16. ,,Näo" üldmääratlus (Goffman). Positiivse ja negatiivse ,,näo" määratlused (Brown ja Levinson) a. Nägu: Enesest lugupidamine KOOS selle tunnustamisega teiste poolt. i. Negatiivne nägu - soov olla vaba kohustustest ja tegutseda oma äranägemise järgi. ii. Positiivne nägu - soov olla hinnatud ja kuuluda gruppi. 17. Nimetage positiivse viisakuse strateegiaid (ka mitteverbaalsel tasandil) a. Verbaalsel tasandil: · Tu ("sina") · Eesnimeline, diminutiivne pöördumine · Naljad · Släng jm sisegrupi tähistajad (faatiline kõne) · Komplimendid · Optimism b. Mitteverbaalsel tasandil: · Avatud keha · Ruumiline lähedus · Naeratus · Jutukus
mittejärgimist? 2)Kuidas seletada (peaaegu) universaalseid korrapärasusi erinevates keeltes? 13. ,,Näo" üldmääratlus (Goffman). Positiivse ja negatiivse ,,näo" määratlused (Brown ja Levinson) Nägu: Enesest lugupidamine KOOS selle tunnustamisega teiste poolt. 1)Negatiivne nägu - soov olla vaba kohustustest ja tegutseda oma äranägemise järgi. 2)Positiivne nägu - soov olla hinnatud ja kuuluda gruppi. 14. Nimetage positiivse viisakuse strateegiaid (ka mitteverbaalsel tasandil) Verbaalsel tasandil: 1)Tu ("sina") 2)Eesnimeline, diminutiivne pöördumine 3)Naljad 4)Släng jm sisegrupi tähistajad (faatiline kõne) 5)Komplimendid 6)Optimism Mitteverbaalsel tasandil: 1)Avatud keha 2)Ruumiline lähedus 3)Naeratus 4)Jutukus 5)Silmside 6)Avatud zestikuleerimine 15. Nimetage negatiivse viisakuse strateegiaid (ka mitteverbaaslsel tasandil) Verbaalsel tasandil:1)Vous ("teie") ?? 2)konventsionaalne kaudsus/indirektsus 3)Põiklusväljendid(Mulle
ee/pereteraapia.html 2. KUNST PERETERAAPIAS 2.1 Kunst pereteraapias Kunst peretereaapias on metafoorse tähendusega - kunstilise väljenduse kaudu on perekonnal võimalus väljendada perekonna tervet funktsioneerimist segavaid probleeme vähem ähvardavamal ja vahetumal moel kui seda on sõnad ja käitumine üksteise suhtes. Visuaalkunstiteraapia on psühhoteraapia meetod, kus inimesed kasutavad visuaalseid kunstimaterjale, et avastada/uurida oma "sisemaailma" mitteverbaalsel ning verbaalsel moel. Kunstiliste kujundite loomine on turvaline, loomulik viis kommunikeerida tundeid ja kogemusi. http://www.perenou.ee/html/pereteraapia.html 2. Pereteraapia visuaalkunstipõhiseid tehnikaid (joonistamine, maalimine, skulptuur, kollaaz) kasutades annab võimaluse: - uurida perekonna struktuuri (hierarhia, alliansid, mis mõjutavad perekonna funtsioneerimist); - uurida rolle ja kommunikatsioomimustreid;
Diskreetne matemaatika ei tegele pideva matemaatika valdkondadega, ehk nendega, kus tegeletakse pidevate funktsioonidega. Näiteks matemaatiline analüüs, integraal- ja differentsiaalaarvutused. Milliste arvudega diskreetne matemaatika ei tegele? Diskreetne matemaatika ei tegele reaalarvudega. Mis on verbaalne esitus? Mistahes info esitamine lingvistilise keele abil, nii suulisel kui kirjalikul kujul. Näiteks ajaloo ja filosoofia puhul on tegemsit aladega, kus kogu info on verbaalsel kujul. Mis on formaalne esitus? Mistahes info esitamine, reeglina kirjalik info,ilma lingvistilise keele abita, ehk esitus kokkulepitud sümbolite abil. Näiteks matemaatika, füüsika, keemia, kus infot esitakse nii formaalselt kui verbaalselt. Milline omadus peab olema formaalsetel esitlustel? Mistahes formaalne esitus peab olema üheselt tõlgendatav. Mis on lausearvutus? Lausearvutus on loogilise mõtlemise matemaatiline mudel. Milline lause on lausearvutus lause?
