Kinoonid Kinoonid sisaldab gruppi 400st kollasest, punasest, pruunist ja mustast pigmendist, mis esinevad mikroorganismide erinevates osades, vetikates, samblikes, kõrgemates seentes ja taimedes ning isegi mõnedes putukates. Kinoone võib sünteesida väga erinevatest algmaterjalidest ja läbi erinevate biokeemiliste viiside. Bensokinoonid 1,4-bensokinooni struktuur esineb looduses sageli mono- ja polütsüklilise tuuma oksutatsiooni lõpp produktina. Olulised 1,4-bensokinooni esindajad on plastokinoonid ja ubikinookid. Paljud o-bensokinoonid ja p-bensokinoonid kujunevad toidus ensümaatilise pruunistus reaktsiooni tulemusena. Teised lihtsad benso-1,2-kinoonid ja benso-1,4-kinoonid on väiksema tähtsusega. Punased, lillad ja pruunid trepenüülkinoonid ja nende alküülitud derivaadid on laialt levinud samblikes ja kõrgemates seentes. Naftokinoonid 5-hüdroksüülnaftokinoon leidub loomulikult juurtes, lehtedes ja puukoores Juglandaceae perekonnas peam...
1917. aastal avastasid A-vitamiini sõltumatult Elmer McCollum Wisconsin-Madisoni ülikoolist ning Lafayette Mendel ja Thomas Burre Osborne Yale'i ülikoolist. Rasvlahustuvad vitamiinid vajavad omastumiseks toidurasvu. Liialt rasvavaene toit võib viia rasvlahustuvate vitamiinide defitsiidini organismis. Rasvlahustuvad vitamiinid: · A vitamiin ehk retinoidid, · Dvitamiin ehk kaltsiferoolid, · Evitamiin ehk tokoferoolid, · K vitamiin ehk naftokinoonid, · Q vitamiin ehk ubikinoonid A-vitamiin (retinoidid, antikseroftalmiline vitamiin) Vajab seedekulglas imendumiseks nii rasvu, kui mineraalaineid. Esineb kahel kujul: vitamiin A retinool (ainult loomses toidus) ja karotenoididest provitamiin A karoteen (nii taimses kui loomses toidus). Biofunktsioonid: · nägemisprotsessi fotokeemiline tagamine (rodopsiini nägemispurpuri komponent) · vajalik lihaskudede, epiteeli ning naharakkude arengus
E tokotrienoolid nisuidu-, päevalille- ja põhjustab punaliblelahustuslikku põhjustab suupõletikku, nägemishäire maapähkliõli, aneemiat, spermato-geneesi häireid, nõgeslöövet, verejooksu päevalilleseemned, lihaste düstroofiat, turseid kaeratoidud, oder K naftokinoonid spinat, kapsas, herned, põhjustab vere hüübimise häireid ja põhjustab punaliblelahustuslikku roheline tee, linnaseleib, verevalumeid aneemiat, higistamist, palavikku kiivi Q ubikinoonid sojaõli, täisteraviljatooted, soodustab oksüdatiivse stressi teket
Vitamiin Biofunktsioon Defitsiit A (retinoidid) Nägemise fotokeemiline protsess, Kanapimedus, naha kuivus, tugevdab immuunsüsteemi, infektsioonide kõrgenenud risk, reproduktsioon (sperma-ovogenees, kasvuhäired, vananenud välimus, embrüo, platsenta), follikulaarne hüperkeratoos, naharakkude ja limaskesta areng, kõhre nohu, silmade kuivus ja luukoe kasv, areng D (kaltsiferoolid) Reguleerib Ca ja P metabolismi ja taset Kujuneb rahhiit ja lihaste hüpotoonia, vereplasmas, punnkõht, luud muutuvad pehmeks, luukoeareng, verehüübimine, igemete kahvatus, aneemia, immuunfunkts., südame lihastöö, maksa ja ...
