Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Vitamiinid". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
vitamiin, vitamiinid, vaegus, kapsas, hautatud, maksas, pärm, häireid, luud, väsimus, kaunviljad, kana, ainevahetuseks, köögiviljad, kasvamise, zilmer, kaltsium, vesilahustuvad, rasvlahustuvad, antioksüdant, piimatooted, toiduainetes, taimeosad, nõges, lillkapsas, spargelkapsas, kaer, herned, niatsiin, foolhape, biotiin, juustus, depressioonKooli nimi nimi VITAMIINID Referaat Juhendaja: Koht ja aasta SISUKORD SISUKORD...................................................................................................................2 SISSEJUHATUS...........................................................................................................3 1 RASVLAHUSTUVAD VITAMIINID........................................................................4 1.1 Vitamiin A............................................................................................................4 1.2 Vitamiin D............................................................................................................5 1.3 Vitamiin E.............................................................................................................6 1.4 Vitamiin K............................................................................................................8
Vitamiin A ·kasvamiseks ning organismi 8001000 µg-ekvivalenti 5 g hautatud maksast, kudede taastootmiseks, * 10 g maksapasteedist, * 70 g porgandist, ·naha ja juuste tervise * 100 g munakollastest, tagamiseks, * 120 g kuivatatud aprikoosidest,
· kehaomaste ainete sünteesiks; · energeetilistel eesmärkidel. Elusorganism on termodünaamiliselt ebapüsiv süsteem mis lakkab töötamast, kui energiat väljastpoolt pidevalt ei lisandu. Energiat on vaja selleks, et teha tööd: · liikuda; · biosünteesida; · teostada ainete transporti; · jätkata sugu, jne. Seega on toit inimese kehale nii kütuseks, kui ehitusmaterjaliks. Inimtoidu komponentideks on valgud, süsivesikud, lipiidid, vitamiinid, vesi, mineraalained, mikroelemendid. Makrotoitaineid = põhitoitaineid vajatakse päevas grammides. Mikrotoitaineid = minoorseid toitaineid vajatakse päevas mikro- või milligrammides. Valgud Vitamiinid Süsivesikud Mineraalained Lipiidid Mikroelemendid Vesi 3. Peatükk. SEEDESÜSTEEM JA SEEDIMINE.
soodustavad kolesterooli väljutamist organismist, aeglustuvad glükoosi imendumist, vältimaks veresuhkru taseme liiga kiiret tõusu. 8. Milliseid funktsioone on süsivesikutel inimese organismis? · on organismi põhiliseks energiaallikaks: 1 gramm süsivesikuid = 4,1 kcal, · kuuluvad rakkude ja kudede koostisesse, · määravad veregrupi, · kuuluvad paljude hormoonide koostisesse, · omavad kaitsefunktsiooni antikehade koostises, · neil on inimorganismis varuaine roll maksas ja lihastes talletatav glükogeen on ajutine glükoosi tagavara, mida organism saab vastavalt vajadusele hõlpsasti kasutada, · kiudained on vajalikud seedesüsteemi korrashoidmiseks. 9. Kas sportlase toidus peaksid süsivesikud moodustama väiksema osakaalu kui tavainimese toidus, kui siis millises vahekorras peavad sportlase toidus olema esindatud süsivesikud valgud ja lipiidid energia saamise seisukohast? Sportlastel on soovitav saada kogu energiavajadusest rasvadest 20-35 %,
