Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Viljandi linna kinnisvaraturul korteromanditega tehtud tehingud majandustõusu ja -languse perioodil". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
töötus, bruto, 2016, brutopalk, koguprodukt, tehingud, kinnisvaraturu, viljandis, majanduskriis, töötusemäär, kinnisvaraturg, brutopalga, statistikaamet, dialog, c4rgi, path, database, koguprodukti, ettevõtetes, julgust, mitteaktiivsed, maakorralduse, kursus, seoseid, iseloomustavate, perioodiks, palgad, teadmisega, intressid, majanduskasvkeskmiste palkadega aastatel 2003-2011. Antud ajavahemikku mahuvad nii majanduse kiire kasv kui ka langus, kinnisvaramulli puhumine kui ka selle lõhkemine, ajavahemiku valimisel sai määravaks ka andmete kättesaadavus. Andmed pärinevad statistikaameti koduleheküljel asuvatest andmebaasidest. Ülevaade kinnisvara turust Eestis Kinnisvaraturg ja selle areng kajastavad riigi sotsiaal-majanduslikku arengut. 2000. aastate esimesel poolel toetasid kinnisvaraturu ostjate ja müüjate aktiivsust pankade liberaalne laenupoliitika ning soodne majanduskeskkond. Euroopa Liiduga ühinemine tegi Eesti kinnisvaraturu atraktiivseks ka välisostjatele. See lõi soodsa pinnase kinnisvara hindade kunstlikuks kergitamiseks. Kuni 2007. aastani kasvas kinnisvara ostu-müügitehingute arv keskmiselt 3040% aastas ja nende väärtus üle 40% aastas. Kinnisvara hinnad saavutasid lae 2007. aastal, millele järgnes märkimisväärselt kiire langus ja 2010
.............................................................................6 2. ARENGU PROGNOOS JA PÕHJENDUS 2019-2021 AASTAKS............................................7 KASUTATUD ALLIKATE LOETELU...........................................................................................8 LISAD..............................................................................................................................................9 Lisa 1. Korteriomandite tehingud Pärnu linn, Rääma linnaosa perioodil 2016-2018.................9 Lisa 2. Korteriomandite tehingud Pärnu linna, Kesklinna linnaosa perioodil 2016-2018........10 Lisa 3. Korteriomandite tehingud Pärnu linna, Rääma linnaosa perioodil 2016-2018..............11 1.1. Võrdlus piirkonniti Pärnu linn on suuruselt kolmas linn Eestis. Rohkem on Pärnu tuntud, kui kuurord linnana kus käijakse palju just suvitamas. Pärnu linna rahvaarv on viimase kolme aasta jooksul
ja rohkem (m² hind keskmiselt 700 €). Kasvanud ostu-müügitehingute taga võib osaliselt olla tõusnud üürihinnad (nt 3-toalise korteri üürihinnad võivad olla kuni 500 € kuus), mistõttu eelistatakse kortereid osta. Korterite ostjaks on peamiselt kohalik elanik. Makse- ja laenuvõimelised on perekonnad, kus käivad tööl kaks inimest. Oluliseks ostujõu mõjutajaks on välismaal teenitav palk – Soome, Venemaa jms. 10 10 Domus Kinnisvaraturu ülevaade 2013 aasta kohta. file:///C:/Users/Kasutaja/Downloads/Domus%20Kinnisvara%20kinnisvaraturu %20%C3%BClevaade%202014.pdf (14.09.15) 16 3. PROGNOOS 11 Swedbank august 2015 majandusülevaate ja Rahandusministeeriumi 2015 aasta kevadise majandusprognoosi12 järgi on oodata majanduskasvu 2% lähedal. Lisaks nafta hind