BIOKEEMIA - VITAMIINID Metabolism ehk ainevahetus keemiliste protsesside kompleks, milles organism võtab väliskeskkonnast aineid, kasutab neid oma elutegevuses ja eristab jäägid taas väliskeskkonda. Vitamiinid A D E K Q (rasvlahustuvad) B1 B2 B6 B12 C foolhape biotiin Vitamiinid on hädavajalikud kõikide organismide normaalseks elutegevuseks. Inimene saab vitamiine põhiliselt ja enamikus toiduga. Vitamiinide allikad: · toit · seedekulgla mikrofloora tegevus · vitamiinipreparaadid Mida puhtam ja on üksikult . Ei saa toimida koos. Toimeühikud peab olema võimalikult kõrge . Vitamiinidest võib tekkida defitsiid Vitamiinivaegus ehk hüpovitaminoos tekib harilikult pikemaajalise väär- või vaegtoitumise korral ning väljendub mitmesuguste tervisehäirete Avitaminoos ehk (täielik) vitamiinipuudus on pikaajalisest ja kestvast vitamiinivaegusest põhjustatud haigusseisund. NIMETUSED BIOFUNKTSIOON ...
Seedekulgla mikrofloora tegevus Vitamiinpreparadiid Vitamiinid Veelahustuvad Rasvlahustuvad B-grupi vitamiinid (12), A vitamiin ehk retinoidid, Askorbiinhape (C vitamiin), D-vitamiin ehk kaltsiferoolid, Biotiin (H vitamiin), E-vitamiin ehk tokoferoolid, S-metüülmetioniin (U vitamiin), K- vitamiin ehk naftokinoonid, p-aminobensoehape, Q -vitamiin ehk ubikinoonid Lipoehape (N vitamiin). Vitamiin A Funktsioonid: Norm.doos: nägemisprotsess mehed: 0,8-1,1 mg oluline antioksüdant naised: 0,75-0,85mg platsenta ja spermatosoidide areng kõhrkoe ja luukoe (ka hammaste) kasv embrüo organismi rakkude areng limakestade epiteeli ning naharakkude arengus Allikad: kala- ja loomamaks, karotenoidid Defitsiit:
Vitamiinide ülevaade K: Naftokinoonid ehk K-vitamiinid hõlmavad antihemorraagilise toime ja sarnase ehitusega rasvlahustuvaid ühendeid. Vitamiinsed on: K1-vitamiin (füllokinoon), mida leidub taimsetes saadustes ja kalaõlides; K2-vitamiin (menakinoonid), mida sünteesivad peensoole bakterid. Põhifunktsioon puudutab verehüübimist. K-vitamiini sõltuv karboksülaas tekitab -karboksüglutamüüljäägid ka verehüübimisega mitteseotud luukoe osteokaltsiinis (osaleb luukoe mineralisatsioonis) ning neerude ja platsenta valkudes. K-vitamiin on vajalik ka glükoosi fosforüülimiseks. B2: B2-vitamiin ehk G-vitamiin ehk riboflaviin, valem: C17H20N4O6 Seedeensüümid vabastavad neist B2-vitamiini, mis imendub peensooles kandja vahendatud aktiivse transpordina. Tema bioaktiivsus realiseerub läbi koensüümsete vormide FMN ja FAD. Mõlemad on vajalikud redoksprotsesside ensüümides, nt: PyrDH, suktsinaadi DH (mis osaleb süsivesikute, r...