kahjustamisele. Agressiivsus võib avalduda väga erineval moel. On olemas impulsiivne agressiivsus, s.t. vihast, ärritusest või hirmust tingitud kontrollimatu, hoolimatu vägivallahoog. Inimese vererõhk on kõrge ja süda töötab harilikust kiiremini. Teine agresiivsuse vorm on tahteline, etteplaneeritud mingile kindlale eesmärgile suunatud tegevus, millest kõik inimesed alati aru ei saa. Tüdrukute agressiivsus avaldub tavaliselt varjatud, verbaalsel ja kaudsel kujul (kuulujuttude levitamine, kaaslaste vastu üöles ässitamine). Mis kutsub agressiivsuse esile? Juba ammustest aegadest peale on suured mõtlejad murdnud pead küsimuse kallal, millest võib olla tingitud agressiivsus. Tänapäeval eristatakse psühholoogilise või sotsioloogilise orientatsiooniga teooriais ning bioloogilise suunitlusega teooriaid. Instinktiteooria
· oluliste teistega lävimise koht · iseseisvalt tööl toime tulemiseks ettevalmistamise koht ,"stardiplats" · sotsiaalse kontrolli koht (klassiväline tegevus) Massiteabevahendid (on vahendatud teiste agentide poolt) · avardavad silmaringi · kujundavad eeskujusid (referentgruppe) Kaks seisukohta massimeedia kohta: · maandab pingeid · levitab agressiivsust Sotsialiseerumise mehhanismid: · Õppimine -sotsiaalse kogemuse ülevõtmine verbaalsel teel ja selleks ettevalmistatud kujul · Praktika eesmärgistatud tegevus tegelikkuse muutmisel Isiksus kui sotsialiseerumise resultaat Sotsiaalsed rollid Sotsiaalne roll ootused, mida ühiskond kirjutab ette teatud staatusega inimesele. Sotsiaalne roll on määratletav sotsiaalsete vajadustega ja piiritletud sotsiaalse grupiga, milles teda täidetakse. (Mida inimene teeb) Isiksus on sotsioloogia mõistes kõigi rollide summa, mida ta täidab.
näiteks kooli lõpetamiseks või siis elatise teenimiseks. Suhtlusoskusest sõltub ka inimeste isiklik õnn. Kui osatakse hästi suhelda, võidetakse eluks ajaks sõpru. (McKay, M., Davis, M., Fanning, P. 2000. Lk 9). Suhtlemisoskused on väga tähtsad klientide teenindamisel. Nii välis- kui ka siseklientide hästi teenindamisel, kuna sellest oleneb kui hästi ettevõtte töötaja ise teisi teenindab. 3.1. Verbaalne suhtlemine Verbaalsel suhtlemisel on tähtsad kontakti loomine kliendiga, vestluse arendamine, informatsiooni andmine, küsimustele vastamine ja õigete küsimuste esitamine, pauside pidamine, kliendi ehk suhtluspartneri kuulamine, soovitused, asjakohased vahepalad (ehk nn small talk) ja tähelepanuavaldused kui ka kontakti lõpetamine. Need kõik on väga tähtsad suhtlusvahendid heas klienditeenindamises. Teenindajal tuleb luua kontakt
tuluallikaid. Teenuste kvaliteet on nende arendamisel määrava tähtsusega. Uurimisülesanded, millele vastust otsitakse, on järgmised: selgitada välja teenuse ja kvaliteedi mõisted vaadelda kvaliteedijuhtimise võimalusi koostada konkreetsele teenusele tegevuskava Uurimisülesannete lahendamiseks tuleb tutvuda erinevate käsitlustega kvaliteedijuhtimisest. Töös kasutatakse peamiselt kirjeldamist, mis esineb verbaalsel kujul. Kirjandust on teenuste kvaliteedi ning nende juhtimise teemal piisavalt nii raamatutes, kogumikes kui ka Internetis. 1 1.TEENUS Teenus on immateriaalne kaup, mille abil rahuldatakse inimeste vajadusi. Philip Kotleri definitsiooni järgi on teenus tegevus või eelis, mida üks osapool võib teisele pakkuda.
