Keskmiste brutopalkade võrdlus Harjumaa-Ida-Virumaa-Tartumaa ja Võrumaa näitel

Lehes, Eduard

Keskmiste brutopalkade võrdlus Harjumaa-Ida-Virumaa-Tartumaa ja Võrumaa näitel (0)

1 Hindamata

Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Eduard Lehes Keskmiste brutopalkade võrdlus Harjumaa, Ida-Virumaa, Tartumaa ja Võrumaa näitel Juhendaja: Birgit Maasing Tartu 2017

SISUKORD: SISSEJUHATUS……………………………………………………………………………. HARJUMAA KESKMINE BRUTOPALK………………………………………………….. IDA-VIRUMAA KESKMINE BRUTOPALK……………………………………………….. TARTUMAA KESKMINE BRUTOPALK…………………………………………………... VÕRUMAA KAESKMINE BRUTOPALK………………………………………………….. BRUTOPALKADE VÕRDLUS……………………………………………………………… KOKKUVÕTE…………………………………………………………………………………. VIIDATUD ALLIKAD…………………………………………………………………………. LISAD…………………………………………………………………………………………. Lisa1…………………………………………………………………………………… Lisa 2…………………………………………………………………………………... Lisa 3…………………………………………………………………………………... Lisa 4…………………………………………………………………………………...

SISSEJUHATUS Antud töö eesmärgiks on võrrelda keskmisi brutopalku erinevates maakondades, ning nende muutumist ajas. Uurimise all on neli maakonda: Harjumaa, Ida-Virumaa, Tartumaa ning Võrumaa. Kõik andmed on võetud statistikaameti kodulehelt ning on aastate 2007-2016 kohta, ehk uurimisperioodiks on 10 aastat. Esmased statistilised andmed on toodud töö lisas.

HARJUMAA Keskmine brutopalk Harjumaal vaadeldavate aastate jooksul on tõusnud 823 eurolt 1271 eurole, ehk kümne aasta jooksul on keskmine brutopalk kasvanud ligikaudu 35%. (vt joonised 1, 2) Aastal 2008, võrreldes aastaga 2007 on tõus olnud 11%. Järgneval, 2009. aastal on toimunud langus 4,5%. Edasi jällegi brutopalk antud maakonnas tõuseb, kuni vaadeldava perioodi lõpuni. Kõige suurem tõus ongi olnud 2008. aastal, kõige väiksem aga 2010. aastal, mil see oli ainult 0,35%.   Harjumaa keskmine brutopalk aastatel 2007-2016 (Joonis1)   823 925 883 886 948 1001 1069 1127 1185 1271 0 200 400 600 800 1000 1200 1400 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 KE SK MIN E BRU TOPALK

Harjumaa brutopalkade muutus protsentides (ajavahemikus 2007-2016) 1. (joonis 2 )( Protsendid on ümardatud) 11% -4.5% 0,35% 6,5% 5,3% 6,4% 5,1% 4,9% 6,8% Mu u tu s p ro ts en tid es Harjumaa

IDA-VIRUMAA Ida-Virumaal keskmine brutopalk on vaadeldaval perioodil kasvanud 40,8%. Aastal 2007 oli see 535 eurot, aastal 2016 aga 903 eurot. Seega oli vaadeldaval perioodil brutopalga tõus 368 eurot. Kõige suurem tõus on olnud 2008. aastal, mil brutopalk kasvas võrreldes 2007. aastaga 18%. 2009 aastal brutopalk väheneb 2,9% ning alates 2010. aastast on taas tõusev tendents. Väikseim tõus vaadeldaval perioodil on 2011. aastal, mil brutopalk tõusis 2,7%. Ida-Virumaa keskmine brutopalk aastatel 2007-2016 (joonis 3) 535 656 637 660 678 723 788 812 863 903 0 100 200 300 400 500 600 700 800 900 1000 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 KE SK MIN E BRU TOPALK

Ida-Virumaa brutopalkade muutus protsentides (ajavahemikus 2007-2016) (joonis 4) 18% -2,9% 3,5% 2,7% 6,2% 8,2% 3% 6% 4,4% -5% 0% 5% 10% 15% 20% Mu u tu s p ro ts en tid es Ida-Virumaa

