Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

KUULAMISTEST – KESKAEG, RENESSANSS, BAROKK JA KLASSITSISM (0)

1 Hindamata
Punktid

MUUSIKAÕPETUS – 10. KLASS
KUULAMISTEST – KESKAEG , RENESSANSS , BAROKK JA KLASSITSISM
KESKAEG
Gregooriuse laul
Gregooriuse koraal - 'Puer Natus Est Nobis' (Üks laps on meile sündinud)
Gregooriuse koraal - ' Veni Creator Spiritus ' (Oh tule Looja vaim)
Notre-Dame’i ajastu
Leoninus - 2-häälne organum 'Viderunt omnes ' (Kõik näevad)
Ilmalik muusika
Walther von der Vogelweide - 'Palästinalied' (Palestiina laul)
Keskaegne tantsumuusika Prantsusmaalt - 'Estampie'
13. sajandi motett - 'Alle psallite cum luya' (Kõik laulge-mängige rõõmuga)
RENESSANSS
Ars Nova (14. sajand)
Philippe de Vitry - Motett 'Imprudenter Circumivi" (Mõistmatult petma)
Guillaume de Machaut - 'Messe de Notre Dame' ( Jumalaema missa ), I osa ' Kyrie '
Madalmaade koolkond (15.-16. sajand)
Guillaume Dufay - Chanson 'Se la face ai pale ' (Kui mu nägu on kahvatu)
Ilmalik laul 16. sajandil
Itaalia ilmalik laul ja instrumentaalmuusika
Josquin Desprez - Frottola 'El Grillo' (Ritsikas)
Orlando di Lasso - Madrigal 'Matona mia cara ' (Minu armas daam)
Renessanssiaegne tantsumuusika Itaaliast - 'Saltarella'
Hilisrenessansi kirikumuusika
Reformatsioon
Martin Luther - Koraal 'Ein Feste Burg ist unser Gott' (Üks kindel linn ja varjupaik ), ingliskeelne versioon 'A Mighty Fortress is our God'
Rooma koolkond
Giovanni Pierluigi da Palestrina - 'Missa Papae Marcelli' ( Paavst Marcelluse missa), I osa 'Kyrie’
Veneetsia koolkond
Giovanni Gabrieli - 15-häälne kontsert 'Salvator noster' (Meie päästja)
BAROKK
Barokkooperi algusaastad
Claudio Monteverdi - ooper ' Orpheus ', avamäng
Claudio Monteverdi - ooper 'Orpheus', Orpheuse aaria 'Possente spirto' (Oo jumalad, allilma valitsejad)
Barokkajastu instrumentaalmuusika
Antonio Vivaldi - Viiulikontsertide tsükkel ' Aastaajad ', Kontsert nr. 1 'Kevad', I osa – Allegro
Antonio Vivaldi - Viiulikontsertide tsükkel 'Aastaajad', Kontsert nr.2 'Suvi', II osa – Adagio -Presto
Prantsusmaa barokkmuusika
Jean- Baptiste Lully - ballett -komöödia 'Le Bourgeois Gentilhomme' ( Kodanlasest aadlimees), Türklaste
marss
Inglismaa barokkmuusika
Henry Purcell - muusika näidendile 'Abdelazar' (Mauri kättemaks), Rondo
Kõrg- ja hilisbarokkmuusika
Johann Sebastian Bach - ' Prelüüd ja fuuga C- duur ', kogumikust 'Hästitempereeritud klaviir'
Johann Sebastian Bach - 'Tokaata ja fuuga d- moll ', orelile (katkend)
Johann Sebastian Bach - 'Brandenburgi kontsert' nr.5, I osa – Allegro (katkend)
Johann Sebastian Bach - 'Missa h-moll', osa ' Sanctus '
Georg Friedrich Händel - orkestrisüit 'Veemuusika', IV osa 'Hornpipe'
Georg Friedrich Händel - ooper 'Rodelinda', Bertarido aaria 'Vivi tiranno' ( Elagu türann)
Georg Friedrich Händel - oratoorium ' Messias ', koor 'Halleluja'
KLASSITSISM
Christoph Willibald Gluck - ooper 'Orfeus ja Euridice’, Orfeuse aaria 'Che faro senza Euridice'
(Mida teen küll ilma Euridiceta)
Franz Joseph Haydn - Sümfoonia nr. 94 'Üllatussümfoonia', II osa – Andante
Franz Joseph Haydn - Trompetikontsert Es-duur, III osa – Allegro
Wolfgang Amadeus Mozart - Sümfoonia nr. 40, I osa - Allegro molto
Wolfgang Amadeus Mozart - ooper 'Võluflööt', Papageno aaria 'Der Vogelfänger bin ich ja' (Olen linnukaupleja)
Wolfgang Amadeus Mozart - ‚Reekviem’, osa ‚ Dies irae’ (Viha päev)
Ludwig van Beethoven - Sonaat nr. 14 ‚ Kuupaiste ’, I osa – Adagio
Ludwig van Beethoven - Sümfoonia nr. 5 ' Saatuse ', I osa - Allegro con brio
Ludwig van Beethoven - Sümfoonia nr. 9, IV osa - lõpukoor 'Ood rõõmule'
KUULAMISTEST – KESKAEG-RENESSANSS-BAROKK JA KLASSITSISM #1 KUULAMISTEST – KESKAEG-RENESSANSS-BAROKK JA KLASSITSISM #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2017-12-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 15 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Iriskubarsepp Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Keskajast Klassitsismini
2
doc

