tahtmist. Paar nädalat pärast pulmi asub koos võitmatu Hispaania armadaga teele Inglismaale oli üks õnnelikke, kes elusalt tagasi Hispaaniasse jõudis. 1594. aastal ta naine sureb, 1595. aastal saab loa tagasi Madriidi minna. 1598. aastal abiellub uuesti, seekord jõuka aga ihnsa lihuniku tütrega, kellega tal oli 3 last. Enne seda abielu oli tal liit veel teise naisega, kellega tal 4 last. 1612. aastal tema ametlik naine sureb sünnitusel ja kaotab ka oma lemmikpoja Carlos Felixi. See sunnib teda vastu võtma 1614. aastal vaimuliku seisuse. Temast saab preester. See ei takista tal veel kord armumast, uus väljavalitu on 26. aastane Martha de Nevares, kes pärast oma mehe surma kolib Lope juurde elama. Kaotab nägemise, mõistuse ja 1632. aastal sureb. Sureb teine poeg, üks aadlik röövib tema tütre, kes pärast seda peab kloostrisse minema Lope murdub. 1635. aastal ta sureb. Tema oligi Hispaania teatri ülesehitaja
Bauseant´i juurde, kust leiab eest vikontessi koos viimase armukese markii d´Ajuda-Pintoga (viimane on peagi abiellumas, millest vikontess veel midagi ei tea). Vikontess räägib Eugene ´ile seltskonda pürgimise saladustest ja ka sellest, kuidas tütred isa Goriot´i hülgasid. Eugene palus oma perekonnal saata talle oma viimased säästud, et ta saaks seltskonnale vastav välja näha. Vautrin pakub Eugene´ile järmist plaani: Eugene võlub ära Victorine, siis Vautrini üks sõber tapab ära Victorine´i venna ja Victorine´i isa pärandab oma varanduse ainsale alles jäänud lapsele. Kui Eugene abiellub Victorinega, siis ta annab Vautrinile märkimisväärse summa tüdruku kaasavarast. Eugene keeldub sellest plaanist. Eugene külastab taas vikontessi ja viimane kutsub ta õhtustama. Õhtusöögi käigus kutsub ta Eugene´i endaga teatrisse, kus soovitab Rastignac´il meelitada ära Delphine, Goriot´ teine tütar. Teatris markii d´Ajuda
serenaad, madrigal(naljatlev), ballaad, pastoraal, shansoon, romanss linnakirjandus romaani liigid: roosiromaan, rebaseromaan Keskaja teater ôpiku järgi kirikunäidend müsteerium (piiblitekstide illustreerimine) passioon (Jeesuse kannatuslugu) miraakel (neitsi Maarja ja pühakute lood) kui tegelaseks oli Lucifer, toodi see stseen kirikust välja, nii muutus teater järjest ilmalikumaks, kirikunäidendi kôrval kujunes ilmalik teater, kunagiste zhonglööride asemele olid tulnud rändnäitlejad oma plaanvankriga. Näidendi etendamine linnas oli üks rahvapidustuse osa, algas see rongkäiguga, etendus oli liikuv, üks vaatus ühes kohas, teine teises, selleks olid valmis ehitatud vastavad paviljonid. Linnakirjandusse lisandusid uued näidendi liigid: farss lühike jämekoomiline lugu
Seltskonna otseseks ideeliseks innustajaks oli kirjanik-patrioot Alessandro Manzoni. Palju kõneldi Maffei salongis ka kirjandusest ja kunstist, mis enamiku vestlustest osavõtjate arvates pidid olema elulised, kaasaegsed ning rahvale mõistetavad. Kuna Verdi neile progressiivseile ideaalidele jäägitult kaasa mõtles, avaldas mainitud ringkond tema poliitiliste ja loominguliste vaadete lõplikule kujunemisele suurt mõju. Romantikute üleskutse draama uuendamiseks, nende protest prantsuse klassitsismi kaanonite vastu ning loobumine aja ja koha tähtsusest andsid Verdile kui ooperireformaatorile suunava tõuke. Arvult neljanda ooperi "Lombardlased esimeses ristisõjas" kirjutas Verdi T. Solera libretole, mille segane intriig ning efekti taotlevad dramaatilised situatsioonid kasvasid välja rüütliromantikast. Kõigist tegevustikulistest äärmustest hoolimata elab Verdi muusikas poeemi
Gomez de la Serva. Sürrealist, kelle loomingus on väga olulisel kohal metafoor. Ta ise defineerib, et metafoor+huumor. Kuulub 1898. Aasta põlvkonda, kuhu kuulub ka Pio Baroja. Quevedo- üks hispaania kuldaja kirjanikke. F. Garcia Lorca- ,,Kaneelist torn" Üks suurimaid 20. Sajandi esimese poole luuletajaid Euroopas. Oli ka suur näitekirjanik. Kuulub 1927. Aasta põlvkonda. 13.09.10 A.-R. Hone´i õpilased koostasid esimesed eesti- hispaania sõnaraamatu. Mehhiko kirjanik Carlos Fuentes. Tiiu Põder õpetas koos Talvetiga hispaania keelt, oli Kuubal elanud ja seal hispaania keele filoloogiks õppinud. Hispaanial on olnud palju tõusu ja languse aegu, võib-olla rohkemgi kui teistes kultuurides. Keskaja (edad media) hispaania kirjanduse viljad ei ole kindlasti nii suured kui näiteks prantsuse kirjanduse omad. Hispaania kirjanduse tõus algab renessansis (renacimiento) ja kõrgpunkt on 16-17. Sajandil kuldaeg (siglo de oro), siis läheb see täiesti põhja 18-19.
