Kasvuhoone kuju ja Kombineeritud. Kahepoolsed, bpokk-kasvuhooned.( Üksikkasvuhoone (koosneb ühest löövist), kattematerjal koosbeneb mitmest löövist) kuppelkasvuhooned Klaas, kile, polükarbonaat. KUJU: kaarekujulised, viilkatusega Küte Köetavad (täisküttega, talvekasvuhooned) Keskküte. Külmad kasvuhooned (kütteta, suvikasvuhooned, Õhkküte, pinnaseküte köetavad ahjuga. Poolköetavad (osalise küttega, kevadkasvuhooned) Sisustus, tehnika Ripp -peenardega, (liikuvate) lavatitega Krunt e. maapinnakasvuhooned
- pühendatud neitsi Maarjale ja kõikidele märtritele · väiksemates mõõtmetes sageli matkitud Ehitustehnikad · antiikaja suurim kuppelehitis ja kõrgeim tehniline saavutus · kõrgus 43m · 16 sammast · kupli diameeter 43,2m · kupli tipus suur ava - diameeter 8,9m · kasettlagi - astmeliselt sissepoole tambuuri sein 6,2m Ehitustehnikad · silindrikujuline keskehitis - erinevate Rooma jumalate kujud · viilkatusega sammaskoda · alumine korrus on pilastrite ja korintose stiilis sammastega jaotatud kuueks kõrgeks nissiks · seitsmes niss väljapääsu vastas - skulptuurid
Peahoones olid saunad. Kõrvalhoones olid suured basseinid purskkaevudega. Kahte korpusesse olid paigutatud raamatukogu ja muusikatoad. Termid mahutasid korraga kuni 1600 inimest. ROOMA PANTEON Panteon on ainus täielikult säilinud Vana-Rooma ehitis. Panteon ehitati kõigi Antiik-Rooma jumalate templina umbes 115–125 pKr Hadrianuse valitsemisajal. See on antiikaja suurim kuppelehitis kõrgusega 43 meetrit ja Rooma vanim kupliga ehitis. Silindrikujulisse keskehitisse pääseb viilkatusega sammaskoja kaudu. Keskehitises asusid orvad jumalakujudega. Siseruum saab valgust läbi kuplis oleva ava. Alates 7. sajandist on panteon olnud kristlik Santa Maria Rotonda kirik. Hoones asub Raffaeli haud Panteoni on sageli matkitud, ehkki väiksemais mõõtmeis, näiteks Potsdamis. ROOMA FOORUM Rooma foorum on turuplats Rooma linnas, mis rajati pärast küngastevahelise kinnikasvanud padu kuivendamist 7. saj eKr, et ehitada Cloaca Maxima. CONSTANTINUSE VÕIDUKAAR
andnud. Aaspere mõisa moonakatemaja Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level 1967.a 2009.a Aaspere mõisa kuivati · Aaspere mõisa kuivati on ehitatud u 1790.a · Kõrge soklikorrusega pae- ja maakivist krohvitud hoone. Kaetud lameda viilkatusega. Kujundatud hilisemate ümberehituste käigus pseudo -klassitsistlike stiilivõtetega. Aknad kinnimüüritud. Säilinud katusekarniisid. Otsaseinas suur, uhke pealt ümarkaarne kahepoolne kalasabamustris laudisega sissepääsuuks, viiluväljas püstovaalneaken. · Hoone pikikülje panduse alt pääseb kahe kaarava kaudu keldrisse. Aaspere mõisa kuivati Click to edit Master text styles Second level Third level
Rooma Panteon Panteon on ainus täielikult säilinud VanaRooma ehitis. Panteon ehitati kõigi AntiikRooma jumalate templina umbes 115125 pKr Hadrianuse valitsemisajal. See on antiikaja suurim kuppelehitis kõrgusega 43 meetrit ja Rooma vanim kupliga ehitis. Silindrikujulisse keskehitisse pääseb viilkatusega sammaskoja kaudu. Keskehitises asusid orvad jumalakujudega. Siseruum saab valgust läbi kuplis oleva ava. Alates 7. sajandist on panteon olnud kristlik Santa Maria Rotonda kirik. Hoones asub Raffaeli haudPanteoni on sageli matkitud, ehkki väiksemais mõõtmeis, näiteks Potsdamis. Rooma foorum Rooma foorum
kuulsus · Klassikalisel ajastul said oma vormi põhiliseld hoonetüübid · Varasematel aegadel ehitati põhiliselt puidust ja põletatud tellisest, 5.saj sai põhimaterjalik marmor Kreeka tempel · Jumalate ausatamise ja rituaalide sooritamise koht · Templite kõige olulisemaks printsiibiks oli nn. Ponderatsioon- kõige kompositsioonisade tasakaalis hoidmine(laiuse ja pikkuse suhe 1:2(+1), enamasti 6:13 sammast) · Üheruumiline aatumiga, viilkatusega, kahele sambale toetuva portikusega, terrassile rajatud hoone. · Kujunduse üldprintsiip ühtus värisarhitektuuriga · Lagi- kassettlagi · Põrand- värviline kivi või marmorosaiik · Värvid- sinine ja punane Seletussõnastik · Ponderatsioon- kunstiteose, eriti skulptuuri kompositsiooniline ülesehituse tasakaalustatus · Aatrium- Rooma elamu pearuum, mis asetses hoone keskel, laes oli nelinurkne ava, sademed kogunesid põrandas olevasse basseini
Tegevusalad. Tööriistad.(4p.) Pulli asula ja Kunda Lammasmägi. Tegevusalad: Korilus, kalastamine, küttimine. Tööriistad valmistasid luust, puust, kivist. 3. Kirjelda neoliitikumi Eesti alal! (6p.) Elasid rohkem sisemaale, suuremad kogukonnad jaguneisd üksikperedeks, tööriistad arenenumad. tegeleti küttimise, kalastamise ning korilusega. Nöörkeraamika ajal tegeleti loomakasvatusega ja viljakasvatusega. Ehitati nelinurksed majas viilkatusega. Kunda kultuur->kammkeraamika kultuur->nöörkeraamikakultuur. 4. Milliseid muutusi tõi inimese elus kaasa metalliaja algus?(2p.) Tekkisid uued põllusüsteemid, kalmetüübid (tarandkalmed) ja ajutised linnused. Lisaks tööriistadele (sirp ja ader) ja relvadele hakati valmistama metallist ehteid. Kasutusele tulid kaheväljasüsteem ja rauast adratera. 5. Pronksiaja kultuur Eestis. (4p.)