kaeratoidud, oder, düstroofiat, turseid majonees kalatooted, spinat, põhjustab põhjustab vere kapsas, herned, punaliblelahustuslikku K naftokinoonid hüübimise häireid ja roheline tee, aneemiat, higistamist, verevalumeid linnaseleib, kiivi palavikku makrellid, sardiinid, muna, kanaliha, sealiha, põhjustab lihaste soodustab oksüdatiivse
Vitamiin A D E K Q F C H (täht-ja Retinoidid, kaltsiferoolid tokoferoolid naftokinoonid ubikinoonid linoolhape askorbiinhape biotiin keemilin retinool e nimetus ) Biofunkt Nägemise Kaltsitriool-reg Antioksüdant, Verehüübimin Antioksüdantne Vajalik Naha, igemete, Karboksülaas sioonid fotokeemiline Ca ja P primaarkaitse e, glükoosi kaitse lipiidide närvikoe luude, sidemete, koensüüm
Vitamiin A (retinoidid) Nimetused: retinool, retinaal, retinüülestid, retineenhape, 3,4-dihüdroretinool Metabolism: Taimne toit: · 30...60% karotenoididest imendub peensoole ülaosas karoteeni dioksügenaas retinool ( tekib 2 mol, / - 1 mol retinooli) · Osa imendub, pakitakse CM-desse vere lipoproteiinide ja membraanide ehituses, akumuleeritakse maksas · Osa jääb imendumata ja väljutatakse (imendumist pärsib nt kohv ja alkohol) Loomne toit: · Retinüülester hüdrolüüsub retinool (imendub peensoole ülaosas) + rasvahapped Kudedesse liigub retinool, retinüülestrid (retinüülpalmitaat) on peamine (85...90%) vit. A deponeerimisvorm inimkehas (paikneb maksas)!!! Kudedesse liikumine: · Retinüülestrid hüdrolüüsitakse retinooliks · Seotakse RBP-ga (plasma retinol binding protein) · Kompleks retinool-RBP võetakse rakku retseptorite abil Rakus: RBP+retinool oks. retinaal oks. retineenhape · Eritub glüku...
Enamikku neist saab ainult loomsetest toiduainetest: liha, piim, munad, kala jne. Inimestel, kes peavad rasvavaest dieeti, ei tarbi liha- ega piimatooteid või nälgivad ja kelle organismi rasvaprotsent on alla optimaalse taseme, neil on tõsine oht nende vitamiinide defitsiidi tekkeks. Ekstreemsematel juhtudel võib see põhjustada probleeme kogu organismi ainevahetuses ja funktsioneerimises. Rasvlahustuvad vitamiinid A-vitamiin retinoidid retinool D kaltsiferoolid E tokoferoolid K naftokinoonid Q ubikinoonid F linoolhape ja -linoleenhape On vees lahustuvad ühendid. Võrreldes rasvlahustuvate vitamiinidega on nende varud organismis suhteliselt väikesed, mistõttu peaks neid iga päev saama toiduga. B-rühma vitamiinid B1 tiamiin B2 riboflaviin B3, PP niatsiin, nikotiinhape, nikotiinamiid B4 koliin B5 pantoteenhape B6 püridoksiin, püridoksamiin B8 inositool B10, B11 foolhape, folatsiin B12 kobalamiinid B13 oroothape B15 pangaamhape BT karnitiin C-vitamiin askorbiinhape H biotiin
Laktoosi talumatus- laktaasi defitsiit 33) Küllastunud rasvhaped on toatemperatuuril vedeles olekus: õige/vale 34) Kolesterool on organismile kahjulik ja toksiline: õige/vale 35) Lipiidid on endogeense vee potentsiaalsed allikad organismis: õige/vale 36) Leia paarid: Retinoidid A vit. B6 Kaltsiferoolid D vit. Q Kobalamiinid B12 vit. B1 Naftokinoonid K vit. E Askorbiinhape C vit. B2 Riboflafiin B2 vit. C Tokoferoolid E vit. K Tiamiin B1 vit. B12 Ubikikoodid Q vit. D Püridoksamiin (Pürodaksiin) B6 vit. A 37) Vit. E on retifenoon: õige/vale
Alandab tromboksaani sünteesi ning seeläbi reguleerib trombotsüütide agregatsiooni. Veel osaleb E-vitamiin veresoonte silelihasrakkude proliferatsiooni regulaatorensüümide töös, reguleerib proteiini kinaas C aktiivsust ning mõjutab prostaglandiinide ja leukotrieenide sünteesi, vähendades nii põletikku. Vitamiin K Naftokinoonid K-vitamiini keskne funktsioon on seotud vere hüübimisega. Ta on Defitsiiti tavaliselt ei teki, sest vajadus on väike Rasvlahustuv vajalik koensüüm mitmete valguliste vere hüübimisfaktorite ning normaalses olukorras tagab soolte mikrofloora sünteesiks/aktiveerumiseks (protrombiin, faktorid VII, IX ja X). piisava sünteesi.