TARTUMAA Vaadeldaval perioodil on Tartumaal keskmine brutopalk tõusnud 38%, mis teeb kokku 434 eurot. Kõige suurem tõus on olnud 2008. aastal, mil keskmine brutopalk Tartumaal tõusis 11,7%. Aastal 2009 võib täheldada mõningast langust s.o. 7,5%, millele järgneb küllaltki ühtlane tõus kuni vaadeldava perioodi lõpuni Tartumaa keskmine brutopalk aastatel 2007-2016 (joonis 5) 715 810 749 772 807 837 913 976 1,045 1,149 0 200 400 600 800 1000 1200 1400 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 KE SK MI N E BRUT O PAL K

Tartumaa brutopalkade muutus protsentides (ajavahemikus 2007-2016) (joonis 6) 11.7% -7.5% 3.0% 4.3% 3.6% 8.2% 6.5% 6.6% -10.0% -5.0% 0.0% 5.0% 10.0% 15.0% Mu u tu s p ro ts en tid es Ida-Virumaa

VÕRUMAA Keskmine brutopalk Võrumaal, aastatel 2007-2016 on kasvanud 39%, mis teeb kokku 353 eurot. Võrumaa keskmine brutopalk aastatel 2007-2016 (joonis 7) 554 683 647 628 650 654 740 782 874 907 0 100 200 300 400 500 600 700 800 900 1000 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 KE SK MIN E BRU TOPALK

Võrumaa brutopalkade muutus protsentides (ajavahemikus 2007-2016 ) (joonis 8) 19.0% -5.2% -2.9% 3.4% 0.6% 11.6% 5.4% 26.0% 3.6% -10.0% -5.0% 0.0% 5.0% 10.0% 15.0% 20.0% 25.0% 30.0% Mu u tu se d p ro ts en tid es Võrumaa

Brutopalkade võrdlus maakonniti (joonis 9) 0 200 400 600 800 1000 1200 1400 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 Bru to p alk ad e v õ rd lu s Periood Harjumaa Ida-Virumaa Tartumaa Võrumaa

VIIDATUD ALLIKAD Statistikaamet. https://www.stat.ee/ (27.11.2017)

LISAD (Lisa 1) PA5321: KESKMINE BRUTO- JA NETOKUUPALK --- Maakond, Aasta
ning Näitaja    Keskmine brutokuupalk, eurot Harju maakond
2007 823 2008 925 2009 883 2010 886 2011 948 2012 1 001 2013 1 069 2014 1 127 2015 1 185 2016 1 271 Märkus:   Hõlmatud on töölepingu, teenistuslepingu ja avaliku teenistuse
seaduse alusel töötajad. Kuni 2011. aastani on andmed eurodesse ümber arvutatud
koondandmete baasil (1 euro = 15,6466 Eesti krooni).

(Lisa 2) PA5321: KESKMINE BRUTO- JA NETOKUUPALK --- Maakond, Aasta ning
Näitaja    Keskmine brutokuupalk, eurot Ida-Viru maakond
2007 535 2008 656 2009 637 2010 660 2011 678 2012 723 2013 788 2014 812 2015 863 2016 903 Märkus:   Hõlmatud on töölepingu, teenistuslepingu ja avaliku teenistuse seaduse
alusel töötajad. Kuni 2011. aastani on andmed eurodesse ümber arvutatud
koondandmete baasil (1 euro = 15,6466 Eesti krooni).

(Lisa 3) PA5321: KESKMINE BRUTO- JA NETOKUUPALK --- Maakond, Aasta ning
Näitaja    Keskmine brutokuupalk, eurot Tartu maakond    2007 715 2008 810 2009 749 2010 772 2011 807 2012 837 2013 913 2014 976 2015 1 045 2016 1 149 Märkus:   Hõlmatud on töölepingu, teenistuslepingu ja avaliku teenistuse seaduse alusel
töötajad. Kuni 2011. aastani on andmed eurodesse ümber arvutatud koondandmete
baasil (1 euro = 15,6466 Eesti krooni).

