Vilsandi rahvuspark.................................................................................................................... 1 1.Vilsandi rahvuspargi asutamine...........................................................................................2 2. Vilsandi rahvuspargi elusloodus......................................................................................... 3 3.Loodusobjektid Vilsandi rahvuspargis.................................................................................3 3.1 Poolsaared .............................................................................................................. 3 3.2 Lahed......................................................................................................................5 3.3 Saared.....................................................................................................................6 4.Vilsandi rahvus...
Üldandmed Vilsandi rahvuspark asub Saaremaa läänerannikul Kihelkonna ja Lümanda vallas. Rahvuspargi moodustavad Vilsandi saar koos ümbreitsevate laidude ja rahnudega ning Kihelkonna, Kuusnõmme ja Atla laht koos neis asetsevate saartega. Rahvuspargi pindala on 237,6 km², millest 162,3 km² moodustab meri, kus on umbes 160 saart, laidu ja kari ning 75,3 km² maismaa. Paljud kaitseala väiksed ning madalad laiud on vähem kui pool km pikad ja kuni 100 m laiad. Avamere poolt ümbritseb kaugemaid saari 200 m laiune kaitsetsoon. Vilsandi looduskaitseala tuumik- on umbes 6 km pikkune ja vaevalt 3km laiune ida - lääne suunas väljavenitatud saar, mille pindala on 8,9 km². Saar koosneb kahest osast - läänepoolsest ovaalse põhikujuga Suur - Vilsandist ning idapoolsest rombjast Väike - Vilsandist, mida ühendab madal Vahemere maakael. Vilsandi on kaitseala ainuke inimasustatud saar. Saare rannajoon on liigestatud lahesoppide, neemede ja paljud...
14. augustil 1910. aastal moodustati Vaika loodusreservaat, mis on Baltikumi vanim kaitseala. Pika tegevusaja jooksul on kaitseala pidevalt laiendatud ning 1993. aastal reorganiseeriti looduskaitseala Vilsandi rahvuspargiks. Vilsandi rahvuspark asub Saare maakonna lääneosas Lümanda ja Kihelkonna vallas. Looduskaitseala moodustavad Vilsandi saar koos ümbritsevate laidude ja rahudega (sealhulgas Vaika saared) ning Atla, Kihelkonna ja Kuusnõmme laht neis paiknevate saartega. Vilsandi rahvuspargis on ligi sada saart. Vilsandi on Baltimaade vanim kaitseala, mis hõlmab mitmeid erineva maastikuga looduskomplekse, millest iseloomulikumad on meresaared. Vilsandi on ainuke inimasustusega saar kaitsealal. Vilsandi rahvuspark on vana merelise pärandkultuuriga ala, mida iseloomustavad mereline kliima, rikkalik merelinnustik, suurimad hallhülge lesilad Eestis ning harukordne merepõhi oma floora ja faunaga. Vilsandi rahvuspargis paiknevad rahvusvah...
14. augustil 1910. aastal moodustati Vaika loodusreservaat, mis on Baltikumi vanim kaitseala. Pika tegevusaja jooksul on kaitseala pidevalt laiendatud ning 1993. aastal reorganiseeriti looduskaitseala Vilsandi rahvuspargiks. Vilsandi rahvuspark asub Saare maakonna lääneosas Lümanda ja Kihelkonna vallas. Looduskaitseala moodustavad Vilsandi saar koos ümbritsevate laidude ja rahudega (sealhulgas Vaika saared) ning Atla, Kihelkonna ja Kuusnõmme laht neis paiknevate saartega. Vilsandi rahvuspargis on ligi sada saart. Vilsandi on Baltimaade vanim kaitseala, mis hõlmab mitmeid erineva maastikuga looduskomplekse, millest iseloomulikumad on meresaared. Vilsandi on ainuke inimasustusega saar kaitsealal. Vilsandi rahvuspark on vana merelise pärandkultuuriga ala, mida iseloomustavad mereline kliima, rikkalik merelinnustik, suurimad hallhülge lesilad Eestis ning harukordne merepõhi oma floora ja faunaga. Vilsandi rahvuspargis paiknevad rahvusvah...
VILSANDI RAHVUSPARK Asukoht: Saare maakonna lääneosas Lümanda ja Kihelkonna vallas Looduskaitseala moodustavad: Vilsandi saar koos ümbritsevate laidude ja rahudega Vaika saared, Atlalaht, Kihelkonna, Kuusnõmme laht neis paiknevate saartega Baltimaade vanim kaitseala hõlmab mitmeid erineva maastikuga looduskomplekse, millest iseloomulikumad on meresaared. Vilsandi on ainuke inimasustusega saar kaitsealal. Rahvuspargi ülesanded: kaitsta rannikumere ökosüsteeme ja reguleerida kasutust erinevate kaitsetingimuste kaudu; kaitsta rahvusvaheliste konventsioonide alusel liike ja nende elupaiku; ennistada ja tutvustada Eesti antud piirkonnale iseloomulikku bioloogilist mitmekesisust ja maastikke, rahvuslikku merekultuuripärandit ning muinsusobjekte; arendada ja säilitada LääneEesti rannikuala traditsioonilist eluviisi. Leida uusi linde. Tänan kuulamast!
Rahvusvahelise tähtsusega linnukaitsealade kõrgeima kategooria hulka kuuluv Vilsandi Rahvuspark on välja kasvanud 1910. a. loodud Ida-Euroopa ühest esimesest looduskaitsealast Vaika saartel. Vilsandi Rahvuspark paikneb meie riigi lääneosas, Saaremaa läänerannikul. Vilsandi rahvuspargi moodustavad Vilsandi saar koos seda ümbritsevate laidude ja rahnudega ning Kihelkonna, Kuusnõmme ja Atla laht koos neis asetsevate saartega. Vilsandi rahvusparki kuulub ligikaudu 100 saart, mis on kokku 180 km². Vilsandi ise on väike saar 6 km pikk ja vaevalt 3 km lai. Vilsandi rahvuspargi eesmärk on Lääne-Eesti saarestiku rannikumaastike looduse ja kultuuripärandi kaitse : kaitsta rannikumere ökosüsteeme ja reguleerida kasutust erinevate kaitsetingimuste kaudu; kaitsta rahvusvaheliste konventsioonide alusel liike ja nende elupaiku; ennistada ja tutvustada Eesti antud piirkonnale iseloomulikku bioloogilist mitmekesisust ja maastikke, rahvuslikku merekul...