Lipaasid süljes, maonõres, pankrease e. kõhunäärmenõres ja soolenõres, lõhustavad lipiididest triglütseriidid e. rasvad. Maos lõhustatakse 1/3 triglütseriididest, peensooles ja jämesoole ülemises osas ülejäänud 70-90 %. Fosfolipiide, sh. nende peamist esindajat toidus letsitiini, lõhustavad kõhunäärmes sünteesitavad fosfolipaasid koos sapphapete ja Ca2+ ioonide abiga. Tsüklilised lipiidid: kolesteriidid ja rasvlahustuvad vitamiinid hüdrolüüsitakse e. lõhustatakse lipiidesteraasiga, mida toodetakse samuti kui lipaase ja fosfolipaase kõhunäärmes e. pankreases. Lipiidide lagunemisel tekkivad veeslahustuvad (glütserool jm. hüdrofiilsed molekulid), mis imenduvad kergesti läbi soole seina verre vees lahustumatud (rasvhapped) komponendid, mis imenduvad raskemini ja vajavad selleks sapphappeid. Maksas paiknevas sapipõies toodetavad sapphapped vabanevad lipiididerikka toidu
Vitamiinid Vitamiinid on heterogeensed, bioaktiivsed, madalmolekulaarsed, peamiselt eksogeensed orgaanilised ained. Vitamiine vajab inimene väga väikestes kogustes - mikrogrammidest kuni milligrammideni. Paljud vitamiinid on ensüümide koostises, seega mõjutavad nad organismis toimuvaid protsesse, sealhulgas ainevahetusprotsesse. Vitamiinid tõstavad ka organismi kaitsevõimet. Mõningaid vitamiine (näiteks vitamiin K) sünteesib inimese seedekulgla mikrofloora piisavalt. Naharakkudes toimub ultraviolettkiirguse mõjul vitamiini D süntees. Teatud tingimustel on inimorganism võimeline sünteesima vitamiine nt niatsiini aminohappest trüptofaanist ja ka eelühenditest (provitamiinidest). Kui toit sisaldab piisavalt beetakaroteeni või teisii karotenoide, sünteesib organism sellest retinooli, seda siiski ainult toidu piisava rasvasisalduse juures. Vitamiinid jagunevad vesi- ja rasvlahustuvateks
VITAMIINID On vajalikud meie organismi normaalseks funktsioneerimiseks. Organism neid ise sünteesida ei suuda. VITAMIINID EI OLE TOIDU ASENDAJAD. Neil ei ole energeetilist väärtust. Vitamiinid ei asenda - valke - rasvu - süsivesikuid - vett ega ka üksteist Parimaks vitamiiniallikaks inimorganismi jaoks on tasakaalustatud ja mitmekesine toit. Enamik vitamiine on ensüümide koostisosad. Vitamiinide puudusel ei saa organism valmistada vastavat ensüümi, mille koostisse vitamiin kuulub ja seega on ainevahetus häiritud. Termini “vitamiinid” võtsid esimest korda kasutusele biokeemik Frederick Hopkins ja vitamiini teooria rajaja Casimir Funk aastal 1912 Frederick Hopkins Casimir Funk Vitamiinid jagunevad vesilahustuvad rasvlahustuvad Vesilahustuvad vitamiinid: B1 (tiamiin), B2 (riboflaviin), B3 (niatsiin), B7-(biotiin), folaadid, B12-vitamiin, C-vitamiin (askorbiinhape), B5 (pantoteenhape) Rasvlahustuvad vitamiinid:
Vitamiinid funktsioneerivad põhiliselt ensüümide koostises, mis omakorda omavad paljusid tähtsaid funktsioone inimese organismis. Ensüümid koosnevad valgulisest osast ja koensüümist. Koensüümisks ongi tihtipeale vitamiin või ta sisaldab vitamiini või on selleks molekul mis on toodetud vitamiinist. Ensüümid vastutavad oksüdatsiooniprotsesside eest organismis. Nad on osade biokeemiliste protsesside (kasvamine, ainevahetus, rakkude taastootmine, seedimine) olulisteks teguriteks. Kuna vitamiinid tegutsevad n.ö. raku tasemel, võib ühe või mitme vitamiini puudus esile kutsuda erinevaid haigusnähte. Paljud inimesed arvavad, et vitamiinid võivad asendada toitu. Tegelikult aga vitamiinid ilma toiduta ei omastu. Vitamiinidel on oluline osa rasva ning süsivesikute muutmisel energiaks, samuti luu- ning lihaskoe moodustumisel. Välja arvatud mõned erandid, ei ole inimese organism ise võimeline sünteesima vitamiine ja seega peab ta neid saama toiduga.