· selgitada välja probleemid Eesti teeninduskultuuris; · analüüsida erinevate Eesti teeninduskultuuris esinevate probleemide põhjuste üle; · tuua välja Eesti teeninduse tugevused ja nõrkused; · analüüsida teenindust nüüdsel ja varasemal ajal; · arutleda võimalike suundumuste üle teenindusvaldkonnas. Uurimisülesannete lahendamiseks tuleb tutvuda erinevate artiklitega, mis puudutavad Eesti teeninduskultuuri. Töös kasutatakse kirjeldamist, mis esineb verbaalsel kujul. Materjali otsitakse internetist ja seal olevatest andmebaasidest. Vanim kasutatud allikas pärineb aastast 2009 ja uusimad aastast 2011. Töö koosneb kolmest osast. Esimeses osas on omakorda kolm alapeatükki, kus kirjeldatakse Eesti teeniduskultuuris esinevaid probleeme, nende põhjuseid ning ka teeninduse tugevusi ja nõrkusi. Töö teine osa koosneb kahest alapeatükist ning kirjeldab lühidalt teenindust nõukogude ajal ja ka tänapäeval. Kolmas osa koosneb samuti kahest
Autism Autism (Autismus ld. k.; Autism ingl. k.) ehk endassesulgumus tuleneb kreekakeelsest sõnast autos, mis tähendab sõna ,,ise" ehk siis isoleeritult omamaailmas elavat isikut. Autism on väga suure varieeruvusega ajuarenguhäire, mis avaldub imikuea või varajase lapsepõlve jooksul ja tavaliselt järgneb muutumatus ilma muutusteta. Autismile pealmised iseloomulikud tunnused on eelkõige häiritud sotsiaalse suhtlemine, raskused verbaalsel suhtlemisel, piiratud huvid, korduv käitumine ja tavalisest erinevat maailmatunnetust. Autism on enamasti eluaegne psüühiline häire ja vaid harvadel juhtudel on autismile omased jooned taandunud 1 täiskasvanueas. Esimesed tunnused on märgatavad juba kahel esimesel eluaastal, kuid käitumise iseärasused ei pruugi olla märgatavad enne 36. Söömis- ja unehäired on samuti tavalised, aga mitte autismi põhiolemuseks. Autismi esinemissagedus on 34 last 10 000 kohta
mis kunsti terapeutilise kogemise puhul pole vajalik. Kunstiteraapiad ja teised teraapiad 1) Psühhoteraapia ja nõustamine. Psühhoteraapiaid ja kunstiteraapiat seovad psühhoanalüütiline mõtlemine ja humanistlik teraapia ning nende praktikates leidub suuri sarnasusi. Humanistlik psühhoteraapia hindab samuti kõrgelt loovust ja eneseväljendust, kuid suurem rõhk on siiski verbaalsel tööl, isegi kui kunst on seanssi kaastatud, siis on see pigem teisene vahend. Üldistatult öeldes eelistab psühhoteraapia rääkimist tegemisele. Ometigi on need kaks ala tihedalt seotud ja paljud kunstiterapeudid omandavadki varem või hiljem psühhoteraapia kvalifikatsiooni või vastupidi. 2) Kehateraapiad. Selle nimetuse alla kuulub suur hulk humanistlikke teraapiad, mis on seotud otseselt kehaga, nt bioenergeetikaga tegelevad praktikad, autogeenne treening,
suurendamise kaudu tema valmisoleku kujundamine oma probleemide lahendamiseks ja keskkonna nõudmiste ning võimalustega kohanemisvõime parandamiseks. Nõustamise abil inimene üritab teha valikuid ja parandada oma igapäevase elu kvaliteeti 1. Nõustamissuhe Igasuguse nõustamise lähtepositsiooniks on usaldus abistaja vastu. Usalduse põhikriteeriumiks on suhtlemine võrdväärsel tasandil ja partnerite veendumus, et teine pool teda ei kahjusta. Võrdväärne suhtlemine, mis väljendub nii verbaalsel kui mitteverbaalsel tasandil, on olukord, kus nõustatav (edaspidi klient) tunneb ennast nõustajaga psühholoogiliselt võrdsena ja see soodustab usaldustunde loomist. Olukord, kus nõustaja asetab kliendi madalamale positsioonile (nt käitub ülihoolitsevalt või võtab ülemusliku eksperdirolli), viib kliendi madala eneseväärikuse tunnetamiseni ning suurendab sõltuvust ja see võib takistada usalduse loomist. Kui nõustaja saavutab kliendiga hea