Eesti Rahvuspark LE10 Robert Rootsi Allan Marran Karula Rahvuspark See asutati 1979. aastal maastikukaitsealana ja 1993 muudeti rahvuspargiks. Rahvuspargi pindala on 11097 ha. See hõlmab ligi kolmandiku Karula kõrgustikustikku. Rahvuspargi pindala on 11097 ha. See hõlmab ligi kolmandiku Karula kõrgustikust Karula rahvuspark paikneb enam-vähem ajaloolise Karula kihelkonna piirides, hõlmates kihelkonna idaosa. Karula rahvuspargi loodus on mitmepalgeline. Põhja-Karulas domineerivad kultuurmaastikud: niidu ja põllutükid vahelduvad metsatukkade ja järvedega. Põhiline osa asustusest koondub just sinna. Lõuna-Karulas laiuvad metsamassiivid, kus orgude soised metsad vahelduvad küngastel olevate kuivemate metsadega ning nende vahele mahuvad veel rabad ja sood. Lahemaa Rahvuspark Lahemaa Rahvuspark loodi 1.juunil 1971 toonase Eesti NSV Ministrite Nõukogu määrusega. Juba alguses rõhutati, et tegu pole lihtsa...
Vilsandi rahvuspark Raimo Johanson Rakvere Ametikool AV13 Vilsandi rahvuspark • Vilsandi rahvuspark asub Saaremaa läänerannikul Kihelkonna ja Lümanda vallas. • Vilsandi on ainuke inim asustusega saar kaitsealal. (Keskkonnaamet) (Google Maps ©2014) Elupaigad • Avameri • Rannikumeri • Rannik ja rannaniit • Loopealne • Mets • Puisniit • Jäänukjärv • Madalsoo (Keskkonnaamet) (Google Maps ©2014) Geograafia • Rahvuspargi pindala on 237,6 km² Maismaa ja mere suhe Meri 162,3 km² Maismaa 75,3 km² Maismaa • 160 saart, laidu ja kari. (Keskkonnaamet) LOODUSOBJEKTID ...
Tartu KHK Eesti rahvuspargid Koostaja: Rauno Malmiste 2007 Karula Rahvuspark See asutati 1979. aastal maastikukaitsealana ja 1993 muudeti rahvuspargiks. Rahvuspargi pindala on 11097 ha. See hõlmab ligi kolmandiku Karula kõrgustikust. Karula rahvuspargi olulisteks kaitseväärtusteks on pärandkultuurimaastikud, mis kohati kujunesid rohkem kui tuhande aastate jooksul. Kaika kandis, Rebasemõisas, Mähklis jm. umbes viimase kahe sajandi jooksul on välja kujunenud Kagu-Eestile iseloomulik maastikutüüp hajuküla põllusiilide, metsatukkade, soolaikude, heinamaade ja taludega. Selle ala põliselanikud kõnelevad kohalikus murdekeeles Karula rahvuspargi maastik on vaheldusrikas. Siin vahelduvad külg külje kõrval või hajusalt paiknevad metsade ja niitudega kaetud kuplid ning sood ja soostunud metsad, järved ja ojad. Rahvuspargis asub Karula kõrgustiku kõrg...
eesti keele kontrolltöö nr 3 B - osa 1. vasta tabeli järgi küsimustele. rahvuspark maakond Pindala (ha) moodustamise aeg 1. vilsandi saaremaa 16 900 1910 2. matsalu läänemaa 48 610 1957 3. lahemaa harjumaa, l-virumaa 72 500 1971 4. karula võrumaa 11 045 1979 5. soomaa viljandimaa, l-virumaa 36 890 1981 a)mitmendal sajandil asutati eestis rahvuspargid? rahvuspargid rajati eestisse 20. sajandil. b)milline eesti rahvuspark on kõige väiksem? eesti väikseim rahvuspark on karula rahvuspark. c)milline rahvuspark asub põhja-eestis? p-eestis asub lahemaa rahvuspark. d)milline rahvuspark on kõige vanem? kõige vanem on v...
Siirdesoo, Vilsandi rahvuspark ja salumets Annaabi.com Saiaspetspets Sisukord Siirdesoo Salumets Vilsandi rahvuspark Tänan tähelepanu eest Salumets Saiaspetspets Sisukord · Tingimused salumetsa elukoosluseks · Puud · Arukask · Rohurinde taimed · Imetajad · Linnud · Salumetsa taimede tolmlemine Tingimused salumetsa elukoosluses · Salumetsa muld · Puurinne · Põõsarinne · Puhmarinne · Rohurinne · Samblarinne Puud · Arukask -Arukask on meie tavalisemaid lehtpuid. · Hall lepp -Halli lepa käbidest tehtud tõmmis on heaks vahendiks kõhulahtisuse · Sanglepp -Sanglepp on Eesti niiskete metsade, jõeservade ja puisniitude tavaline asukas · Kuusk -Kuusk on kõigile tuntud kui pimedate laante puu · Pihlakas-Pi...
