Koibik (0)

Koibik
Phalangium opilio
Süstemaatiline kuuluvus
Riik: Loomad (Animalia)
Hõimkond: Lülijalgsed (Arthropoda)
Klass: Ämblikulaadsed (Arachnida)
Selts: Koibikulised (Opiliones)
Sugukond: (Phalangiidae)
Perekond: (Phalangium)
Liik: (Phalangium opilio)
Välimuse kirjeldus
Pruunikas ovaalne  kere , isasel 4­5 mm, emasel ­9 mm pikk
8 pikka jalga on lülistunud, isasel  pikemad  kui emasel
Tagakeha on lühike ning kinnitub pearindmikule laia alusega
Pearindmikule kinnituvad lõugtundlad ja lõugkobijad
Siseehitus
Kehakatted­ Väga tugevad, rüütaolised.  Pearindmik  on kaetud 
kilbiga.
Tugisüsteem­ Kitiinainest välisskelett
Vereringesüsteem­ Avatud  vereringe , pikk torukujuline süda
Hingamiselundkond­ Hingavad hästi arenenud trahheede abi
Närvisüsteem­ Põhiosa paikneb pearindmikus, pikka närviketti 
pole
Meeleelundid ­ Hästi on arenenud 
kompimismeel( jalgadega ,lõugkobijatega) Nägemine on nõrgalt 
areneud(2 kesksilma)
Seedeelundkond ­ Toidu närimine toimub lõugkobijate ja 
eesjalgade mälumisjätkete abil
Erituselundkond­ Vinanääre pearindmikul
Sigimiselundkond ­ Neil esineb kopulatsioon, isasel sugti, emasel 
muneti
Käitumine
Toidu otsimine­ Omnivoor, saaki püüavad varitsemise meetodil
Sigimiskäitumine­ Esineb võitlus  isaste  vahel, puudub 
pulmatants. Kuni 600 muna munetakse pinnasesse. Munast 
kooruvad valmikud on moondeta. Üheaastane elutsükkel.
Kaitsemehhanismid ­ Vaenlasteks on  linnud , konnad,  imetajad , 
putukad. Kaitse maskeeringuga,  surnut  teesklemine, jäsemete 
hülgamine
Eluviis­ Kõige aktiivsem hämarikus ja öö esimesel poolel
Levik ja elupaik
Elab niitudel, metsas,  elamute  läheduses, seintel, plankudel
Laialt levinud nii  euraasias  kui ka põhja­ameerikas
Osa looduses ja inimese elus
Tema liikumisviis on võetud kasutusele planeetide pinna 
uurimisel
 On uuritud tema kasutamist ka kahjurite tõrjeks 
põllumajanduses.
Nad toituvad Eestis peamiselt putukatest, seega on nad 
kooslustes olulised putukate arvukuse reguleerijad. Omakorda 
on koibikud toiduks konnadele, roomajatele.
Huvitavad faktid
Oma  olemuselt  meenutavad nad rohkem putukaid kui 
ämblikulaadseid. Neil on tugev kompaktne keha, trahheeline 
hingamine , kopulatsioon, laialdane toiduvalik ja toidu mälumine
Vanasti nimetati neid pikkjalalisteks või ebaämblikulisteks
Liikudes painutab jalgu lihase abil, kuid sirutab jalga täitva 
hemolümfi rõhu abil. Selles liikumises on seotud lihas­
mehaaniline printsiip kombineeritud hüdraulilisega
Kasutatud kirjandus
Loomade elu 3.köide  Selgrootud  III (1984) Tallinn: Valgus
Vikipeedia (2012) s.v. Kasutaja:KTomasson/Koibikulised. Loetud: 
http://et.wikipedia.org/wiki/Kasutaja:KTomasson/Koibikulised#Ala
mseltsid
5 küsimust
Nimeta erinevusi ämblikute ja ämblikulaadsete vahel
Kui palju mune võib muneda koibik?
Mitu jalga koibikul on?
Kirjelda koibiku välimust
Kuidas saab koibik liikuda?

Document Outline

• Slide 1
• Süstemaatiline kuuluvus
• Välimuse kirjeldus
• Siseehitus
• Slide 5
• Käitumine
• Levik ja elupaik
• Osa looduses ja inimese elus
• Huvitavad faktid
• Kasutatud kirjandus
• 5 küsimust