mõjub hukutavalt. Tardumus on väsimus, kergemeelsus, mitte ainult passiivsus, mõtlematu muretus, oludega arvestamatus. Kui tardumusse langeda, lõpeb see väljasuremise ja hukuga. See ei tähenda ainult füüsilist aktiivsust, vaid ka vaimset. Kangelaslaulud räägivad võitlusest, on jõhkrad ja verised. Kangelaslikkuse mõõtme toob sisse hoopis võit iseenda üle. Saab oma hirmudest üle. Tuleb täita oma kohust, mis ka ei juhtuks, mis ka ei segaks. Tragöödia on siis, kui kangelane hukkub oma saatust trotsides. Vaenlase tapmine on aga paratamatu, kangelaslikkuse osa. Lisandub veel kättemaksuhimule armastusmotiiv, alguses armastusmotiivi pole. „Vanema Edda“ stiil on lakooniline. Rahvaluulele iseloomulikud võtted: kordused, traditsioonilised ja korduvad epiteedid, kenningud ehk vähemalt kahesõnalised ümberütlemised (taevas – tilkade koppel). 3. Prantsuse kangelaslaul “Rolandi laul” „Rolandi laul“ on kirja pandud 11
Ta üritas ka riigi eelarvet korda saada. Tegeles oma huvidega botaanika, aiandus. Sellel ajal on ta looming tagaplaanil. Pärast 10-aastast töötamist läheb ta oma tervist parandama ja siirdub tervisevetele Itaaliasse lausa kaheks aastaks. Seal huvitub ta antiigist, uurib antiikautoreid, -kunsti ja käib ajaloolistes paikades. See on tema jaoks väga rikastav reis ning antiigieeskuju jääbki tema edaspidist loomingut saatma. Itaalias viibimine on mõjutanud loomingut. Näiteks draama ,,Iphigeneia Taurises" on selgelt antiikteemaline. Ta peab oluliseks inimest kunsti abil arendada. Hiljem pöördub Weimarisse tagasi keskendub seal rohkem kunstile. 30 aastat juhatab ta seal õukonnateatrit. Itaaliast naasmise järel tutvus ta noore Christiane Vulpiusega. Sellest naisest sai Goethe laste ema. Goethe eiras norme, sest Christiane oli vaesest perest pärit, kuid Goethe seda ei häbenenud. Abiellusid nad aga ligi 20 aastat hiljem. Õukonna
Kui prantsusmaal levib renessanss, siis Saksamaal on veel keskaegne kirjandus. Sakamaale jäid uued stiilid võõraks, mida teistes maades kasutati, kirjanduslik renessanss ei arenenudki. Alles 17.sajandil arenes renessanss, ammu pärast seda kui teistes maades oli juba uus kirjandusstiil levimas. Ka Luther ei tahtnud, et talurahvas sõdima ja mässama hakkaks, oli mahasurumise poolt. Lutherit hakatakse taga kiusama. Keisriks oli tõusnud hispaanlane Carlos (osalt hispaanlane, osalt itaallane. Itaalia ja Hispaania jäid katoliku kirikule truuks. Prantsusmaa lõhestus 16.sajandi keskel. Hugematid hakkasid sõdima katoliiklastega. Algas verine sõda prantsusmaal, mis takistas renessanssi levikut. 1520.-30-datel tõlkis Marthin Luther piiblit. See on tõsine vaimne tegu ja andis väga palju saksa kultuurile. Lihtsamatel inimestel oli ligipääs varem ladinakeelsele pühale raamatule. See saksa keel saab saksa kirjakeele aluseks.