VILSANDI Asukoht Saare maakond Kihelkonna vald Eesti kõige läänepoolsem asustatud saar Vilsandile saamine Vilsandile saab sõita paadiga Papisaare sadamast ning madala veetaseme korral maastikuautoga Kuusnõmme poolsaarelt Matkarada, mis saab alguse Kuusnõmme poolsaarelt ning viib läbi Käkisilma Väike- Vilsandile. Kohad kuhu minna Vilsandi rahvuspark Erinevad vaatetornid Viidumäe looduskaitseala Mihkli talumuuseum Kapa talu loomaaed Karujärve spordibaas Mõisad ja külad Loona mõis Pilguse mõis Pidula mõis ja mõisapark Leedri küla Karala küla Muud tegevused Taimeretked Ratsamatkad Kalal käimine Lindude ja hüljeste vaatlemine Ööbimine Hotelli tüüpi majutus: Pilguse mõis ja Loona mõis Turismitalu: Mardi talu, Anni turismitalu, Sülla ökotalu, Aida puheküla jne. Puhkemajad ja kämpingud: Kipi-Koovi matkakeskus, Kihelkonna suvekodu, Reinu ratsatalu, Lehtsa puhkemaja jne. Kasutatud materjal http://www....
Rakvere Täiskasvanute Gümnaasium Saaremaa Autor:Marve Kamm Kolga 2017-05-23 Eesti suurimat saart,Saaremaad teatakse hea puhkekohana,kus on omapärane loodus ning palju vaatamisväärsusi. Ainulaadsuse on Saaremaa säilitanud paljugi just oma asukoha ja eraldatuse tõttu. Põlistes külades leidub veel roogkatusega hooneid ja kiviaedu,säilinud on kaunid rahvariided ning omapärane keelepruuk. 2 Saaremaa Esimesed märgid inimasutusest Saaremaal pärinevad 8000 aastat tagasi.Muistne vabadusvõitlus lõppes saarlastele 1227 a.alistumisega taanlastest ja sakslastest ristisõdijatele.Saksa ülemvõim sai otsa 1559.a.,mil saar müüdi Taani kuningale.1645.a.läks Saaremaa enam kui pooleks sajandiks rootslaste valdusesse. 1710.a.vallutasid Saaremaa Põhjasõja käigus Peeter I väed ning saar liideti Tsaari-Venemaa koosseisu.Saaremaa kui strateegilisel...
Rakvere Täiskasvanute Gümnaasium Saaremaa Autor:Marve Kamm Kolga 2017-05-23 Eesti suurimat saart,Saaremaad teatakse hea puhkekohana,kus on omapärane loodus ning palju vaatamisväärsusi. Ainulaadsuse on Saaremaa säilitanud paljugi just oma asukoha ja eraldatuse tõttu. Põlistes külades leidub veel roogkatusega hooneid ja kiviaedu,säilinud on kaunid rahvariided ning omapärane keelepruuk. 2 Saaremaa Esimesed märgid inimasutusest Saaremaal pärinevad 8000 aastat tagasi.Muistne vabadusvõitlus lõppes saarlastele 1227 a.alistumisega taanlastest ja sakslastest ristisõdijatele.Saksa ülemvõim sai otsa 1559.a.,mil saar müüdi Taani kuningale.1645.a.läks Saaremaa enam kui pooleks sajandiks rootslaste valdusesse. 1710.a.vallutasid Saaremaa Põhjasõja käigus Peeter I väed ning saar liideti Tsaari-Venemaa koosseisu.Saaremaa kui strateegilisel...
Eesti asend Pane kirja kõige tähtsamad arvandmed Eesti kohta. Mõtle ise, millised need võiks olla (abi saad https://www.eesti.ee/est/riik) v Rahvaarv: 1 318 005 (01.01.2012) v Pindala: 45 227 km² v Rahvastiku tihedus: 28,6 km² kohta v Maakondade arv: 15 v Valdade arv: 193 v Linnade arv: 33 v Telefonikood: 32 Kirjelda oma sõnadega võimalikult põhjalikult Eesti geograafilist asendit. Kasuta võimalikult palju geograafilisi väljendeid. Eesti riik piirneb maismaal Venemaa ja Lätiga Eesti piirneb põhjast Soomega ja läänest Rootsiga, kuid riikide vahele jääb Soome laht Eesti asub põhja-ja idapoolkeral Eesti asub 57.30-59.30 laiuskraadidel Eesti asub 22-28 pikkuskraadidel Eesti asub Euroopa maailmajaos ja Euraasia mandril Tähista kaardil Eesti äärmuspunktid sinise täpiga ning kirjuta juurde nende nimed. ...
VILSANDI RAHVUSPARK Kadi Jürisson ASUKOHT Lääne Saremaa rannikumeres Rahvuspargi keskus asub Saaremaal Loona mõisas 6,3 km pikk 2,3 km lai 8,9 km² Ovaalse põhikujuga Suur Vilsand Rombjast Väike Vilsand ÜLDINFO 30 inimest Eesti esimene looduskaitseala Vilsandit hõlmab u 100 saart, laidu ja rahu Rajati saarte, merelindude ja rannataimede kaitseks Ainuke inimasutustega saar kaitseala Eesti kõige merelisem rahvuspark Loodus Vaheldusrikas loodus, rikkalik linnustik Kevadeti 114 linnuliiki, talviti üle 70 liigi Rikkalik taimestik, ligi 600 taimeliiki Pehme, mereline kliima Paepealne mullastik Akvatooriumile koondub talviti sigima ja suviti lesima hallhülgeid Ülesanded Ökosüsteemide kaitse ja kasutuse reguleerimine Liikide ja nende elupaikade kaitse Ennistada ja tutvustada Arendada ja säilitada Lääne Eesti eluviisi Kasutatud kirjandu...
Lihula Gümnaasium Referaat Ramsari konventsioon Juhendaja: Marje Loide Koostaja: Raili Kivisalu Lihula, 2010 Sisukord Ramsari konventsioonist............lk 3 Matsalu Rahvuspark...................lk 3 Alam-Pedja looduskaitseala.......lk 3 Emajõe Suursoo ja Piirissaar......lk 4 Endla looduskaitseala.................lk 4 Muraka looduskaitseala..............lk 4 Nigula looduskaitseala................lk 5 Puhtu-Laelatu-Nehatu märgala...lk 5 Soomaa Rahvuspark...................lk 5 Vilsandi Rahvuspark..................lk 6 Laidevahe looduskaitseala.........lk 6 Kasutatud materjalid....