kitsas kivitrepp. Hästi on säilinud interjöörid. Tähelepandavad on osalt hilisklassitsistliku, osalt neorenessansliku vormistusega tiibuksed, stukist rosett saali laes, säilinud ahjudkaminad. Erilist hindamist väärib malmivalu keerdtrepp vestib üülis. Omaaegset hõngu lisavad veel originaalse raamijaotusega aknad koos kremoonidega ning sellised detailid, nagu v äikesed puitkäimlad ruumi nurkades. Kõrval hooned. Ait on pikk ja madala viilkatusega kaetud maakivihoone. Katus kujundatud analoogiliselt meiereielamuga. Müürid on laotud lõhutud maakividest, avad ääristatud tellistega, kaetud 10 lamedate kaartega. Otsaviilus suur segmentaken. Ehitus võib päineda sajandivahetuselt. Aitkuivati (rohujahu veski juures) pikk ja massiivne krohvimata maakiviseintega ehitus, kus m üürid laotud
kehakatteks. Elati püstkodades • Kammkeraamika – levis u 7000-5000 a eKr, Idast, Soome -Ugrilased, Karjalased, paremad savinõud, mis oli kaunistatud kammitaolise kammiga ja lohukestega, tööriistad olid tulekivist, mis olid lihvitud kogu üle pinna, tööriistad moondekivimist: kirved, talvad, surnuid meti asula territooriumile, vahel põranda alla, kaasa pandi noake, kõõvits ja ehted, küttimine, kalapüük, põlluharimine. 4 kandilised majad viilkatusega • Nöörkeraamika e venekujulised kirved - levis u.5000- 3000 eKr, savinõusid kaunistati nöörijäljenditega, vene -mis meenutas paati, mis oli lihvitud kivikirved, rauast kirved, tegeleti loomakasvatusega ja maaviljelusega, asulad olid rohumaade lähedal. Põllumajandus, karjakasvatus, kanga kudumine üldine areng. 4. Pronksiaeg ja rauaaja algus • Pronksiaeg - eristatakse vanema pronksiajana ajavahemikku 1800–1000 eKr ja nooremat pronksiaega 1000–500 eKr
Ajaloolised ja kultuurilised vaatamisväärsused KURESSAARE PIISKOPILINNUS - Kuressaare linnuse konvendihoone on ainuke oluliste ümberehitusteta säilinud keskaegne kindlusehitis Baltiriikides ja sellisena vaieldamatult ka rahvusvahelise tähtsusega arhitektuurimälestis. PÕLLUVAHI MAJA - Põlluvahi maja on 18. sajandi lõpus ehitatud väike hoone Kuressaare linna Põllu alevis Kitsa ja Kitzbergi tänava nurgal. Kahekorruseline viilkatusega kivimaja oli mõeldud põlluvahi elamuks.Praeguse Kitsa tänava joonelt algasid Suuremõisa põllud. Valvuri ülesandeks oli tõenäoliselt jälgida, et linna loomad ei pääseks põldudele. Teiselt korruselt oli seda parem teha. KURESSAARE RAEKODA - Üle kolmesaja aasta tagasi oli raekoda Kuressaare linnuse kõrval linna üks suursugusemaid ehitisi. Hoone ehitamisaeg langeb stiilide vahetusperioodile, mis teatavasti pole kunagi täpselt määratletav ja selgepiiriline.
Seesmine alumine korrus on pilastrite ja korintose stiilis sammastega jaotatud kuueks kõrgeks nisiks. Seitsmes niss on sissepääsu vastas. Nendes asuvad skulptuurid. Ehitisel on kassettlagi. Silindrikujulisse keskehitisse pääseb viilkatusega sammaskoja kaudu. Keskehitises asusid orvad jumalakujudega. 9. Mida tähendavad Caracalla termid? Need olid antiikaja kümblusasutused ja avalikuelu keskused. Nad kuulusid kas riigile või eraisikule. Seal oli külm saun, soe saun, lilleaed, raamatukogu, muusikatuba jne. 10
Elati jahist, kalapüügist ja korilusest. Uskumustest ei teate midagi. Kunda kultuur tuli lõunast. Palju kütiti kopraid ja hülgeid, peamiseks lihaloomaks oli põder. Kammkeraamika (7000-5000 a tuh tagasi) Kasvas välja Narva kultuurist (soomeugrid). Arenenumaks sai põlluharimine. Tõõriistadeks olid savinõud, kõplad, riided, kirved jne. Elati jahist, kalapüügist, põlluharimisest. Majad oli 4-nurksed, viilkatusega. Usuti teispoolsusesse (luud maeti maja alla, usuti elu peale surma). Nöörkeraamika (5000-???? a tuh tagasi) Hakkas levima nöörkeraamika ehk venekirveste kultuur. Tekkisid talud. Rahvas elas maa harimisest ja sai põhitoidu põllult. Olulised olid siiski ka kalapüük ja jahil käimine. Venekirvekultuuri levik tähendas osaliselt uute asukate saabumist ja sellega kaasnes ka konflikte. Nöörkeraamika kandjad olid
merepinnast 42m kõrgusele. Tänapäeval asub Kapitooliumil Michelangelo projekteeritud Kapitooliumi väljak, mis on turistide seas saavutanud väga suure populaarsuse. 8. Pantheon See on ainus täielikult säilinud Vana-Rooma ehitis, mis ehitati kõiki Antiik- Rooma jumalate templina umes 115-125 pKr Hadrianuse valitsemisajal. See on antiikaja suurim kuppelehitus kõgusega 43 meetrit ja Rooma vanim kupliga ehitis. Silindrikujulisse keskehitisse pääseb viilkatusega sammaskoja kaudu. Keskehitises asusid orvad jumalakujudega. Siseruum saab valgust läbi kuplis oleva ava. Hoones asub ka Raffaeli haud. 9. Rahu altar See on tänapäeval osaliselt säilinud. Sellel on kujutatud legend Rooma asutamisest ja Augustusest oma perekonnaga pidulikus rongkäigus. Altari autorid on võtnud eeskujuks Ateena Parthenoni naose friisi. 10. Fortuna Virilise temple See on osaliselt säilinud vabariigiaegne tempel Roomas, kus on näha kreeka ja etruski ehituskunsti mõjusid
Polnud midagi ühist soome-ugri keelega. Kunda kultuuri esindajad võisid tulla Kirde-Poolast või Lõuna-Leedust. Kammkeraamika (u 5000 a eKr) noorem kiviaeg e neoliitikum. Tähtsaim tunnus esimese tehismaterjali- põletatud savi ilmumine. Vanemad potikillud esindavad nö Narva keraamikat. U 4000 a eKr hakkas levima kammkultuur. Nime andnud anumad olid valmistatud kokku voolitud laiadest savilintidest. Kaunistasid lohukesed ja kammitaolise esemega vajutatud mustrid. Majad olid nelinurksed, viilkatusega. Püügimajanduse kõrgajal külvati esimesed viljaseemned. Vanimad jäljed põlluharimisest 4000 a eKr. Nöörkeraamika e venekirve kultuur hakkas Eestis levima u 4300 a eKr. Nimi tuleb nööri vajutus jälgedega kaunistatud savipottidest, teine nimi paadi- ehk venekujulistest kivikirvetest. Asulad oli sisemaal, talud. Üleminek põllundusele ja talulisele eluviisile võis tähendada uute asukate saabumist. Tubane elu sammuvõrra arenenum, õpiti kangast kuduma.
