INFO See on tõeline seiklus. Matk on katsumusterohke, väljakutseid ja unustamatuid elamusi pakkuv. Matk on kõigile jõukohane. Autod jäetakse Saaremaale ja pakitakse seljakotid. Matk läheb läbi laidude. Vilsandile jõudes viib kastiauto rühma turismitallu sööma, edasi sõit saare kõige läänepoolsemasse tippu 200 aastase tuletorni alla. Tutvutakse Vilsandi looduse eripäradega. Vaadatakse ringi tuletornilinnakus. Vilsandi Energiamaja külastus lisatasu eest. Paadid viivad väsinud matkalised tagasi autode juurde. Kestvus: 6-8 tundi Grupi suurus: minimaalselt 6 inimest Hind: 45/in Regulatsioonid Matk ei sobi lastele. Registreerimine kuni eelmise päeva kella 18.00ni. Sobilik on sportlik riietus ja jalanõu, mis vastab ilmale. Kaasa võiks pakkida vahetusriided ja jalanõud.
Vilsandi rahvuspark.................................................................................................................... 1 1.Vilsandi rahvuspargi asutamine...........................................................................................2 2. Vilsandi rahvuspargi elusloodus......................................................................................... 3 3.Loodusobjektid Vilsandi rahvuspargis.................................................................................3 3.1 Poolsaared .............................................................................................................. 3 3.2 Lahed......................................................................................................................5 3.3 Saared.............................................................................................................
teenindatava inimkoosluse poolest; · Iseloomult traditsiooniline, kasvab mõõdukalt ja orgaaniliselt ja on seotud kohalike elanike igapäevase eluga; · Kasutab kogu vastavale maapiirkonnale omast kooslust - keskkonda, majandustegevust ja pärandit. Maaturismi 2 toodet: · Pärimusmatkad : a) Tooteid pakutakse Saaremaal. Aadress: Sarapiku 2 , Kihelkonna küla, Kihelkonna vald, Saaremaa. b) 2 toodet: kummipaadiretk; Vilsandi rahvuspargi saartel ja laidudel. Retk pakub põnevust ja palju vaatamist. Toode on mõeldud kõikidele, kes armastavad loodust ning vanus ei ole üldse oluline. Loodusmatkad; jalgsi ning suuskadel.Matk igale vanusele ja maitsele. · Vesipapp OÜ: c) Tooteid pakutakse Põlvamaal. Kanuumatk; Vesipapp OÜ korraldab kanuumatku Ahja ja Võhandu jõel. Põnevust pakuvad siin-seal ka väiksemad kärestikud. Loodusturism:
Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse 2008. aasta looduskaitseprogrammi projekt nr. 193 „Kaitsealade külastuskoormuse hindamine“ Koostajad: Antti Roose, Kalev Sepp, Varje Vendla, Miguel Villoslada, Maaria Semm, Henri Järv, Janar Raet, Ene Hurt, Tuuli Veersalu Tartu 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS.................................................................................................................................................... 4 VÕTMEMÕISTED...................................................................................................................................................................... 6 1. KAITSEALADE KÜLASTUSSEIRE ALUSED .......................................................................................................... 9 1.1 KÜLASTUSSEIRE ARENDAMINE MAAIL