(Lisa 4) PA5321: KESKMINE BRUTO- JA NETOKUUPALK --- Maakond, Aasta
ning Näitaja    Keskmine brutokuupalk, eurot Võru maakond
2007 554 2008 683 2009 647 2010 628 2011 650 2012 654 2013 740 2014 782 2015 874 2016 907 Märkus:   Hõlmatud on töölepingu, teenistuslepingu ja avaliku teenistuse
seaduse alusel töötajad. Kuni 2011. aastani on andmed eurodesse ümber arvutatud
koondandmete baasil (1 euro = 15,6466 Eesti krooni).

TREND

.PDF Laadi alla originaalfail 18 lk · .pdf · 4 allalaadimist

Keskmiste brutopalkade võrdlus Harjumaa-Ida-Virumaa-Tartumaa ja Võrumaa näitel #1

Keskmiste brutopalkade võrdlus Harjumaa-Ida-Virumaa-Tartumaa ja Võrumaa näitel #2

Keskmiste brutopalkade võrdlus Harjumaa-Ida-Virumaa-Tartumaa ja Võrumaa näitel #3

Keskmiste brutopalkade võrdlus Harjumaa-Ida-Virumaa-Tartumaa ja Võrumaa näitel #4

Keskmiste brutopalkade võrdlus Harjumaa-Ida-Virumaa-Tartumaa ja Võrumaa näitel #5

Keskmiste brutopalkade võrdlus Harjumaa-Ida-Virumaa-Tartumaa ja Võrumaa näitel #6

Keskmiste brutopalkade võrdlus Harjumaa-Ida-Virumaa-Tartumaa ja Võrumaa näitel #7

Keskmiste brutopalkade võrdlus Harjumaa-Ida-Virumaa-Tartumaa ja Võrumaa näitel #8

Keskmiste brutopalkade võrdlus Harjumaa-Ida-Virumaa-Tartumaa ja Võrumaa näitel #9

Keskmiste brutopalkade võrdlus Harjumaa-Ida-Virumaa-Tartumaa ja Võrumaa näitel #10

Keskmiste brutopalkade võrdlus Harjumaa-Ida-Virumaa-Tartumaa ja Võrumaa näitel #11

Keskmiste brutopalkade võrdlus Harjumaa-Ida-Virumaa-Tartumaa ja Võrumaa näitel #12

Keskmiste brutopalkade võrdlus Harjumaa-Ida-Virumaa-Tartumaa ja Võrumaa näitel #13

Keskmiste brutopalkade võrdlus Harjumaa-Ida-Virumaa-Tartumaa ja Võrumaa näitel #14

Keskmiste brutopalkade võrdlus Harjumaa-Ida-Virumaa-Tartumaa ja Võrumaa näitel #15

Keskmiste brutopalkade võrdlus Harjumaa-Ida-Virumaa-Tartumaa ja Võrumaa näitel #16

Keskmiste brutopalkade võrdlus Harjumaa-Ida-Virumaa-Tartumaa ja Võrumaa näitel #17

Keskmiste brutopalkade võrdlus Harjumaa-Ida-Virumaa-Tartumaa ja Võrumaa näitel #18

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 18 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2019-04-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti

4 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Eduard Lehes Õppematerjali autor

Antud töö eesmärgiks on võrrelda keskmisi brutopalku erinevates maakondades, ning nende muutumist ajas. Uurimise all on neli maakonda: Harjumaa, Ida-Virumaa, Tartumaa ning Võrumaa. Kõik andmed on võetud statistikaameti kodulehelt ning on aastate 2007-2016 kohta, ehk uurimisperioodiks on 10 aastat.

Sarnased õppematerjalid

docx

Keskmine brutokuupalk ja kuutööjõukulu töötaja kohta põhitegevusala järgi 2010-2014

200 0 Keskmine brutokuupalk, eurot Keskmine kuutööjõukulu töötaja kohta, eurot Periood Joonis 1: Keskmine brutokuupalk ja keskmine tööjõukulu töötaja kohta vahemikus 2010-2014 kõikides tegevusalades kokku. (Lebedev, 2016) 2010 aasta oli keskmine brutopalk kõikides tegevusalades kokku 792. Keskmine kuutööjõukulu töötaja kohta 1074. 2011 aasta oli keskmine brutopalk kõikides tegevusalades kokku 839. Keskmine kuutööjõukulu töötaja kohta 1137. 2012 aasta oli keskmine brutopalk kõikides tegevusalades kokku 887. Keskmine kuutööjõukulu töötaja kohta 1203.