· allikad: kalamaksaõli, veisemaks, seamaks, kanamaks, toores porgand, või Vitamiin D ehk kaltsiferool · rasvlahustuv · võimalik ise sünteesida ja ka toidust saada · tähtsus: sugu- ja kilpnäärmete töö, hammaste ja luude tugevus (Ca ja P ainevahetus), kesknärvisüsteemi korrashoid, vastupanu külmetushaigustele, vähkkasvaja ennetamine · defitsiidist enim ohustatud imikud ja väikelapsed, kroonilise alkoholismi korral · kõige "mürgisem" vitamiin. võib põhjustada veresoonte lupjumist, seedehäireid, Ca ladestumist makku, liigestesse, südamesse ja neerudesse. liigtarbimine toiduba on peaaegu võimatu, selleks on tarvis preparaate (nt kalamaksaõli) · soovitus keskmiselt 7,5-10 g · allikad: rasvane kala, kalamaksaõli, munad Vitamiin E ehk tokoferool · rasvlahustuv · tähtsus: antioksüdant, vähendab südamehaigusi, kaitseb veresooni, kaitse UV kiirguse
Imendunud biotiini transpordib organismis albumiin ja mitmed globuliinid. Biotiini talletavad maks, neerud, lihased ja aju. Eritatakse teda uriini ja väljaheitega. Biofunktsioonid Biotiin on liitensüümide koensüüm. Biotiin-sõltuvat karboksüülimist vajab Gle-süntees, rasvhapete süntees pikemaahelaliste PUFA-de süntees (polüküllastamata rasvhapped) ja hargnenud ahelaga aminohapete katabolism. Lisaks vajavad biotiini ka folaadi, pantoteenhappe ja vitamiin B12 metabolism. Defitsiidist tulenevad probleemid Normaalse toitumise ja tervislike eluviiside korral biotiinivaegust ei esine. Siiski on nüüdisaja tingimustes selle kujunemise tendents. Kuna biotiini biosaadavus taimsete allikate puhul on suhteliselt väike ning üha enam esineb soolte tegevust pärssivaid olukordi – alkoholi liigtarvitamine, antibiootikumide kestev manustamine jne. Vaeguse tunnused: Isutus, unetus Lihaste valulikkus Kuiv nahk
Vit. Vajalikkus Puudus Allikad Omastami Omastami st st takistab soodustab C Tõstab organismi Organismi marjad, puu- Vitamiinid Antibiooti vastupanuvõimet; vähene ja A, B6 ja kumid, Peletab kevadväsimust ja vastupanuvõime köögiviljad, E, seleen, stress, stressi; haigestumisele, nt tsink, kortisooni Vajalik ühendavate veritsevad mustsõstrad, mangaan d, kudede moodustamiseks igemed, haavade astelpaju, suitsetami
Toiduenergia on väljendatud kilodzaulides (kJ), megadzaulides (MJ) ja kilokalorites (kcal), kusjuures 1 kcal = 4,2 kJ ja 1 MJ = 1000 kJ. Toiduenergia põhilisteks allikateks on süsivesikud ja rasvad. Valke hakkab organism kasutama energiaallikana alles süsivesikute ja rasvade defitsiidil. Energiat saadakse ka alkoholist ja orgaanilistest hapetest. 1.Toitained Inimtoidu toitained on järgmised: valgud, süsivesikud, toidurasvad e. lipiidid, vesi, mineraalained, vitamiinid ja mikroelemendid. Toitainete põhiülesannetest (energeetiline, ehituslik ehk plastiline, bioregulatoorne jne.) tuleneb, et inimorganismi häireteta talitluse tagamine on seotud ratsionaalse toitumisega. Menüü koostamisel on soovitatav toitainete jaotus, milles valgud moodustavad 1015%, rasvad 2530% ja süsivesikud 5560% päevasest energiast. Toitainevajaduse alusel tehtud toiduainete valik tagab makrotoitainete ööpäevase tasakaalustatuse, arvestades süsivesikute, valkude ja
Glükoosi nii nagu fruktoosigi kasutab organism kudedes energia saamiseks oksüdatsiooni protsesside käigus (toimub hapniku juuresolekul, tavaliselt aeroobses faasis saadakse hapniku juuresolekul 38 ATP molekuli väärtuses energiat). Osa energiat läheb rakkudes 1 endis ainevahetusprotsesside kindlustamiseks, osa energiat aga kulub keha temperatuuri hoidmiseks. Ülearune glükoos muudetakse maksas ja lihastes glükogeeniks ning põhiliselt rasvkoes triglütseriidideks(rasvhapped ja glütserool), mis kujutab enesest varu e depoorasva. Vajaduse korral aga organism suudab triglütseriide ja glükogeeni taas muuta glükoosiks ning kasutada ära energia saamiseks. Rasvhappeid glükoosiks ei muudeta. Pärast söömist vereglükoosi sisaldus tõuseb, see stimuleerib kõhunäärme b-rakkudes insuliini vallandumist. Insuliin hakkab vere glükoositaset langetama.
