16.10.2016 YKI6001.YK. Õppimine kõrgkoolis Tõnis Saarts YKI6001.YK. Õppimine kõrgkoolis, T. Saarts 1 Loeng 7. Funktsionaalne lugemine, kirjanduse kasutamine ja viitamine Allikavalikust veel Teadustekstide funktsionaalne lugemine millele tähelepanu pöörata? Lugemisstrateegiad eri tekstide puhul Refereerimine ja tsiteerimine Plagiaat Viitamine: tekstisisene viitamine ja viitekirjete vormistamine YKI6001.YK. Õppimine kõrgkoolis, T. Saarts 2 Miks peab kirjandust kasutama? · Näitab, et autor on kursis valdkonnaga, millest kirjutab; muudab töö professionaalseks
kümme) või peatükkide lõikes. Näiteks Joonis 3.5 kus kolm tähistab peatüki-, viis joonise järjekorranumbrit. Numeratsioon esitatakse illustratsiooni all. Sellele järgneb samal real illustratsiooni sisu avav lakooniline allkiri. Illustratsioon peab sisuliselt ja viite kaudu olema seostatud tekstiga. Viitamisel esitatakse ümarsulgudes illustratsiooni number (Joonis 3.5). Suuremahuline illustratiivne pildi- või joonismaterjal paigutatakse töö lisasse. 8.5.7. Viitamine Töö koostamisel kasutatud teiste autorite tööd, seisukohad, kirjandusallikatest ja mujalt pärinevad tsitaadid, arvandmed, valemid jms tuleb varustada viidetega. Kõik töö lõpus loetelus esitatud allikad peavad töös olema viidatud. Üldtuntud seisukohtadele ei viidata (nt: Kiskjad söövad liha). Kasutusel on mitmeid viitamissüsteeme. Sotsiaalteadustes eelistatakse tavaliselt APA (American Psychological Association) viitamissüsteemi, millele toetutakse ka selles juhendis.
omanduses on originaal jms. Lisadele tuleb põhitekstis viidata. LISA 1 Tallinna Nõmme Põhikool KUIDAS VORMISTADA LOOVTÖÖD? Loovtöö Koostas: Karl Kalkun, Teet Vainupea 8.b klass Juhendaja: Mari Vall Tallinn 2014 3. VIITAMINE EHK ALLIKATE NÄITAMINE Kõik töös esitatavad seisukohad ja andmed, mis pärinevad kasutatud materjalidest, tuleb siduda viidetega vastavatele allikatele (näidatakse koht, kust andmed pärinevad) ehk igal laenatud mõttel peab olema viide selle autorile. Viidata ei ole vaja üldtuntud seisukohtadele. Viitamine on vajalik ka selleks, et lugeja saaks vajaduse korral kirjapandut allikate järgi kontrollida.
omanduses on originaal jms. Lisadele tuleb põhitekstis viidata. LISA 1 Tallinna Nõmme Põhikool KUIDAS VORMISTADA LOOVTÖÖD? Loovtöö Koostas: Karl Kalkun, Teet Vainupea 8.b klass Juhendaja: Mari Vall Tallinn 2014 3. VIITAMINE EHK ALLIKATE NÄITAMINE Kõik töös esitatavad seisukohad ja andmed, mis pärinevad kasutatud materjalidest, tuleb siduda viidetega vastavatele allikatele (näidatakse koht, kust andmed pärinevad) ehk igal laenatud mõttel peab olema viide selle autorile. Viidata ei ole vaja üldtuntud seisukohtadele. Viitamine on vajalik ka selleks, et lugeja saaks vajaduse korral kirjapandut allikate järgi kontrollida.
Klassikalises uurimuses seab autor endale tööhüpoteesi, s.t ta oletab, missuguse tulemuseni ta tööga jõuab. Tööga tõestab ta hüpoteesi või lükkab selle ümber. Uurimuse puhul on vaja sageli teha teemakohane küsitlus, teha teaduslikke katseid (eksperimente) ja vaatlusi. Essee on lühem mõttearendus mingil kindlal teemal. Olulised on loov mõtlemine ja omapoolne arvamus. Väidete tõestamine, kirjanduse kasutamine ja sellele viitamine ei ole kohustuslik. Essee keelekasutus on vabam, emotsionaalsem, "ilukirjanduslikum" kui referaadis või uurimuses. Siin on omakohal värvikad võrdlused, omadussõnad ja muu selline, samal ajal kui teadusteksti iseloomustab neutraalne asjalik, liigsete emotsioonideta keel. Käesolev juhend on abiks peamiselt referaadi ja uurimuse vormistamisel. Sisuliste küsimustega tuleb pöörduda juhendaja poole. Abiks on ka Martin Ehala
.....................................................................6 2.3.1 Joonised ja tabelid...........................................................................................6 2.3.2 Lisad................................................................................................................6 2.4 Keel ja grammatika......................................................................................................7 3 VIITAMINE........................................................................................................................9 3.1 Viide tekstis.................................................................................................................9 3.1.1 Viite kuju.........................................................................................................9 3.1.2 Viidatav tekstiosa........................................................................
üldmulje jääks ilus. 1 2 Tartu Mart Reiniku Kool 5. Viitamine 5.1. Terves töös peab olema kasutusel üks ja sama viitamise süsteem: kas nime ja aastaga või joonealune viitamine. 5.2. Nime ja aastaga viitamisel paikneb viide teksti sees ümarsulgudes, kuhu kirjutatakse
http://www.ee/epbe/papers/3_2002/index.pdf (12.08.2002) Kodulehekülg või veebidokument Näide Pellegrino, J. 1999. (Homepage). 12.05.1999. http://www.english.eku.edu/pellegrino/default.htm (12.07.02) 1.7.4. Intervjuu Kui töö käigus on tehtud intervjuusid, siis tuleb ära tuua intervjueeritava nimi, intervjuu pealkiri, intervjuu tüüp (üleskirjutis või helisalvestis), intervjueerimise aeg ja koht. Näide Kuusik, U. Autori intervjuu. Üleskirjutis. Tallinn 9. veebruar 1999. 1.8. Viitamine Kõik töös kasutatud teiste autorite, seisukohad, arvandmed, joonised jms. peavad olema viidatud. Viitamisel tuleb kasutada autori nime ja aastaarvuga viitamist (author-date method), mille korral viide kirjutatakse ümarsulgudesse viidatava teksti järele. Viites esitatakse autori perekonnanimi ilma eesnime või eesnimetäheta ja aastaarv, mis juhivad detailse allikakirje juurde töö lõpus paiknevas alfabeetilises kirjanduse loetelus. Autori nime ja aastaarvu vahele koma ei panda
Kõik kommentaarid