tagasihoidlikumad võrreldes Võru maakonnaga. Tartu maakonnas oli töötuid samuti kõige enam 2000. aastal 11,4 %. Järgnevatel aastatel on töötute osakaal Tartu maakonnas stabiilselt langenud, mis 2005. aastal oli ainult 4,5 %. Harju maakonnas on olnud uuritavate aastate kõrgeim töötuse protsent 2001. aastal 11,6 % ja madalaim 2006. aastal 4,3%. Eesti keskmine töötuse protsent on langenud 2003-2006 iga aastaga paari protsendi võrra. Kõige suurem töötus on olnud kogu Eestis aastal 2000. 1.3. Brutokuupalga muutused Eestis põhitegevusalati perioodil 2000-2007 võrreldes Eesti keskmise brutopalgaga Palkade erinevusel võib olla mitmeid erinevaid põhjusi. Peamiseks põhjuseks on piirkonna üldine elatustase, ettevõtte palgapoliitika, piirkondlikust üldisest elatus- ja palgatasemest. Eesti majanduskasv on olnud viimased aastad suur ja see on toonud kaasa brutokuupalga kasvu. Tabel 1
LISAD...................................................................................................................................16 Lisa 1. Ühepere elamute põhinäitajate dünaamika Tartus 2008-2011 aastatel................17 Lisa 2. Ühepere elamute põhinäitajate dünaamika Pärnus 2008-2011 aastatel................18 SISSEJUHATUS Töö on pühendatud ühepere elamute turuanalüüsile ja prognoosile Tartu ja Pärnu linnades. Turuanalüüsi koostatakse eesmärgiga anda hinnang kinnisvaraturu olukorra ja lähituleviku kohta. Töö on jagatud kolme peatükki. Esimeses peatükkis antakse valitud sektori toimunud tehingu arvu ülevaade ja keskmise tehinguhindade analüüs 2008-2010 aastatel kujutatud hindade dünaamika, võrreldakse kaks piirkonda ja antud hinnang muutustele ja nende põhjustele. Teine peatükk haarab käesoleva aastat kus samuti vaadeldakse tehinguhinnad ja võrreldakse kaks piirkonda. Kolmes peatükkis prognoositakse tuleviku
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Eesti keskmine brutokuupalk Iseseisev töö aines ,,Majandusteaduste alused" Eesti keskmine brutopalk Tabel 1. Eesti keskmine brutopalk (eurodes) aastatel 2007, 2009, 2011, 2013, 2015 kuude järgi. 2007 2009 2011 2013 2015 Jaanuar 631,128 780,17 749,26 876 992 Veebruar 658,737 759,526 785,07 882 984 Märts 691,396 790,779 843,47 940 1 053 Aprill 684,494 788,414 801,11 957 1 054 Mai 728,401 775,057 859,56 954 1 058 Juuni 806,565 875,142 912,93 1 014 1 135
EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Keskkonnakaitse Keskmine brutokuupalk ja kuutööjõukulu töötaja kohta põhitegevusala järgi 2010-2014 Iseseisev töö õppeaines ,,Majandusteaduse alused" Juhendaja: Birgit Maasing Tartu 2016 Sissejuhatus Valisin teema ,,Keskmine brutokuupalk ja kuutööjõukulu töötaja kohta põhitegevusala järgi 2010-2014" kuna antud teema pakkus mulle sellel hetkel kõige rohkem huvi. Valisin just 2011-2014 aasta andmed, kuna need olid kõige uuemad andmed Statistikaameti kodulehel. 1. Mõisted Brutopalk- töövõtja töötasu, millelt ei ole tehtud mahaarvatusi. Hõlmab tasu tegelikult töötatud aja eest, keskmise töötasu alusel arvutatud tasud ja kompensatsioonid (nt palga
ÜLEVAADE AUSTRAALIA JA UUS MEREMAA MAJANDUSAJALOOST, MAJANDUSPOLIITILISTEST VALIKUTEST NING TULEVIKUPERSPEKTIIVIDEST Kodutöö Sisukord Sisukord..........................................................................................................................1 1.Majanduskasv ja üldine rikkuse tase võrreldes Eestiga...............................................2 2.Hinnakasv ja selle dünaamika......................................................................................4 3.Tööturg, selle regulatsioonid ja tööpuudus. Keskmise palga dünaamika....................5 4.Riigieelarve ja valitsusvõla dünaamika.......................................................................6 5.Väliskaubandus............................................................................................................8 6.Finantsturgude dünaamika (riigivõlakirjade intressimäärad, aktsiaturu