turismitrendidest. Uurimisülesanded, millele vastust otsitakse, on järgmised: · anda ülevaade turismi üldisest liigitusest; · analüüsida erinevaid turismivorme; · leida erinevusi turismifaaside vahel; · selgitada välja praeguse aja turismitrendid; · prognoosida lähituleviku turismitrende. Uurimisülesannete lahendamiseks tuleb tutvuda erinevate allikatega turismivaldkonnast. Töös kasutatakse peamiselt kirjeldamist, mis esineb verbaalsel kujul. Materjali otsitakse raamatutest, kogumikest, ajakirjadest, ajalehtedest, õigusaktidest ja ka internetist. Vanim kasutatud allikas pärineb aastast 1998 ja uusimad pärinevad aastast 2013. Töö koosneb kahest osast, mis mõlemad omakorda jaotatakse kolmeks alapeatükiks. Esimeses osas kirjeldatakse turismi erinevaid liike ja vorme ning kirjeldatakse ka nisiturismi . Töö teine osa keskendub turismi ajaloole ja erinevatele turismitrendidele praegusel ajal ja ka tulevikus. 3 1
2. MÜÜGIPROTSESSI ETAPID Klientide otsimine Vajaduste väljaselgitamine Aktiivne müük Vastuväidete ületamine Müügi lõpetamine Taasmügi saavutamine 3. KUS TOIMUB MÜÜK Müük toimub kliendi peas 4. MÜÜGIMEHE/MÜÜGIKORRALDAJA PÕHILINE VAHEND suhtlus 5. SUHTLEMISPROTSESSI ETAPID Suhtlemispartneri tajumine Informatsiooni edastamine ja vastuvõtmine Suhtlemispartneri mõjutamine 6. INFORMATSIOONI EDASIANDMINE VERBAALSEL JA MITTEVERBAALSEL SUHTLEMISEL Verbaalne: loomulikus keeles, milles jälgitakse kõne kiirust, rütmi, pause ning nende asukohta kõnes. Kõne sisust arusaamine ja tõlgendamine sõltub väga palju sellest, kuidas me kõneleme, kui kiiresti ja millise hääletooniga, mida rõhutame pausidega jne. Paralingvistilised vahendid on mitmesugused häälitsused nagu naer, intonatsioon, nutt. Rääkimise puhul on soovitav kasutada grammatilist kõnet st
· anda ülevaade säästvast turismist; · selgitada välja keskkonnasäästlikkuse olemus hotellimajanduses; · leida seoseid kuidas hoida hotellimajanduses kuludelt kokku; · analüüsida keskkonna sõbralikku majandamist. Uurimisülesannete lahendamiseks tuleb tutvuda erinevate keskkonnasäästlikkuse arendamise aspektidega ning kirjeldada nende olemasolu ja kasutusviise hotellimajanduses. Töös kasutatakse peamiselt kirjeldamist, mis esineb verbaalsel kujul. Materjali otsitakse keskkonnasäästlikkuse arendamise kohta peamiselt internetist ning samuti kasutatakse ka teadusandmebaasi. Töö koosneb kahest osast, mis omakorda jaotatakse kaheks alapunktiks. Esimeses osas kirjutatakse säästvast turismist ja kuidas hoida kulusid kokku. Töö teine osa keskendub peamiselt keskkonnasõbralikele kvaliteedimärgistele. 3 1. KESKKONNASÄÄSTLIKKUS HOTELLIMAJANDUSES 1.1. Säästev turism