Inimene suudab sünteesida ainult üksikuid vitamiine ja neidki vaid sobivate lähteühendite ja välistingimuste koosmõjul. Vitamiinide ülesanded inimorganismis Vitamiinid on heterogeensed, bioaktiivsed, madalmolekulaarsed, eksogeensed orgaanilised ained. Nad on liitensüümide ehituslik-funktsionaalsete osadena hädavajalikud ensüümkatalüüsis ja seetõttu eriti vajalikud organismi normaalses elutegevuses. Inimesele on vitamiinid asendamatud mikrotoitained. Eksogeensus tähendab seda, et vitamiine ei sünteesita organismis, vaid neid peab kindlasti toiduga saama. Vitamiinide puhul on eksogeensus teatud määral siiski suhteline, sest: 1) mõningaid vitamiine sünteesib inimese seedekanali mikrofloora kas osaliselt või piisavalt (näiteks pantoteenhape, niatsiin, vitamiin K, jt.) 2) teatud vitamiine suudab inimorganism ka vajadusel ise sünteesida (näiteks
Vitamiin A (retinoidid) Nimetused: retinool, retinaal, retinüülestid, retineenhape, 3,4-dihüdroretinool Metabolism: Taimne toit: · 30...60% karotenoididest imendub peensoole ülaosas karoteeni dioksügenaas retinool ( tekib 2 mol, / - 1 mol retinooli) · Osa imendub, pakitakse CM-desse vere lipoproteiinide ja membraanide ehituses, akumuleeritakse maksas · Osa jääb imendumata ja väljutatakse (imendumist pärsib nt kohv ja alkohol) Loomne toit: · Retinüülester hüdrolüüsub retinool (imendub peensoole ülaosas) + rasvahapped Kudedesse liigub retinool, retinüülestrid (retinüülpalmitaat) on peamine (85...90%) vit. A deponeerimisvorm inimkehas (paikneb maksas)!!! Kudedesse liikumine: · Retinüülestrid hüdrolüüsitakse retinooliks · Seotakse RBP-ga (plasma retinol binding protein)
Rasvlahustuvad: Vitamiinid Mõju Tulenevad probleemid Vitamiin A Biofunktsioon: A-vitamiini täielik A-vitamiinil ja selle vormidel on puudumine (ka bioaktiivsuse Retinoolitaoliselt mõjuvate ainete geneeriline steroidhormoonilaadne biotoime. minetanuna) toidus või nimetus, ka bioaktiivsete,biomikromolekulide A-vitamiinist (geneeriline nimetus) kestev defitsiit võib rühm ja asendamatu rasvlahustuv vitamiin
• Teda on vaja kasvuks ja arenguks, närvirakkude funktsioneerimiseks. • Teda on vaja naha tervise ja struktuuri säilitamiseks. • Teda on vaja adrenaal- ja türeoidhormoonide funktsioneerimiseks. • A-vitamiin tagab epiteelirakkude (silm, kops, seedetrakt) lima tootva võime. • A-vitamiin on antioksüdant - kasvajate vastane SOOVITATAV KOGUS • A-vitamiini päevane soovitatav kogus on 800–1000 µg-ekvivalenti, sellise koguse saame näiteks: 5 g hautatud maksast, 10 g maksapasteedist, 70 g porgandist, 100 g munakollastest, 120 g kuivatatud aprikoosidest, 120 g võist, 150 g porgandimahlast, 200 g paprikast. ALATARBIMINE • kanapimedus • kahvatu • kuiv nahk • kuivsilmsus ehk ksefoftalmia • vananenud väljanägemine ÜLETARBIMINE • maksakahjustused • kuiv nahk • juuste väljalangemine • loote kahjustused (teratogeenid) • pikaajalise üledoosi korral osteoporoos KUS SEDA LEIDUB