ning suurem tõenäosus sõlmida ajutine ja lühiajaline tööleping. Uuringud näitavad, et sellistel raskustel on lisaks vahetule mõjule ka pikaajaline mõju isikliku ja kutsealase arengu seisukohast. Lisaks on tõendeid, et noorte tõrjutus tööturult võib mõjutada ka sotsiaalset ühtekuuluvust. Seepärast on nende olukorraga tegelemine Euroopa sotsiaalse ja majandusliku arengu jaoks äärmiselt tähtis. Noorte töötus on olnud järjekindlalt suurem kui teistes vanuserühmades: paljudes liikmesriikides on noorte töötuse tase kaks ja mõnes isegi kolm korda kõrgem kui kogu töötaval elanikkonnal. Majanduskriisi mõju noorte töötusele on märkimisväärne: vanuserühmas 1524 eluaastat on töötus alates 2007. aastast järsult suurenenud. Töötus ei ole aga selle vanuserühma ainus probleem. Tööle asudes on suurem tõenäosus, et noortega sõlmitakse ebakindlamaid töölepinguid kui nende
Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Eduard Lehes Keskmiste brutopalkade võrdlus Harjumaa, Ida-Virumaa, Tartumaa ja Võrumaa näitel Juhendaja: Birgit Maasing Tartu 2017 SISUKORD: SISSEJUHATUS........................................................................................ HARJUMAA KESKMINE BRUTOPALK........................................................... IDA-VIRUMAA KESKMINE BRUTOPALK........................................................ TARTUMAA KESKMINE BRUTOPALK............................................................ VÕRUMAA KAESKMINE BRUTOPALK........................................................... BRUTOPALKADE VÕRDLUS........................................................................ KOKKUVÕTE.....................................................................
Eesti Maaülikool Geomaatika osakond Puhkemajanduse sihtotstarbega kinnisvara arenduse perspektiivid Eestis Ainetöö õppeaines Kinnisvara arendus MI. 1789 (3 EAP) Koostas: Ees- ja perekonnanimi Juhendas:Madis Kaing Tartu 2014 Sisukord Sissejuhatus.......................................................................................................................3 1.Kinnisvara arenduse teoreetiline käsitlus.......................................................................4 1.1.Arenduse mõiste ja liigid.........................................................................................4 1.2.Puhkemajanduse sihtotstarbega arendus väljaspool Eestit......................................5 1.3.Puhkemajanduse sihtotstarbega arendus Eestis.......................................................7 2.Valitud kinnisvara
2000-2001. Tänu soodsale ning kiirele majanduskasvu keskkonnale paranes aga olukord tööturul järgnevate aastate jooksul olulisel määral. Kui 2000. aastal oli töötuse määr 15-74 aastaste seas 13,6 protsenti, siis 2005. aasta lõpuks oli see vähenenud 7 protsendini. Noorte töötuse määr langes 2004. aasta 21,7 protsendilt 15,9 protsendile 2005. aastal. Kõige parem oli olukord aastal 2007, mil noorte töötute määr oli vaid 10 protsenti ja üldine töötus 4,7 protsenti. Sel aastal oli majandusbuum jõudnud oma haripunkti ning antud näitajad on ootuspärased. Teine suurem muutus leidis aset aastal 2009. Noorte tööpuudus kasvas 27,5 protsendini ja üldine tööpuudus 13,8 protsendini. Kõrge töötuse määra nii üldisel tööturul kui ka noorte seas, tõi kahtlemata kaasa globaalne majanduskriis. Nagu eelmises peatükis mainitud, mõjutas majanduskriis oluliselt ka Euroopa tööturu näitajaid.