sauna jaoks kerisekive kokku. Põllepaelad aga rebenenud ja kivi kukkunud Pireti jalale. Naine hakanud valust ja meelehärmist nutma. Tema pisaratest tekkinud ümberringi soo, mis praegugi Naistesoo nime kannab. Rändrahnu pikkus on 6,1; laius 5,8; kõrgus 3,8; ümbermõõt 17,9 m. VILSANDI RAHVUSPARK - 14. augustil 1910. aastal moodustati Vaika loodusreservaat, mis on Baltikumi vanim kaitseala. Pika tegevusaja jooksul on kaitseala pidevalt laiendatud ning 1993. aastal reorganiseeriti looduskaitseala Vilsandi rahvuspargiks. ODALÄTSI ALLIKAD - Kihelkonna - Pidula maantee 9. kilomeetril jäävad teest vasakule Odalätsi allikad. Allikate vesi, mis tuleb ümbruskonna soodest ja tõenäoliselt ka Karujärvest, jookseb mööda maa - aluseid karstipragusid mere suunas. Odalätsi küla juures pääseb vesi paljude avade kaudu maapinnale, moodustades veidi kaugemal nn. Pidula veskioja. MULLUTU SUURLAHT - See on on looduskaitse all olev, madalate kallastega taime - ja mudarohke soolatoiteline järv
SAAREMAA Nii põnev meretagune paik! MIKS MINNA SAAREMAALE? Eesti suurimat saart, Saaremaad teatakse hea puhkekohana, kus on omapärane loodus ning palju vaatamisväärsusi. Ainulaadsuse on Saaremaa säilitanud paljuski just oma asukoha ja eraldatuse tõttu. Põlistes külades leidub veel roogkatusega hooneid ja kiviaedu, säilinud on kaunid rahvariided ning omapärane keelepruuk. SAAREMAA SUUREMAD SAARED: Saaremaa, Muhu, Ruhnu, Abruka, Vilsandi. PEALINN: Kuressaare RAHVA ARV: 36 366 PEAMISED USUTUNNISTUSED: Luterlus, õigeusk ja baptism. LOODUSLIKUD VAATAMISVÄÄRSUSED SÕRVE POOLSAAR PIRETI KIVI ANIKAITSE PANK VÄKRA OHVRIKIVI PANGA PANK VÕLLA RAHN ÜÜGU PANK VILSANDI UNDVA PANK RAHVUSPARK SUURIKU PANK ODALÄTSI ALLIKAD MULLUTU-SUURLAHT HARILAID KARUJÄRV KOIGI RABA KAALI KAATRIVÄLI SÕRVE POOLSAAR
ja põhjavete tsirkuleerimise omapäras. Karstinähtused tekivad ainult seal, kus kivimi lahustuvusega kaasneb veeläbilaskvus. Karstinähtused Avalõhed mõni cm kuni 1m laiad, sügavus võib ulatuda mitme meetrini. Nt. Kostivere karstiväljal. Karrid sademetevee poolt kujundatud korrapäratud ja mitmesuguse laiuse ning sügavusega uurded karstuvate kivimite (nt lubjakivi) pinnal. Mikrovormid. Nt. Vilsandi ja Vaika saarel. Kurisud umbes 1 m laiused (üksikud üle 100 m), lehtri- või lohukujulised karstivormid, mille kaudu pinnavesi neeldub maasisestesse lõhedesse. Levinud Põhja- Eestis, Saaremaal ja Hiiumaal . 11.Tuule geoloogiline tegevus. Tuul kannab liivateri natukese kaupa, kuni need jäävad kuskile kinni või millegi taha. Siis tekivad luited, väiksemad, suuremad, nad kasvavad iga aastaga. Tuul moonutab
Karstinähtused tekivad ainult seal, kus kivimi lahustuvusega kaasneb veeläbilaskvus. Karstinähtused Avalõhed mõni cm kuni 1m laiad, sügavus võib ulatuda mitme meetrini. Nt. Kostivere karstiväljal. Karrid sademetevee poolt kujundatud korrapäratud ja mitmesuguse laiuse ning sügavusega uurded karstuvate kivimite (nt lubjakivi) pinnal. Mikrovormid. Nt. Vilsandi ja Vaika saarel. Kurisud umbes 1 m laiused (üksikud üle 100 m), lehtri- või lohukujulised karstivormid, mille kaudu pinnavesi neeldub maasisestesse lõhedesse. Levinud Põhja-Eestis, Saaremaal ja Hiiumaal. 10. Tuule geoloogiline tegevus. Tuul kannab liivateri natukese kaupa, kuni need jäävad kuskile kinni või millegi taha. Siis tekivad luited, väiksemad, suuremad, nad kasvavad iga aastaga. Tuul moonutab mitmesuguseid loodus varasid, mis aitavad
Pinnakatte moodustab enamasti rähkmoreen, klibu ning mere- ja tuiskliiv; umbes 7 % Saaremaa pindalast hõlmavad sood ja rabad. Pinnamood on tasandikuline. Rannikul leidub mitmel pool luiteid. Saare taimestik on väga rikkalik merelise kliima ja mullastiku mitmekesisuse tõttu: leidub üle 900 taimeliigi, sealhulgas haruldasi liike nagu saaremaa robirohi, jugapuu, luuderohi, tuhkpihlakas. Kadaka- ja sarapuu-lood, liigirikkad puisniidud ning allkasood on saaremaale iseloomulikud. Viidumäe looduskaitseala asub Lääne-Saaremaa kõrgustiku edelaosas. Hea puhkekohana teatakse Eesti suurimat saart ehk Saaremaad , kus on ilus loodus ning nii mõningaid vaatamisväärsusi.Oma asukoha ja eraldatuse tõttu on säilitanud Saaremaa oma ainulaadsuse.Saaremal leidub veel roogkatusega hooneid ja kiviaedu, säilinud on rahvariided ning nende teistsugune keelepruuk. 3 Kirev ajalugu.