Saarepeedi Kool Saaremaa ja Hiiumaa uurimustöö Töö koostas: Gunnar Hunt 9. kl Juhendaja: Elina Kiilaspä Saarepeedi 2013 2 Sisukord Sisukord..........................................................................................................................................3 Sissejuhatus....................................................................................................................................5 1. Maakondade asend, suurus ja selle naabrid ..............................................................6 1.1.Saaremaa asend, suurus ja naabrid............................................................................................ 6 Saaremaa pindala on 2673km² ja on Eesti suurim saar. Asub Läänemere idaosas, Liivi lahes ning rannajoone pikkuseks on 13 km. Saaremaa on Läänem...
Läänemere areng ja rannatüübid Rannik ja rand · Rannik on maismaa ja mere kokkupuuteala, mille piires on kujunenud meretekkelised pinnavormid. · Rand on maismaa osa rannikul, mis jääb lainetuse tegevuse piirkonda. Rannik Järsakrannik ja laugrannik · Järskrannik on järsult sügavneva merepõhjaga rannik. · Järskranniku näiteks on fjordrannik. · Laugrannik on lauge reljeefiga rannik. Kogu Eesti rannik on laugrannik. · Laugrannik jaguneb järsakrannaks ja lauskrannaks. Rannatüüpide jagunemine Rannad Järsakrand Lauskrand Kulutuslik Kuhjeline Pankrand Astangrand lauskrand lauskrand Paerand Liiva- ja klib...
Eesti turismigeograafia arvestuslik KT (8.per) Eesti üldandmed Asukoht: Põhja-Euroopa, Läänemere kaldal. Pealinn+suuremad linnad: Tallinn+Tartu, Narva, Kohtla-Järve, Pärnu Rahvaarv: 1 318 005 (2012), neist eestlased 68% Pindala: 45 227km2 Eesti keel kuulub: soome-ugri keelte läänemere-sooome rühma Riigikord: parlamentaarne vabariik Seadusandlik võim: Riigikogu Täidesaatev võim: Vabariigi Valitsus Kõrgeim võimukandja: rahvas Haldusjaotus: 15 maakonda mis on jagatud valdadeks ja linnadeks, mida juhib omavalitsus. Riiklikud sümbolid: Rukkilill, suitsupääsuke, paekivi, räim, tamm Riiklikud tähtpäevad: 24.veebr Iseseisvuspäev, EV aastapäev 6.jaanuar- kolmekuningapäev 2.veebr- Tartu rahulepingu aastapäev 4.juuni- Eesti lipu päev 2.nov- hingedepäev ...
IMPRESSIONISM Tutvustus ◦Sai alguse 1860. aastatel ◦Nimi Claude Monet' maali „Impressioon. Tõusev päike“ („Impression, soleil levant“) järgi. ◦1874 aasta kevadel korraldasid impressionistid esimese oma näituse. ◦Sõna "impressionism" laskis käibele kunstikriitik Louis Leroy ◦1880-ndaist aastaist hakkas impressionism mõjutama teiste maade kunstnikke. Tunnused ◦Kasutasid ettesegatud värve. ◦Püüdsid nimelt jäädvustada hetkelisi muljeid ◦Töötasid vabas õhus ◦Maalisid ka inimeste argielust – kujutasid oma piltidel esimesena kaasaegset suurlinna ◦Maalide teemaks valiti vähetähtsad sündmused (loodus, kaasaja linna olustik). ◦Impressionistide tehnikad ja standardid olid erinevad (kunstivoolu hoidis koos mässu- ja sõltumatuse vaim). ◦Ühte objekti võidi maalida päevas mitu korda. Tunnused ◦Ei lasknud värvikihtidel kuivada, vaid katsid märja pinna uue värviga. ◦Pehmete paste...
Eesti kaart (mere osad, saared, jõed, järved, joad, kõegustikud, madalikud) MERE OSAD 9m- Tallinna laht 1m -Liivi laht 5m- Väinameri 10m- Kolga laht 2m- Pärnu laht 6m- Suur väin 11m- Hara laht 3m- Kura kurk 7m- Hari kurk 12m- Kunda laht 4m- Soela väin 8m- Kurkse väin 13m- Narva laht SAARED 1 A- Saaremaa F- Kihnu K- Aegna B- Hiiumaa G- Vilsandi L- Prangli C- Vormsi H- Osmussaar M- Vaindloo D- Muhu I- Pakri s-d N- Uhtju saar E- Ruhnu J- Naissaar ...
1 Sisukord Saaremaa üldinfo......................................................................................................................... 3 Kirev ajalugu................................................................................................................................ 4 Rikas loodus. ............................................................................................................................... 4 Palju vaatamisväärsusi................................................................................................................. 4 Õlu. .............................................................................................................................................. 5 Leib............................................................................................................................................... 5 Tuulikud...............................................................
Kaitstavad loodusobjektid ja kaitsekord Kaitstavad loodusobjektid Kaitstavad loodusobjektid on: 1) kaitsealad; 2) hoiualad; 3) kaitsealused liigid, kivistised ja mineraalid; 4) püsielupaigad; 5) kaitstavad looduse üksikobjektid; 6) kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid. Kaitseala Kaitseala - inimtegevusest puutumatuna hoitav või erinõuete kohaselt kasutatav ala, kus säilitatakse, kaitstakse, taastatakse, uuritakse või tutvustatakse loodust. Kaitsealad on: 1) rahvuspargid; 2) looduskaitsealad; 3) maastikukaitsealad. Kaitsealade erinevad kaitsekorrad Loodusreservaadid - reserveeritud (inimestele ligipääsmatuks, kinni pandud) põlislooduse jaoks ja looduslike arengute jälgimiseks. Reservaatide eesmärgid: · hoitakse loodust inimtegevusest puutumatuna(Inimeste viibimine on keelatud) · võimaldatakse teadlastel uurida sealset loomuliku koosluste arengut, teadlased saavad sell...