aastal, 3,36 % 2011. aastal ning 2012 esimene poolaasta 16,16 % võrreldes eelmise aasta sama perioodiga (Mänd, 2012). Tehingute maht kokku on samal perioodil kasvanud vastavalt 6,57 % 2010. aastal, 25,37 % 2011. aastal ning 2012 esimene poolaasta 7,47 % võrreldes eelmise aasta sama perioodiga (Mänd, 2012). 6 1.3 Ettevõttest Miniuuringus analüüsiks on valitud Tartu ettevõte Paski Varad OÜ. OÜ Paski Varad peamiseks tegevusalaks on tehingud kinnis-ja vallasvaraga, kinnisvara haldamine, kinnis-ja vallasvaraga üürimis- ja renditeenuste osutamine. Tegemist on väikeettevõttega, omanik ja töötaja on sama isik. Vaadeldes ettevõtte majandusnäitajaid on näha, et need on suurenenud. 2011. aastaga võrreldes on ettevõtte käive suurenenud 16 %, müügitulu 7 %, puhaskasum 28 %, omakapital 40%. Investeeringud põhivarasse on suurenenud 33 %, sealhulgas investeeringud
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusearvestuse õppetool Ä16KÕ2 TP ETTEVÕTLUSKESKKONNA TEGURITE VÕRDLUS EESTI JA SAKSAMAA Analüüs Õppejõud: Manivald Sternhof Mõdriku 2016 SISUKORD 1POLIITILINE KESKKOND........................................................................................5 1.1Maksuseadused......................................................................................................5 1.1.1Käibemaks.......................................................................................................5 1.1.2Tööjõuga seotud maksud, tulumaks ja sotsiaalmaks......................................6 1
asp] (19.09.2008) . 1.2 Brutopalga muutumine Eestis maakonniti perioodil 2000- 2007 võrreldes Eesti keskmisega Brutopalk ehk kogupalk on väljateenitud palk enne maksude maksmist (Arrak 1995.a, lk 60). Võrreldes üldistavalt selle perioodi kolme aastat, perioodi esimest, 2000., keskmist, 2004. ja viimast, 2007., on näha, kuidas töötasud Eestis jõudsalt kasvasid ning perioodi lõpuks oli algne number juba kahe ja poole kordistunud. 2000.aastal oli Eesti keskmine brutopalk 4907.krooni (joonis 1). Kõrgem kui keskmine oli tasu Harju maakonnas (5918 kr) ning ka Rapla maakond küündis keskmise lähedale (4167 kr). Ülejäänutes piirkondades olid palganumbrid väiksemad. Kõige vähem teeniti sellel aastal Põlva ning Võru maakonnas maakonnas (vastavalt 3480 ja 3517 kr). 2004.aastal oli Eesti keskmine ületanud juba seitsme tuhande piiri. Endiselt oli kõrgeim teenitav tasu Harju maakonnas, samuti olid jõudsalt arenenud ka Tartu, Saare ning
EESTI MAAÜLIKOOL Majandus- ja sotsiaalinstituut PÕLLUMAJANDUSÖKONOOMIKA ÜLDKURSUS UURIMUSTÖÖ Koostaja: Tõnis Kaska EV 2. kursus Juhendaja: lektor Ü. Roosmaa Tartu 2009 2 SISUKORD SISUKORD.......................................................................................................................3 1. LEIBKONNA SISSETULEK JA VÄLJAMINEK.......................................................4 1.1. Lorenzi kõverad 1997. ja 2007. aasta netosissetulekute põhjal..............................4 1.2. Netosissetulekute ja väljaminekute struktuur linna- ja maaleibkondades Eestis 2003. ja 2007. aastal......................................................................................................6 2. ERI VÕIMSUSKLASSI TRAKTORITE KASUTAMINE EESTIS MAAKONNITI 2001. JA 2005.