· anda ülevaade terviseökonoomika üldisest olemusest; 2 · analüüsida majandusteaduse rolli tervishoiu käsitlemisel; · anda ülevaade tervishoiu rahastamise viisidest ja riigi osalusest; · uurida tervishoiu turgu ning tervishoiu korraldust Eestis. Uurimisülesannete lahendamiseks kogutakse materjali antud valdkonda puudutavatest materjalidest interneti, erialakirjanduse ja teaduslike tekstide vahendusel. Töös kasutatakse peamiselt kirjeldamist, mis esineb verbaalsel kujul. Töö koosneb kahest osast. Esimeses osas selgitatakse terviseökonoomika üldiseloomu ja struktuuri, antakse ülevaade majandusteaduse osakaalust antud valdkonnas . Töö teine osa selgitab tervishoiu korraldust Eestis tuues välja riigi rolli tervishoiuturul ja uurimise all on tervishoiu kulutuste moodustumine. 1. TERVISEÖKONOOMIKA ÜLDISELOOMUSTUS 1.1. Terviseökonoomika teke, olemus ja struktuur Terviseökonoomika sai alguse 1960
· anda ülevaade terviseökonoomika üldisest olemusest; 2 · analüüsida majandusteaduse rolli tervishoiu käsitlemisel; · anda ülevaade tervishoiu rahastamise viisidest ja riigi osalusest; · uurida tervishoiu turgu ning tervishoiu korraldust Eestis. Uurimisülesannete lahendamiseks kogutakse materjali antud valdkonda puudutavatest materjalidest interneti, erialakirjanduse ja teaduslike tekstide vahendusel. Töös kasutatakse peamiselt kirjeldamist, mis esineb verbaalsel kujul. Töö koosneb kahest osast. Esimeses osas selgitatakse terviseökonoomika üldiseloomu ja struktuuri, antakse ülevaade majandusteaduse osakaalust antud valdkonnas . Töö teine osa selgitab tervishoiu korraldust Eestis tuues välja riigi rolli tervishoiuturul ja uurimise all on tervishoiu kulutuste moodustumine. 1. TERVISEÖKONOOMIKA ÜLDISELOOMUSTUS 1.1. Terviseökonoomika teke, olemus ja struktuur Terviseökonoomika sai alguse 1960
ja kuidas seda kujundada. Uurimisülesanded: selgitada välja mis on esmamulje, kehakeel ja positiivne imago tähtsus tänapäeva ühiskonnas; teada anda kuidas tekivad esmamulje, kehakeel ja positiivne imago; anda ülevaade esmamuljest, kehakeelest ja positiivsest imagost. Uurimisülesannete lahendamiseks tutvuvad referaadi autorid erinevate kirjalike materjalidega, milles käsitletakse antud referaadi teemat. Töös kasutatakse peamiselt kirjaldamist, mis esineb verbaalsel kujul. Materjali otsitakse kirjalikest allikatest. Töö koosneb kolmest osast, mis omakorda on jaotatud alapunktideks. Esimeses osas on juttu esmamuljest, selle tekkimisest ja kuidas luua head esmamuljet. Töö teine osa keskendub kehakeelele, kuidas see mängib rolli teistega suhtlemises ja mida see ütleb teistele inimestele.Töö kolmas osa koosneb imagost ja räägib kuidas see on seotud kahe eelnevad osaga.Samuti räägib see sellest kuidas luua imagot ja brändi.
Selle vastandiks on tahteline agressiivsus, etteplaneeritud, mingile kindlale eesmärgile suunatud tegevus, millest alati ei pruugi arugi sada, et tegemist on agressiivsusega. Tahteline agressiivsus on tihtipeale seotud kuritegeliku käitumisega. Avalikku, kehalist ja otseselt väljapoole suunatud agressioonivorme, mida võib nimetada ka vägivallaks, esineb peamiselt poistel. Tüdrukute agressiivsus avaldub tavaliselt varjatud, verbaalsel ja kaudsel kujul ( kuulujuttude levitamine, kaaslaste vastu üles ässitamine ). Ka iseenda vastu suunatud agressioonivormid, näiteks toitumisprobleemid, endale vigastuste tekitamine jne. on peamiselt tüdrukute probleemid. Silmapaistvalt agressiivse ja kriminaalse taustaga lapsed käituvad selliselt ka täiskasvanuna. Seega on enamik kriminaalsete täiskasvanute käitumishälbeid saanud alguse lapsepõlvest, puberteediikka jõudmisel.