aastatel 1506 - 1626. Huvitav oli ka Colosseum. Tema põhiplaan on ovaal ja tema kõrgus on 48m. Tema ehitusmaterjaliks oli betoon , tellised ja lubjakivi välisseina katab marmor. Tahtsin kindlasti näha ka Rooma Panteon sest see on rooma ainus säilinud ehitis. Panteon ehitati kõigi Antiik-Rooma jumalate templina umbes 115125 pKr Hadrianuse valitsemisajal. See on antiikaja suurim kuppelehitis kõrgusega 43 meetrit ja Rooma vanim kupliga ehitis. Silindrikujulisse keskehitisse pääseb viilkatusega sammaskoja kaudu. Keskehitises asusid orvad jumalakujudega. Siseruum saab valgust läbi kuplis oleva ava. Agrippa laskis rajada Panteoni eelse hoone, mis 110 pKr välgulöögi tõttu maha põles. Alates 7. sajandist on panteon olnud kristlik Santa Maria Rotonda kirik. Rooma Panteoni eeskujul nimetati 1791 Pariisi kaitsepühaku Püha Genevieve'i klassitsistlikus stiilis kirik ümber Pariisi Panteoniks. Sellest sai Prantsusmaa suurkujude austamis- ja matusepaik.
Rukki-Maisi vaheline ala, Maisi-Nisu vaheline ala ning Nisu-Veeriku vaheliseks alaks. Kõik kolm piirkonda on elamurajoonid ning vähese liiklusega. Suuremad tänavad, Ravila ja Tulbi, on tihedama liiklusega, sest need tänavad ühendavad elamurajoone ning autoliiklus on selle tõttu tihedam. Piirkonnas kasvab väga palju puid, mis annab sellele alale väga ilusa ilme ja mõningates hoovides on näha ka koeri. Rukki ja Maisi tänavate vahelises alas on ühepereelamud. Majad on enamasti viilkatusega ning ehitatud umbes 50ndate lõpus ja 60ndtael. Majadel on vahetatud katused ning enamikel majadel on korrastatud vooder. Hoovid on kõik hooldatud, mis näitab seda, et tühjana seisvaid maju pole. Peamiselt kasvatatakse hoovides lilli ja domineerivaks viljapuudeliigiks on õunapuud. Enamikes hoovides on puuriidad, mis näitab, et majad on ahjuküttega. Elamurajoonidele iseloomulikult on sellel alal ka palju puid (peamiselt kased ja kuused).
000 pealtvaatajat. ·Circus Maximumis peeti atleetide võistlusi ja võiduajamisi hobukaarikutega ·Kogu areen oli ümbritsetud päästjatest, välja arvatud lõpuosa, kus seisid hobused ja kaarikud. Rooma Panteon ·On ainus täielikult säilinud Vana-Rooma ehitis. ·Panteon ehitati kõigi Antiik- Rooma jumalate templina umbes 115125 pKr. ·See on antiikaja suurim kuppelehitis kõrgusega 43 meetrit ja Rooma vanim kupliga ehitis. ·Silindrikujulisse keskehitisse pääseb viilkatusega sammaskoja kaudu. ·Siseruum saab valgust läbi kuplis oleva ava. ·Alates 7. sajandist on panteon olnud kristlik Santa Maria Rotonda kirik. Appiuse tee ·Appiuse tee on vanim ja kõige kuulsaim tee, mis ehitati vanade roomlaste poolt. ·See ehitati aasatl 312 e.Kr. Rooma tsensori Appius Claudius Caesuse poolt. ·Tee läks Servise müürist Roomast Capuasse. ·Peamine tee Kreekasse oli rohkem kui 560 km pikk. ·Tee ehitati kuuetahulistest kividest ja sillutis pandi siledale pinnale ning
Puutalastik võimaldas sambaid paigutada hästi harvalt. Katus oli väga järsk ning friisi aset täitis rida meeletuid saviplaate. Hooned olid paigutatud kõrgele alusele. 6. Kirjelda Rooma Panteoni. Panteon on ainus täielikult säilinud Vana-Rooma ehitis. Panteon ehitati kõigi Antiik- Rooma jumalate templina umbes 115-125 p.Kr Hadrianuse valitsemisajal. See on antiikaja suurim kuppelehitis kõrgusega 43 meetrit ja Rooma vanim kupliga ehitis. Silindrikujulisse keskehitisse pääseb viilkatusega sammaskoja kaudu. Keskehitises asuvad orvad jumalakujudega. Siseruum saab valgust läbi kuplis oleva ava. 7. Millised sambaid kasutasid roomlased ja mis on pilaster? Roomlased võtsid üle kreeka sambad. Nad eelistasid korintose stiili kui kõige toredamat. Rooma ehituses kaotasid aga sambad oma esialgse ülesande- kanda ülal mingit ehitise osa. Nad muutusid vaid kaunistuseks, sest kaared ja võlvid seisid niigi üleval. Väga palju kasutati poolsammast
postidele (ühe sellise vorm säilinud). Omapära püstpalkidele toetuv massiivne katus. Budismi mõjud al. 6. saj. mitmed ehitustehnilised võtted, segunesid kohaliku traditsiooniga.Katuseid hakati valmistama savist katusekividest. Ehitise mahtude jaotus muutus vähe. 7. saj. Horyuji buda usu klooster pealinn Nara lähedal, selle tempel vanimaid puuehitisi maailmas. 752. a. Suure Buddha Saal Todaiji kloostris Naras maailma suurim puuehitis. Kloostrites lisandusid viilkatusega hoonetele pagoodid, nende katuseräästad ulatuvad tornist kaugele ja kaarduvad hoogsalt ülespoole. Ehitised seisavad valgest kivist alusel, millele toetuvad lakitud puust postid, mis kannavad katust. Seinad postide vahel õhukesed ja kerged. 12. Kesk-Ameerika mäelstisi-Päikesepüramiid Teotihuacanis, sõdalaste tempel Tollanis, Tikali suur väljak templipüramiidiga, Palee Palenques. Sacsayhuamani kindluse müür Cuzcos.u. 1400-1500. Inkade kultuur. 15