Hispaania kangelaslaul. 711. aastal vallutasid araablased peaaegu kogu Pürenee poolsaare. Sellele järgnes periood rekonkista. 11. sajandil oli võitluse eesotsas Rodrigo Diaz de Vivar. Maurid, kes olid alistatud, hüüdsid teda oma cidiks ehk isandaks. Cid satub kuninga pahameele alla, saab lindpriiks. Cid läheb oma väikese salgaga Kastiiliast pagendusse. Vallutab Valencia kindluse. Lõpuks kuningas lepib Cidiga ning lubab tema tütred kõrgest soost meestele naiseks anda. Need mehed aga jätavad häbistuses paljaksröövitud naised metsa. Cid pöördub kuninga aukohtusse. Cid saab õiguse nad duellile kutsuda. Cidi tütred saavad endale kaasadeks kuningapojad. Eepos lõppeb pulmadega. Ajalooliselt täpsem kui "Rolandi laul". Ilmus 1799. aastal. (Mihkel lisas: "Peegeldab Hispaania ajalugu üpriski tõetruult, enamus eepose seiku on aset leidnud ka ajaloos. Kangelaste iseloomustamisel on jäädud reaalsuse piiridesse. Rõhutakse inimlikele omadustele
Kõik jumalad peale tülijumalanna Erise olid kutsutud. Ta viskas peosaali õuna, millele oli kirjutatud ,,kõige ilusamale". Niisiis algas tüli Aphrodite, Hera ja Pallas Athena vahel. Kohtunikuks määrati Trooja kuninga poeg Paris. Iga jumalanna soovis Parisele omalt poolt midagi. Kuid kuna Aphrodite soovis armastust kõige ilusamalt naiselt, siis võitis tema. Kõige kauneimaks naiseks oli läbi aegade peetud Menelaose naist. Zeuzi tütart Helenat. Paris läks ning röövis ta. Ning põhimõtteliselt sellega sõda algaski. Trooja kuninga Priamose poeg prints Paris röövis Sparta kuninga tütre printsess Helena. Sparta kuningas suri. Kreeklased läksid sõjaretkele Trooja vastu, et Helena tagasi tuua. Uueks Sparta kuningaks sai Menelaos, kelle vend Agamemnon oli kreeklaste ülemjuhataja
5. pilet ,,Vanem Edda" Keskaja vanim eepos on Islandi eepos ,,Edda". ,,Vanem Edda" on Islandilt 1643. aastal leitud käsikiri 9.- 10. sajandist. Lood on pärit umbes 4. 6. sajandist. ,,Vanem Edda koosneb kahest osast, jumalalauludest ja kangelaslauludest. Jumalalauludes oli maailmapuu, inimesed loodi puunottidest. Seal olid kaks jumalate sugu, vaanid ja aasid. Neil oli ette kuulutus Ragnarökist. Kangelaslauludes on peategelane Sigurd. Ta tahab varandust saada ja selleks tapab varandust valvanud lohe ära. Pärast sööb selle lohe südame ka ära, et ta loomade keelt hakkaks oskama. Ta rändab edasi ja jõuab kahe kangelase, Gunnari ja Högeni juurde. Neil on õde Gudrun. Gunnar tahab abielluda Brynhirdiga, aga üksi ei julge ta kosja minna ja võtab Sigurdi kaasa. Brynhird ütleb, et abiellub Gunnariga ainult siis, kui ta läbi tule ratsutab. Gunnar ei julge seda ise teha. Nad lepivad Sigrudiga kokku, et vahetavad korraks kohad ära. Sigurd ratsutab tema
Kõik jumalad peale tülijumalanna Erise olid kutsutud. Ta viskas peosaali õuna, millele oli kirjutatud ,,kõige ilusamale". Niisiis algas tüli Aphrodite, Hera ja Pallas Athena vahel. Kohtunikuks määrati Trooja kuninga poeg Paris. Iga jumalanna soovis Parisele omalt poolt midagi. Kuid kuna Aphrodite soovis armastust kõige ilusamalt naiselt, siis võitis tema. Kõige kauneimaks naiseks oli läbi aegade peetud Menelaose naist. Zeuzi tütart Helenat. Paris läks ning röövis ta. Ning põhimõtteliselt sellega sõda algaski. Trooja kuninga Priamose poeg prints Paris röövis Sparta kuninga tütre printsess Helena. Sparta kuningas suri. Kreeklased läksid sõjaretkele Trooja vastu, et Helena tagasi tuua. Uueks Sparta kuningaks sai Menelaos, kelle vend Agamemnon oli kreeklaste ülemjuhataja. Kreeklased ründasid Chrysa linna, sealt võtsid nad kaasa Apolloni
Muistses germaani rahvaste luules puudub riim, on rõhkude korrapära, alliteratsioonid. ,,Edda" lauludega samal ajal levis skaldide luule(sarnased bardide ja filidega). Aeti taga täiust luules. Anglosaksi eepos ,,Beowulf" keskaja üks iidsemaid käsikirju (X saj algus). Kirj arv VII v VIII saj Inglismaal. Sündmused Taanis ja Lõuna-Rootsis. Mõnes episoodis kristlik sümboolika(võitlus kurjaga, märtrisurm). Rohkem kui 3000 värssi sellest kuidas kangelane võitleb lohedega. Tapab Grendeli, kelle eest tuleb kätte maksma tema ema, tapab sellegi. Lohed võiksid olla looduse salapära sümboliks, kui poeem ei rõhutaks nende kurjust. Teose II osas on 50 a möödunud.Tuleb uus lohe tema riiki kiusama, tapab lohe, saab tema varanduserahvale ja sureb haavadesse. 3. Keskaja kangelaseeposed (KA, MKL, Nibelungide laul) Kangelaseepostes hakkab juba avalduma rahvusteadvus. Kuuluvad kirtslik-katoliikliku kiriku
