INFO See on tõeline seiklus. Matk on katsumusterohke, väljakutseid ja unustamatuid elamusi pakkuv. Matk on kõigile jõukohane. Autod jäetakse Saaremaale ja pakitakse seljakotid. Matk läheb läbi laidude. Vilsandile jõudes viib kastiauto rühma turismitallu sööma, edasi sõit saare kõige läänepoolsemasse tippu 200 aastase tuletorni alla. Tutvutakse Vilsandi looduse eripäradega. Vaadatakse ringi tuletornilinnakus. Vilsandi Energiamaja külastus lisatasu eest. Paadid viivad väsinud matkalised tagasi autode juurde. Kestvus: 6-8 tundi Grupi suurus: minimaalselt 6 inimest Hind: 45/in Regulatsioonid Matk ei sobi lastele. Registreerimine kuni eelmise päeva kella 18.00ni. Sobilik on sportlik riietus ja jalanõu, mis vastab ilmale. Kaasa võiks pakkida vahetusriided ja jalanõud.
Vilsandi rahvuspark.................................................................................................................... 1 1.Vilsandi rahvuspargi asutamine...........................................................................................2 2. Vilsandi rahvuspargi elusloodus......................................................................................... 3 3.Loodusobjektid Vilsandi rahvuspargis.................................................................................3 3.1 Poolsaared .............................................................................................................. 3 3.2 Lahed......................................................................................................................5 3.3 Saared.............................................................................................................
teenindatava inimkoosluse poolest; · Iseloomult traditsiooniline, kasvab mõõdukalt ja orgaaniliselt ja on seotud kohalike elanike igapäevase eluga; · Kasutab kogu vastavale maapiirkonnale omast kooslust - keskkonda, majandustegevust ja pärandit. Maaturismi 2 toodet: · Pärimusmatkad : a) Tooteid pakutakse Saaremaal. Aadress: Sarapiku 2 , Kihelkonna küla, Kihelkonna vald, Saaremaa. b) 2 toodet: kummipaadiretk; Vilsandi rahvuspargi saartel ja laidudel. Retk pakub põnevust ja palju vaatamist. Toode on mõeldud kõikidele, kes armastavad loodust ning vanus ei ole üldse oluline. Loodusmatkad; jalgsi ning suuskadel.Matk igale vanusele ja maitsele. · Vesipapp OÜ: c) Tooteid pakutakse Põlvamaal. Kanuumatk; Vesipapp OÜ korraldab kanuumatku Ahja ja Võhandu jõel. Põnevust pakuvad siin-seal ka väiksemad kärestikud. Loodusturism:
Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse 2008. aasta looduskaitseprogrammi projekt nr. 193 „Kaitsealade külastuskoormuse hindamine“ Koostajad: Antti Roose, Kalev Sepp, Varje Vendla, Miguel Villoslada, Maaria Semm, Henri Järv, Janar Raet, Ene Hurt, Tuuli Veersalu Tartu 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS.................................................................................................................................................... 4 VÕTMEMÕISTED...................................................................................................................................................................... 6 1. KAITSEALADE KÜLASTUSSEIRE ALUSED .......................................................................................................... 9 1.1 KÜLASTUSSEIRE ARENDAMINE MAAIL