Nad olid pikad ja ja põhiplaanilt ristkülikukujulised. Hoonet ümbritsesid sambad, millede ülesandeks oli toaestada ehitist. Vasakul pildil on näha tüüpilisemaid plaane, mida kasutati.(2) Vana - Rooma arhitektuuri eeskujuks olid etruskide ehitised. Ka roomlaste põhiehitiseks oli lihtne templitüüp, mille ükskikud osad meenutasid kreeka templit, kuid asend oli teistsugune. Hooned paiknesid kõrgel alusel ning samuti viilkatusega, kuid roomlaste katus oli järsem kui kreeklastel. Vana - Rooma arhitektuur arenes ehitustehniliste uuenduste teel. Tähtsaimaks on lubjamördi kasutuselevõtt. Sellega kaasnes uute konstruktsioonide teke nagu kaared, võlvid ja kuplid. Kaari kasutati tavaliselt seintes olevate avade katmiseks. Võlvi võib endale ette kujutada kui üksteise taha ehitatud kaarte rida, mille tulemusel tekib silindervõlv, millega saab katta ruumi. Ümmarguste ruumide korral kasutati kuplit.(3)
vana aeg u. 600-480 vahel ning sisuliselt oli see kokkulepe. Sageli polnud peigmees ekr. 2) Klassikaline e. Õitseaeg 480-323ekr. 3) Hellenistlik e. ja pruut enne abielukokkuleppe sõlmimist teineteist näinudki. hiline ajajärk 323-30a. Ekr. Naine püsis kodus, korraldas majapidamist ja kasvatas lapsi. Kreeka templel Marmorist või lubjakivist ristkülikukujuline Naiselt nõuti ranget truudust, meestel võisid olla armukesed. viilkatusega sammasehitis, mille sisemuses asus jumala kuju Kreeka pühamute, preestrite ja jumalateenistuste tähtsus: Kreeka vaasimaal: 1) mustafiguuriline - punakaspruunile Pühamud- templis asusid jumalate kujud ja see tähistas jumala vaasipinnale maaliti musta värviga figuurid ning kraabiti siis asupaika, et iga jumal oli inimestele mingis suhtes vajalik, siis nende detailid sisse, nii et need jääks punased. 2)
Neis valitseb mõtlik rahu ja austus looduse suuruse ees. Tuntuimad teosed temalt on näiteks ,,Masuda Kanetaka portree" ja ,,Nelja aastaaja maastik". Näiteid Jaapani 4 maalikunstist on näteiks Kitawaga Utamano ,,Kolm kaunitari"(lk 6), ,,Teeaeg", Katsushika Hokuisai ,,36 Fudzijama vaadet" ,,Suur laine"(lk 7) Arhitektuur: Jaapani arhitektuuris oli tähtsaim ehitusmaterjal puit. Vanimad ehitised on Ise ja Izumo Taisha tempel, lihtsad õlgedest viilkatusega vaiehitised. Arhitektuur mitmekesistus, kui Jaapanisse levis budism. Asuka ajastul (6.- 7. saj) ehitati silmapaistvad Asukadera ja Horyuji templid, mis on maailma vanimad puitehitised. Need koosnevad pagoodist, peatemplist ja ühekorruselistest kõrvalhoonetest. Ehitised seisavad valgest kivist alusplaadil, suured mitmekorruselised katused toetuvad lakitud sambaile. Nara perioodi(8. sajand) väärtuslikeim mälestis on Todaiji tempel(lk 7)
,,Kaapija", Skopas ,,Menaad", Praxiteles ,,Knidose Aphrodite" 3. Vana-Kreeka tempel (kirjelda) Ristküllikukujuline põhiplaan, materjalideks oli algul puit ja savi, hiljem kivi (marmor). Kivide sidumiseks kasutati metallist klambreid. Tempel seisab alaehitusel ,mis on maapinnast paari astme võrra kõrgem- krepidoma. Templit ümritsesid samad- templi pikemal küljel on sambaid kaks korda rohkem, kui lühemal. Keskel akendeta tühi ruum, milles jumala kuju. Viilkatusega. Algselt värvilised, mitte valged, nagu meie neid näeme. 4. Kreeka ehituskunsti kolm stiili + kirjeldus Dooria sammas- vanim, suhtelised madalad ja jässakad, lihtne ja range. Joonia sammas- ümmargune baas (alusosa), elegantsem kui dooria, kapiteeli ülaosas on padjakujuline kivi, mille otsas oleksid nagu rulli keeratud- VOLUUT Kornituse sammas- hellenistlik, toretsev, rikkalikud taimemotiivid kapiteeliosas. 5. Kreeka maalikunst, rooma maalikunst (mida kujutati, kuidas)
Omapära püstpalkidele toetuv massiivne katus Budismi mõjud al. 6. saj. mitmed ehitustehnilised võtted, segunesid kohaliku traditsiooniga. Katuseid hakati valmistama savist katusekividest. Ehitise mahtude jaotus muutus vähe. 7. saj. Horyuji buda usu klooster pealinn Nara lähedal, selle tempel vanimaid puuehitisi maailmas. 752. a. Suure Buddha Saal Todaiji kloostris Naras maailma suurim puuehitis. Kloostrites lisandusid viilkatusega hoonetele pagoodid, nende katuseräästad ulatuvad tornist kaugele ja kaarduvad hoogsalt ülespoole. Ehitised seisavad valgest kivist alusel, millele toetuvad lakitud puust postid, mis kannavad katust. Seinad postide vahel õhukesed ja kerged. Sintoism ei soosinud kujutavat kunsti. 7.-8. saj. kloostrites erineva suurusega Buddha kujud. Materjal: pronks või värvitud puu Puulõiketehnika pärit Hiinast. Usuliste tekstide illustreerimiseks. Ilmalik kunst: Arenes Kyoto õukonna tellimusel.