Eepika päritolu viib tagasi Vana-Kreekasse heroiliste eeposte "Ilias" ja "Odüsseia" juurde. Islandi vanade eepiliste laulude kuulsaim kogumik on "Vanem Edda". DRAAMA: Laiemas tähenduses nimetatakse draamaks iga niisugust teost, mis on antud tegelaste dialoogina, ilma autoripoolse jutustamiseta. Enamasti on draamateosed mõeldud laval esitamiseks, kuid on ka lugemisdraamasid. Remark e autoripoolne märkus Tragöödia kurbmäng; Komöödia lõbusasisuline draamateos; Draama tõsise sisuga näidend; Tragikomöödia draamateos, milles on nii traagilisi kui ka koomilisi elemente; Farss jant; Teater (estraad, muusikal jne) Esimene Eesti teatrietendus 1529 Tln Raekojas, kus mängiti mingit Rooma tragöödiat. 17.saj oli rändtruppide aeg Eur.-d, moned jõudsid ka siia. 1. Eesti teater oli Tln Saxa teater 1784, loojax A.v.Kotzebue. Trt-s oli teatrietendused keelatud alates 1812.st, kuna kardeti väljaastumisi.
KIRJANDUSE LÕPUEKSAM KLAARIKA LAUR Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid eepika, lüürika, dramaatika ILUKIRJANDUSE PÕHILIIGID Kultuuri varasemas arengujärgus eksisteerinud suulise rahvaluule asemele tuli kirjaoskuse levides ilukirjandus - kirjalik looming. Ilukirjanduse vastena kasutatakse eesti keeles ka terminit belletristika.Ilukirjanduse kolm põhiliiki on lüürika, eepika ja draama. Lüürika (kreeka lyra - keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Lüürika liigid: · ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks · eleegia - nukrasisuline luuletus · pastoraal ehk karjaselaul · epigramm - satiiriline luuletus
Luule vanim vorm on töölaul, mis kujunesid tööprotsessi saatvatest ja oma rütmiga reguleerivatest häälitsustest. Töölaulust arenes tavandilaul, kus kujutati miimiliselt inimese tööd-tegevust ja ühiskondliku elu hetki. Viljeldi kalendaarseid tavandilaule, millega tähistati looduse pöördepunkte, nt kevade algus. · Keskaja kirjanduse varasele arengule avaldas katoliku kirik suurt mõju: palju algperioodi teoseid kiriklikku päritolu. Kiriku rüpes tekkis kultuslik draama. Varane historiograafia ja didaktiline kirjandus järgisid ladinakeelse kloostrikirjanduse eeskuju. · Antiigil oli otsene mõju kirjandusele, nt varases rüütlilüürikas on Ovidiuse mõjud; rüütliromaanide ja jutustuste eelastmeks kujunesid Vergiliuse ,,Aeneise" töötlused ja Makedoonia Aleksandri legendid. 5.13.saj tekkisid paralleelselt ja eraldiseisvatena rahva-, rüütli- ja vaimulik kirjandus neid segab linnade tõus 12.saj paiku,
Selle toob maailma G. Petrarca 14-15. sajandil. Shakespeare'i sonett: kolm katrääni ja üks tertsett. 6) ballaad (it.k ballare – tantsima) – algselt tantsulaul, hiljem jutustava sisuga luuletus. Aluseks mõni ajalooline, rahvalooline, jne sündmus. Peamine sisu armastus ja surm. DRAMAATIKA: näitekirjandus. Draamale on omane, et realiseerub lõplikult laval,lavastaja nägemus, kuid on ka lugemisdraamasid. Remark – autoripoolne märkus. Draama jaguneb kolmeks: - tragöödia – tõsise sisuga näidend, kurbmäng, keegi positiivsetest tegelastest hukkub („Kuningas Oidipus”, „Hamlet”, „Othello”, „Macbeth”, „Faust”, „Libahunt”, „Juudit”); - komöödia – jaguneb omakorda situatsiooni-, karakteri- ja sõnakoomikaks. Üks ei välista teist („Kirsiaed”, „Suveöö unenägu”, „Kajakas”, „Pisuhänd”, „Vigased pruudid”);
(Rappresentazione di Anima, et di Corpo) 1600. Rooma koolkond. Landi "Püha Aleksius" (Sant' Alessio) 1631. 5. Esimene avalik ooperiteater Veneetsias 1637. Teatrikorraldus. Veneetsia koolkond. Monteverdi viimane ooper "Poppea kroonimine" (L' incoronazione di Poppea) 1642. 6. Cavalli Giasone 1649. Veneetsia koolkonna levik. Cesti. 7. Muusikalised etendused Prantsusmaal 17. sajandil. Komöödia-ballett. Comédie-ballet. Lully ja Molière´i koostöö. 8. Prantsuse klassitsistlik tragöödia sõnateatris ja muusikaline tragöödia e. tragédie lyrique (tragédie en musique). Lully "Atis" (Atys) 1676 ja Armide 1686. 9. Teatrisituatsioon ja muusikalised etendused Inglismaal. Semiooper e. dramatick opera. Purcell "Dido ja Aeneas" (Dido and Aeneas) 1684(?). Saksa ooperisituatsioon. Ooper Tallinnas. Mederi "Kindlameelne Argenia" (Die beständige Argenie) 1680. SETTECENTO (1700ndad aastad): 10. Ooper Itaalias 1690-1770. Arkaadia Akadeemia. Napoli koolkond