Pehme merelise kliima ja lubjarikka pinnase tõttu on Saaremaa ja seda ümbritsevate saarte taimestik ja loomastik väga mitmekesine. Üle kahesaja siin esineva liigi, alates saaremaa robirohust ja lõpetades viigerhülgega, kuuluvad looduskaitse alla. Just Saaremaal kohtab arvukalt mujal Eestis harva esinevat viinamäetigu, haruldasi liblikaid, kauneid käpalisi. Viidumäe looduskaitseala ja Vilsandi rahvuspargi kõrval leidub Saaremaal ligi sada kaitsealust objekti, nii parke, kõrgeid panku, suuri puid, rändrahne ning unikaalseid soid. Eriti hinnatud on hõlpsasti vaadeldav Kaali meteoriidikraater. 01/11/2017 6 Vaatamisväärsused Saaremaal on palju vaatamisväärsusi
Viidumäe allikasood on kuulsad seal kasvavate taimeharulduste poolest(lõhnav käoraamat jne.) 5 Nüüdseks on kaitstav pindala tundubalt suurenenud,eeskätt Natura tõttu.Saaremaa kaitsealasid iseloomustavad sellised märksõnad nagu:merelinnud,haruldased taimeliigid,pangad,kuristikud,looalad,allikasood,pu isniidud. Just Saaremaal linnurikastel väike saartel moodustati(1927)Eesti esimene looduskaitseala,millest nüüdseks on saanud tunnustatud Vilsandi Rahvuspark. Peale väike saarte on kaitse all ka Linnulaht,mis on tähtis pesitsus-ja rändeala,veelindudele.Linnulaht on merest eraldunud madalaveeline järveke,mis on pikka aega olnud ornitoloogide uurimisala. Üks kuulsamaid ja ka laiemalt tuntud loodusobjekte on Saaremaal Kaali meteoriidikraatrid.Kraatrid tekkisid vähemalt 3000 aastat tagasi langenud hiigelmeteoriidi tükkide löögi plahvatustest.Peakraatri läbimõõt küündib 110meetrini ja sügavus 16 meetrit,kõrval kraatreid
Eestis sai looduskaitse alguse samal perioodil, eeskätt baltisaksa kultuuriringkondade loodusteadliku tegevuse õhutusel. Oluline osa maarahva harimisel ja loodushoidlike teadmiste levitamisel kirjasõna kaudu oli O.W. Masingul, pärast teda ärkamisaja suurmeestel F.R. Kreutzwaldil, J.W Jannsenil ja C.R. Jakobsonil. 1853- Eesti Loodusuurijate Selts 1910- Vaika Linnukaitseala, esimene looduskaitseala Eestis 1929 Andres Mathiesen, looduskaitse seaduse esimene projekt 1935- võeti vastu Eesti I looduskaitseseadus, mis korraldas looduse kui terviku kaitset ka väljaspool kaitsealasid. Riigi Looduskaitsenõukogu esimees (prof. T. Lippmaa) 1936- alustas tööd I riiklik looduskaitseinspektor dr. G. Vilbaste 1958- ilmuma hakkas ajakiri „Eesti Loodus“ 1960- Eesti Looduskaitse Selts, Jaan Eilart, esimees Edgar Tõnurist
kaitsealuseks objektiks olid rändrahnud, mis aitasid hilisemal ajal teadlasi jääaja mõjude uurimisel. 5. Kes oli teadusliku loodushoiu algataja Eestis? Teadusliku loodushoiu algataja Eestis oli Carl Robert Jakobson. Ta kirjutas artikleid ja raamatuid teemadel, kuidas säästa loodust ja kasutada selle kõige suuremaid ressursse, ilma talle liiga tegemata. 6. Millal ja kus loodi esimene looduskaitseala Baltimaades? Kes oli selle idee algataja? Esimene looduskaitseala Baltimaades oli Vilsandi linnuriik. 14. August 1910. Idee algatas Artur Toomi ( Vilsandi tuletorni hooldaja) 7. Millal ja kus loodi esimene loodusreservaat Eestis? 1924. aastal (17. augusti korraldusega) Järveselja loodusreservaat. 8. Kes olid looduskaitse usaldusmehed ja millist ülesannet nad täitsid? Looduskaitse usaldusmehed olid kohalikud loodushuvilised, õpetajad,
kaitsealuseks objektiks olid rändrahnud, mis aitasid hilisemal ajal teadlasi jääaja mõjude uurimisel. 5. Kes oli teadusliku loodushoiu algataja Eestis? Teadusliku loodushoiu algataja Eestis oli Carl Robert Jakobson. Ta kirjutas artikleid ja raamatuid teemadel, kuidas säästa loodust ja kasutada selle kõige suuremaid ressursse, ilma talle liiga tegemata. 6. Millal ja kus loodi esimene looduskaitseala Baltimaades? Kes oli selle idee algataja? Esimene looduskaitseala Baltimaades oli Vilsandi linnuriik. 14. August 1910. Idee algatas Artur Toomi ( Vilsandi tuletorni hooldaja) 7. Millal ja kus loodi esimene loodusreservaat Eestis? 1924. aastal (17. augusti korraldusega) Järveselja loodusreservaat. 8. Kes olid looduskaitse usaldusmehed ja millist ülesannet nad täitsid?
Viidumäe allikasood on kuulsad seal kasvavate taimeharulduste poolest(lõhnav käoraamat jne.) 5 Nüüdseks on kaitstav pindala tundubalt suurenenud,eeskätt Natura tõttu.Saaremaa kaitsealasid iseloomustavad sellised märksõnad nagu:merelinnud,haruldased taimeliigid,pangad,kuristikud,looalad,allikasood,pu isniidud. Just Saaremaal linnurikastel väike saartel moodustati(1927)Eesti esimene looduskaitseala,millest nüüdseks on saanud tunnustatud Vilsandi Rahvuspark. Peale väike saarte on kaitse all ka Linnulaht,mis on tähtis pesitsus-ja rändeala,veelindudele.Linnulaht on merest eraldunud madalaveeline järveke,mis on pikka aega olnud ornitoloogide uurimisala. Üks kuulsamaid ja ka laiemalt tuntud loodusobjekte on Saaremaal Kaali meteoriidikraatrid.Kraatrid tekkisid vähemalt 3000 aastat tagasi langenud hiigelmeteoriidi tükkide löögi plahvatustest.Peakraatri läbimõõt küündib 110meetrini ja sügavus 16 meetrit,kõrval kraatreid
Gregor Helmersen oli esimene, kes hakkas kaitsma eluta loodust, esimeseks kaitsealuseks objektiks olid rändrahnud, mis aitasid hilisemal ajal teadlasi jääaja mõjude uurimisel. 5. Kes oli teadusliku loodushoiu algataja Eestis? Teadusliku loodushoiu algataja Eestis oli Carl Robert Jakobson. Ta kirjutas artikleid ja raamatuid teemadel, kuidas säästa loodust ja kasutada selle kõige suuremaid ressursse, ilma talle liiga tegemata. 6. Millal ja kus loodi esimene looduskaitseala Baltimaades? Kes oli selle idee algataja? Esimene looduskaitseala Baltimaades oli Vilsandi linnuriik. 14. August 1910. Idee algatas Artur Toomi ( Vilsandi tuletorni hooldaja) 7. Millal ja kus loodi esimene loodusreservaat Eestis? 1924. aastal (17. augusti korraldusega) Järveselja loodusreservaat. 8. Kes olid looduskaitse usaldusmehed ja millist ülesannet nad täitsid?
a 1426), kasv 81 võrra. Maakonnas kokku oli 54 majutusasutust, kus oli 734 tuba, neis 1812-1900 kohta 4 (suvel rohkem). Oluline põhjus turistide arvu suurenemise taga on 2008. aastal tööd alustanud Aqva vee-, spaakeskuse ja 150-kohalise hotelli tegevus. Lääne – Virumaal on: 19 hostelit, 7 hotelli, 16 kodumajutust, 8 kämpingut, 3 külaliskorterit, 30 külalistemaja, 3 motelli, 5 mõisamajutust, 13 puhkekeskuseid, puhkebaasid ja laagrid, 30 puhkemaju ja suvilad, 18 turismitalu. Tärnihotellid puuduvad. 5 2. MAJUTUS-, VOODIKOHTADE NING MAJUTATUTE ÖÖBIMISED 6 3. KVALITEEDIJÄRGUGA ETTEVÕTTED Arma Puhkemaja - asub Lahemaa Rahvuspargi läheduses - Rutja rannakülas. Kokku on 13 voodikohta, 3 lisakoha võimalust. Arma ratsatalus saab puhata pere või väiksema seltskonnaga. Puhkemajas saab võtta ratsutamise algõpetuse tunde, käia hobustega mere ääres ja metsas sõitmas. Hobusehuvilised lapsed saab ka tuua ratsalaagrisse. Suvel
Siinses artiklis jäävad vaatluse alt välja traditsioonilised reisikirjad, mis räägivad teiste maade loodusest ja kultuurist. Reisikir- jade kohta on ilmunud ka mitmeid eraldi käsitlusi. 5 Esimest tüüpi tekstide seas on üks olulisemaid A. H. Tammsaare Saa- remaa-reisikiri ajalehes Vaba Maa 1920. aasta oktoobris (1988b). 6 Tamm- saare "Saaremaa veste" andis muuhulgas ülevaate Vilsandi linnuparadii- sist, ning oli tõenäoliselt ajendiks hilisematele Vilsandist kirjutajatele (Jüri Parijõgi 1929; August Mälk 1934). Looduskirjanduse seisukohalt 4 Selle kohta vt lähemalt artiklit "Organiseeritud kodu-uurimise esimene aastaküm- me" (Kant 1999b). 5 Vt Jänes 1934; Annist jt 1940; Põldmäe 1984: 46–73. 6 A. H. Tammsaare sulest ilmus mitmeid teisigi matkakirju, näiteks juba 1915. ja 1916
VILSANDI RAHVUSPARK Kadi Jürisson ASUKOHT Lääne Saremaa rannikumeres Rahvuspargi keskus asub Saaremaal Loona mõisas 6,3 km pikk 2,3 km lai 8,9 km² Ovaalse põhikujuga Suur Vilsand Rombjast Väike Vilsand ÜLDINFO 30 inimest Eesti esimene looduskaitseala Vilsandit hõlmab u 100 saart, laidu ja rahu Rajati saarte, merelindude ja rannataimede kaitseks Ainuke inimasutustega saar kaitseala Eesti kõige merelisem rahvuspark Loodus Vaheldusrikas loodus, rikkalik linnustik Kevadeti 114 linnuliiki, talviti üle 70 liigi Rikkalik taimestik, ligi 600 taimeliiki Pehme, mereline kliima Paepealne mullastik Akvatooriumile koondub talviti sigima ja suviti lesima hallhülgeid Ülesanded
Üldandmed Vilsandi rahvuspark asub Saaremaa läänerannikul Kihelkonna ja Lümanda vallas. Rahvuspargi moodustavad Vilsandi saar koos ümbreitsevate laidude ja rahnudega ning Kihelkonna, Kuusnõmme ja Atla laht koos neis asetsevate saartega. Rahvuspargi pindala on 237,6 km², millest 162,3 km² moodustab meri, kus on umbes 160 saart, laidu ja kari ning 75,3 km² maismaa. Paljud kaitseala väiksed ning madalad laiud on vähem kui pool km pikad ja kuni 100 m laiad. Avamere poolt ümbritseb kaugemaid saari 200 m laiune kaitsetsoon.
läbirändavate lindude kaitseks. Kaitseala pindala on 486,1 km². Matsalu rahvuspark hõlmab Matsalu lahte, selle suudme ümber olevat Väinamere osa, Kasari jõe alamjooksu (alates Risti-Virtsu maanteesillast), lahe ja jõe kaldaroostikke, üleujutatavat Kasari jõe luhta, rannakarjamaid, puisniite ja umbes 50 meresaart (neist suurimad on Tauksi, Liia, Sõmeri, Kumari ja Papilaid). Teised tuntumad laiud on Sipelgarahu ja Tondirahu. Matsalu looduskaitseala loodi 1957. aastal, 1976. aastal kanti see rahvusvahelise tähtsusega märgalade ehk Ramsari nimekirja. 2004. aastast kannab nime Matsalu rahvuspark ning haldab ka Puhtu-Laelatu ja Nehatu looduskaitsealasid ning Lihula ja Tuhu maastikukaitsealasid. Registreeritud on 275 linnu-, 49 kala- ja 47 imetajaliiki ning 772 liiki soontaimi. Lindudest on arvukamad pesitsejad kormoran, hahk ja hõbekajakas. Matsalu rahvuspargi keskus asub Penijõel, 3 km Lihulast.
Naine hakanud valust ja meelehärmist nutma. Tema pisaratest tekkinud ümberringi soo, mis praegugi Naistesoo nime kannab. Rändrahnu pikkus on 6,1; laius 5,8; kõrgus 3,8; ümbermõõt 17,9 m. Vabadussõjas langenud saarlaste monument - Vabadussõjas 1918 - 1920 langenute mälestuseks. Veel: Vaekoda, Odalätsi allikad, Tehumardi ausammas, Tumala kultuskivi, Vahase saare hiidrahnud, Vesitükimaa laidude maastikukaitseala, Veski, Vilsandi Rahvuspark. Kasutatud allikad: Raamat: Saaremaa 1 : loodus, aeg, inimene Eesti Atlas Internet: www.saaremaa.ee
Põllepaelad aga rebenenud ja kivi kukkunud Pireti jalale. Naine hakanud valust ja meelehärmist nutma. Tema pisaratest tekkinud ümberringi soo, mis praegugi Naistesoo nime kannab. Rändrahnu pikkus on 6,1; laius 5,8; kõrgus 3,8; ümbermõõt 17,9 m. Vabadussõjas langenud saarlaste monument - Vabadussõjas 1918 - 1920 langenute mälestuseks. Veel: Vaekoda, Odalätsi allikad, Tehumardi ausammas, Tumala kultuskivi, Vahase saare hiidrahnud, Vesitükimaa laidude maastikukaitseala, Veski, Vilsandi Rahvuspark. Kasutatud allikad: Raamat: Saaremaa 1 : loodus, aeg, inimene Eesti Atlas Internet: www.saaremaa.ee
Eestis sai looduskaitse alguse samal perioodil, eeskätt baltisaksa kultuuriringkondade loodusteadusliku tegevuse õhutusel. Oluline osa maarahva harimisel ja loodushoidlike teadmiste levitamisel kirjasõna kaudu oli O. W. Masingul, pärast teda ärkamisaja suurmeestel F. R. Kreutzwaldil, J. W. Jannsenil ja C. R. Jakobsonil. 1853 Asutati Eesti Loodusuurijate Selts, looduse uurimist ja kaitset edendav organisatsioon. 1910 Asutati Vaika Linnukaitseala esimene looduskaitseala Eestis. See sündis Vilsandi saare majakavahi A. Toomi initsiatiivil ja Riia Loodusuurijate Seltsi toetusel. 1913 Asutati Saaremaa Loodussõprade Selts, esimene omataoliste hulgas. Seltsi asutaja A. A. Hrebtov koostas ja saatis laiali üksikasjaliku looduskaitselise ringkirja esmase omataolise dokumendi Vene impeeriumis. 1920 Asutati Loodusuurijate Seltsi juurde eraldi looduskaitsekomisjon, mille esimene esimees oli prof F. Bucholtz
tuulik, kirik), Kurgja (C.R. Jakobsoni Talumuuseum), Tori põrgu, Kihnu saar (Liivi lahe suurim). Läänemaa: Haapsalu (piiskoplinnus, kirik, raekojahoone, Suur Promenaad), Vormsi, Noarootsi kalurikülad, Osmussaar (tuletorn, kivikabel, rand), Lihula linnus ja mõis, Matsalu RP (linnud). Saaremaa: Kuressaare (piiskoplinnus, vanalinn, linnapark, rand), Panga pank, Viidumäe LKA, Kaali met kraater, Vilsandi (Eesti läänepoolseim saar) RP, Muhu. Hiiumaa: Kärdla (keskväljak ja Pritsimaja, rannapark, Ristija Johannese kirik), Pühalepa kirik, Suuremõisa mõis, Reigi kirik, Kõpu ps, Kõrgessaare mõis (viinaköök, restoran, külalismaja).
Pärandkoosluste püsimise tagab nende majandamine, mis tähendab peamiselt niitmist ja karjatamist. Alates 2007. aastast on toetusrahade abil hooldatud poollooduslike koosluste pindala kasvanud; 2008. aastal oli see 17 700 ha, 2010. aastal juba 23 000 ha, hõlmates 0,5% Eesti pindalast. Riigimetsa Majandamise Keskus rajas 2012. aastal Eesti kooslusi põhja- lõunasuunaliselt läbiva matkaraja kogupikkusega 370 km, mis ulatub Lahe- maa rahvuspargist kuni Eesti-Läti piiriküla Iklani. Matkarada läbib kuut maakonda, kahte rahvusparki (Lahemaa ja Soomaa rahvuspark) ning üheksat kaitseala. Eestis on 2012. aasta seisuga 17 rahvusvahelise tähtsusega märgala, millest tuntuimad on Matsalu, Lahemaa ja Soomaa rahvuspark. Märkimisväärsed on mujal Euroopas hääbumas olevad soo-alad (suurim Puhatu soostik 468 km²), mida on Eesti pindalast veidi üle 5,5%. Soo-aladest on enim säilinud rabad (umbes 70% ulatuses).
Rahvusvahelise tähtsusega linnukaitsealade kõrgeima kategooria hulka kuuluv Vilsandi Rahvuspark on välja kasvanud 1910. a. loodud Ida-Euroopa ühest esimesest looduskaitsealast Vaika saartel. Vilsandi Rahvuspark paikneb meie riigi lääneosas, Saaremaa läänerannikul. Vilsandi rahvuspargi moodustavad Vilsandi saar koos seda ümbritsevate laidude ja rahnudega ning Kihelkonna, Kuusnõmme ja Atla laht koos neis asetsevate saartega. Vilsandi rahvusparki kuulub ligikaudu 100 saart, mis on kokku 180 km². Vilsandi ise on väike saar 6 km pikk ja vaevalt 3 km lai. Vilsandi rahvuspargi eesmärk on Lääne-Eesti saarestiku rannikumaastike looduse ja kultuuripärandi kaitse : kaitsta rannikumere ökosüsteeme ja reguleerida kasutust erinevate kaitsetingimuste kaudu; kaitsta rahvusvaheliste konventsioonide alusel liike ja nende elupaiku; ennistada ja tutvustada Eesti antud piirkonnale iseloomulikku bioloogilist mitmekesisust ja
vajadust. Gregor Helmerseni tuleb pidada eluta looduse kaitse mõtte algatajaks Eestis ja ka kogu Tsaari-Venemaal. Ta nimetas Põhja-Eesti suuri rändrahne geoloogilisteks mälestusmärkideks Loodusharidus _Põgusaid põikeid loodusteadusesse on juba ,,Eesti-Ma Rahwa Kalendris" 18. sajandi teasel poolel _Otto Wilhelm Masingu 1818. aasta ,,Pühhapäwa Wahhe-luggemissed" 1910 Vaika linnukaitse ala. Artur Toomi algatusel. 14. augustil 1910 loodi Vaika linnukaitseala. Vilsandi linnuriik kujuneb Baltimaade esimeseks looduskaitsealaks. 1913 Saaremaa loodussõprade selts -Saaremaa koolide inspektor Aristokli Hrebtov 1920 Fedor Bucholtz algatusel loodi LUSi juurde looduskaitse sektsioon, mille aktiivsemad liikmed on zooloog Johannes Piiper, geoloog ja paleontoloog Hendrik Bekker, metsateadlane Oskar Daniel, metsateadlane Andres Mathiesen, zooloog Heinrich Riikoja, palünoloog Paul William Thomson, ornitoloog ja konservaator Mihkel Härms, botaanik Gustav Vilberg-Vilbaste
rahvusvaheline looduskaitse liit (IUCN), 1970 algas ajakirja Eesti Loodus eestvedamisel nn. suur soodesõda rabade kuivendamise vastu. Selle tulemusena lõpetati rabaservade kraavitamine ning arvati kuivendamisele määratud maade hulgast välja üle 200 000 hektari soid, millest ligikaudu pool vormistati hiljem sookaitsealadeks. 1971 Loodi Lahemaa Rahvuspark 1973 ilmus Eerik Kumari toimetamisel algupärane käsiraamat „Looduskaitse“. 1976 Matsalu Riiklik Looduskaitseala saab Ramsari alaks 1979 Koostati esimene Eesti Punane Raamat 1980 Looduskaitse kuu, lõpeb ülemaailmse keskkonnapäevaga, 5 juunil 1981 “Soode sõja jätk” - moodustati 28 sookaitseala. 1970-1972, soode (turba) sõja tulemusena määrati 1972. aastal Ministrite Nõukogu otsusega säilitamist vajavad märgalad Eestis: kuivendusfondist arvati välja 93 sood, kokku 207 000 hektaril 1985-1987 “Fosforiidisõda” 1988 Vabariiklik keskkonnaprogramm
loomaliikide ning nende kasvukohtade ja elupaikade, eluta looduse, samuti maastike ja looduse üksikobjektide säilitamiseks, kaitseks ja uurimiseks. Looduskaitseala territoorium jaguneb loodusreservaadiks, sihtkaitsevööndiks ja piiranguvööndiks. Looduskaitsealadest on tuntumad Matsalu, Viidumäe, Nigula ja Endla. 1994. aastal lisandus neile uus, Alam- Pedja looduskaitseala ning see loetelu täieneb lähemal ajal veelgi. Maastikukaitseala - on haruldase või Eestile iseloomuliku loodus- või pärandkultuurmaastikuga kaitse- ala, mis on moodustatud looduskaitselistel, kultuurilistel või puhke-eesmärkidel. Maastikukaitseala eritüüpidena käsitletakse ka kaitse alla võetud parke, arboreetumeid ja botaanikaaedu. Maastikukaitseala (looduspargi) territoorium jaotatakse sihtkaitsevööndiks ja piiranguvööndiks.
Seega on raamat mõeldud töövahendiks eelkõige teadlastele ja looduskaitsjatele. Iseloomusta erinevate kaitsealade tüüpe. Kaitsealade tüübid on järgmised: ● rahvuspark - erilise rahvusliku väärtusega kaitseala looduse ja kultuuripärandi, sealhulgas ökosüsteemide, elustiku mitmekesisuse, maastike ja rahvuskultuuri kaitsmiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks. Eestis on 6 rahvusparki: Lahemaa Rahvuspark, Karula Rahvuspark, Soomaa Rahvuspark, Vilsandi Rahvuspark ja Matsalu Rahvuspark, Alutaguse rahvuspark ● looduskaitseala - looduskaitse või teadusliku väärtusega kaitseala looduslike protsesside, haruldaste ning hävimisohus olevate või kaitstavate taime-, seene- ja loomaliikide ning nende kasvukohtade ja elupaikade, eluta looduse, samuti maastike ja üksikute loodusobjektide säilitamiseks, kaitseks ja uurimiseks. Tuntumad on Viidumäe, Nigula ja Endla looduskaitseala.
Kaitsealade jagunemine ja nende kaitsekorrad Kaitsealad jagunevad järgmisteks tüüpideks:rahvuspark, looduskaitseala, maastikukaitseala(looduspark), programmiala RAHVUSPARK Rahvuspark ehk natsionaalpark on suhteliselt suur riiklikult kaitstav loodusala, kus on erilisi teadusliku, kasvatusliku ja puhkeväärtusega loodusobjekte (ökosüsteeme ja maastikke), paljudes riikides ka ajaloo- ja kultuuripärandit. Looduskaitseseaduse §26 lõike 1 kohaselt on rahvuspark kaitseala looduse, maastike, kultuuripärandi ning tasakaalustatud
andis Eesti NSV Ministrite Nõukogu välja määruse nr 242 "Abinõudest looduskaitse organiseerimiseks Eesti NSV-s" määrati looduskaitsealad +keelualad 1958 Eesti Loodus, Tartu Üliõpilaste Looduskaitsering (TÜLKAR), juhendaja J. Eilart 1960 Looduskaitseteatmik, TA Looduskaitse Komisjoni eestvedamisel Eesti Looduskaitse Selts (Jaan Eilart, esimees Edgar Tõnurist). Rahvalik looduse ja kultuuripärandi kaitse 1971 Lahemaa Rahvuspark 1973 Käsiraamat "Looduskaitse" 1976 Matsalu Riiklik Looduskaitseala saab Ramsari alaks 1979 Esimene Eesti Punane Raamat 1980 Looduskaitse kuu, lõpeb ülemaailmse keskkonnapäevaga, 5 juunil 1981 "Soode sõja jätk" - moodustati 28 sookaitseala. 1970-1972, soode (turba) sõja tulemusena määrati 1972. aastal Ministrite Nõukogu otsusega säilitamist vajavad märgalad Eestis: kuivendusfondist arvati välja 93 sood, kokku 207 000 hektaril 1985-1987 "Fosforiidisõda" 1988 Vabariiklik keskkonnaprogramm