Kirjuta, kuidas need on omavahel seotud. Toitained on keemilised ained, mida organismid vajavad ainevahetuses või kasutavad energiaallikana. Toit on igasugune rasvadest, süsivesikutest, veest, valkudest ning vitamiinidest koosnev aine, millest inimene saab eluks vajalikke aineid ning energiat. Toiduainete koostisosad on toitained. Täienda toitainete skeemi, kirjutades kastidesse sobivad terminid: vitamiinid, valgud, mikrotoitained, süsivesikud, vesi, makrotoitained, mineraalained. Toitained: Makrotoiteained Rasvad Süsivesikud Valgud Vesi Mikroiteained Vitamiinid Mineraalid Tõmba alljärgnevas loetelus toitainetele joon alla: jahu, muna, v alk, liha, piim, vesi, sai, vitamiinid, rasvad, puuviljad. Vitamiinid Milliseid vitamiine on nendes toiduainetes? Kirjuta, millist vitamiini selles toidus leidub ja miks on see vitamiin organismile vajalik
Tallinn, 2013 Sissejuhatus Tervis on väga tähtis. Kui tervist pole siis pole ka elu. Tervist tuleb väga hoida. Kui oled tubli ja hoiad tervist hästi, võid kaua elada ja seda me kõik soovime. Tervise hoidmine tähendab, et sa hoiadki oma tervist. Näiteks ei suitseta ei joo alkoholi ja energiajooke jne. Kui me hoiame tervist ja saame vanaks ikka päris vanaks siis meie luud on tugevamad, kui neil kes ei hoolitsenud tervisest. Kui te mõtlete, et ei suitseta ja ei joo alkoholi on kuidagi vähe siis on võimalik ka süüa vitamiine. Need annavad meie kehale asju mida on meil vaia. Kui tarbida vitamiine korralikult, ehk nagu kirjas on meie tervis palju parem. Tervis ja vitamiinid Vitamiinid on väga erineva struktuuriga orgaaniliste bioaktiivsete biomolekulide rühmad ja
Laktatsiooni ajal on emapiim imikule küllastumata rasvhapete allikaks ta vajab neid kesknärvisüsteemi ja aju funktsioonide arenguks. Toitumise planeerimisel on oluline vältida rasvarikkaid toiduaineid: viinerid, margariin, rasvased saiakesed ja küpsised, friikartulid ja kartulikrõpsud, keeduvorstid jm. Kindlasti tuleks eelistada kergelt omastatavat võid, taimeõli ja koort. Rasvadest loobuda ei tohiks, sest neis on rasvlahustund vitamiinid A, E, ja D. Sarnaselt üldpopulatsioonile on soovitatav ka rasedal tarvitada vähemalt kahel korral nädalas kala, üks neist õlirikas kala, mis on oomega-3 rasvhapete adekvaatseks allikaks. Süsivesikute vajadus Süsivesikute vajadus on suur ja nendest saadav toiduenergia peaks moodustama ligi 60% kogu organismi päevasest saadavast energiast. Suurenenud energiavajadus raseduse ja laktatsiooni ajal tuleb katta peamiselt süsivesikutega
Vitamiinid ja vajalikkus A vitamiin Soovitav kogus mehele 0,9g, naisele 0,7g. Maksimaalne kogus 3g. Vaegus kanapimedus, kahvatu ja kuiv nahk. Ületoos maksakahjustused, kuiv nahk, juuste väljalangemine, loote kahjustused (teratogeenid), pikaajalise ületoosi korral osteoporoos. Leidub 100g kohta kalamaksaõli(30mg), maguskartul e bataat (0,71mg), veisemaks (keedu,prae)(7,74mg), või (0,68mg),