Frollo uskus seda tõsiselt kui ütles Esmeraldale, et Phoebus on surnud. Phoebus ise tundis aga olukorra pärast piinlikust ja ei maininud sellest kellelegi. Kuna sellel ajal ei olnud ajalehti ja uudised liikusid väga aeglaselt ei osanud keegi kahtlustada, et see oli Phiebus kes oletatavasti korteris tapeti. Pärast pikka eemalviibimist Pariisist naaseb ta linna, otsusekindlalt abielluda Fleur-de-Lys'ga. Ta kuulutab oma surematut armastust ja kutsub teda maailma kõige ilusamaks naiseks. Samal ajal kui nad pulmaplaane teevad koguneb suur rahvahulk Notre Dame'i ette. Fleur-de-Lys ütles, et üht nõida hakatakse hukkama. Keegi ei mäletanud mis tema süü oli, kuna nii paljusid nõidasid oli lähiajal hukatud. Korraga tunneb ta ära Esmeralda ja muutub kahvatuks. Fleur-de-Lys on ikka veel armukade ja nõuab, et Phoebus jääks bälja ja vaataks tema avalikku alandamist. Phoebuse meelest on ta ikka veel hämmastavalt kaunis. Kuigi suurem osa rahvast teda mõnitab, on
polnud veel kunagi nähtud. 2) Naturalism kogu see suund oli teoorias. Lavastused, mis pidid seda teooriat illustreerima, rõhusid uudsuse efektile. Uudsuse moment oli, seda polnud ennem teatris tehtud. Teatris säilib alati mingi tinglikkuse aste, kaob kunsti spetsiifika tol hetkel see mõte tundus väga ahvatlevana. Zola ,,Lõks" tema romaani järgi tegevus toimub linna pesumajas, 1879. aastal lavastus. Lavastuses stseen, kus laval naised pesumajas töötavad, pladistasid ehtsas vees, ehtsad aurupilved, märjapesu hunnikud ja vannid. Nende märja pesu hunnikute vahel kahe naise kaklus. Leidlikkus ja mõttepingutus, et tuua selline asi lavale. Vaatajale avaldas see suurt muljet. Koos sellega otsekohe tekkis mõtlevates inimestes, et kas seda ikka on vaja, kas sellisel kujul peab näitama elu ennast. Tekkis skeptikute leer, kes algusest peale saatsid lendu sõnumeid, nägid asjas asja iseennast
Seda situatsiooni põhjendab autor nii pärilike omaduste kui ka iseloomuga. Preili on vana sõjaväeaadli järeltulijana pärinud isalt türanliku valitsejavaistu, emalt meela tundevabaduse. Jäänud kriisiolukorras üksi, on preili enesetapp vältimatu lõpplahendus. Oma draamades uurib Strindberg mõistuse hälbeid. Ta ei häbimärgista mitte niivõrd ühiskondlikke, kuivõrd inimeste endi põhilisi pahesid. Strindbergi näidendid juhatasid sisse uue, novaatorliku draama sünni Euroopas. Neis põimusid kunstitervikuks naturalismi dramaturgilised põhimõtted ning autori enda psühholoogiakontseptsioonid. Henrik Ibsen (1828 1906) H. Ibsen sündis Lõuna- Norra rannalinnas Skienis kaupmehe peres. Kuni 15. eluaastani õppis kodulinnas, kuid pärast isa pankrotistumist tuli hakata ise leiba teenima. Alustanud Grimstadis apteekriõpilasena, jätkas iseseisvalt õpinguid, et pääseda ülikooli. Aja jooksul mõistis, et ta tõeline kutsumus on dramaturgia
Alfano). Prints Galafi (?) aaria ,,Nessun dorma". 3 tenorit Pavarotti, Domingo ja Carneras. Puccini loonud ka triloogia: 3 ühevaatuselist ooperit, 1918. 1. ,,Mantel" 2. ,,Õde Angelika" 3. ,,Gianni Schicchi" koomiline ooper. Sealt pärit Lauretta aaria ,,O mio babbino caro". KT-s vaja tunda oopereid. Vaja teada heliloojat ja oopereid (25). Verdi: ,,Traviata", ,,falstaff", rigoletto, aida, trubaduur, othello, maskiball, don carlos Kahe ooperi kirjanduslikud alused (rigoletto, traviata) Wagner: tristan ja isolde, lendav hollandlane, nibelungi sõrmus, lohengrin, dannhauser, parsifan, nürnbergi meisterlauljad (ainus koomiline ooper tal). Bizet: carmen Rossini: sevilla habemeajaja, tuhkatriinu. Puccini: turandot, boheem, toska, madam butterfly, gianni schicchi. Mascanni talupoja au Leanca vallo - pajatsid VENE ROMANISM Mihhail Glinka (1804-1857) Nimetatud ka Vene klassikalise muusika isaks.