Põlva Ühisgümnaasium Maiken Mägi 12.a klass JAAN TÄTTE ELU JA TEGEVUS Referaat Põlva 2014 SISUKORD Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1.Lapsepõlv.................................................................................................................................4 2.Haridus ja eraelu......................................................................................................................5 3.Elu Vilsandil....................................................................
EESTI MAASTIKUD: LÄÄNE - EESTI SAARESTIK ÜLEVAADE Lääne-Eesti saartel on Eesti kõige merelisem kliima, mida iseloomustavad pikk soe sügis, pehme talv, hiline ja jahe kevad, tugevad tuuled, suur päikesepaiste kestus ning väike sademetehulk. Eriti kuiv on kevadsuvel. Kaua jäävabana püsiva mere tõttu on veebruari keskmine õhutemperatuur Saaremaa ja Hiiumaa läänerannikul 34°C võrra kõrgem kui Ida- Eestis. Püsiv lumikate tekib alles jaanuari algul ja kestab märtsi teise pooleni. Haruldased pole ka talved, mil püsivat lumikatet ei kujunegi. Öökülmadeta periood on saartel kuni kaks kuud pikem kui Kesk-Eestis. PINNAMOOD Lääne-Eesti saared on, võrreldes Mandri-Eestiga, merest suhteliselt hiljuti kerkinud. Neil domineerivad paetasandikud ja merelise tekkega pinnavorme. Levinud on ka merelahed, mis maa tõusu tõttu on oma sideme merega kaotanud, neid nimetatakse ranna- või riimveelisteks järvedeks (näiteks Mull...
RAMSARI KONVENTSIOON SISUKORD SISUKORD...................................................................................................................................................2 RAMSARI KONVENTSIOON EESTIS................................................................................................... 3 MILLEKS KAITSTA MÄRGALASID?.............................................................................................................4 LEPPEGA SEOTUD KOHUSTUSED...................................................................................................... 5 MÄRGALADE KAITSE EESTIS..............................................................................................................6 RAHVUSVAHELISE TÄHTSUSEGA MÄRGALAD EESTIS..............................................................8 MATSALU MÄRGALA.......................................................................................................
Põhikooli geograafia lõpueksami juhend 2012 Ainekava teemad on kaetud järgmistes proportsioonides (maksimum 75 punkti): Kaardiõpetus 12-18p 16-24% Geoloogia 4-8p 6-11% Pinnamood 4-8p 6-11% Kliima 4-8p 6-11% Veestik 4-8p 6-11% Mullastik kuni 3p kuni 4% Loodusvööndid 5-10p 7-14% Rahvastik ja asustus 5-8p 7-11% Majandus 5-10p 7-14% Keskkond ja inimene 5-8p 7-11% Üldine geograafia kuni 5p kuni 7% sh Eesti geograafia 22-30p 30-40% sh maailma geograafia 45-53p 60-70% GEOLOOGIA · kirjeldab joonise abil Maa siseehitust; · iseloomustab jooniste ja kaartide abil laamade liikumist, teab laamade liikumisega seotud geoloogilisi protsesse: vulkanism, maavärinad, pinnamoe muutumine, kivimite teke ja muutumine; · tunneb joonistel ja kaartidel ära laamade lahknemise ja põrkumise piirkonnad, seostab vulkaanide ja maavärinate leviku laamade liikumisega; · teab kivimite tekkeviise ning toob näiteid erineva tekkega ...
Kinnitatud Loodusteaduste osakonnas oktoobris 2008 Loodusteaduste osakonna bakalaureusetööde koostamise, vormistamise ja kaitsmise juhend Loodusteaduste osakonna bakalaureuseõppekavad lõpevad bakalaureuseöö (edaspidi BT) kaitsmisega. Mistahes lõputöödega, sh BT-ga seonduv on TLÜ Õppekorralduse eeskirjas kajastatud alapunktides 346-378 ja käesolev juhend on selle täiendatud rakendusvariant Loodusteaduste osakonnas. (http://www.tlu.ee/files/arts/238/OKE_t4f1201665ddccd3a69587f95b5324a90.pdf). BT on iseseisev teaduslik-metoodiline uurimistöö. Keskkonnakorralduse ning ainedidaktika vallas tehtav BT võib olla ka arendusliku (projekti) iseloomuga teaduslikel alustel koostatud iseseisev metoodiline töö. Vastavalt õppekavale on BT maht 4 või 6 AP (30-50 lk, kuid mitte üle 60 lk). Kui töö maht ületab 60 lk, tuleb t...
Looduskaitsealad Kaitsealad on inimtegevusest puutumatuna hoitavad või looduskaitse erinõuete kohaselt kasutatavad alad koosluste, ökosüsteemide, maastike või liikide kaitsmiseks; nende uurimiseks ja tutvustamiseks. Kaitsealad on: 1. rahvuspark; 2. looduskaitseala; 3. maastikukaitseala (looduspark) Rahvuspark - on erilise rahvusliku väärtusega kaitseala looduse ja kultuuripärandi, sealhulgas ökosüsteemide, bioloogilise mitmekesisuse, maastike ja rahvuskultuuri kaitsmiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks. Rahvuspargi territoorium jaguneb loodusreservaadiks, sihtkaitsevööndiks ja piiranguvööndiks. Eesti rahvuspargid on: Lahemaa Rahvuspark, Karula Rahvuspark, Soomaa Rahvuspark ja Vilsandi Rahvuspark. Looduskaitseala - on looduskaitselise või teadusliku väärtusega kaitseala looduslike protsesside ja haruldaste ning hävimisohus olevate või kaitstava...