tähtsam oli raekoda (alumistel korrustel olid rahavahetajad, kohtunikud). Raekoja platsis toimus ka kauplemine, seal kontrolliti ka kaalusid, et keegi ei petaks. Oli apteek, kus sai arstiabi. Väga kirevaid rõivaid polnud, piduriietus oli lubatud, punane polnud lihtrahvale lubatud, kübaratel olid kindlad kõrgused. Tekkisid kõrtsid. Kirik oli siiski linnas tähtis, suuremates linnades oli mitu kirikut. Majad olid gooti stiili mood väliselt: kõrged, heledad, viilkatusega, 2-3 korrusselised, nelinurksete akendega. Kujutav kunst Kunstil oli 3 eesmärki: Oli vaja õpetada Oli vaja jäädvustada hetki Oli vaja kaunistada Suhteliselt palju oli gobelääne-piltvaipu. Tegeldi ka puuskulptuuridega. Profaanarhitektuur Linnused ja linnakindlustused. Linnuse tüübid: Neemiklinnus e. äraliõike kindlustus (mäe otsas).Ära on kasutatud looduslikke
Nii ka sündis ning sellega tagati Suurgildi uue, esindusliku hoone parem nähtavus, kuna selle hoone ette tekkis praeguseni säilinud kolmnurkne plats. Sellelt platsil on tänapäeval jälgitavad nii Suurgildi hoone kui ka keskaegse Tallinna teine silmapaistev ehitis - Pühavaimu kirik. Peale ostutehingut 1407 alustati Suurgildi uue hoone ehitusega. Vana ja lagunenud elamu asemele ehitati tolle aja kohta esinduslik 16.8 m laiune ning 20.5 m kõrguse viilkatusega kaetud ühekorruseline pikk hoone, mis ulatub kvartali sügavuses peaaegu Laia tänavani. Et rõhutada hoone esinduslikkust, rajati hoone keskaegse Tallinna kohta erandlikult tänavajoonest poolemeetrise tagasiastega. Osaliselt jäid uues hoones alles ka endise elamu seinad, mis kujunesid keldrikorruse müürideks. Hoone keldrikorrus kujutas tollal küll rohkem soklikorrust, kuna ta paiknes suuremalt osalt maa peal. Hoone kõrge viil on kaunistatud nelja petiknishshiga ning kolme nelisiiruga
Kr. Circus Maximumis peeti atleetide võistlusi ja võiduajamisi hobukaarikutega. Kogu areen oli ümbritsetud päästjatest, välja arvatud lõpuosa, kus seisid hobused ja kaarikud. Joonis 2 Circus Maximus Rooma Panteon on ainus täielikult säilinud Vana-Rooma ehitis. Panteon ehitati kõigi Antiik-Rooma jumalate templina umbes 115–125 pKr. See on antiikaja suurim kuppelehitis kõrgusega 43 meetrit ja Rooma vanim kupliga ehitis. Silindrikujulisse keskehitisse pääseb viilkatusega sammaskoja kaudu. Siseruum saab valgust läbi kuplis oleva ava. Alates 7. sajandist on panteon olnud kristlik Santa Maria Rotonda kirik. 7 Joonis 3 Panteon Vana-Rooma kuulsaimate vaatamisväärsuste hulka kuuluvad veel lisaks: Appiuse tee Akvedukt Caracalla termed Tituse võidukaar Basilika Ulpia Foorum Romanum Trajanuse sammas 10. Vana-Rooma kui maailmalinn
kavandamise programmi, kust saadi stardiraha veerand miljonit krooni. Valmisloodud sisu kasutati uue projekti ,,Kukruse mõisa härrastemaja renoveerimise ja ekspositsiooni loomine" esitamisel. Ning raha saadi Eesti Regionaalarengu Fondist meetme ,,Piirkondade konkurentsivõime tugevdamine" alt. Otsus tehti EAS-s 30.09.2008, lõppmaksumusega 24 512 851,53 krooni. [1] 1.5 Ait Suur, krohvitud välisseintega paekivihoone, kaetud kõrge viilkatusega, kaasajal katteks eterniit. Räästad kaugele ulatuvad, välimised sarikad ja pennid dekoratiivselt avatud. Hoone pärineb XIX saj. lõpuveerandist. Analoogilise kujundusega veel mitu ümberehitatud või varemeis hoonet. Mõnele vanemale paekivihoonele samal perioodil peale ehitatud lõhutud maakivist viiluseinad kaarustega ning eelkirjeldatud laadis kujundatud viilkatustega. [5] 1.6 Kuivati Kuivati moodustab sa.mas.:6 mitmest ümber ehitatud hoonest kompleksi, millest
tekstidega.( Säilinud on kuningate org, Tutanhamoni haud ) · antiikkunst Vana-Rooma ja Vana-Kreeka kunst. · tempel Algselt oli jumalatele pühendatud püha koht mis oli määratud jumaluse raidkuju paigutamiseks hiljem said enamasti roomlastel neist raidkujude,maalide ning muu sellise aardekambriks kuid sinna ei kogunenud rahvas nagu kirikus tavaks. Kreeka tempel oli varieeruva põhiplaaniga,sammastega ümbritsetud hoone ,lameda viilkatusega. Naoses paiknesid jumalakujud. ( Marduki tempel ) Ühed vanimad templid olid savist ning puidust.Mesopotamias olid lihtsa nelinurkse kujuga ja ohverdamispaigana ehitatud, iseloomulik tempel oli tsikuraat. Egiptuses on säilinud sammashoovide ja saalidega templeid. · amfora- Kahe kandmega suur, maalitud ning kitsa kaelaga savinõu. Kasutati veini või õli hoiustamiseks ning veoks, harva urnina. ( Vana-Kreekas ja Vana-
.............................. 11 1.3.8. Asendiplaani skeem. ................................................................................ 12 2. Graafiline osa. .......................................................................................... 13 3 1. Seletuskiri. 1.1. Sissejuhatus. Kursuseprojekti ülesandeks oli projekteerida kahe korruseline viilkatusega väikeelamu. Hoone krunt paikneb Harjumaal, Rae vallas, 500 m Kurna külast edelas. Krunt asub eramute ühistus mistõttu kolmest küljest piiravad krunti naaberkrundid, kuhu on juba majad peale ehitatud, juurdesõidutee asub krundist idas. Kõrghaljastust krundil pole. Krundile on tehtud geoloogilised uuringud. Mullakiht puudub. Vundament rajatakse saviliivmoreen ja keskliiv pinnasele, mis on vundamendi rajamiseks sobiv. Mõõtmistel vett puuraukudesse ei ilmunud. Kõrgvee perioodil süvendi