MTX 325 Muusikaelu ja ooper 19. sajandil. 19. sajandi üldiseloomustus Vastuolud ühiskonnas: 1. reaktsioon pärast Viini kongressi (1814-1815), püüd säilitada vanu ühiskonnavorme teiselt poolt demokratiseerimistaotlused. Rahvusliiikumine. Probleem rahvusriigi rajamine (Saksa, Itaalia jt). Ajalooline taust: 18. sajandi lõpus Prantsusmaal revolutsiooniaeg, vabariigi väljakuulutamine. 1804 kuulutab Napoleon end keisriks. 1799-1815 Napoleoni vallutussõjad mandri-Euroopas ja Egiptuses. 1813 Napoleoni lüüasaamine Leipzigi lahingus. 1814-1815 Viini kongress, Napoleoni-eelse feodaalsüsteemi ja kuningavõimu taastamine, maade ümberjagamine (Itaalia jagatakse Austria ja Prantsusmaa vahel). Austriast kujundas võimas peaminister vürst Metternich politseiriigi. Vene tsaar Aleksander I võttis mahajäänud Venemaal ette üksnes arglikke reforme (pärisorjuse kaotamine Eesti- ja Liivimaal 1816 ja 1819 - talupoeg sai isiklikult vabaks, aga talumaa jäi mõisa omandiks)
Samal õhtul hukati ta ema, kes oli väidetavalt nõid. Perenaine ja peremees otsustasid ta enda juurde võtta ning koos samaealise kasutütre ja suurema pojaga üles kasvatada.Hiljem, kümne aasta pärast oli pojal vaja naist võtta, kuid selle juures oli üks asjaolu, millega pidi arvestama: Tammaru suguvõsa oli põlvest põlve oma verega järglasi soetanud ja abiellunud. See tähendas, et poeg Margus pidi oma kasuõe Mari naiseks võtma. Kuna kasuõde Tiina oli ilusam,temperamentsem, südamlikum ja kirglikum, armus Margus hoopis temasse. Pere polnud aga sellega nõus ega lubanud Margusel Tiinat võtta. Ka külarahvas oli Tiina vastu ja uskus Mari juttu, et Tiina olevat tegelikult libahunt, kes kord varsa murdis. Tiina oli löödud ning jooksis ära metsa. Marguse pere oli rahul, et tüdrukust lahti said, kuid Margus oli pikka aega norus. Ükskord ilmus Tiina kodu uksele ning kutsus Margust endaga metsa elama
koletiste Skylla ja Charybdise käest, mööda purjetanud sireenide( võrgutasid mehi lauluga)saarest. Järgmisel päeval toimetavad faiaagid Odysseuse Ithakale. Jumalanna Athenamoondab Odysseuse kerjuseks. Pärast seda läheb Odysseus ühe karjuse juurde. Seal kohtab ta oma poega. Koos kavandavad nad plaani, kuidas kosilastele kätte maksta. Nad tapavad kõik kosilased ja nendega kampa löönud teenrid. 9. I Tragöödia. Sophoklese ,,Kuningas Oidipuse" kokkuvõte;peategelase iseloomustus; teose idee. II Juhan Liivi luuletuse peastesitus: meeleolu ja sõnumi sõnastamine; kõnekujundid luuletuses TRAGÖÖDIA- kurbmäng , üks näitekirjanduse põhizanreid. Tragöödiale on tunnuslik lahendamatu konflikt, mis toob kangelasele kannatusi ja lõpuks tema hukkumise . Tegeleb eestkätt inimelu üldiste küsimustega. "Kuningas Oidipus"
Järgneva kahe sajandi jooksul levis üle Euroopa ja tôi kaasa suure murrangu inimeste môtteviisis. Klassitsism Kirjanduses oli klassitsism peasuund 17. sajandi Prantsusmaal. Tippteosed kuuluvad näitekirjandusse (P. Corneille' ja J. Racine'i värsstragöödiad, Molière'i komöödiad). N. Boileau' "Luulekunstis" on kokku võetud klassitsismi põhimõtted: rangelt lahus hoida kõrget ja madalat stiili, koomilist ja traagilist, viljelda eelistavalt kõrgzanre nagu eepos ja tragöödia ning kasutada neis ainult mütoloogia ja vanema ajaloo ainestikku. Näidendite kohta käivaist reegleist on tuntuim aja-, koha- ja tegevusühtsuse nõue. Peagi mandus klassitsism eelkäijate matkimiseks ehk epigoonluseks. Ainult Saksamaal suutsid18. sajandi lõpus G. E. Lessing, J. W. von Goethe ja F. von Schiller antiikeeskujusid isikupäraselt mõtestades klassitsismi piiratusest vabaneda. Klassitsism Eesti kirjanduses Eesti kirjanduses on klassitsismi mõju märgata K. J. Petersoni luules.
Jaan Tooming)sai 1960ndate teatriuuenduse alguseks. 1906 "Tuulte pöörises" armastus- ja ideedraama, käsitleb 1905 sündmusi. Armastuskolmnurk kirgliku aga vägivaldse sulase Jaanining lõpuks kõlbeliselt tugevama peremehe Kaarli vahel Soosaare Leena pärast. Leena hoiab alguses Jaani, kuid lõpuks ikkagi Kaarli poole. Tegelased keeruka hingeeluga, tegudele tõukavad vastukäivad ajendid. Vanemuise kui kutselise teatri avaetendus. 1912 "Libahunt" 5-vaatuseline tragöödia. Esietendusega 1911 avati kutselise teatrina Endla. Film rez. Leida Laius. Kahe vastandliku ellusuhtumise kokkupõrge pärisorjuseaja (19.saj) olustikus. Tiina- kirglik, vabadust armastav, ta on erand. Mari- traditsioone hindav, püsimist väärtustav hoiak. Vanaema- eestlaslik, alalhoidlik. Lavastatud 12 korda. Eri tahud: Mikk mikiver 1960ndad Tiina-Mari vastuolulisus, 1970ndad saatuse poolt määratus. 1915 "Kauka jumal" karakterdraama. Esietendus 1912. Peamine teema raha võim
määrata nende poeemide sisu ajalise järgnevuse ja jaotada neid selle keskuse järgi, mille ümber koondub poeemide tegevus. Iga selline rühm moodustas suletud ringi ehk küklose. Trooja küklos: ,,Küpria" Trooja sõja eellugu ja sõja käik ,,Iliase" alguseni. ,,Etiooplased" sündmused, mis järgnevad Hektori surmale (pärast ,,Iliase" lõppu). Kui Hektorit enam pole, on troojalastel abi vaja, kutsutakse amatsoonid, kelle pealiku Achilleus tapab, tulevad appi Etiooplased, kelle väepealiku Achilleus samuti tapab. Paris tapab Achilleuse Apolloni abiga. ,,Väike Ilias" Achilleuse matused. ,,Ilioni hävitamine" Trooja hobune. ,,Tagasipöördumised" koondpealkiri mitmele väiksele eeposele, kus Kreeka kangelased jõuavad koju (Menelaos, Helena, Odysseud). ,,Telegonia" Odysseuse ja nõid Kirke pojast (Telegon), tapab Odysseuse teadmata, kes ta on. Teeba küklos: ,,Oidipodeia" ,,Kuningas Oidipuse" eellugu.
Merejumalanna Thetise pulmas kõik jumalad peale tülijumala Erise, kes viskas piduliste sekka kuldõuna kõige ilusamale à Hera, Aphrodite, Athena omavaheline riid. Paris tüli lahendaja, valis Aphrodite, kes lubas talle selle eest Helena. Tegemist on sõja kümnenda aastaga, tegevus kestab 40 päeva. Achiellus on vihane, kuna Agamemnon sunnitud tagasi andma Kreeka preestri tütre, võttis selle asemel Ach lemmikümmardaja. Patroklos palub sõjas Ach turviseid ja too annabki, Hektor tapab Patroklose, Ach tapab Hektori (Trooja kuninga poeg) ning teotab laipa. Priamos tuleb kreeklaste juurde surnukeha küsima, eepos lõpeb matustega. ,,Odüsseia" Ithaka kunn Odysseusest, tegevus kestab 40 päeva, kümme aastat pärast Trooja sõda, 24 laulust koosneb. Penelope ootab kodus kosilasi, kuna O arvatakse surnud olevat, Telemachos otsib oma isa, O'd. O satub meresõitjate saarele, hakkab oma lugu jutustama: lootosesööjate maa,
kujunema juba 1730. aasta paiku. Muusikaline barokkstiil on pärit Itaaliast. Itaalias kujunes ka enamik ajastu zanridest ning itaallased olid kõigis muusikavaldkondades Euroopale eeskujuks. Zanrid: Ooperizanri sünd 1600. aasta paiku mõjutas väga oluliselt kogu järgmise sajandi muusikat. Kuigi ooperi idee näis omas ajas täiesti uuena, oli tal olnud sajandite vältel mitmeid eeskujusid. Kaugeim neist, vanakreeka tragöödia, milles koorid ja osa monolooge esitati lauldes, oli vormi osas kõige olulisem. Keskajal olid muusikalised etendused seotud peamiselt kirikuga. Jumalateenistuse osana esitatud etendust, kus kogu tekst esitati lauldes, nimetati liturgiliseks draamaks.Hilisel keskajal kujunesid välja ka väljaspool kirikut etendatud müsteeriumid piibliainelised etendused, kus kõneldud osad vaheldusid muusikalistega. Väga levinud oli kannatusnädala müsteerium kannatusmäng
VANAKREEKA TEATER V sajand eKr oli Antiik-Kreeka ühiskonna õitseaeg. Sel perioodil kujunes Atika maakonna ja selle pealinna Ateena osa kogu Kreeka kultuurielus niivõrd oluliseks, et kogu ajajärk (V-IV sajand) nimetati kirjandusloos atika ajajärguks. Juhtivaks kirjandusliigiks sai DRAAMA kreeka keeles 'tegevus' kirjandusliik, milles sündmustest jutustamine asendus nende näitliku esitamisega ning kuulaja vaatajaga. Antiikteatris tähendas draama tegevuse kujutamise viisi. Neid oli kaks: traagiline ja koomiline. Mõlema algus oli seotud rituaalidega, mis ajapikku muutusid vaatemängulisemaks ning meelelahutuslikumaks. o Rahvaste kommetes on ikka olnud tähtsal kohal jäljendavad, miimilist laadi mängud, kuna tegevuse imiteerimine pidi kaasa aitama selle õnnestumisele. Taoliste mängude iseloomulikuks jooneks oli maskeerimine, jumala või looma maski kandmine, sest maski
Kitzbergi esimesed näidendid said ainet maaelust ja olid enamasti vähenõudlikud naljamängud. Sellele osutavad ka nende pealkirjad ja teemad: karskussisuline "Punga-Mart ja Uba-Kaarel" (1894), kaasavara ihkavate meeste halenaljakas kosjaskäigu kirjeldus "Kosjasõit" (algvariant 1890. aastail), varasema jutu dramatiseering "Rätsep Õhk" (1903). Kitzbergi peateosed on draamad "Tuulte pöörises" (1906) ja "Kauka jumal" (1915) ning tragöödia "Libahunt" (1912). "Libahundi" aluseks võttis autor oma varem ilmunud jutustuse. Teos käsitleb mineviku uskumuste ja kommete maailma ning sellega seoses erandliku inimese probleemi. Kirjanik uurib, miks püütakse teistest andekamaid või millegi poolest erinevaid inimesi sageli maha suruda või ühiskonnast välja tõrjuda. "Libahunt" põhineb armastuskolmnurgal. Marguse armastuse nimel võitlevad teoses kaks neidu: Tiina ja Mari.
Romaan, 2.1. Seiklus-, 2.1.1. rüütli-, 2.1.2. kelmi-, 2.1.3.kriminaal-; 2.2. Ajalooline-, 2.3. Perekonna-, 2.4. Psühholoogiline-, 2.5.Arengu- (kujunemis-), 2.6. Ulme-, 2.7. jne, 3. Novell, 4. Jutt, 5. veste, 6.miniatuur, 7. skits, 8. humoresk, 9. jutustus, 10. valm, 11. rahvajutt 11.1.muinasjutt, 11.2. muistend. · Lüürika. 1. rahvalaul, 2. hümn, 3. eleegia, 4. satiir, 5. epigramm, 6. epitaaf, 7.läkitus, 8. pastoraal. · Dramaatika. 1. tragöödia, 2. komöödia, 3. tragikomöödia, 4. farss, 5. vodevill, 6. draama 6 Eepika omadused: laiaulatuslikkus, kangelaslikkus, sündmusrohkus, objektivism. Isiksust kujutatakse tavaliselt väljaspool olevat maailma. Isegi siis, kui on olemas jutustaja, on eepiline maailm alati laiem, suurem, mitmekülgsem sellest subjektiivsest jutustaja vaatepunktist
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