Põllepaelad aga rebenenud ja kivi kukkunud Pireti jalale. Naine hakanud valust ja meelehärmist nutma. Tema pisaratest tekkinud ümberringi soo, mis praegugi Naistesoo nime kannab. Rändrahnu pikkus on 6,1; laius 5,8; kõrgus 3,8; ümbermõõt 17,9 m. VILSANDI RAHVUSPARK - 14. augustil 1910. aastal moodustati Vaika loodusreservaat, mis on Baltikumi vanim kaitseala. Pika tegevusaja jooksul on kaitseala pidevalt laiendatud ning 1993. aastal reorganiseeriti looduskaitseala Vilsandi rahvuspargiks. ODALÄTSI ALLIKAD - Kihelkonna - Pidula maantee 9. kilomeetril jäävad teest vasakule Odalätsi allikad. Allikate vesi, mis tuleb ümbruskonna soodest ja tõenäoliselt ka Karujärvest, jookseb mööda maa - aluseid karstipragusid mere suunas. Odalätsi küla juures pääseb vesi paljude avade kaudu maapinnale, moodustades veidi kaugemal nn. Pidula veskioja. MULLUTU SUURLAHT - See on on looduskaitse all olev, madalate kallastega taime - ja mudarohke soolatoiteline järv
SAAREMAA Nii põnev meretagune paik! MIKS MINNA SAAREMAALE? Eesti suurimat saart, Saaremaad teatakse hea puhkekohana, kus on omapärane loodus ning palju vaatamisväärsusi. Ainulaadsuse on Saaremaa säilitanud paljuski just oma asukoha ja eraldatuse tõttu. Põlistes külades leidub veel roogkatusega hooneid ja kiviaedu, säilinud on kaunid rahvariided ning omapärane keelepruuk. SAAREMAA SUUREMAD SAARED: Saaremaa, Muhu, Ruhnu, Abruka, Vilsandi. PEALINN: Kuressaare RAHVA ARV: 36 366 PEAMISED USUTUNNISTUSED: Luterlus, õigeusk ja baptism. LOODUSLIKUD VAATAMISVÄÄRSUSED SÕRVE POOLSAAR PIRETI KIVI ANIKAITSE PANK VÄKRA OHVRIKIVI PANGA PANK VÕLLA RAHN ÜÜGU PANK VILSANDI UNDVA PANK RAHVUSPARK SUURIKU PANK ODALÄTSI ALLIKAD MULLUTU-SUURLAHT HARILAID KARUJÄRV KOIGI RABA KAALI KAATRIVÄLI SÕRVE POOLSAAR
ja põhjavete tsirkuleerimise omapäras. Karstinähtused tekivad ainult seal, kus kivimi lahustuvusega kaasneb veeläbilaskvus. Karstinähtused Avalõhed mõni cm kuni 1m laiad, sügavus võib ulatuda mitme meetrini. Nt. Kostivere karstiväljal. Karrid sademetevee poolt kujundatud korrapäratud ja mitmesuguse laiuse ning sügavusega uurded karstuvate kivimite (nt lubjakivi) pinnal. Mikrovormid. Nt. Vilsandi ja Vaika saarel. Kurisud umbes 1 m laiused (üksikud üle 100 m), lehtri- või lohukujulised karstivormid, mille kaudu pinnavesi neeldub maasisestesse lõhedesse. Levinud Põhja- Eestis, Saaremaal ja Hiiumaal . 11.Tuule geoloogiline tegevus. Tuul kannab liivateri natukese kaupa, kuni need jäävad kuskile kinni või millegi taha. Siis tekivad luited, väiksemad, suuremad, nad kasvavad iga aastaga. Tuul moonutab
Karstinähtused tekivad ainult seal, kus kivimi lahustuvusega kaasneb veeläbilaskvus. Karstinähtused Avalõhed mõni cm kuni 1m laiad, sügavus võib ulatuda mitme meetrini. Nt. Kostivere karstiväljal. Karrid sademetevee poolt kujundatud korrapäratud ja mitmesuguse laiuse ning sügavusega uurded karstuvate kivimite (nt lubjakivi) pinnal. Mikrovormid. Nt. Vilsandi ja Vaika saarel. Kurisud umbes 1 m laiused (üksikud üle 100 m), lehtri- või lohukujulised karstivormid, mille kaudu pinnavesi neeldub maasisestesse lõhedesse. Levinud Põhja-Eestis, Saaremaal ja Hiiumaal. 10. Tuule geoloogiline tegevus. Tuul kannab liivateri natukese kaupa, kuni need jäävad kuskile kinni või millegi taha. Siis tekivad luited, väiksemad, suuremad, nad kasvavad iga aastaga. Tuul moonutab mitmesuguseid loodus varasid, mis aitavad
Kõik kommentaarid