Uut jõudu kogus jaapani traditsiooniline kultuur: lihtne ja tagasihoidlik arhitektuur, mille põhiprintsiibiks oli looduslähedus; shinto jumalusi kujutab reidkunst; jaapani maastike ja fauna aineline maal (eriti maaliti neid motiive ruumiosade eraldamiseks kasutatavaile sirmidele). Kuigi Heiani keisriloss arhitektuuris järgiti veel hiina eeskuju, ehitati keisrite puhkepaik juba traditsioonilises jaapani stiilis: värvimata puust seinte ja põrandaga ning küpressikoorest viilkatusega, mida toetasid ümmargused postid. Heiani perioodi loss Sogun Rüütlikultuur Provintsieliidi mõju kasv viis 12. sajandi lõpul sogunaadi suurfeodaalide sõjalise valitsuse kehtestamisele. Ilmalik võim koondus soguni kätte, keiser säilitas vaid shinto usujuhi positsiooni. Provintsides võimutsesid vana jaapani aristokraatiat esindavad ülikud, kes tuginesid oma sõjalisele kaaskonnale samuraidele. Viimaste elu ja tegevust
Neil oli mitu jumalat- polüteism. Kreeka jumalad olid inimesetaolised , nad olid suure väega, surematud, elasid Olümpose mäe jalamil. Iga jumal kandis hoolt mingi kindla tegevusala eest. Zeus ja tema õed-vennad ning Zeus ja tema lapsed. Igas linnriigis olid templid. Kreeka pühamu sisuline keskpunkt oli ALTAR-jumalatele toodi ohvreid. Pühamutele võis lisanduda la tempel-linnriigi kõike silmapaistvamad ehitised. Harilikult sammastest ümbritsetud, madala viilkatusega. Zeus- peajumal Hera, Poseidon, Hades, Demeter, Ares, Hephaistos, Athena, Apollon, Artemis, Hermes, Aphrodite, Dionysos.preestrid ja preestrinnad. Oraaklid- sai jumalatelt nõu küsida. Tuntumad eeposed Homerose Ilias ja Odüsseia-hariduse aluseks, õpiti lugema, õpiti ajaloolisi sündmusi. Need on olulised ajalooallikad. Olümpiamänge korraldati peajumal zeusi auks. Suured dionüüsiad. Teatrietendused kujunesid välja Dionysesele pühendatud koorilauludest
Tööriistad olid kivist, luust, sarvest ja ka puust. Päritolu väljaspool Eestit. Võimalik, et lähtekohaks olid tänase kirde-poola ja lõuna- leedu alad. Kammkeraamikakultuur-kammkeraamika ajajärk oli küttimise ja kalastamise kõrgaeg, kuid sellel ajal külvati ka esimesed viljaseemned. Osati valmistada anumaid, mis olid laiadest savilintidest kokku voolitud. Nõusid kaunistati kammi taolise esemega vajutades, anumate põhi oli alt ümar. Elasid majades mis olid juba nelinurksed ja viilkatusega. Need võisid olla süvendatud põhjaga või maapealsed. Kui keel kuuluski soome-ugri keelteperre siis tulijad mingit olulist murrangut keelte sisse ei toonud. Eestisse tuli ka suurel määral sisserändajaid. Võib-olla karjalast võikuskilt Volga ülemjooksult. Mõlemad alad olid asustatud soome-ugrilastega. Venekirveskultuur-peale küttimise ja kalapüügi hakati ka põldu harima, tehti savipotte, õpiti ka kangast kuduma. Osad venekirved mis on leitud ei näi mitte olevat
Peagi lisandusid pikemad jooksudistantsid, maadlus, rusikavõitlus, viievõitlus, hobukaarikute võidusõidud. Templid linnriigi silmapaistvam ehitis. Tempel pidi näitama kodanike jumalakartlikkust ja andma neile igapäevase kaitse. Tempel näitas ka linnriigi jõukust. Pühendatud ühele jumalale, aga seal sees võis olla ka teistele jumalatele pühendatud altareid. Enamasti ristkülikukujulise põhiplaaniga, sammastega ümbritsetud ja madala viilkatusega. Dooria sammas vanim. Raskepärane, jõuline, lihtne. Suhtleliselt madal ja jässakas, ehitis on raskepärane, aga kindel. (NT Ateena Parthenon) Joonia sammas ilusam. Kõrgem ja sambad on peenemad. Seda iseloomustab allapoole rulli keerduv voluut ja selle otste vahel paiknev ehisliist, mis kannab oma munakujuliste elementide tõttu munavöödi nimetust. (NT Nike tempel Ateena akropolil) Korintose sammas hiliseim. 5-4 saj eKr (hellenismiaeg). Taimeelementidega kapiteel. (NT
Avade ümbrused olid ajastule omaselt raamistatud tellistega. Hoone poolkelpkatust on kõrgemaks ehitatud, et kasutada hoonet nõukogude ajal aianduskooli sööklana. Vaatamata suurtele ümberehitustele on maakivist kehand säilinud algses mahus ja algsel kujul. Räpina mõisa aednikumaja Räpina mõisa aednikumaja on ehitatud 20. sajandi algul. Aednikumaja on ühekorruseline puidust keldrikorrusega hoone. Puitlaudisel on krohv. Hiljem on hoonet juurdeehitusega pikendatud. Hoone on kaetud viilkatusega. Hoonele on iseloomulikud arvuka ruudujaotusega aknad. Seinu katavad puitsõrestik ja viinamarjaväädid. Hoones paiknevad ametikorterid. Räpina mõisa pargipaviljon Räpina mõisa pargipaviljon on ehitatud 19. sajandi teisel veerandil. 2011. aasta suvel toimusid restaureerimistööd. Pargipaviljon on ilus, klassikaline 8 heleda toskaana sambaga rotund. Ümarehitis on kaetud pealt madala kupliga, mille ääres lai puitkarniis. Räpina mõisa
kasvasid vääntaimed. Peristüül- katusega, sammaskäikudest ümbritsetud õu vanas Roomas ja vanas Kreekas, kuhu avanesid maja üksikud toad. Perspektiiv- ruumivaade, ruumilise eseme kujutamine tasapinnal nii, et säilib mulje ruumilisusest. Piilar- nelinurkne, kaheksanurkne või ristkülikukujulise läbilõikega tugipost. Pilaster- nn "vastu seina laiaksvajutatud sammas". Portikus- lahtine sammaseeskoda, sageli viilkatusega. Rokokoo- iseloomustavad kergus, pehmed voolavad vormid, spiraalsed jooned ning mänglev taimornamentika. Rondeel- ümar väljak, üldiselt radiaalsete alleede keskusena, vrdl tähtväljak. Skväär- väike, haril. nelinurkne haljastusala või väljak hoonestuse vahel. Terrass- aias tavaliselt tasane ala, üldiselt hoone ees; tihti ümbritsevast maastikus kõrgemal ja tugimüüri või nõlvaga eraldatud; kallakule võidakse teha trepisarnane terrasside kogum.