Teema 1 1. Kõik alljärgnevad on olulised makroökonoomilised muutujad, välja arvatud reaalne SKP töötuse määr asenduse piirmäär MRS inflatsioonimäär 2. Võrreldes retsessiooniga reaalne SKP depressiooni ajal: kahaneb palju kiiremini 3. Eeldame, et koguprodukt koosneb ainult neljast ühikust õuntest ja kuuest ühikust apelsinidest, õunaühiku hind on 1 rahaühik ja apelsinide ühikuhind 0,5 rahaühikut. Eeldades, et tegemist on lõpptarbimise toodetega on SKP väärtus: 7 SKP = 4x1 + 6x0.5 4. Kui nominaalne SKP kasvab 5 protsenti ja SKP deflaator kasvab 3 protsenti, siis reaalne SKP deflaator ................... ligikaudu ........... protsenti: suureneb; 2 SKP deflaator = 5-2 5
EESTI. ARVE JA FAKTE Sisukord Eesti Vabariik 2 Loodus 4 Rahvastik 6 Kultuur 10 Rahvatervis 12 Haridus 16 Tööturg 18 Tööjõukulu ja palk 22 Sisemajanduse koguprodukt 24 Rahandus 28 Väliskaubandus 34 Tööstus 38 Põllumajandus 42 Energeetika 44 Innovatsioon 46 Infotehnoloogia 48 Turism 52 Andmeallikad. Veebilehekülgi Eesti kohta 54 Eesti Vabariik Rahvaarv 1 318 000 Pindala 45 227 km² Rahaühik euro Pealinn Tallinn Haldusjaotus 15 maakonda, 226 omavalitsuslikku haldusüksust, sh 33 linna ja 193 valda Saarte arv 1521
VALE(peab olema vahetarbimine) 11. Eesti Statistikaameti määratluse järgi ei kuulu tööga hõivatute hulka ettevõttes töötavad omanikud ja nende tasuta töötavad pereliikmed ning töövõtulepinguga töötavad isikud. VALE (kuuluvad) 12. Ersitada tuleb nominaalset SKP ehk „jooksevhindades st vaadeldud ajavahemikul kehtinud hindades“ ning reaalset SKP ehk „konstantsetes, püsivhindades“, koguprodukti näitajat; Reaalne SKP on inflatsiooniga korrigeeritud koguprodukt, Nominaalne SKP on inflatsiooniga korrigeerimata SKP. 13. Majanduslikult aktiivset rahvastikku nimetatakse tööjõuks ning see jaguneb töötajateks ning töötuteks, Töötuse määr on töötute inimeste protsentuaalse osakaaluna tööjõust 14. Suure Depressiooni 1929 kuni 1933 kohta USA-s ei kehti järgmine väide: üldine hannatase kasvas aastas keskmiselt 6 kuni 8% (KEHTIVAD: töötuse määr
Sisukord 1Sissejuhatus......................................................................................................... 3 2. Tööturu olukord viimase 25 aasta jooksul...........................................................4 2.1 Tööturg ja tööhõive........................................................................................ 4 ............................................................................................................................ 4 2.2 Brutopalk....................................................................................................... 6 2.3 Vaesus........................................................................................................... 7 3.Hariduse kättesaadavus ja tase...........................................................................8 3.1 Tasemevahed................................................................................................ 9 3.2 Kättesaadavus..........................