LÄÄNEMERI 9.1. Rannajoon Küsimused Vastused 1 Nimeta mereliike. Sisemeri, avameri 2 Milline meri on sisemeri? Sisemeri on ühendatud maailmamerega väinade kaudu. 3 Milline meri on Läänemeri? Sisemeri 4 Kas Läänemeri on sügav? Kui suur on tema Ei. 55m keskmine sügavus? 5 Nimeta Läänemere lahed (3) Põhjalaht ehk Botnia laht, Soome laht ja Liivi laht 6 Milline on Eesti rannajoon? Hästi liigestunud ja kääruline 7 Miks moodustab mööda eesti kaarti Sest rannajoone hulka loetakse ja saarte mõõdetud rannajoon 1/3 tegelikust Eesti rannajooned rannajoonest? 8 Mitu saart on Eestis? Üle 1500 9 Mis on poolsaar? Kitsas mandri osa, mida ulatub kaugele ...
1 Sisukord: Sisukord Lk1 Paiknemine Eestis Lk2 Geoloogiline ehitus Pinnamood Lk3 Kliimaolud Veestik Lk4 Muld Lk5 Taimkate. Lk6 Vaatamis väärsused. Lk7 Kasutatud allikad Lk8 1 Paiknemine Eestis. Saaremaa paikneb Lääne-Eestis ja on Eesti kõige suurem saar. Saaremaa pindala koos lähedalasuvate väikesaartega on 2922 km² 6,5% Eesti pindalast. Saaremaa on Eesti suurim saar ja Läänemerel suuruselt neljas saar. Põhjast piirab Saaremaad Soela väin, läänest Läänemeri. Lõunast piirab Saaremaad Kura Kurk ja Liivi laht, idast Väike väin. Ümber saarema on veel palju lahtesi nagu Suur Katel, Sutu laht, Triigi laht, Küdema laht, Tagalaht, Kihelkonna laht, Kuusnõmmelaht, Pilguse laht ja Lõu laht. Saaremaa ümber on ka suuremaid saari. Põhjas Hiiumaa, läänes Visan...
Karol Pakkas Eesti Vabariik REFERAAT Õppeaines: Andme- ja tekstitöötlus Mehaanikateaduskond Õpperühm:TI 11/21 Juhendaja: lektor Anne Uukkivi Tallinn 2012 Sisukord: Sisukord Lk1 Paiknemine Eestis Lk2 Geoloogiline ehitus Pinnamood Lk3 Kliimaolud Veestik Lk4 Muld Lk5 Taimkate. Lk6 Vaatamis väärsused. Lk7 Kasutatud allikad Lk8 Paiknemine Eestis. Saaremaa paikneb Lääne-Eestis ja on Eesti kõige suurem saar. Saaremaa pindala koos lähedalasuvate väikesaartega on 2922 km² 6,5% Eesti pindalast. Saaremaa on Eesti suurim saar ja Läänemerel suuruselt neljas saar. Põhjast piirab Saaremaad Soela väin, läänest Läänemeri. Lõunast piirab Saaremaad Kura Kurk ja Liivi laht, idast Väike väin. Ümber saarema on veel palju lahtesi nagu Suur Katel, Sutu laht, T...
PÕHJA-EESTI TURISMIREGIOON Harju maakond 1. Naissaar militaarobjektid, Kaljuste, Nargen Festival Omari küünis, kitsarööpmeline raudtee. 2. Tuhala nõiakaev Lähedal Eesti pikim Virulase karstikoobas (58m), energiasambad. 3. Põhja-Kõrvemaa Eesimaa Sveits. Ca 13000ha. Mäed, sood, järved (üle 30ne), matka-ja suusakeskus. 4. Keila juga 6m kõrge, 60-70m lai. Mõisakompleks, rippsillad, joaalune kanjon, liigirikas park. 5. Jägala juga Eesti kõrgeim looduslik juga -8m, 50m lai. Kauneim kevadise suurvee ajal ja talvel jäätununa. Lääne-Viru maakond 1. Sagadi mõis Peahoone 18saj. Fockide suguvõsa. RMS Sagadi metsakeskus, looduskool ja metsamuuseum. Hotell, hostel ja restoran. 2. Vihula mõis Enamik hooneid 19saj algus Schubertite suguvõsa poolt, Baltimaade esimene maaklubi, hotell. 3. Altja kaluriküla, vanad taluhooned ja võrgukuurid, uued suvekodud. 4. Vergi sadamaküla, sadam tegutseb...
Eesti Maaülikool Saaremaa maastik Referaat Viktor Skunov PK.0216 Esti loodusgeograafia Tartu 2011 1 Sisukord Sisukord............................................................................................................................... 2 Demograafilised näitajad...................................................................................................2 ........................................................................................................................................... 3 Ajalugu................................................................................................................................... 3 ................................................................................................................................................3 Demograafilised näit...
BIOLOOGIA VIKTORIIN 5. 6. klass 7. - 9. klass 1. Millisel loomal on kehamassi kohta kõige suurem aju ? A) inimene B) orangutang C) komodovaraan 7.-9. klass 1. Miks tekivad veest välja tulles kehale piisad ? A) sest ülejäänud vesi Click to edit Master text styles voolab vee raskuse Second level tõttu maha. Third level Fourth level Fifth level B) sest suurem osa veest voolab maha maa külgetõmbejõu tõttu. C) sest nahk on rasune. 5.- 6. klass 2. Mõnikord võib vahtralehtedel näha pigimusti täppe. Mida nende täppide järgi võib järeldada? A) See on seenhaigus, mis näitab õhu saastatust. B) See on seenhai...
Arne Ader, Urmas Tartes Eesti looduskaitse Keskkonnaamet 2010 Sisukord Looduskaitse ajalugu Eestis . ...................................................................................................................................................................... 4 Looduskaitseseadus . ....................................................................................................................................................................................................8 Kaitstavad loodusob...