Vitamiinid ja vajalikkus A vitamiin Soovitav kogus mehele 0,9g, naisele 0,7g. Maksimaalne kogus 3g. Vaegus kanapimedus, kahvatu ja kuiv nahk. Ületoos maksakahjustused, kuiv nahk, juuste väljalangemine, loote kahjustused (teratogeenid), pikaajalise ületoosi korral osteoporoos. Leidub 100g kohta kalamaksaõli(30mg), maguskartul e bataat (0,71mg), veisemaks (keedu,prae)(7,74mg), või (0,68mg), seamaks (keedu, prae)(5,40mg), kõrvits (keedetud)(0,25mg), kanamaks (keedu, prae)(4,30mg), munad (keedetud)(0,22mg) porgand (toores)(0,84mg), B vitamiin 8 vesilahustuvat vitamiini. Tähtis osa raku ainevahetuses. Erinevad ained, samades toitudes. B1 vitamiin(tiamiin) Soovitav kogus mehele 1,3 1,5 mg, naisele 1,0 1,2 mg. Toimet halvendavad ja vajadust ...
nägemist, antioksüdeeriva toimega - Maks, toores liha, tursamaksaõli, piimatooted, porgand (provitamiin A) b. D – kaltsiferoolid - Osaleb kaltsiumi ja fosfori imendumises; rahhiidivastane toime - Munakollane, tursamaksaõli, rasvased merekalad, seened, teravili c. E – tokoferoolid - Antioksüdeeriv toime; oluline reproduktiivfunktsioonide tagamises - liha, maks, teraviljaidud, taimeõlid, munad, astelpaju d. K – naftokinoonid - Osaleb kaltsiumi kinnistumisel luudes, hoiab ära verejookse - Kala, maks, munad, rohelised köögiviljad (K1), juust (K2) e. Q – ubikinoonid – antioksüdant, hingamisahela keskne komponent – makrellid, muna, kanaliha, sealiha, pähklid, spinat f. F – linoolhape ja alfa-linoleenhape – pähklid Vesiniksidemed a. Sisaldavad alati H aatomit, iseloomult elektrostaatilised (vastasnimeliselt laetud osalaengutega aatomid tõmbuvad) b
* ei oma energeetilist väärtust, nad pole energiapillid * ei asenda teisi toitaineid * ei asenda teist vitamiini * pole rakkude ehituskomponendid * meelevaldne tarbimine pole kindlasti mõttekas * megadooside kestev kasutamine on kahjulik * vitamiinipreparaadid on ravimid Rasvlahustuvad vitamiinid ja nende vajadus organismis, allikad Rasvlahustuvad vitamiinid • A retinoidid • D kaltsiferoolid • E tokoferoolid • K naftokinoonid • Q ubikinoonid A-vitamiin • Antioksüdant, mis pakub organismile tasakaalu ja kaitset. Allikad Päevane vajadus • Allikad tomatid, porgandid, mais, apelsinimahl, kalamaksaõli, munad, piimatooted A-vitamiini päevane soovitatav kogus on 800–1000 µg-ekvivalenti, sellise Retinool esineb toiduainetes koguse saame näiteks: (7) rasvhapete estrina
Vitamiinid jaotuvad seejuures kaheks - rasvlahustuvad ja veeslahustuvad. Vitamiinide klassifikatsioon, põhiterminoloogia ja põhiallikad Tähis Keemiline Olulisemad allikad põhinimetus Rasvlahustuvad vitamiinid A retinoidid kala- ja loomamaks, või, karotenoidid D kaltsiferoolid kalarasv, munakollane, või, pärm E tokoferoolid porgand, kapsas, taimsed õlid, linnaseleib K naftokinoonid kalasaadused, spinat, kapsas, herned Q ubikinoonid taimsed produktid F linoolhape + taimsed õlid linoleenhape Veeslahustuvad vitamiinid B1 tiamiin pärm,kaerahelbed, sealiha, täisteravilja tooted B2 riboflaviin piim, maks, kala, pärm, kaunviljad, spinat pantoteenhape pärm, maks, piim, munad, kapsas, kartul, tomat