Keskajast Klassitsismini

Üldiseloomustus Muusiku koht Ühehäälsus või Muusikainstrumendid Uued zanrid ja Tähtsamad heliloojad ühiskonnas mitmehäälsus vormid Keskaeg (5.- 13. saj) Kirikukesksus; vaimulik Kirikumuusika Valitsevale Kirikumuusikas 8. saj-st orel. Vaimulikus muusikas Muusika arvatava jumaliku päritolu tõttu muusika seotud esitajateks olid ühehäälsusele lisandus Ilmalikus muusikas fiidel, gregooriuse koraal, autor anonüümne; esimesed nimepidi jumalateenistusega, sel vaimulikud ja mungad. lihtne mitmehäälsus rebekk, harf, põikflööt, organum, liturgiline tuntud autorid Leoninus ja Perotinus ( 12

Muusika
Keskaeg kuni Romantism muusikaajalugu
1
odt

Keskaeg kuni Romantism(muusikaajalugu)

Keskaeg 5-13saj. Kirikukeskus,vaimulik muusika oli seotud jumalateenistusega sel puudus iseseisev roll.Muusikahariduse keskusteks kloostrid,noodikirja sünd. Tuntumad heliloojad olid Leoninus-"Viderunt omeres"kahehäälne Perotinus-"Viderunt omeres"neljahäälne Uued zanrid:Vaimulikus muusikad gregooriuse koraal,organum,liturgiline draama,motett,liturgiline missa. Ilmalikus muusilkas:rüütlilaul,instrumentaalne tantsuvorm estampli. Renesanss 14-16saj. Kultuuri ilmalikustamine.Muusikas tooniandvaks Madalmaad,Prantsusmaal ars nova,Kirkumuusika kõrvale tekkis mitmehäälne laul,noodtrükitehnika leiutamine.Muusikat tellisid ja rahastasid rikka linnakodanikud.kodune musitseerimine Tuntumad heliloojad olid Josquin Desprez-"Ave Maria..virgo serena" Giovanni Palestrin-"Kyrie" Uued zanrid: Ilmalikus muusikas motett,madrigal,villanella,balletto,instrumentaalne tantsumuusika Vaimulikus muusikas tsükliline kontsertmissa reekviem,madrigal,mot

Muusikaajalugu
Muusikaajalugu-mõisted-isikud
8
doc

Muusikaajalugu: mõisted, isikud

Tempo- (itaalia keeles tempo, ladina keels tempus "aeg", "ajavahemik") on heliteose esitamise kiirus. Alates 17. sajandist märgistavad seda tähised (largo, adagio, andante, presto, allegro jt). Tempo kindlaksmääramiseks kasutatakse metronoomi. Retsitatiiv- Pool lauldes rääkimine Zanr- Muusika kirjanduse või kunsti teose liik nt: sümfoonia, ooper, balett, laul jne.. Vorm- Vorm on muusikateose ülesehitus.Teos on mitmeosaline. Klassitsism- Klassitsism võttis eeskuju antiigist. Vana-kreeka kunsti peeti kõrgemaiks saavutuseks e. klassikaks. Romantism- on kunsti (arhitektuur, kirjandus, kujutav kunst, muusika, teater, kino) suund, sotsiaal-poliitiline ideoloogia ning stiiliperiood, mis tuli 1820.­1830. aastail klassitsismi asemele. Romantismi iseloomustab mineviku idealiseerimine, võõrdumus tegelikkusest, individualism, ebatavalised tegelaskujud ja sündmustik. Renessanss- Muusikas on romantism umbes 1820­1880 valitsenud suund

Muusikaajalugu
Muusikaajalugu- Vastused paljudele mõistetele-küsimustele-
8
doc

Muusikaajalugu- Vastused paljudele mõistetele, küsimustele..

Tempo- (itaalia keeles tempo, ladina keels tempus "aeg", "ajavahemik") on heliteose esitamise kiirus. Alates 17. sajandist märgistavad seda tähised (largo, adagio, andante, presto, allegro jt). Tempo kindlaksmääramiseks kasutatakse metronoomi. Retsitatiiv- Pool lauldes rääkimine Zanr- Muusika kirjanduse või kunsti teose liik nt: sümfoonia, ooper, balett, laul jne.. Vorm- Vorm on muusikateose ülesehitus.Teos on mitmeosaline. Klassitsism- Klassitsism võttis eeskuju antiigist. Vana-kreeka kunsti peeti kõrgemaiks saavutuseks e. klassikaks. Romantism- on kunsti (arhitektuur, kirjandus, kujutav kunst, muusika, teater, kino) suund, sotsiaal-poliitiline ideoloogia ning stiiliperiood, mis tuli 1820.­1830. aastail klassitsismi asemele. Romantismi iseloomustab mineviku idealiseerimine, võõrdumus tegelikkusest, individualism, ebatavalised tegelaskujud ja sündmustik. Renessanss- Muusikas on romantism umbes 1820­1880 valitsenud suund