Majandusteaduse alused

xlsx

Andmetöötlus 1. kodutöö (andmete korrastamine)

Inimkannatanuga liiklusõnnetuste andmed seisuga 01.02.2018 [1] Tabel 5 Inimkannatanuga LÕ Põhjus 2013 2014 2015 2016 2017 Sõiduauto osalusel 1106 1166 1125 1187 1100 Jalgratturi osalusel 161 184 182 167 183 Mootorratturi ja mopeedi osa 139 142 143 158 137 Veoauto osalusel 89 84 89 108 97 Bussi osalusel 72 79 91 109 78 1. Koosta 2017 a toimunud liiklusõnnetuste põhjal sektordiagramm. Diagramm peab olema võimalikult sarnane näidisega. Vii kursor 2017. a vabalt valitud väärtusele, klõpsa hiire paremat klahvi ja vali Sort-Sort Larges to Smallest. Märgista andmed A veerus, seejärel vajuta alla Ctrl klahv, m?

Andmetöötlus

116

pdf

Eesti arve ja fakte 2013

aastal alanud kesk- mise tööjõukulu kasv töötaja kohta kuus ka 2011. aastal (5,8%). 2010. ja 2011. aasta võrdluses suurenes tööjõukulu töötaja kohta kõige enam kinnisvaraalases tegevuses (11,2%) ja vähenes ainult muudes teenindavates tegevustes (–5,2%). Võrreldes 2002. aastaga kasvas tööjõukulu töötaja kohta 2011. aastaks 2,1 korda. Tööjõukulu üks komponent on palgatöötaja brutokuupalk. Võrreldes 2002. aastaga kasvas keskmine brutopalk kümne aasta jooksul 2,1 korda. 2011. aastal tõusis aastakeskmine brutokuupalk 5,9% ja ületas ühtlasi seni kõrgeima 2008. aasta palgataseme. Enim tõusis keskmine brutopalk 2011. aastal kinnisvaraalases tegevuses (11,4%), mis oli aga tingitud madalast võrdlusbaasist: 2010. aastal langesid sellel tegevusalal palgad kõige enam. 2011. aastal langes keskmine brutopalk ainult muudes teenindavates tegevustes (–4,8%). 2011

Geograafia

xlsx

Kodune Ülesanne 7 - 185749 IABB21

lintdiagramm (Bar) 2013. ja 2016. aasta rahvaarvudest tabelis toodud haldusüksuste lõikes. joondiagramm Hiiu, Saare ja Lääne maakondade rahvaarvudest tabelis toodud aastatel. tulpdiagramm 2015. ja 2017. aasta rahvaarvudest tabelis toodud haldusüksuste lõikes. Viimane_nr mod 5 majandussektori 'Tööstus ja ehitus' summad haldusüksuste ja aastate lõikes aastate 2012-2014 keskmised haldusüksuste ja majandussektorite lõikes Harjumaa summad majandussektorite ja aastate lõikes majandussektori 'Teenused' summad haldusüksuste ja aastate lõikes aastate 2014-2016 keskmised majandussektorite ja haldusüksuste lõikes mod 7 nende haldusüksuste nimekiri (unikaalsed väärtused), kus kasvõi ühel aastal vahemikus 201 nende haldusüksuste nimekiri (unikaalsed väärtused), kus kasvõi ühel aastal vahemikus 201