ja sama toime. Grupi üksikliiget nimetatakse siis vitameeriks (näiteks vitameer A1, vitameer A2). Vitamiinide klassifikatsioon, põhiterminoloogia ja põhiallikad Tähis Keemiline Olulisemad allikad põhinimetus Rasvlahustuvad vitamiinid A retinoidid kala- ja loomamaks, või, karotenoidid D kaltsiferoolid kalarasv, munakollane, või, pärm E tokoferoolid porgand, kapsas, taimsed õlid, linnaseleib K naftokinoonid kalasaadused, spinat, kapsas, herned Q ubikinoonid taimsed produktid F linoolhape + taimsed õlid linoleenhape Veeslahustuvad vitamiinid B1 tiamiin pärm,kaerahelbed, sealiha, täisteravilja tooted B2 riboflaviin piim, maks, kala, pärm, kaunviljad, spinat pantoteenhape pärm, maks, piim, munad, kapsas, kartul, tomat B4 koliin liha, kroovimata jahust leib, munarebu, maks, piim
Vitamiinide vajadus on erinev sõltuvalt soost, vanusest ja eluviisist. Klassifikatsioon, põhiterminoloogia, põhiallikad Tähis Keemiline põhinimetus Olulisemad allikad Rasvlahustuvad vitamiinid A Retinoidid Kala-ja loomamaks, või, karotenoidid D Kaltsiferoolid Kalarasv, munakollane, või, pärm E Tokoferoolid Porgand, kapsas, taimsed õlid, linnaseleib K Naftokinoonid Kalasaadused, spinat, kapsas, herned Q Ubikinoonid Taimsed produktid F Linoolhape+linoleenhap Taimsed õlid e Veeslahustuvad vitamiinid B1 Tiamiin Pärm, kaerahelbed, sealiha, täisteraviljatooted B2 Riboflaviin Piim, maks, kala, pärm, kaunviljad, spinat Pantoteenhape Pärm, maks, piim, munad, kapsas, kartul, tomat
põhiklassi kohta). Transferaasid grupiülekanded Oksüdareduktaasid oksüdeerumis-, redutseerumisreaktsioonid Hüdrolaasid hüdrolüüsi reaktsioonid Lüaasid elimineerimisreaktsioonid (tekivad kaksiksidemed või tsüklid) Isomeraasid molekuli sisesed ümberkorraldused Ligaasid katalüüsivad sidemete moodustumist, kasutavad ATP-d 67. Millised nimetatud vitamiinidest on vees- ja millised rasvlahustuvad? Rasvlahustuvad vitamiinid: retinoidid, kaltsiferoolid, tokoferoolid, naftokinoonid, ubikinoonid, linoolhape ja linoleenhape. Vesilahustuvad vitamiinid: tiamiin, riboflaviin, pantoteenhape, koliin, niatsiin, nikotiinhape, püridoksiin, inositool, müoinositool, foolhape, folatsiin, kobalamiinid, oroothape, pangaamhape, karnitiin, askorbiinhape, biotiin, lipoehape, S-metüülmetioniin, p- aminobensoehape, bioflavonoidid. 68. Millised toodud vitamiinidest on vees- ja millised rasvlahustuvad? Kõik kolm vitamiini on veeslahustuvad. 69