Muusikaajalugu
Muusika ajastud-õpimapp
30
docx

Muusika ajastud, õpimapp

refräänid (fa-la-la). · Pillid ja instrumentaalmuusika 16. Sajand Muusikainstrumentidest kasutasid heliloojad lautot, viiulit, orelit ja klavikordi ning ka klavessiini. Puhkpillidest pommereid, nendest arenesid välja oboe, fagott, hornid ja metsasarv. Sellest ajast pärineb ka trompet. BAROKK · Sissejuhatus Kunstistiil, mis saab alguse 16. saj. lõpust ja kestab kuni 18. saj. keskpaigani. Tekkis Itaalias. Sõna Barokk on tuletatud portugali keelest ja tähendab "Lopergust pärlit" See levis katoliku usuga maades, levis ka üle Euroopa ja levis isegi Ameerikasse. See kultuur kajastas ajaloosündmusi, antiiklegende. Kunst ülistas kangelaslikkust ja esinduslikkust. Hooned ja ehitised olid kaunistatud uhkete kujude ehk skulptuuridega. Ruumi sisemus kaunistati peeglitega, maalidega. Riietus muutus luksuslikuks, kanti parukaid, ehteid . Muusikas võeti kasutusele kaunistusvõtted: triller, eellöök, glissando.

Muusikaajalugu
Keskaegne--Renessanss-Barokk-Klassitsistlik muusika-- kokkuvõte
2
docx

Keskaegne-, Renessanss, Barokk, Klassitsistlik muusika - kokkuvõte

KESKAEG 5-14 saj AJASTU ÜLD- ISELOOMUS-TUS: Kiriku võim; ideaaliks päevad läbi palvetav pühak; ristisõjad; oluline inimese päritolu; askeetlikud elulaadid; rüütlimoraal (aus võitlus); Gregoorius Suur ühtlusab kirikuliturgia; Euroopa rahvuste sünd, riikide teke, keelte kujunemine, valdavalt suuline kultuur; alusepanek kultuuriväärtustele; katkud ja sõjad; ebahügieenilisus; usk MUUSIKA ISELOOMUSTUS: vaimulik, monotoonne, saateta, kindel taktimõõt puudub, ladinakeelne, ühehäälne (10.-11. saj hakkab tekkima 2- häälsus; mitmehäälne muusika à burdoon ­ taustajoru; parafoonia ­ meloodia dubleerimine; heterofoonia ­ suvaline mitmehäälsus); põhiintervallid kvart, kvint ZANRID: Vaimulikus: gregooriuse koraal, organum, liturgiline draama, motett. Ilmalikus: rüütlilaul, instrumentaalne tantsuvorm estampii. RENESSANSS 14 ­ 16 saj AJASTU ÜLD- ISELOOMUSTUS: Antiigi taassünd; humanism; eneseteadvuse kasv, teadmishimu; lapsi kasvatati nagu väikseid täiskasvanuid;

Muusikaajalugu
Ajastute võrdlev tabel
7
doc

Ajastute võrdlev tabel

AJASTUTE VÕRDLEV TABEL KESKAEG RENESSANSS BAROKK KLASSITSISM ROMANTISM 5. - 13. saj. 14. - 16. saj. 17. - 18. saj. I pool 18. saj. II pool ­ 19. saj. 19. saj. I veerand Kirikukesksus. Inimesed Huvi kirikukammitsaist Euroopa pol. elu rahutu; Levisid valgustuslikud

Muusikaajalugu
Keskaja muusika - Muusikaajalugu
11
docx

Keskaja muusika - Muusikaajalugu

jms. Barokk jätkas paljus renessansis alustatut, kuid tõi ka palju uut. Kohati eksisteeris koos uus ja vana nii ühiskonnas kui kunstis üldse. Nii jätkus vaimuliku koorimuusika areng, mille kõrvale tuli vaimulik instrumentaalmuusika. Kasvas huvi ilmaliku muusika vastu, mis arenes edukalt. Püsis huvi vokaalmuusika vastu, kuid populaarsemaks sai instrumentaalmuusika. Barokk kunsti- ja muusikastiilina sündis 16. sajandi Itaalias, kus kujunes enamik ajastu muusikazanritest (kunstis arenes barokk enim Prantsusmaal) ning Itaalia oli kõigis muusikavaldkondades Euroopale eeskujuks. Muusikastiilina võeti barokk kasutusele alles 18/19. saj. vahetusel. Muusikastiilid Kuigi Itaalia oli kõigis muusikavaldkondades Euroopale eeskujuks, ei kujunenud Euroopa muusikas ühtset muusikastiili. Erinevates maades olid erinevad stiilid, sest nii Inglismaa kui Saksamaa muusika oli kord Itaalia, kord Prantsusmaa mõju all. Kuid siiski kujunesid välja 3 armastatumat muusikastiili: I - Vana e

Muusika




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun