Jaapani kunsti referaat (4)

Jaapani kunst
Referaat
Allar Kiirats
11d
Audentese Erakool
Jaapani kunsti on mõjutatud Hiina, aga ka Korea ja India kultuur. Budism hakkas kunsti mõjutama VI-VII sajandil, selle vahetas umbes XV sajandil välja zen-budism. Euroopas on tuntud jaapani värvilised puulõiked ja elevandiluust ning muust materjalist pisiskulptuurid, mida kasutatakse tihti amulettidena. Pärast II maailmasõda on Jaapani paljud kunsnikud läindu akasa uuendustega.
Jaapani tarbekunst aga rikkalikult ja peenelt kaunistatud. XV sajandil tagasihoidlik ja lihtne hiinapärane keraamika sai rakendust jaapani teetseremooniatel. Rituaal pööras erilise tähelepanu nõude kujule ja dekoreerimistehnikatest sobiva valimisele. Jaapanlased lähtuvad põhimõttest, et kõik esemed, tööriistad ja tarbeasjad mõjutavad tugevalt kasutaja tunnetust, arengut ja üldist suhet ümbritsevaga. Kuldsed toone on kasutatud tagasihoidlikult. Kulda-hõbedat kombineeritakse kinaveri, pastelse, sügavrohelise või oranžiga. Sellised nõud sümboliseerivad sügavust, delikaatsust ja õrnust.
Samuti on tarbeesemeid savist , metalli plaatinast ja puidust. Eseme kompositsioon lähtub materjalist, selle elastsusest, voogavusest, haprusest või jäikusest.
1920. – 1930. aastatel hakati jaapani tarbekunsti suhtuma kui kaasaegse kunsti vormi. Oma roll oli selles Euroopast ja Ameerikast tulnud värskel art déco ja konstruktivismi puhangul. Elegantselt viimistletud detailid on jaapani kunsti tunnus, millele pöörati erilist tähelepanu 1600 – 1868.a. Edo perioodil. Silma tundlikkust arendavad jaapanlased vormide tahtliku moonutamisega. Hävitatakse täiuslikud kujundid nagu ring ja ruut, tekib uus visuaalne väärtus, korratu iluideaal, õnnetuse ilu. Deformatsiooni on sageli esile toodud teenõude juures. Viimaseks lillede ja lindudega ornamenteeritud nõud, mis on suuresti ajastu maitse peegel : eri ajajärkudel on olnud populaarsed kord ühed, kord teised taimed. Lisaks rõhutatakse lillesümboolika, lillede keele abil erinevaid kavatsusi.

Jaapani arhitektuur

Jaapani elamu- ja pargikultuur on väga kuulsad . Jaapani interjöör on vähedetailne, kuid elegantne ja mugav. Peen värvivalik, hoolikalt valitud üksikud detailid annavad aimu jaapanlaste peenest heast maitsest. Jaapani traditsioonilised õhukesed ja liikuvad paberseinad.

Jaapani kunstnikud:

Katsushika Hokusai on kuulsaim Jaapani värvilise trükigraafika esindaja. Suuremas osas oma loomingust kujutas ta humoristlikult rahvalikke tüüpe. Euroopas sai ta aga eriti kuulsaks oma looduspiltidega.
Hokusai, kes on maailmas enimtuntud Jaapani kunsti esindaja, on irooniliselt kõige vähem jaapanipärane Jaapani kunstnik. Jaapani kunstist enimtuntud puulõige "Suur laine" (näha kõrvaloleval pildil) ei ole sugugi niiväga jaapanipärane.
Kõige tuntum on Hokusai värvilise puulõike sari "36 Fuji vaadet". Samuti on ta loonud seeriaid kuulsate sildade ja koskede vaadetest.
"36 Fuji vaadet on loodud ukiyo-e tehnikas vahemikus 1826 –1833. See seeria koosneb 46 pildist (10 lisandusid hiljem).
Enne Hokusaid, ukiyo-e kunstnikud , nagu Utamoro ja Kunsai joonistasid linde ja lilli raamatutele illustratsioonideks. Hokusai oli esimene kunstnik, kes hakkas lindudest ja lilledest eraldi kunstiteoseid looma.
Hokusai on enam kui 30 000 töö autor, kaasaarvatud: siidimaalid, puulõiked, pildialbumid, maalid, sketsid, illustratsioonid ja erootilised illustratsioonid.
Utagawa Hiroshige ( tuntud ka kui Andō Hiroshige ja Ichiyusai Hiroshige, pärisnimega Andō Tokutarō; 1797 - 12. oktoober 1858) oli jaapani puulõikekunstnik. Ta kasutas joonperspektiivi, valgust ja varju, mis mõnevõrra lähendas teda euroopa kunstile. Tema tuntumad seeriad on "53 jaama Tōkaidōl" ja "Edo 100 kuulsat kohta".

Teosed:

Mishima hommikuudus. Puulõige
Vihmane öö. Puulõige
53 jaama Tōkaidōl
Edo 100 kuulsat kohta
100 Edo vaadet. Puugravüür. Sari
Kitagawa Utamaro ( 1753 – 1806) oli jaapani puulõigete kunstnik. Ta on tuntud eriti oma meisterlikult loodud ilusaid naisi kujutavate puulõiget poolest, mida nimetatakse bijingaks.

Teosed:

Ootus. 1792-1793
Aastalõpu suurpuhatus. värviline puugravüür, u 1800

Jaapani kunstiväljundid:

Bonsai
Bonsai on kasvatatud ja kujundatud puu, mille juured ei ole maaga ühenduses. Sõna "bonsai" tähendab jaapani keeles "alusel kasvavat". Nad on looduses levinud puude (ka põõsaste ja teiste taimede) miniatuursed vormid. Väike kasv on saavutatud erilise hoolduse läbi. Neid kastetakse ja väetatakse väga täpselt ja mõõdukalt. Pügamine ja juurte kärpimine on väga olulised bonsai kuju ja suuruse vormimisel.
Bonsai kasvatamisel on tuntud 19 stiili ja hulgaliselt variatsioone. Enamlevinud ja traditsioonilisemad on siiki viis põhilist stiili:

tikksirge

sirge

kaldus

kaskaad

pool-kaskaad
Kasvatamise protsess ise on kultusliku iseloomuga religioosne tseremoonia mis kestab aastakümneid, baseerub Zen-budismi filosoofiale. Zen-budismi kohaselt on inimene, loodus ja selle elemendid kõik omavahel seotud.
Maalikunst
Lükandustele ja liigutavatele vaheseinadele maaliti maastikupilte või üksikuid loodusmotiive. Maaliti ka paberrullidele. Kirjakunsti arendati suurema luksuse suunas. Levis vabam, spontaansem ja mänglevam ilukiri . Zeni mõju võib näha kalligraafia spontaansuses ja maalikunstis, kus peamiselt tühjal pinnal on ainult mõned jõulised ja näiliselt lohakad pintslitõmbed, mis vihjavad loodusele . Puulõiketehnikat kasutati algselt vaid usuliste tekstide illustreerimiseks, kuid hiljem see kunst täiustus ja selle publikuks sai peamiselt linnade lihtrahvas . Temaatikas oli tähtsal kohal igapäevane elu, naised, taimed, loomad, maastikud, näitlejad jms. Algul oli see mustvalge , hiljem värviline.
Jaapani kunsti eripära.
Templid – hakati ehitama 3. saj. Eeskujuks talumajad. Vanematel templitel kõrged ja paksud õlgedest viilkatused, mis toetusid puust postidele (ühe sellise vorm säilinud).
Omapära – püstpalkidele toetuv massiivne katus
Budismi mõjud – al. 6. saj. mitmed ehitustehnilised võtted, segunesid kohaliku traditsiooniga.
Katuseid hakati valmistama savist katusekividest.
Ehitise mahtude jaotus muutus vähe.
7. saj. Horyuji buda usu klooster pealinn Nara lähedal, selle tempel vanimaid puuehitisi maailmas.
752. a. Suure Buddha Saal Todaiji kloostris Naras maailma suurim puuehitis.
Kloostrites lisandusid viilkatusega hoonetele pagoodid, nende katuseräästad ulatuvad tornist kaugele ja kaarduvad hoogsalt ülespoole.
Ehitised seisavad valgest kivist alusel, millele toetuvad lakitud puust postid , mis kannavad katust.
Seinad postide vahel õhukesed ja kerged.
Sintoism ei soosinud kujutavat kunsti.
7.-8. saj. kloostrites erineva suurusega Buddha kujud.
Materjal: pronks või värvitud puu
Puulõiketehnika – pärit Hiinast. Usuliste tekstide illustreerimiseks.
Ilmalik kunst: Arenes Kyoto õukonna tellimusel.
Majad:Suhteliselt väikesed, järsud tõusvad katusenurgad rõhutavad hoonete kergust ja õhulisust.Loobuti sümmeetriataotlusest. Tube eraldavad maalitud vaheseinad ja lükanduksed.
Maalikunst: Tubade vaheseintel ja lükandustel maastikupildid või loodusmotiivid.
Otstest puupulkadega varustatud paberirullidel, vertikaalselt rippuv rull kakemono, põikrull makimono .
Zeni mõju: peamiselt tühjal pinnal mõned jõulised ja näiliselt lohakad pintslitõmbed, vihjavad loodusele. Zen- mungad eelistasid musta tušši.
Kirjakunst
Arendati suurema luksuse suunas (värvilised paberid , kullapritsmed).
Levis vabam, zeni mõjul spontaansem ja mänglevam ilukiri.
Kirjakunsti visuaalse ilu jaapani kalligraafiast
Keraamika – lihtsa elegantse vormiga .
Šoigunite õukonnas sõjakam, vägivaldsema sisuga kunst. Näit. värvitud puust hirmuäratavad maskitaolise miimikaga valvurite figuurid.
Külmrelvad – tarbekunsti suursaavutus, kasutasid samuraid .
Pargikunst – väldib reeglipära ja sümmeetriat, jätab mulje juhuslikult kujunenud, muinasjutuliselt mitmekesisest põnevast aiast .
Puulõiketehnika –levis laiemalt 17. saj., täisküpsus 18. saj.
Alul trükiti ühe plaadiga mustvalge pilt, värvid lisati pintsliga .
Hiljem mitme plaadi ja värviga trükkimine.
Levis massiliselt, publik linna lihtrahvas.
Temaatika : relistlik, humoristlik või karikatuurne igapäevane elu, naised, taimed, loomad, maastikud, teatristseenid, kuulsad näitlejad jms.
PILDID
Kasutatud kirjandus:
http://et.wikipedia.org/wiki/Jaapani_kunst
www.google.com (pildid)
www.miksike.ee
http://www.asianinfo.org/asianinfo/japan
J. Kangilaski “Kunstikultuuri ajalugu ürgajast gootikani”