Tähis- Keemiline nimetus Tähis- Keemiline nimetus Tähis- Keemiline nimetus tus tus tus A retinoidid B1 tiamiin B 13 oroothape D kaltsiferoolid B2 riboflaviin B 15 pangaamhape E tokoferoolid B5 pantoteenhape BT karnitiin K naftokinoonid B4 koliin C askorbiinhape Q ubikinoonid PP (B3 ) niatsiin, nikotiinhape H biotiin F linoolhape ja B6 püridoksiin N lipoehape linoleenhape B8 inositool, müoinositool U S-metüülmetioniin B 10 , B11 foolhape, folatsiin PABA p-aminobensoehape
- Eksogeensed kehavälised vitamiinid Provitamiinid. 19 - Vitamiinide nn eelühendid, millest organism suudab ise vitamiini sünteesida (A, D, B3) Vitamiinide klassifikatsioon (oluline teada rasv- ja vesilahustuvaid tuua näiteid). Rasvlahustuvad vitamiinid: - A retinoidid - D kaltsiferoolid - E tokoferoolid - K naftokinoonid - Q ubikinoonid - F linoolhape ja alfalinoleenhape Vesilahustuvad vitamiinid: - B grupi vitamiinid - C askorbiinhape - H biotiin - N lipoehape - U S-metüülmetioniin - PABA p-aminobensoehape - P bioflavonoidid Mis on vitameer? Vitamineerid e. Isoteelid: - Vitamiinide grupp, mis on ehituselt ja omadustelt sarnased ja mida
SPORTLASE TOITUMINE Rein Jalak ; Vahur Ööpik TOITUMINE, TOITUMINE JA SPORTLIK SAAVUTUSVÕIME Süüa tuleks seedetrakti aktivatsiooni perioodil, mis kordub iga 3,5 4 tunni tagant. 1. Toiduained ja toitained. Asendamatud toitained. Toitainete rühmad. Toiduained on taimse- või loomse päritoluga, mõnel üksikjuhul ka mineraalse päritoluga saadused või tooted, mida inimene tarvitab toiduks ja suudab seedida. Toiduainete rühmad: teraviljatooted, piimatooted, aedviljad, puuviljad ja marjad, lihatooted, kala, muna, õli- ja rasvatooted, magusad tooted, pähklid, seemned. Toitained on toiduainete komponendid, mis seeduvad seedekulglas ja imenduvad ning mida organism kasutab nii kehaomaste ainete sünteesiks kui ka energeetilistel eesmärkidel; valgud - taimsed ja loomsed, SV on organismi põhiline energiaallikas, neid leidub peamiselt taimsetes saadustes (aed- ja juurviljad, teraviljas), lipiidid on organismi energiaallikad (k...
4. HARJUTUSTUND SÜSIVESIKUD Mono-, oligo- ja polüsahhariidid 1. Andke definitsioon järgmistele mõistetele: a) süsivesinik (keemia alusel) - Biomolekul, mis koosneb vaid vesinikust, süsinikust ja hapnikust. Süsivesikuteks loetakse polühüdroksüaldehüüde ja -ketoone või aineid, mis annavad hüdrolüüsi käigus vastavaid ühendeid. Nimetus tuleb empiirilisest valemist (CH2O)n b) Oligosahhariid - liitsuhkrud, mis koosnevad 2-10 glükosiidsidemega seotud monosahhariidi jäägist. Jaotatakse redutseeruvateks - vaba hemiatsetaalrühm on olemas; ja mitteredutseeruvateks - puudub vaba hemiatsetaalrühm. c) Polüsahhariid - liitsuhkrud. Lihtsuhkrute polümeerid, mis koosnevad sadadest kuni tuhandetest kovalentselt glükosiidsidemega seotud monosahhariidi jääkidest. Jaotatakse kaheks: homopolüsahhariidid - koosnevad ühe monosahhariidi jääkidest; heteropolüsahha...