Seminar (foorum) 1 Eesti majandus j p perioodil 1991-2009 Moto,, mis on iseloomustanud Eesti majandust j Valitsemine pole mitte valikute tegemine hea ja halva vahel, see on valikute tegemine ebameeldiva ja katastroofilise vahel. (J.K Galbraith) Lembit Viilup PhD IT Kolledz Küsimused Eesti majanduse kohta: I Miks tekkisid Eestis suured majanduslikud probleemid 1980 I. 1980. aastate lõpus? Eesti oli veel NSVL koosseisus. · Taasiseseisvus 20.08.1991 20 08 1991 aa. · Puudus ligipääs välismaa tipptehnoloogiale (embargo IT jt. strateegilistes majandusvaldkondades). · Sõjalis-tööstuslik kompleks oli suureks koormaks. USA "tähesõdade programm" kurnas majandust. · Ettevõtete omavahelised tsentraalselt paika pandud majanduslikud sidemed enam ei toiminud. · Rah
olulistele seisukohtadele ja andmetele on viidatud. Tõnis Teinemaa ................................. (allkiri, kuupäev) Üliõpilase kood: 112529 Üliõpilase e-posti aadress: [email protected] Juhendaja emeriitprofessor Ene Kolbre: Töö vastab uurimistööle esitatud nõuetele Ene Kolbre ................................. (allkiri, kuupäev) SISUKORD SISSEJUHATUS 2007. aastal alanud majanduskriis mõjutas tugevalt kogu globaalset majandust ning märkimisväärse languse läbis ka Eesti kinnisvaraturg. Kriisist alates on kohaliku kinnisvaraturu eri valdkondades toimunud küllaltki erisugused arengud. Büroohoonetega on viimastel aastatel tehtud Eesti mõistes silmapaistev kogus tehinguid. Toimunud tehingud ja kinnisvaraturu muutused on osade kaupa vastavalt siin tegutsevate ettevõtete konkreetsetele huvidele erinevates turuülevaadetes
Praktilised tööd õppeaines "Regionaalareng ja -poliitika" Saare maakond Tartu 2012 Sisukord Praktiline töö 1. Saare maakonna osatähtsus Eestis...................................................................3 Praktiline töö 2. Saare maakonna arengunäitajad......................................................................4 Praktiline töö 3. Saare maakonna arengutegurid...................................................................... 11 Praktiline töö 4. Turismi areng Saare maakonnas.....................................................................21 Praktiline töö 1. Saare maakonna osatähtsus Eestis Jooniselt 1 on näha, et Saare Maakonna rahvastiku osatähtsus kogu Eesti rahvastikust on ca 2,5%. Osatähtsus on vaikselt kuid järjepidevalt langenud. Elamuehitus on olnud kõige suurema osatähtsusega 2008-2010 perioodil, kuid on alati olnud tugevasti alla Eesti keskmise (Eesti keskmine ca. 8%) Tööjõud on suhteliselt sarnane rahvasti
1) Majanduse põhinäitajad ja üldine eesmärk SKP ehk kogutoodang (tähis Y) hinnatase (tähis P; inflatsioon ) tööpuuduse määr (tähis u) Eesmärk: soovime kiiret ja jätkusuutlikku majanduskasvu madala tööpuuduse ja liigse inflatsioonita 2) SKP ja RKP definitsioon ,,Rahvamajanduse arvepidamise süsteemi peamine eesmärk on hinnata majanduse arengut riigi majandusterritooriumil. Arvestuse põhiline näitaja on sisemajanduse koguprodukt (SKP, ingliskeelne lühend GDP)." SKP (sisemajanduse koguprodukt) antud riigi geograafilisel territooriumil teatud perioodi jooksul loodud teenuste ja kaupade lõpptarbimise kogusumma rahalises väljenduses. RKP* (rahvamajanduse koguprodukt) antud riigi tootmistegurite poolt teatud perioodi jooksul loodud teenuste ja kaupade kogusumma rahalises väljenduses. Kui SKP lähtub territoriaalsuse printsiibist, siis RKP arvestamise aluseks on tootmistegurite omanduse põhimõte.