· maks · seemned · idud Defitsiit Tsingidefitsiidiga patsiente iseloomustavad vereringe häired, minestamiskalduvus, valged laigud sõrmeküüntel ja ebamäärased laigud nahal ning juuste väljalangemine. Lisamanustamine on efektiivsem, kui teda manustada koos vase ning vitamiinidega A, E, B6. Üleannustamine Tsingi üleannustamine tõrjub organismist välja vase. Krooniline üleannustamine viib vase vaeguseni organismis ja sellega kaasneva aneemiani. A vitamiinid A-vitamiin on rasvlahustuv vitamiin, mida saadakse põhiliselt kahest allikast: retinoididest ja karotinoididest Vajaduse sümptoomid: kanapimedus, kahvatu ja kuiv nahk A-vitamiini on vaja: · kasvamiseks ning organismi kudede taastootmiseks, · naha ja juuste tervise tagamiseks, · limaskestade kaitseks infektsioonide eest, · kaitseks õhus esinevate saasteainete vastu, · nägemiseks, aitab nt. kanapimeduse puhul, · luudele ja hammastele, · vereloomele, · suguorganite arenguks,
Anna Haava nim. Pala Kool Vitamiinid Uurimustöö Bioloogias 12.12.2007 Vitamiinid Vitamiinid on heterogeensed, bioaktiivsed s.t.omavad teatud regulatoorset mõju organismi ainevahetuslikele protsessidele, madalmolekulaarsed ning eksogeensed (vitamiine ei sünteesita harilikult organismis (inimese puhul), vaid saadakse seedekulgla kaudu toiduga või mõnel muul viisil) orgaanilised ained, millel ei ole energeetilist tähtsust ja mille vajadust päevas väljendatakse kas milligrammides või mikrogrammides.
Vitamiin A Retionoid; retinaal on nägemisel valgust vastuvõttev molekul. A-vitamiin silmade kuivamine ohustab põletikega, mis ka peale retinaalil, osaleb 55epiteeli, sealjuures eriti silma limaskesta arengus ning paranemist võivad jätta arme ja ohustada nägemist. retineenhape immuunsüsteemi töös. epiteeli ning naharakkude arengus. võtab vitamiin osa kõhre ja luukoe (ka hammaste) arengu ning kasvu Hemeraloopia (nägemishäire pimeduses) Maks regulatsioonis. embrüo ja noore organismi rakkude normaalseks Lima tekke häirumine (kuiva silma sündroom ja Piimatooted arenguks, platsenta ja spermatosoidide arenguks, maomahla suurenenud infektsioonirisk)
Vitamiinid Rasvlahustuvad vitamiinid A-vitamiin - retinoidid A-vitamiini on vaja: · kasvamiseks ning organismi kudede taastootmiseks, · naha ja juuste tervise tagamiseks, · limaskestade kaitseks infektsioonide eest, · kaitseks õhus esinevate saasteainete vastu, · nägemiseks, aitab nt. kanapimeduse puhul, · luudele ja hammastele, · vereloomele, · suguorganite arenguks, · kolesterooli ainevahetuseks, muutes selle suguhormoonideks,
VITAMIINID Helena Lattik Kris Jalas Mis on vitamiinid? ❏ Bioaktiivsed ühendid ❏ Asendamatud mikrotoitained ❏ Kaitsevad ja aitavad ❏ Kestev puudujääk kahjulik ❏ Saadaks segatoidust ❏ Hüpovitaminoos ehk vitamiinivaegus Kellele? ❏ Kõigile, eelkõige neile kel vitamiinipuudus. ❏ Vitamiinide vajadus sõltub: ❏ soost ❏ vanusest ❏ kehalisest aktiivsusest ❏ organismi tervislikust seisundist Näiteks: ❏ Rasestumise ja loote kasvuperioodil on väga oluline foolhape
