen, keeruline(musica reservata); žanrid: motett, madrigal , ricercar(pillidele)
Orlando de Lasso / Orlandus Lassus (1532-1594) – 5. põlvkond; üks isikupärasemaid heliloojaid; tema loomingus leidis oma viimase kõrgpunkti Madalmaade vokaalpolüfoonia, suur tähendus saksa muusika edasisele arengule; muusika on jõuline, värvirohke, julge, impulsiivne; žanrid: ilmalik laul, missa, motett, villanella , šansonett
Veneetsia koolkond:
Andrea Gabrieli(1520-1586) – missa, psalm , motett, oreli - ja ansamblimuusika
Giovanni Gabrieli( 1555 -1612) (A. Gabrieli vennapoeg ) – tseremoniaalmuusika (mitme koori)
Giovanni Pierluigi da Palestrina ( 1525 -1594) – looming tasakaalukas ja konservatiivne ; žanrid: missa, motett, hümn, magnificat, ilmalik ja vaimulik madrigal.
Clement Janequin – šansoonižanri kuulsaim esindaja
Hans Sachs – kuulsaim meistersinger
John Taverner(1490-1545) – 16. sajandi 1. poole väljapaistvaim inglise helilooja; 8 missat ja 28 motetti
John Dowland – Inglise ilmaliku laulu üks autoreist, näiteks „Flow my tears “ ja „What if I never speede“
Ars nova – uus kunst , tähistab muusikastiili Prantsusmaal ajavahemikus 1320- 1380 , sillutas teed renessansiajastule muusikas, võeti kasutusele eristamaks oma põlvkonna muusikat varem loodust.
Trecento – itaalia kultuur 14. sajandil
Musica reservata – väikesele suletud kuulajateringile reserveeritud muusika - haritlaste seltskonnalaul(keerukuse tõttu)
Madrigal – 14. sajandil Itaalias tekkinud polüfooniline ilmalik lauluvorm; sel pole aga midagi ühist hilisema, 16. sajandi madrigaliga; (16.saj) enamasti tõsised armastuslaulud , filosoofilise, erootilise, aga tihti ka religioosse alltekstiga; vaba värsivorm, iseloomulik on puändiga lõpetus paaris viimases reas
Ricercar – polüfoonilise väljenduslaadi kõige täiuslikuma žanri fuuga eelkäija
Villanella – Itaalia ilmalik lauluvorm 16. sajandil, kolmehäälne ja tihti rõhutatult algelise kõlaga
Šansonett – armastuslauluke(Prantsusmaal)
Meistersinger – 15.-16. sajandil Saksamaal tegutsenud käsitöölistest tsunftilaulikud