1. Seedeelundite ehitus ja funktsioon Mao ja soolestiku peaülesanne on muuta söödud toit resorbeeritavateks koostisosadeks ja need kehasse vastu võtta. See algab mehhaaniliste protsessidega (peenestamine, segamine, transport) ning ensüüme sisaldavate seedenõrede sekretsiooniga, mis lõhustavad hüdrolüütiliselt valgud, rasvad ja süsivesikud imendatavateks fragmentideks (seedimine). Vesi, vitamiinid ja mineraalained võetakse soolevalendikust läbi soolelimaskesra verre (resoptsioon). Seedimine algab suus, kus hammastega mäludes toit mehhaaniliselt purustatakse ning süljega segatakse (lisaks limaskestasisestele süljenäärmerakkudele suubuvad suhu gl. sublingualis'e, gl. submandibularis'e ja gl. parotis'e juhad). Neelamisega transporditakse toit söögitorru (oesophagus) ja makku. Maos (gaster s. ventriculus) seguneb toit maonõrega ja transporditakse maoliigutustega distaalsesse mao-ossa. Sülje ja maonõrega segunenud toidum...
areng, naharakkude areng, kõhre ja luukoe areng), reproduktsioon (spermatogenees, ovogenees, platsenta areng, embrüonaalne kasv ja areng), antioksüdantne regulatsioon · D kaltsiferoolid luukudede areng koostöös kaltsiumi ja fosforiga. · E tokoferoolid antioksüdant, soodustab seleeni püsimist organismis, stimuleerib immuunvastust, vähendab premenstruaalsündroomi, vereringe eba regulaarsust. · K naftokinoonid labiilsed UV-kiirguses. Vere hüübimine. · Q ubikinoonid antioksüdantide kaitse, hingamisahela keskne komponent. Vitameer ühendite grupi üksikesindaja, kus üks ja seesama täht on väga sarnase ehituse ja sama toimega. Nt A1 ja A2. 26. Vees lahustuvad vitamiinid Tiamiin-Taimsetest ja loomsetest produktidest imendub ta peensoolest kandja--vahendatud aktiivportsessina. Inimekehas 30...35mg.
Rasvlahustuvad vitamiinid A retinoidid kala- ja loomamaks, või D kaltsiferoolid kalarasv, munakollane, või, pärm E tokoferoolid porgand, kapsas, taimsed õlid, linnaseleib K naftokinoonid kalasaadused, spinat, kapsas, herned Q ubikinoonid taimsed produktid F linoolhape + linoleenhape taimsed õlid Vees lahustuvad vitamiinid B1 tiamiin pärm, kaerahelbed, sealiha, täisteraviljatooted
Vitamiinide klassifikatsioon, põhiterminoloogia ja põhiallikad Tähis Keemiline Olulisemad allikad põhinimetus Rasvlahustuvad vitamiinid A retinoidid kala- ja loomamaks, või, karotenoidid D kaltsiferoolid kalarasv, munakollane, või, pärm E tokoferoolid porgand, kapsas, taimsed õlid, linnaseleib K naftokinoonid kalasaadused, spinat, kapsas, herned Q ubikinoonid taimsed produktid F linoolhape + taimsed õlid linoleenhape Veeslahustuvad vitamiinid B1 tiamiin pärm,kaerahelbed, sealiha, täisteravilja tooted B2 riboflaviin piim, maks, kala, pärm, kaunviljad, spinat pantoteenhape pärm, maks, piim, munad, kapsas, kartul, tomat
adeniindinukleotiid ) Tiamiine ehk B1- Tiamiin-pürofosfaat Ketohapete dekarboksüülimine ja vitamiin Thiamine (TPP) transaminaasi reaktsioonid Cobalamiin B12-vitamiin adeniinnukleosiidi Metüülrühmade ülekanne koosseisus Kinoonid ja Vitamiin K Elektronide transport naftokinoonid 1.3. Söötmed bakterite kasvatamiseks laboris Kõik bakterid vajavad kindlaid keemilis-füüsikalisi parameetreid selleks, et kasvada ning paljuneda. Laborites kasutatavad söötmed on kohandatud vastava bakteri kasvatamiseks või selek-teerimiseks teiste hulgast. Baktereid võib kasvatada nii vedelsöötmes kui ka tardsöötmes, millest esimene on 9
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