Andmetöötlus

docx

Finantsanalüüs ettevõtte põhjal

a kasum Joonis 5. Kasumiaruande vertikaalanalüüs aastatel 2010-2015 (autorite koostatud) Ärikasum ja bruotkasum 2010-2015 100% 90% 80% 70% 60% Ärikasum 50% Brutokasum 40% 30% 20% 10% 0% 1 2 3 4 5 6 Joonisel 5 on välja toodud ettevõtte Gargohunter AS bruto ja ärikasum aastate lõikes, kus on selgesti näha, et 2012 aastatel hakkab ettevõttel minema paremini ning seetõttu kasvavad nii brutokasum kui ka ärikasum alates välja toodud aastast. Kui brutokasumil on natuke stabiilsem tõus, siis ärikasum on pisut rohkem kõikuvam. Bruto kasum on kasum, kust on maha võetud kasumi tootmiseks tehtud kulud, välja arvatud finantskulud-tulud. Ärikasum on aga ettevõtte puhas kasum. Ärikasumi valem on müügitulu + muud äritulud + kapitaliseeritud

Finantsanalüüs

pdf

EESTI KALANDUSE STRATEEGIA 2014 – 2020

Seetõttu tuleb viimaste kasutamisse suhtuda suure ettevaatlikkusega, et mitte võimendada järves toimuda võivaid negatiivseid protsesse. 1.3. Rahvastik ja tööhõive 2012. aasta 1. jaanuari seisuga elas Eestis 1 340 194 inimest. Eesti põlisrahvus on eestlased, kes moodustavad 68,7% elanikest. Prognooside kohaselt võib aastaks 2060 Eesti rahvaarv väheneda 1,17 miljoni inimeseni. Eesti jaguneb 15 maakonnaks. Suurima rahvastikuga maakonnad Eestis on Harjumaa (42%), Ida-Virumaa (11,8%) ja Tartumaa (10,9%). Keskmine rahvastiku tihedus on 30,9 in/km². Eesti rahvastikust 64,7% inimesi elab linnades, sellest pealinnas Tallinnas 46%. Eesti on Euroopas üks kiiremini kahaneva ja vananeva rahvastikuga riike. Alla 15 aastaste elanike osakaal rahvastikust on 15,3%, tööealiste inimeste osakaal on 67,6%. Loomulik iive on negatiivne, 2011. aastal oli loomuliku iibe kordaja -0,42. Võrreldes 2004

Loomakasvatus

xlsx

Andmetöötlus kodutöö 2

lintdiagramm (Bar) 2013. ja 2016. aasta rahvaarvudest tabelis toodud haldusüksuste lõikes. joondiagramm Hiiu, Saare ja Lääne maakondade rahvaarvudest tabelis toodud aastatel. tulpdiagramm 2015. ja 2017. aasta rahvaarvudest tabelis toodud haldusüksuste lõikes. Viimane_nr mod 5 (Pivot1) majandussektori 'Tööstus ja ehitus' summad haldusüksuste ja aastate lõikes aastate 2012-2014 keskmised haldusüksuste ja majandussektorite lõikes Harjumaa summad majandussektorite ja aastate lõikes majandussektori 'Teenused' summad haldusüksuste ja aastate lõikes aastate 2014-2016 keskmised majandussektorite ja haldusüksuste lõikes mod 7 (adv. filter, unikaalsed) nende haldusüksuste nimekiri (unikaalsed väärtused), kus kasvõi ühel aastal vahemikus 201 nende haldusüksuste nimekiri (unikaalsed väärtused), kus kasvõi ühel aastal vahemikus 201

Ärilogistika

docx

Maamajandusettevõtte konkurentsivõime analüüs ettevõttes x.

EESTI MAAÜLIKOOL Majandus- ja sotsiaalinstituut Maamajandusettevõtte konkurentsivõime analüüs ettevõttes x. Maamajanduse ökonoomika Tartu 2018 SISUKORD SISSEJUHATUS..............................................................................................................................3 1.KONKURENTS JA KONKURENTSIANALÜÜSI MEETODID..............................................4 1.1.KONKURENTS JA KONKURENTSIANALÜÜS...............................................................4 1.2 SUHTARVUDE ANALÜÜS.................................................................................................7 2.ANALÜÜSITAVA ETTEVÕTTE TEGEVUSVALDKOND JA SENINE TEGEVUSSUUND.. 9 2.1. TÖÖJÕUKASUTUS.............................................................................................................9 2.2. MAAKASUTUS JA LOOMAÜHIKUTE ARV...................................

Majandus

Rohkem sarnaseid