Minu digitaalne jalajälg (0)

Lõik failist

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

30

docx

Uurimistöö - Sotsiaalmeedias postituste mõjumine ja selle mõju

Pildil ning videos palusin inimestel postitust jagada. Töö eesmärgiks oli uurida postituste mõju ning levikut. Lisaks sellele selgitada välja, missuguses formaadis postitused inimestele rohkem huvi pakuvad. Töö teoreetilise osa informatsiooni sain ma internetist. Saadud informatsioon oli mahukas, mistõttu ei tekkinud vajadust haarata mõne raamatu järele. Lisaks vaatasin erinevaid uudiseid sotsiaalmeedia mõju kohta. Suur aitäh läheb minu juhendaja Marjo Toomikule, kes andis mulle nõu ning suunas erinevate allikateni. Tänaksin Kreete-Elis Kaldat, kes aitas videot monteerida ning sobivat pilti postitamiseks teha. Veel tänaksin kõiki neid 6083 inimest, kes jagasid minu postitust. 2 1. SOTSIAALMEEDIA Sotsiaalmeedia on meedia, kus inimesed suhtlevad, loovad, jagavad teavet ja ideid virtuaalsetes kogukondades ja võrgustikes

Meedia

3

odt

Meedia ja mõjutamine

sellepärast tehakse pealkirjad reaalsest sisust palju erinev, aga see on inimeste petmine, sest artikkel ostetakse pealkirja järgi, aga kui sisu on hoopis teine, siis see on lihtsalt raha raiskamine ja inimese petmine kuna ta ei saa seda mida ta ootas et ta saab. Nagu ma ka eelnevalt mainisin, siis võiksid olla ka karmimad kontrollid sotsiaalmeediates (Facebook, Tik-Tok, Twitter jne), sest inimesed on erinevad ja minu arvates ei ole see aktsepteeritav, et 7- aastane jagab facebookis enda pilte või teeb uues populaarses keskkonnas, Tik- Tokis, endast tantsuvideosid. Tänapäeval on kõik eelnev mainitu inimeste jaoks loomulik ja nad ei mõtle tagajärgedele. Ka meedia kajastab igapäevaselt internetikasutuse normaalsust- mõeldakse välja väikestele lastele internetilehtedel olevaid mänge, foorumeid, mõeldakse välja ja seejärel reklaamitakse mänguasju, mis töötavad ainult telefoni alla laetava äpiga

11.klass

9

docx

Kolme põlvkonna teabevälja analüüs

Kohtla-Järve Järve Gümnaasiumis ning inimesed on nende kahe õppeasutusega võrreldes täiesti erinevad, seega on erinev ka see info, mis mulle edastatakse. Olin Kohtla-Järvel harjunud info-teadmatusega, infosuluga. Oli täiesti tavaline nähtus, kui sain viimasel hetkel tähtsatest asjadest teada. Tartus on vastupidi. Info liikleb uskumatu kiirusega ning kõik on lahked seda jagama. Infot on igalpool ja alati. Leian, et olen selles mõttes väga priviligeeritud, sest usun, et kui minu ema minuvanune oli, siis oli tema jaoks infosaamine mõnevõrra keerulisem ning ilmselt oli infosulg ka suurem. Mina saan infot väga erinevatest allikatest. Ilmselt kõige olulisemaks ning igapäevasemaks infoallikaks saan ma enda puhul nimetada Postimehe veebiajalehte ning seda mitmel põhjusel. Esiteks, see on äärmiselt mugav, kuna kogu info ongi reaalselt kahe-kolme kliki kaugusel ning erilist jõupingutust see ei vaja. Teiseks, ma olen veendunud, et Postimees on legitiimne

Sissejuhatus kommunikatsiooni ja meediasse

168

pdf

E-TURUNDUSE KURSUSE ÕPPEMATERJAL MAGISTRANTIDELE

tööd. Ma ei luba, et pärast selle materjali läbilugemist saab kohe vingeks e-turundajaks või sotsiaalmeedia spetsialistiks, küll aga on siia kokku kogutud vajalikud teadmised alustamiseks, teatav raamistik, palju kasulikke nippe ning inspiratsiooni, et sel teemal ennast edasi harida ja tegutseda. Lisatud on ka Eesti näiteid ja praktilisi ülesandeid. Eesti autorilt ja Eesti näidetega on varem ilmunud minu teada vaid üks e-turunduse õpik – “E-turunduse alused” (Luik 2008). Õppematerjal annab ülevaate e-turunduse võimalustest ja riskidest, sihtrühmadest, seirest, kriisikommunikatsioonist sotsiaalmeedias, nõuandeid e-turunduse strateegia loomiseks ning praktilisi soovitusi praegusel hetkel kasutatavamates e-turunduse kanalites tegutsemiseks. 6 Õppematerjal on loodud Tartu Ülikooli ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituudi

Turundus

11

docx

E-raamatud uurimistöö

Tallinna Inglise Kolledz Uurimustöö E-raamatud Maili Tirel G1 Tallinn 2010 Sissejuhatus Tänapäeval on tõenäoliselt raske leida inimest, kes võiks öelda, et pole digitehnikaga kokku puutunud. Peaaegu kõigele on loodud digitaalne analoog. Ajalehed ja -kirjad kolivad Internetti; varsti (kui mitte juba praegu) on käes aeg, kui võimalused, et lendad kunagi Kuule, on suuremad, kui võimalused, et saad ümbrikus kästisi kirjutatud kirja. Mis on VHS või fotonegatiiv? Kas kümne aasta pärast kasutavad neid sõnu ainult ajaloolased? Kui kõik muu digitaliseerub, siis ei jää ka raamatud ajast maha. 1440. aastal leiutas saksalane Johann Gutenberg trükimasina, pannes sellega aluse raamatute

Informaatika

19

docx

ASJAAJAMINE

tegevusi. Seetõttu on dokumendid asutuse jaoks väärtuslik ressurss ja nii nagu igat teist ressurssi, tuleb ka dokumente korralikult hallata. Mitmed info haldamise süsteemid põhinevad dokumentidel ja dokumentidesse kätketud infol. Digitaaldokumendid on samuti dokumendid Dokumendihalduse üldpõhimõtted kehtivad nii paberipõhises kui elektroonilises asjaajamises. Samas on digitaalsetel dokumentidel oma paberil eeskujudega võrreldes mitmeid eeliseid (aga ka miinuseid): digitaalne info on rohkem liikuvam (dünaamiline), seda on lihtne luua (ja see on vähem fikseeritud); seda on lihtsam vahetada (aga ka kustutada); digitaalsed dokumendid on sõltuvad tehnoloogiast, mis vananeb kiiresti. Elektroonilise dokumendihalduse eelduseks on korras asjaajamine Kuna dokumendihalduse printsiibid jäävad üleminekul digitaaldokumentidele samaks, ei saa digitaalse dokumendihalduse juurutamine õnnestuda enne, kui asutuse asjaajamine tervikuna

Asjaajamise alused

21

docx

Sotsiaalmeedia tarbimisharjumused

Käesoleva loovtöö peamine eesmärk oli välja selgitada, kui aktiivsed kasutajad on inimesed peamistes suhtluvõrgustikes ­ Facebookis, Instagramis ning Twitteris. Eesmärk sai saavutatud tänu 151 vastanule. Küsitluses selguski, et inimesed on siiski kõige rohkem Facebooki kasutajad, vähem Instagrami ja veel vähem Twitteri. Samuti sotsiaalvõrgustikes jagatud infot siiski ei usaldata ning tihtipeale kontrollitakse enne info tõesust, enne kui edasi jagatakse. Töö käiku ja minu kui loovtöö koostajana võin end analüüsides öelda, et töö teostusega võib enam vähem rahule jääda. Teoreetilise tausta informatsiooni võis leida ainult internetist. Paljud allikad olid inglise keelsed, see tähendab, et tõlkida ja aru saada oli keeruline. Uurimuslikus osas väga üllatavaid vastuseid ei tulnud. Tänapäeval teab pea iga üks, mis on Facebook, Instagram või Twitter ning mis võimalused nendel veebisaitidel on. Ka küsitlust hiljem analüüsides ja sellele

Ühiskonnaõpetus

21

doc

Internet täna maailmas

TURVALINE KÄITUMINE INTERNETIS Internet võib olla Sinu sõber ja toredaks ajaveetmiseks hea kaaslane, aga vahel võib ta muutuda salakavalaks ja mõnikord isegi ohtlikuks. Kuidas ma saaksin Internetis ennast turvalisemalt tunda? · Ma ei avalda internetis oma isikuandmeid. Isikuandmete hulka kuuluvad nimi, telefoninumber, aadress, e-postiaadress, kooli asukoht, vanemate töökoha aadress/telefoninumbrid, pangakonto paroolid, minu ja minu lähedaste pidid. Kõik see puudutab ka minu sõprade ja lähedaste infot. · Internetis kasutan alati varjunime, mis minu kohta isiklikku infot ei anna. · Kui mingi saidi puhul on vaja salasõna, mõtlen välja sellise, mida oleks raske ära arvata, aga samas endal lihtne meelde jätta. · Ma ei vasta sõnumile, mis tekitab minus ebamugavust, vaid näitan seda kohe kellelegi täiskasvanule.

Ainetöö

Kommentaarid (0)