I maailmasõda (0)

I maailmasõda
Sõja põhjused: suurriikide blokkide teke (kolmikliidu, Antanti moodustamine), soov vallutada uusi asumaid-laiendada mõjupiirkonda, võitlus turgude ja maavarade pärast, puudusid rahvusvahelisi kriise reguleerivad organisatsioonid , sõjatehnika kiire areng, alahinnati ohtu (puudusid ettevalmistused üleilmseks sõjaks)
Sõja ajend : Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinandi atentaat Sarajevos serblaste poolt
Kolmikliit: Saksamaa, Austria-Ungari, Itaalia
Antant: Venemaa, Prantsusmaa, Inglismaa
Läänerinne:
Saksamaa Prantsusmaa, Suurbritannia
Idarinne :
Saksamaa Venemaa
Balkani rinne
Austria-Ungari Venemaa
Sõja tagajärjed:
POS

Suurte impeeriumide lagunemine (Saksamaa, Venemaa, Austria-Ungari), uute riikide teke (nt Eesti, Läti, Leedu, Soome, Poola, Austria, Ungari, Tšehhi)

Rahvasteliidu moodustamine (ÜRO eelkäija)

Teaduse ja tehnika areng

USA tõusmine maailma esiriigiks
NEG

10 miljonit hukkunut „kadunud sugupõlv“

Terve põlvkond vaimselt traumeeritud inimesi

Demokraatiakriis, inimeste eraellu tungimine

Majanduse allakäik

Saksamaale rängad kohustused

Äärmuslike liikumiste tugevnemine
Pariisi rahukonverents 18.jaanuar 1919 – 21.jaanuar 1920
See töötas natuke enam kui poolteist aastat ning selle istungeid peeti  Versailles ' lossis, seepärast nimetatakse Pariisi rahukonverentsi vahel ka Versailles' rahukonverentsiks.
Osalesid 27 Saksamaa ja tema liitlastega sõdinud ja diplomaatilised suhted katkestanud riiki. Saksamaad ja tema liitlasi konverentsile ei kutsutud. . Konverentsist jäi eemale ka Nõukogude Venemaa, mille enamlikku valitsust Antanti riigid ei tunnustanud. Olulisemad küsimused otsustati Suurbritannia, Prantsusmaa ja USA juhtide (David Lloyd George, Georges Clemenceau, Woodrow Wilson) salanõupidamistel, kus püüti siluda ka võitjariikide erimeelsusi. Prantsusmaa eesmärgiks oli hegemoonia saavutamine Mandri-Euroopas. Sel eesmärgil püüdsid Prantsusmaa liidrid Saksamaad kui potensiaalset rivaali võimalikult nõrgestada. Suurbritannia soovis Saksa asumaid ning ülemvõimu Lähis-Idas, et kindlustada veelgi Suessi kanali ümbrust ning omada kontrolli Lähis-Ida naftamaardlate üle. USA, kel puudusid elulised huvid Euroopas, püüdis kaitsta Saksamaa huve. Lisaks sellele soovis USA president W. Wilson asutada Rahvasteliitu, rahvusvahelist   organisatsiooni, mille eesmärgiks saaks sõja ärahoidmine tulevikus. Rahvasteliidu temaatika muutuski Suurbritanniale ja Prantsusmaale oluliseks kauplemise objektiks . Rahvasteliidu asutamisega nõustumise eest saavutasid nad Wilsonilt olulisi järelandmisi Saksamaa ja teiste kaotajariikidega sõlmitavate rahulepingute tingimuste osas nii, et need olid lõpuks kaotajate suhtes äärmiselt ebaõiglased ning ülekohtused.
Balti riikide delegatsioonid osalesid Pariisi rahukonverentsil mitteametlikult, püüdes savutada enda de jure tunnustamist. Juriidilist tünnustust küll ei saavutatud, kuid de facto tunnustus siiski saadi.
Versailles’i rahuleping
Sõlmiti 28. juunil 1919 liitlasriikide ja Saksamaa vahel Prantsusmaal Pariisis Versailles' lossi peeglisaalis.
Elsassi ja Lotring Prantsusmaale, mõned alad Belgiale, Taanile ning uutele riikidele. Saksamaa territoorium vähenes 1/8 võrra.
Saksamaa pidi vähendama sõjaväge 100 000 meheni, kaotati sõjaväekohustus, ei tohtinud omada suuri sõjalaevu, allveelaevu, lahingulennukeid, tanke ega raskeid kahureid.
Saksamaa kuulutati sõjasüüdlaseks ja pidi teistele riikidele maksma sõjakahjude eest.
Rahvasteliit  oli aastatel 1919–1946 eksisteerinud valitsustevaheline rahvusvaheline organisatsioon , mis loodi Esimese maailmasõja lõpetanud Pariisi rahukonverentsi tulemusel. See oli esimene ülemaailmne organisatsioon, mille põhiülesanne oli tagada maailmarahu. Organisatsiooni ei kuulunud USA, mistõttu kukkus Rahvasteliit läbi. Rahvasteliit eksisteeris 27 aastat. Teise maailmasõja järel (1946. aastal) moodustati selle asemele Ühinenud Rahvaste Organisatsioon, mis võttis üle mitmed Rahvasteliidu loodud komiteed ja allorganisatsioonid.