võib tekkida asendamatute rasvhapete defitsiit. Asendamatute rasvhapete hulk ei tohiks langeda alla 3% toiduenergiast. Rasedatel peaksid asendamatud rasvhapped katma 4,5% ja rinnaga toitvatel emadel 6% toiduenergiast. Trans-rasvhapetest ei ole soovitatav saada üle 2% toiduenergiast. Neid on palju margariinides, mistõttu nendega ei maksa liialdada. Loomsed toidurasvad sisaldavad rohkesti kolesterooli. Kolesterool on rakumembraanide koostisosa ning vajalik paljude nn. steroidhormoonide, ka vitamiin D3 -hormooni ehk kaltsitriooli sünteesiks. Organismis endas toimub kolesterooli süntees maksas (80%), nahas (5%) ja ka teistes kudedes. Kolesteroolisisalduse pikaajaline langus toidus suurendab negatiivse tagasiside printsiibil tema sünteesi. Pikaajaline kolesteroolirikka toidu söömine võib põhjustada selle ladestumist veresoonte seintele. Päevane toidu kolesteroolisisaldus ei tohiks ületada 300 mg. 2.3. Soovitused süsivesikute tarbimiseks
energeetiline väärtus on 3000 kcal, peaks ööpäevas tarbima umbes 450 g süsivesikuid (vajatav 60% kaloreid peab olema tagatud). Rasvad Rasvad kuuluvad põhitoitainete hulka. Rasvarikas toit on maitsev ja rahuldab ka väikestes kogustes kiiresti isu. Rasvapuudus vähendab organismi vastupanuvõimet nakkushaiguste ja külma suhtes. Energiaväärtuselt ületavad nad süsivesikuid ja valke üle kahe korra. 1kg rasva annab 9,3 kilokalorit. Rasvas lahustuvad mitmed vitamiinid (A;E;D-vitamiin). Nende vitamiinide omastamine oleneb suurel määral toidu rasvasisaldusest. Rasvad on mitmete bioloogiliselt aktiivsete ainete (letsitiin, F-vitamiin) allikaks. Inimorganismi rasvavarud on küllalt suured. 70 kg inimeses on 12 kg rasva. Organismis tekib rasv ka süsivesikutest ja valgust. Inimorganismi vajaduste rahuldamise seisukohalt pole ükski rasv täiuslik. A- ja D- vitamiini on ainult loomsetes rasvades, E-vitamiini rohkem taimeõlis
Rasvlahustuvad vitamiinid Georg Truman 9B Vitamiinide avastuslugu algab aastal 1906, kui näidati, et peale valkude, rasvade ja süsivesikute vajavad kariloomad tervena püsimiseks veel mingeid aineid. 1917. aastal avastasid A-vitamiini sõltumatult Elmer McCollum Wisconsin-Madisoni ülikoolist ning Lafayette Mendel ja Thomas Burre Osborne Yale'i ülikoolist. Rasvlahustuvad vitamiinid vajavad omastumiseks toidurasvu. Liialt rasvavaene toit võib viia rasvlahustuvate vitamiinide defitsiidini organismis. Rasvlahustuvad vitamiinid: · A vitamiin ehk retinoidid, · Dvitamiin ehk kaltsiferoolid, · Evitamiin ehk tokoferoolid, · K vitamiin ehk naftokinoonid, · Q vitamiin ehk ubikinoonid A-vitamiin (retinoidid, antikseroftalmiline vitamiin) Vajab seedekulglas imendumiseks nii rasvu, kui mineraalaineid.