peatänavad viisid välja turuplatsile. Tänavad olid väga räpased, kuna aknast visati välja majapidamises tekkinud jäätmed. Mingi aeg hoiti tänavatel ka loomi, kuid see keelati mõne aja jooksul ära, kuna loomad jätsid oma väljaheiteid igale poole. Kuid vaatamata sellele olid ikkagi tänavad väga mustad, räpased ja koledad. Kitsikuse ja räpasuse tõttu levisid linnas sageli nakkushaigused, millesse paljud inimesed surid. Tänava ääres seisid tihedalt üksteise kõrval kõrge viilkatusega majad. Majad olid keskajal ehitatud tihedalt üksteise vastu sellel põhjusel, et linna ümbritses müür ning ruumi oli vähe. Majade uhkemad küljed olid tänava poole. Majad nii kivist kui puust. Alguses ehitati linnadesse puust maju, need sarnanesid talumajadele. Hiljem hakati püstitama mitmekorruselisi kivimaju. Majad olid ehitatud sein- seina vastu. See oli ka peamiseks põhjuseks miks keskajal tulekahju tekkimisel võis terve linn või kvartal maha põleda. Linna turg
Raekoda avanes raeväljakule, mis oli linna keskseks turuplatsiks. Raekoja platsil asusid tavaliselt linna katedraal, tähtsad kohtu- ja gildihooned ning kindlasti ka linna keskne veevõtukoht. Gildi- ja tsunftihoonete välisfassaadid sarnanesid elumajade omadega, olid aga suuremad ja imposantsemad. Siseruumide hulka kuulus kindlasti ka võlvitud laega saal. Gooti pärane linnaelamu on kõrge ja kitsa fassaadiga, mille ülemised korrused võivad pisut eenduda, hooned olid kõrge ja järsu viilkatusega. Palju on nn. vahvärkhooneid, kus puidust sõrestiksein täideti telliste või saviga. Majad asetsesid tihedalt üksteise kõrval, nende ees olevat terrassi nimetati etikuks. Elu- ja töökorruseks olid peamiselt alumised korrused, ülemisi kasutati laoruumidena. Prantsusmaa varaseim gooti stiilis ehitis oli Saint-Denis' kloostri kiriku (Prantsuse kuningate matmispaik) kooriosa. Ehitustöödes osales meistreid kõigist Prantsusmaa osadest. Valmis koor 1144
Raekoda avanes raeväljakule, mis oli linna keskseks turuplatsiks. Raekoja platsil asusid tavaliselt linna katedraal, tähtsad kohtu- ja gildihooned ning kindlasti ka linna keskne veevõtukoht. Gildi- ja tsunftihoonete välisfassaadid sarnanesid elumajade omadega, olid aga suuremad ja imposantsemad. Siseruumide hulka kuulus kindlasti ka võlvitud laega saal. Gooti pärane linnaelamu on kõrge ja kitsa fassaadiga, mille ülemised korrused võivad pisut eenduda, hooned olid kõrge ja järsu viilkatusega. Palju on nn. vahvärkhooneid, kus puidust sõrestiksein täideti telliste või saviga. Majad asetsesid tihedalt üksteise kõrval, nende ees olevat terrassi nimetati etikuks. Elu- ja töökorruseks olid peamiselt alumised korrused, ülemisi kasutati laoruumidena. 4 Ehitusmälestised Gootika valitses Prantsusmaal ligi 400 aastat XII sajandi keskelt XVI sajandi teise veerandini
Roiete abil koondati võlvide raskus võlviku nurkadesse, mida kiriku keskel kandsid piilarid. Gildi- ja tsunftihoonete välisfassaadid sarnanesid elumajade omadega, kuid olid suuremad ja imposantsemad. Siseruumide hulka kuulus kindlasti ka võlvitud laega saal. Gootipärane linnaelamu on kõrge ja kitsa fassaadiga, mille ülemised korrused võivad pisut eenduda. Hooned olid kõrge ja järsu viilkatusega. Palju on nn vahvärkhooneid, kus puidust sõrestiksein täideti telliste või saviga. Majad asetsesid tihedalt üksteise kõrval, nende ees olevat terrassi nimetati etikuks. Joonis 11.Ristroidvõlv 12 RENESSANSS Levinumaks ehitiseks sai aga palazzo ehk linnaloss. Põhiplaanilt oli see ruudu- või ristkülikukujuline fassaadiga tänava poole suunatud hoone, mille keskosas moodustus sammaskäikudega (kaaristuga) ümbritsetud siseõu.
Silindervõlv (koridoride rajamiseks) Pilaster Poolsambad Colosseum 70 pKr Amfiteater (teatri- ja tsirkusehoone) 4-korruseline All on poolsambad, mis näiliselt kannavad kogu ehitist Ellipsi kujuline põhiplaan Ehitusmaterjaliks lubjakivist tellised Mahutas 50 000 pealtvaatajat Gladiaatorite võitlused Panteon 126 pKr Täielikult säilinud Kõigi jumalate tempel Antiikaja suurim ja Rooma vanim kuppelehitis Silindrikujulisse keskehitisse pääseb viilkatusega sammaskoja kaudu Jumalate kujud Romaani Romaani Valdav X-XII sajand Mõiste võeti kasutusele Prantsusmaal 1825.a Itaalias, Prantsusmaal, Saksamaal ja Inglismaal Ehkki roomani stiilis on palju antiigi elemente ja mõjusi, on see siiski iseseisev kunstistiil Tähtsaimaks ülesandeks oli luua kirikuhooneid ja kloostreid Kirikus kindel hierarhia Romaani Basiilikalik pikihoone Esimene iseseisev kunstistiil, pärast antiikkultuuri hääbumist Esimene üleeuroopaline stiil
Peristüül- katusega, sammaskäikudest ümbritsetud õu vanas Roomas ja vanas Kreekas, kuhu avanesid maja üksikud toad. Perspektiiv- ruumivaade, ruumilise eseme kujutamine tasapinnal nii, et säilib mulje ruumilisusest. Piilar- nelinurkne, kaheksanurkne või ristkülikukujulise läbilõikega tugipost. Pilaster- nn "vastu seina laiaksvajutatud sammas". Portikus- lahtine sammaseeskoda, sageli viilkatusega. Rokokoo- iseloomustavad kergus, pehmed voolavad vormid, spiraalsed jooned ning mänglev taimornamentika. Rondeel- ümar väljak, üldiselt radiaalsete alleede keskusena, vrdl tähtväljak. Skväär- väike, haril. nelinurkne haljastusala või väljak hoonestuse vahel. Terrass- aias tavaliselt tasane ala, üldiselt hoone ees; tihti ümbritsevast maastikus kõrgemal ja tugimüüri või nõlvaga eraldatud; kallakule võidakse teha trepisarnane terrasside kogum.
perioodidesse: Asuka 538- 645 varane Nara 645- 710 hiline Nara 710- 784 varane Heian 784- 894 hiline Heian (Fujiwara) 894- 1185 Kamakura 1185- 1333 Muramachi (Ashikaga) 1338- 1573 Momoyama 573- 1615 Edo (Tokugawa) 1615- 1868 Arhitektuur Jaapani arhitektuuris on tähtsaim ehitusmaterjal olnud puit. Vanimad mälestised on Ise ja Izumo sinto tempel, lihtsad õlgedest viilkatusega vaiehitised. Arhitektuur mitmekesistus, kui Jaapanisse levis budism. Asuka ajastul (6.- 7. saj) ehitati silmapaistvad Asukadera (588) ja Horyuji templid (607, maailma vanimad puitehitised). Need koosnevad pagoodist, peatemplist ehk kondo`st ja ühekorruselistest kõrvalhoonetest, ehitised seisavad valgest kivist soklil, massiivsed mitmekorruselised katused toetuvad lakitud piilareile. Nara ajastu väärtuslikem mälestis on Todaiji klooster (ill 1), selle hoonestikku kuuluv Buddha tempel