o Turu mudel (nõudlus, pakkumine, nende elastsus) o Tarbija valikuteooria (kasulikkuse teooria, tarbimise optimeerimine) o Firma teooria (tootmine, kulud ja turustruktuur) · Makroökonoomika tegeleb majanduse koondnäitajate analüüsiga, mille eesmärgiks on kaasa aidata parimate majanduspoliitiliste otsuste vastuvõtmisele. · Makroökonoomika uurib majandust tervikuna selliste agregaatnäitajate abil nagu sisemajanduse koguprodukt, töötusemäär, hõivemäär, inflatsioonimäär jne. · Kättesaadavate ressursside kasutamist inimvajaduste rahuldamiseks tarvilike hüviste tootmiseks nimetatakse majandustegevuseks. Käegakatsutavaid hüviseid (riideese, raamat) nimetatakse kaupadeks; mittekombatavaid hüviseid teenusteks (juukselõikus). Majandusressurside alla kuuluvad: loodusressursid (maa, vesi, õhk), tehisressursid (masinad, seadmed),
Eesti Maaülikool Metsandus ja maaehitusinstituut Tartumaa, Kambja vald, Mäeküla küla, Metsanurga talu KINNISVARA ÕIGUSLIKUD JA TEHNILISED NING MAJANDUSLIKUD ALUSED Ainetöö Koostaja: Tiina Vaht Juhendaja: PhD Madis Kaing TARTU 2016 SISSEJUHATUS Käesoleva ainetöö eesmärk on anda ülevaade maja kohta, millest saab valmides meie pere elukoht. Töö objektiks on maja Kambja vallas Mäekülas. Töö teostamiseks kasutan Internetis kõigile tasuta kättesaadavaid andmebaase, milleks on näiteks maakatastri register, mis on saadaval maa-ameti koduleheküljel ning ehitisregister. Töö käigus kirjeldan kinnisvara asukohta, ning toon välja selle head ja halvad küljed. 1. KINNISVARA OLEMUS 1.1. Kinnisvara mõiste
TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond Ettevõttemajanduse instituut Kerli Matvere EUROOPA LIIDU RIIKIDE KINNISVARATURU TSÜKLITE JA SELLEGA SEOTUD MAKROTEGURITE NING LAENUTURU TEGURITE AEGRIDADE MUSTRID AASTATEL 2005-2013 Magistritöö sotsiaalteaduse magistri kraadi taotlemiseks majandusteaduses Juhendajad: Kaia Kask, Uku Varblane Tartu 2014 0 Soovitan suunata kaitsmisele .......................................................................
5. TÄIELIK KONKURENTS (V ja VI nädal) 5.1.Turutüübid 5.2.Kasumi maksimeerimine lühiperioodil 5.3.Kahjumi minimeerimine lühiperioodil 6. MITETÄIELIK KONKURENTS (VII nädal) 6.1. Monopol 6.2. Monopolistlik konkurents 6.3. Oligopol 7. MAJANDUSRESSURSSIDE TURG (VIII nädal) 7.1. Ressursside nõudlus 7.2. Kasumit maksimeeriva ressursside hulga kindlaksmääramine 8. RAHVAMAJANDUSE KOGUPRODUKTI MÕÕTMINE (IX nädal) 8.1.Sisemajanduse koguprodukt (SKP) 8.2.SKP mõõtmine 9. TARBIMINE, SÄÄSTMINE JA INVESTEERIMINE (XI, XII nädal) 9.1.Tarbimine ja säästmine 9.2.Investeerimine 9.3.Tasakaal lihtsas majandusmudelis 10. RAHVAMAJANDUSE KOGUTULU MÄÄRAMINE (XII, XIII nädal) 10.1. Avaliku sektori kulutused, netoeksport 10.2. Rahvamajanduse kogutulu tasakaalutase 10.3. Multiplikaator 11. FISKAALPOLIITIKA (XIV nädal) 11.1. Fiskaalpoliitika olemus 11.2
aruandlustavad 5 17. Turumanipulatsioonid ja kauplemisjärelevalve Kauplemisjärelevalve MIKS? Õiglane hinnakujunemine Näpuvigade likvideerimine Manipulatsioonide vältimine KUIDAS? SMARTS (eelseadistatud alarmid) Market Replay Online-jälgimine Volatiilsuslimiidid MIS EDASI? Tehingute tühistamine, reputatsiooni kaotus Maakleri litsentsi tühistamine Kriminaalvastutus Turumanipulatsioon: Valed või eksitavad tehingud Väärtpaberi nõudluse, pakkumise või hinna suhtes eksitusse viivad tehingud ja tehingukorraldused, kui isikul puuduvad neile õigustatud põhjendused ning kui need ei vasta turu tunnustatud tavale Wash trades tehingud, kus väärtpaberite lõppomanik ei muutu, s.t. sama isik on otseselt või kaudselt tehingu mõlemaks osapooleks. Eesmärgiks on tekitada aktsiale käivet ja tõsta teiste investorite huvi aktsia vastu.