Oluline soovitus : pikaaegse parenteraalse toitumise korral tuleb silmas pidada vitaminide defitsiidi tekkevõimalusi ning lisada vitamiine haigete parenteraalsele toidule. Vitamiin A - RETINOOL HOOLITSEB VÄLIMUSE EEST R=CH2OOR1 = retinooli ester Üldnimetus on retinoidid. Juba vanas Egiptuses tunti kanapimedust kui toitumisega seotud haigust ja raviks soovitati maksaekstrakti. Ühendi eraldas munarebust ja võist E. McCollum ning tähistas selle A tähega, millele lisandus eessõna vitamiin. Vitamiin A ja nägemisfunktsiooni seose avastas 1935.a G. Wald. · See vitamiin hoolitseb nägemise eest · Tagab valgu- ja süsivesikute normaalse ainevahetuse ning neerupealsete ja kõhunäärme talitluse. · Aitab organismil vastu panna nakkusele · Hoiab limaskestad ja naha heas seisundis A-vitamiini leidub : loomsetes toiduainetes (maksas, kanamunades, piimas, koorevõis ning koores). Suvel on piimatoodetes A-vitamiini
kogused keskkonnas kas tänu tööstusele või õnnetustele. Saastumata toitu süües ei ole võimalik tarbida organismile kahjulikus koguses seleeni. Parimateks seleeni allikateks on valgurikkad loomsed toiduained nagu liha ja munad ning kala, seened ja täisteratooted. Toiduainete seleenisisaldus oleneb pinnase seleenisisaldusest. Seleeni päevane soovitus on 4050 µg, 50 µg seleeni sisaldub näiteks: * 25 g keedetud neerudes, * 70 g hautatud maksas, * 80 g keedetud vähis, * 95 g keedetud munakollastes, * 230 g seentes. Tsink Tsinki on vaja: · ligi 100 ensüümi aktiveerimiseks, · vereloome protsessis osalemiseks ja vere stabiilsuse tagamiseks, · organismi normaalseks kasvamiseks ja järglaste saamiseks, ka DNA sünteesimiseks, · immuunsüsteemi toetamiskes ja haavade paranemiseks, · B-kompleksi vitamiinide omastamise soodustamiseks, · luude moodustumiseks ja lihaste töö juhtimiseks,
tekitades sellega täiskõhutunde. kiirendavad toidumassi edasiliikumist peensooles, aitavad vältida kõhukinnisust ja võivad ennetada mõningaid vähivorme, soodustavad kolesterooli väljutamist organismist, aeglustavad glükoosi imendumist, vältimaks veresuhkru taseme liiga kiiret tõusu. 8. Milliseid funktsioone on süsivesikutel inimese organismis? 1. Lagundatakse energeetilistel eesmärkidel 2. Säilitatakse maksas varuainena glükogeenina 3. Kuuluvad antikehade koostisse st. kaitsefunktsioon, rakupinnaretseptorid. 4. Rakkude ehituses paiknevad membraanide koostises 5. Hormoonide koosseisus osalevad regulatoorsetes protsessides 6. kuuluvad (riboos ja desoksüriboos) nukleiinhapete koostisse, need on RNA ja DNA struktuuriüksused. 7. Süsivesikute ainevahetuse vaheühenditest sünteesitakse rasvhappeid ja aminohappeid 9. Kas sportlase toidus peaksid süsivesikud moodustama väiksema osakaalu kui
Toitained on toiduainete komponendid, mis seeduvad seedekulglas ja imenduvad ning mida organism kasutab nii kehaomaste ainete sünteesiks kui ka energeetilistel eesmärkidel; valgud - taimsed ja loomsed, SV on organismi põhiline energiaallikas, neid leidub peamiselt taimsetes saadustes (aed- ja juurviljad, teraviljas), lipiidid on organismi energiaallikad (küllastamata rasvhapped taimsetes õlides), vitamiinid on ühendid, mis kindlustavad organismis AVprotsesside normaalse kulgemise (vees lahustuvad B rühma v ja C ja rasvas lahustuvad A, D, E, K), vesi on vajalik AVprotsesside ja organismi soojusregulatsiooni tagamiseks, minained makro- (Ca, Fe, Mg, K, Na) ja mikroelemendid (J, vask, Co, Zn, Mg). Asendamatud toitained: 1. aminohapped->isoleutsiin, leutsiin, valiin, lüsiin, metioniin, trüptofaan; 2. küllastamata rasvhapped- >linool- ja alfa-linoleenhape; 3
annaabi.ee 