tallide, keldrite jt hoonete ehitamine. Lõuna-Eestis püstitati 19.saj lõpust alates ka mõningaid kivi- või saviseintega hooneid. Samal ajal hakati Lõuna-Eestis katuseid õlgede asemel katma laastudega ja varsti ka sindlitega. Uus kattematerjal võimaldas teha ka viil- või poolkelpkatust. Hakati pöörama tähelepanu ka elamute ja aitade välimusele. Kandenurki, tugiposte, murispuude ja sarikate otsi kaunistati mitmesuguste lõigetega jne. Eluruumide välisukse ette ehitati madal viilkatusega trepikoda, algselt pigem lahtised, katus toetas sammastele, uuemad tehti kinnised, sageli suurte klaasakendega. Kõige rohkem muutus rehielamuehitus. Propageeriti rehielamute paremaks muutmist ja eriti korstnate ehitamist. Uute küttekollete pliidi, soemüüri ja lõõridega ahju ning korstna ehitamisega muudeti kambrid kogu aastaks soojadeks ja suitsuvabadeks eluruumideks, kuhu elu rehetoast kandus, rehetuba jäi esmajoones majandusruumiks
a pleasureground (ingl.) otseses tõlkes lõbustuspark. Pückler tähistas selle mõistega maastikupargi osa hoone vahetus läheduses, mis tõstetakse üksikelementidega (skulptuurid, lillepeenrad jms) looduslähedase kujundusega pargist esile. point de vue (pr.) pilgupüüdja. poolsammas püsti poolekslõigatud sammas vastu seina. portikus (ld. porticus, kr. stoa), lahtine sammaseeskoda, sageli viilkatusega. Vana-Roomas sammassaalid, mis olid tähtsateks kogunemiskohtadeks ning asusid mitmesuguste avalike hoonete lähedal. prato (it.) suurem ala kaetud niidutaimedega või muruga itaalia renessanssaias. pratum communealates u 12. sajandist jaotati maa linna ümber avalikeks paikadeks, kus vaba aega veetvad inimesed võiksid kohtuda ning end mõnusalt tunda. Firenzes tehti "Statuut 1290"-ga korraldus pratum commune laiendamiseks
Eesti kunst algas gootikaga (arhitektuur, maalikunst). Gooti ajal ehitistel teravkaared, tugikaared (võimaldasid õhemaid seinu), kindluskirikud, korrused ebaühtlaselt, väikesed aknad. Põhilised kirikud sel ajal: Tartus: Toomkirik, Jaani kirik (olulisim, vanim, derrakota kujudega) Tallinnas: Oleviste, Niguliste (Herman Rode tehtud on Niguliste kiriku altar), Pühavaimu, Tallinna Toomkirik. Oluline ka Tallinna vanalinn. Linnaehituses: Majad lihtsad, kõrge viilkatusega, ruumid ei asunud tasapinnaliselt (trepid), aknad kitsad, tänavad kitsad, katuse all nn. aidaruum, 1. korrusel suur ruum (pereruum, käsitöölisele käsitöötuba ja ka klientide vastuvõtmiseks tuba) Linna ümbritses suur müür ning kuna maa oli kallis, siis olid majad tihedalt üksteise vastas. Profaanarhitektuuris: Kindlustused (Kuressaare, Viljandi) Sakraalarhitektuuris: Dominiiklaste klooster, Pirita klooster Ühiskondlikud hooned: Raekoda ja ka apteek Tallinnas Kujutavas kunstis...
Euphrosyne -Rõõmsameelsus Pühamud: -Pühamu keskpunkt oli altar. Paiknes lageda taeva all. -Jumalakoda e tempel. Hoiti jumala kuju. Põles jumala koldetuli. -Templi sisemusest olulisem oli välisilme, tavainimesed templisse ei siseneud. -Templid silmapaistvamad ehitised. Näitas kodanike jumalakartlikkust, jõukust, võimsust. -Arvukalt pühamuid. Iga pühamu kindale jumalale. -Templiarhitektuur kujunes välja arhailisel perioodil. -Ristkülikukujuline, sammastest ümbritsetud, madal viilkatusega ehitis. -Kaunistatud reljeefidega. -Adyton preestriruum ,,see, kuhu ei tohi siseneda" Preestrid ja rituaalid: -Preestrid ja preestrinnad suursugustest suguvõsadest. Elasid aristokraatide elu. -Korraldasid rituaale terve kogukonna nimel, pühamud olid polise võimu all. -Tähtsaim rituaal vereohver. -Usupidustused pillimängu-, laulu- või spordivõstlused. Polise kodanikke ühendav. Oraaklid: -Manteionid koht, kus jumalatelt nõu küsida. Pühamu. Rohkem teatakse terminit oraakel.
· Õistes jaapani klasikaline poeesia, mille domineerivaks vormiks oli 5-realine ja 31- silbiline tanka · Ilmus suur ametlik antoloogia ,,Vanema ja praeguse jaapani luule kogu" · Kirjutati esseesid; ilmus esimene jaapani romaan 7 · Keisrite puhkepaik ehitati traditsioonilises jaapani stiilis värvimata puust seinte ja põrandaga ning küpressikoorest viilkatusega, mida toetasid ümmargused postid. Rüütlikultuur Provintsieliidi mõju kasv viis 12. sajandi lõpul sogunaadi suurfeodaalide sõjalise valitsuse kehtestamisele. Ilmalik võim koondus soguni kätte, keiser säilitas vaid shinoto usujuhi positsiooni. Provintsides võimutsesid vana jaapani aristokraatiat esindavad ülikud, kes tuginesid oma sõjalisele kaaskonnale samuraidele. Samuraide elu ja tegevust sätestas range aukoodeks bushido (,,sõjamehe tee")
Tuntuimad ruumid linnakodanike majas · suurim esimesel korrusel asuv diile, see mõeldud kas kaupluse osaks või käsitööliste töökojaks. Kuni 100 ruutmeetrit, seal ka kamin, polnud talvel elamiseks piisavalt soe. · Talvel koondus elu magamistuppa ehk dornsesse, mis köetav keldris oleva ahju abil. · Teine ja kolmas korrus mõeldud laoruumideks või kasutamiseks soojemal aastaajal. · Kõrge viilkatusega, kitsad, külg vastu tänavat, pikem osa hoovis. · Etik- lahtine terrass välisukse ees. Praegu lammutatud 19.saj. keskel, sest takistasid liiklust. Olid 1,5- 2m kõrgusel, nende peale mindi end näitama, teisi vaatama. Võisid olla kaunistatud reljeefidega. Etiku kivid mõnikord säilinud. 3. Gooti sakraalarhitektuur Kirikud, kloostrid, kabelid. Gooti stiilis kirikuid Eesti alal umbes sadakond, paremini säilinud Lääne-ja Põhja-Eesti kirikud.
Kelder ise oli pisut madalam ja võlvimata. Suuremal või vähemal määral säilinud välismüüristiku kõrval on tookordsest raekojast pärit ka kaks ümarkaarse ülaosaga ava kaaristu tagaseinas. Ruumijaotuselt võiks selles kitsas, kuid pikas hoones eeldada üldlevinud diele-dornse- süsteemis siseplaneeringut, lääne poolset suuremat eeskoda ja ida poolset väiksemat raekambrit. Torni tollal ei olnud ja kujult võis pööningukorruse laoruumide kohal kõrgunud viilkatusega raekoda olla üsnagi sarnanae pisut hilisema Suurgildi hoonega. Põhijoontes tänaseni püsinud ruumijaotuse ja kuju sai raekoda 1402-04 ettevõetud suureulatusliku, senise sise- ja välisarhitektuuri praktiliselt uuendanud rekonstruktsiooni tulemusena. Tähtsamad esindusruumid-saalid- paigutati täiesti uuena ehitatud II korrusele. Kasutades ära varasemat perimetraalset müüristikku, jäädi keldri ja I korruse ulatuses olemasolevate välisseinte piiridesse
annaabi.ee 