Geo arvesuse kordamine KLIIMA 1. Millised tegurid kujundavad Euroopa kliimat? Läänetuled, Päikesekiirguse hulk (kliimavöötmed, koha kaugus ekvaatorist), aluspinna iseärasused (koostis, värvitoon, absoluutne kõrgus, kaldenurk päikesekiirte suhtes), õhurõhk (madalrõhuala- tuuline, sajune; kõrgrõhuala- kuiv õhk, soe õhk), Põhja-Atlandi hoovus (soe veemass, sademed ja õhk). 2. Kuidas mõjutab aluspind päikesekiirguse neeldumist? Mida tumedam on aluspind seda paremini neeldub. . 3. MIks õhumassid liiguvad? On vaja temperatuuride erinevust maa (või mere) pinnal. Seal kus temperatuur on kõige kõrgem hakkavad õhumassid tõusma (tekib madala õhurõhuga ala) ning külmematelt aladelt voolab sinna asemele uus õhk, mis taas soojeneb ja tõuseb. Õhk liigub kõrgrõhualalt madalrõhualale. 4. Miks on talvine kliima kogu ...
1. Maastiku mosaiiksuse biootilised tegurid. _ Metsakahjurid loovad omakorda metsa mosaiiksust, hävitades _ nt. kliima soojenemine muudab maastikke ja populatsioonide Kliima terveid puude rühmi, muutes liigilist koostist. osakaalu. _ Põhjustab biogeograafilist mosaiiksust energia ja vee jaotumuse _ Ka kobras on maastiku mosaiiksust kujundav dominantliik. kaudu. _ Ka piison ajaloolises Ameerikas ja põder Eestis kujundavad _ Kliima efekti mõjutab omakorda pinnamood, maastiku maastikke toiduvaliku kaudu (teatavad liigid toiduks), toitainete ringe geomorfoloogilised tingimused, mida omakorda kujundavad kaudu. geoloogilised protsessid, mis tekitavad reljeefi ja mullastiku mosaiiksuse. ...
Andres Tõnisson Euroopa ja loodusgeograafia 9. klassi geograafia õpik, osa 1 Kirjastus Koolibri, 2014 e-formaat Toimetatud Tartu Emajõe Koolis Toimetaja Emili Kilg Tartus, 2015 Elektroonilisse vormingusse kohandatud õpikus kasutatud märgised, mis aitavad otsingukäsu kasutamisel navigeerida * Tavakirjas leheküljenumbri ees on kolm järjestikust sidekriipsu, tühik ja vastava lehekülje number, näiteks, --- 5; * peatüki ette on kirjutatud kolm x-i, tühik ja vastava peatüki number, näiteks xxx 5; * visuaalne info on pandud kahekordsete ümarsulgude vahele. Kirjastus Koolibri kinnitab: õpik vastab põhikooli riiklikule õppekavale. Retsenseerinud Liisa-Kai Pihlak, Ulvi Urgard Kujundaja Tiit Tõnurist Illustratsioonid: Lea Armväärt, lk 67 Joonised: Kaire Vakar, Olger Tali Fotod: Koolibri Foto Imre Peenema: lk 85 Maa-amet: lk 66 NASA: lk 11, 72, 77 GNU Free Documentation Licence'i alusel: lk 9, 16-17, 20, 31, 32, 33, 43, ...
Looduskaitse põhiseadused Loodus Üksikobjektid ja Ressursid e. loodusvarad maastik väärtused kaitstavad maa-alad Looduslikud Looduslikud varud tingimused Kaitse Konserveerimine ja Loodusressursside Soodsate Maastike meetodid ja ökosüsteemide ratsionaalne looduslike ökoloogia printsiibid seisundi säilitamine kasutus, kaitse, tingimuste optimeerimine ja taastamine, säilitamine ja ilme kujundamine suurendamine inimtegevuse kahjulike mõjude vältimine Looduskaitse Klassikaline Ressursoloogiline keskkonnakaitse Maastiku hooldus põhisuunad lood...
Looduskaitse põhiseadused Loodus Üksikobjektid ja Ressursid e. loodusvarad maastik väärtused kaitstavad maa-alad Looduslikud Looduslikud varud tingimused Kaitse Konserveerimine ja Loodusressursside Soodsate Maastike meetodid ja ökosüsteemide ratsionaalne looduslike ökoloogia printsiibid seisundi säilitamine kasutus, kaitse, tingimuste optimeerimine ja taastamine, säilitamine ja ilme kujundamine suurendamine inimtegevuse kahjulike mõjude vältimine Looduskaitse Klassikaline Ressursoloogiline keskkonnakaitse Maastiku hooldus põhisuunad lood...
1. Eesti metsade üldiseloomustus ja metsade jaotus hoiu-, tulundus - ja kaitsemetsadeks. Metsandus on väga lai mõiste, mis koosneb: 1. majandusharudest, mis tegelevad kõigi metsa kasutusviisidega (tähtsal kohal on puidu raiumine ja töötlemine) kui ka metsa uuendamise, kasvatamise ja kaitsega. 2. teadus- ja haridusharust, mis uurib ja õpetab kõike metsaga seonduvat ja sisaldab endas palju kitsamaid metsanduslikke teadussuundi. Metsateaduse võib tinglikult jagada kolmeks: 1.)Metsakasvatus esindab bioloogilist suunda metsanduses. Metsakasvatust võime defineerida kui tegevust metsas toimuvate bioloogiliste protsesside mõjutamisest selleks, et kasvatada majanduslikult väärtuslikke puistuid. Tegeleb selliste ainetega nagu dendroloogia, metsataimekasvatus, hooldusraied, metsakultiveerimine, metsakaitse, puhkemetsandus jne. st. peamiselt probleemidega mis on seotud uue metsapõlvkonna rajamise ja olemasolevate metsade hoold...