1. LV = 100 krooni (müük) Restoran 2. LV = 100 + 50 = 150 krooni 3. LV = 150 + 100 = 250 krooni 5 4. LV = 250 + 25 = 275 krooni 5. LV = 275 + 5 = 280 krooni SKPs on arvestatud ainult seaduslikud tehingud ! Varimajandus? Koduperenaised ? 4 Lembit Viilup PhD IT Kolledz Varimajanduse osatähtus SKP-st (%) 60 50 40 30 20 10 0 Kanada Soome Suurbritannia Eesti Poola Leedu Ukraina Varimajanduse osatähtsus SKP 2010 a.
ligi 4,8-protsendiline kasv ja rekordiliselt madal, 1,3-protsendiline inflatsioon. 2003. aastal oli ettevõtetele soodne - ettevõtete realiseerimise netokäive oli 331 miljardit krooni, mis on 2002. aastaga võrreldes 9% rohkem. IV kvartalis suurenes ettevõtete realiseerimise netokäive eelmise aasta IV kvartaliga võrreldes 10%. Investeeriti 14% hulgi-ja jaemüügiettevõtetesse. Ka SKP tõusis. 2003. aastal oli sisemajanduse koguprodukt (SKP) jooksevhindades 116,2 miljardit krooni ja 2000. aasta püsivhindades 103,3 miljardit krooni ehk 4,7% suurem kui 2002. aastal. Kaupade impordi suhe SKP-ga kasvas 70,6%-st 73,3%-ni. Püsivhindades arvutatud SKP-s suurenesid eratarbimiskulutused 6,2%, valitsemissektori lõpptarbimiskulutused 5,6% ja kapitali kogumahutus põhivarasse 11,5%. Kaupade ja teenuste import kasvas 9%, eksport aga vaid 6%. Kaupade import kasvas oluliselt kiiremini kui eksport (vastavalt 13,3% ja 6,1%)
Näitab ka kapitali-, finants- ja reservvara kontol välisfinantseerimisallikate struktuuri. Aitab hinnata ja võrrelda riigi välismajandusliku positsiooni teiste riikidega. Aitab selgitada välisvaluutareservide muutumise põhjuseid ning on alusdokumendiks riigi raha- ja majanduspoliitiliste otsuste tegemisel. Maksebilanss on riigi residentide ja mitteresidentide vahelisi majandustehinguid kajastav register. Oma majandusliku sisu järgi jaotatakse nimetatud tehingud tavaliselt jooksvateks ning finantseermistehinguteks. Maksebilanss on statistiline aruanne, kus süstematiseeritud kujul tuuakse antud maa summaarsed välismajanduslikud operatsioonid maailma teiste maadega teatud ajaperioodil. Maksebilanss annab kokkuvõtliku pildi sise- ja välismaailma vahel toimunud majandustehingutest. Seega on maksebilanss mingi vaatlusaluste riigi ehk sisemaa füüsiliste
Qx1 Py1 ASENDUSKAUPADE nõudlus ristelastsuse koefitsent on positiivne. TÄIENDKAUPADE ristelastsuse koefitsent on negatiivne. Pakkumise hinnaelastsus kirjeldab pakutava koguse muutumist vastuseks hüvise hinna muutumisele. Pakkumise hinnaelastsuse mõjurid: ajaperioodi pikkus; alternatiivkaupade olemasolu. Tootmine ja kulud Tootmisprotsessi SISENDID on ressurssid e. tootmistegurid, mida tootja (firma) kasutab hüviste tootmiseks. Tootmisprotsessi VÄLJUND on koguprodukt (TP), mis kujutab endast firmas teatud perioodi jooksul valmistatud hüviste koguhulka. Tootmisfunktsioon kajastab tootmisprotsessi sisendite ja väljundite omavahelist seost, mis näitab, missugust maksimaalset kogust võib antud perioodil iga antud sisendite kombinatsiooniga toota. Tootmisfunktsiooni saab esitada: verbaalselt; tabeli kujul; graafiliselt; matemaatiliselt. Tootmisfunktsioon matemaatilisel kujul: TP=f(L,K), kus TPfirma koguprodukt, Lkasutatud töö hulk, Kkasutatud
annaabi.ee 