Biotoopide konspekt Arurohumaad Niitude terminoloogiast üldiselt, erinevad rohumaade jaotused, funktsioonid. Niit - peam. mitmeaastastest rohtsetest mesofüütidest koosnev taimekooslus, kus puud ja põõsad puuduvad või on nende osatähtsus väike (puude liituvus < 0.3, põõsaste katvus < 30 % Mesofüüt: parasniiskete kasvukohtade liik Rohumaa – laiem mõiste kui niit taimestik koosneb: rohundid (1-2-aastased, püsikud) graminoidid (kõrrelised, lõikheinalised, loalised) puhmad (puitunud vartega taimed väga kuivadel rohumaadel, nt. kanarbik nõmmerohumaadel) rohumaad levinud kõigil mandritel v.a. polaaralad mõõduka kliimaga aladel domineerivad mitmeaastased rohttaimed, soojema kliimaga aladel domineerivad 1- aastased rohttaimed Rohumaa = niisked ja märjad kooslused +niit (parasniiske)+ kuivad kooslused aas – (rohumaa v. nii...
Eesti Loodusgeograafia 03.09 Loengukursus jaguneb kolme ossa: 1. Üldosa põhineb suuresti raamatul ,,Eesti. Loodus", Tallinn, 1995 tuleb läbi lugeda Anto Raukas 2. Regionaalosa maastikuline liigestus ja maastikurajoonide iseloomust. Põhineb suuresti raamatul ,,Eesti maastikud", Tartu, 2005 ja loengus räägitul tuleb läbi lugeda 3. Kaarditundmine 300 kohta, eksamil Sõrve ps ei küsi. Eksamil saab kontuurkaardi ja saame 15 toponüümi ning 12 PEAB TEADMA Tuleb ka kaarditundmise praktikumi, et saada teada kus midagi asub 19. septemberl kaarditundmise praktikum 23. ja 24. September kontrolltöö, mis hõlmab 30% lõpphindest (III, V ja VI st geoloogia osa) 23. september KT perekonnanimede järgi: P-Ü Eesti loodusgeograafilise tundmise lugu Ptolemaios (100-175) kaardid on tähtis verstapost, ta võttis kokku antiikmaailma saavutused. Slaidil pole tema joonistatud. Eesti kohta andmeid pole, aga on olemas Skandi...
Mõisted Pärandkooslus - pärandkooslused ehk poollooduslikud kooslused on loomapidamise tagajärjel pika aja jooksul ümber kujunenud looduslikud kooslused, mida pole küntud vähemalt 50 ja pealtparandatud (väetatud, täiendavalt heinaseemet külitud) vähemalt 20 aastat. Nende püsimiseks on tarvilik mõõdukas inimmõju (iga-aastane niitmine, karjatamine ja puude-põõsaste valikraie). Nimetatakse ka looduslikeks rohumaadeks. Kõikjal metsavööndis, kus on peetud loomi, on pärandkooslused tavalised. Looduslik kooslus - looduslik kooslus on niisugune biotsönoos, mille väljakujunemisel pole inimese kujundav mõju olnud märkimisväärne. Looduslikud kooslused koosnevad pärismaisest elustikust. Kui looduslikku kooslust majandatakse, võib sellest kujuneda pool-looduslik kooslus ehk pärandkooslus. Kui looduslik kooslus asendada, on tegu tehiskooslusega. Näiteks primaarsed niidud (meil väike osa rannaniite ja ilmselt ka lamminiite), mis on kujunenud ja püsi...
Arheoloogia Arheoloogia muutus 19. Sajandil. Teati, kuidas kuningad elasid, kuid huvitas ka kuidas rahvas elas hakati kaevama. 19. sajandil oli kirjeldusel suur roll, sest ei osatud leitud asju dateerida. 20. sajandi keskpaigani oli arheoloogia abiteadus. Tänapäeval on aga ajalooteaduse haru, mis uurib kaevatud asju (muistiseid) ja rekonstrueerib nende abil ajalugu. Arheoloogia jagunemine perioodide järgi: · Esiaja arheoloogia · Keskaja arheoloogia · Uusaja arheoloogia · Klassikaline arheoloogia Arheoloogid ei kaeva dinosauruseid, kaevatakse neid asju, mis on inimeste ajast. 2,6 miljonit aastat tagasi ilmusid esimesed tööriistad. 5000 aastat tagasi ilmusid esimesed kirjavärgid. Keskaja arheoloogia on väga oluline, sest kirjalikke allikaid on sellest ajast väga vähe. Arheoloogia jagunemine uurimisvaldkondade järgi: linna, asustus, majandus, arhitektuuri, religiooni, surma ja militaar. Surmaarheoloogia on kalmete uurimine...
KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond. Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks j...
--- 44 Peatükk: 27. Kuidas selgrootud toituvad? Peatükist saad teada * Mida selgrootud söövad? * Millised on selgrootute toitumisviisid? * Mil viisil selgrootud toitu seedivad? Olulised mõisted * rakusisene seedimine Mida selgrootud söövad? Loomad vajavad kasvamiseks ja elus püsimiseks toitu, millest loom saab energiat ja lähteaineid, et sünteesida organismile vajalikke aineid. Osa selgrootuid on taimtoidulised. Paljud putukad ja nende vastsed söövad mitmesuguseid taimeosi, ka teod ja meripurad toituvad peamiselt taimedest. Osa selgrootuid on aga loomtoidulised, näiteks ainuõõssed, ämblikud, vähid, mitmesugused putukad ja nende vastsed. Paljud ämblikud püüavad võrguga saaki ja surmavad selle mürgiga. Ainuõõssetel on saagi püüdmiseks mürki sisaldavate kõrverakkudega kombitsad, vähkidel aga ohvri haaramiseks ja kinnihoidmiseks sõrad. Mõnede selgrootute toiduks sobivad aga nii taimed kui ka loomad, segatoidulised on ...
Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse 2008. aasta looduskaitseprogrammi projekt nr. 193 „Kaitsealade külastuskoormuse hindamine“ Koostajad: Antti Roose, Kalev Sepp, Varje Vendla, Miguel Villoslada, Maaria Semm, Henri Järv, Janar Raet, Ene Hurt, Tuuli Veersalu Tartu 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS.................................................................................................................................................... 4 VÕTMEMÕISTED...................................................................................................................................................................... 6 1. KAITSEALADE KÜLASTUSSEIRE ALUSED .......................................................................................................... ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