tuntavam kui teiste heliloojate loomingus. Berio ei püüa traditsioone lammutada ega alustada otsast peale. Berio enamik heliteoseid lähtub strukuralistlikust konseptsioonist (helimärkide keel). Strukturalism on humanitaarteaduste suund, mis käsitleb objekti kui elementide hulka ning uurib elementide vahelise olemuslikke seoseid. Berio konseptsioonil on kokkupuutepunkte ka muusikalise semiootikaga. Berio avardas muusikalist keelt kolmel tasandil: 1)verbaalsel tasandil (tekstiga vokaalteosed); 2)mitteverbaalse kommunikatsiooni tähenduses (tekstita); 3)lavakeele sissetoomisega muusikasse (lavastatud heliteosed), nt. ,,Opus Number Zoo" (1952)esinejad loomakostüümides ja maskides. Loomeprintsiipi nimetatakse teaduse vooluks ehk sisemonoloogi kui kirjandusliku tehnika lõi Joyce, kelle tekste Berio kasutastuntuim elektrooniline lindimuusika ,,Thema (Ommagio a Joyce)" (1958). Vokaalmuusika
õpilastele sõna "sonaat" tähendust. Sonaat on mitmest osast koosnev heliteos, mis on kirjutatud ühele või mitmele (instrumendile) muusikariistale. Seega, demonstreerimine (ühtlasi ka deskripteerimine) ei ole ainult defineerimist asendava mõiste tähenduse edastamise viis, vaid ka mõiste defineerimisele lisanduv täpsustav-täiendav võte mõiste sisu selgitamiseks. Kirjeldus on mõiste sisu edastamine vabas vormis verbaalsel viisil. Kirjelduses võivad sisalduda ka kõik teised verbaalse deskripteerimise viisid. 5 Ilmar Lilleorg Loogika vihik 2005 (iseloomustus, võrdlus). Kirjeldus võib olla üldsõnaline või detailidesse süüviv.
nägemisprotsess) ja muundamised. Kontekst mõjutab teate loomist ja interpretatsiooni (ka usutavust, näide tervitusega) Signaal: Märk, mis mehhaaniliselt (loomulikult) või kokkuleppeliselt (kunstlikult) vallandab vastuvõtjapoolse reaktsiooni ("Mine!", stardipüstol). Vastuvõtja võib olla kas masin või organism. Tuleb eristada füüsilist e tehnoloogilist signaali mõistet humanitaar- ja sotsiaalteadustes ülekaalus olevast puhtsemiootilisest kontseptsioonist. Verbaalsel käsul on väga tõenäoliselt nii sümboli kui signaali aspekt ning kõnealune märk kõigub kahe pooluse vahel vastavalt selle üleandmise kontekstile. 6)Kommunikatsioonimudel- (7.loeng slaidid 6-12) 7)Keel ja kõne (Saussure) - Keel -- tinglikkus, kõige levinum ja kõige keerulisem semioloogiline süsteem. Vorm, mitte substants, seetõttu ei ole seotud märgi helilise olemusega. Ei ole loodud mõistete väljendamiseks. Kõne -- realisatsioon. Individuaalne, psühhofüüsiline, vaba.
žanrisuhteid, üldprobleeme“ (Tartu, 1997) 38. Arutle [P. Voolaiu artikli põhjal] kommunikatiivse ja mittekommunikatiivse grafiti erisuste üle. Ka grafitit kui kirjalikku kultuuriilmingut saab käsitleda rahvaluule olulisemate omaduste alusel – folkloor püsib ja levib kommunikatsiooniprotsessis, olles ühtlasi ise sotsiokultuuriline protsess, millele on omane pidev muutumine. Kindlasti kuulub grafiti nende nähtuste valdkonda, kus “verbaalsel keelel ja piltkujunditel pole praktilises kommunikatiivses rakenduses tihti selget ega üheselt määratletavat vahet, vaid need vallutavad teineteise territooriume ning on optimaalses funktsioneerimises sageli vastastikku sõltuvad”, grafiti võib sageli olla pilttekst, mis realiseerub pildi ja sõnateksti kooseksistentsis, kus kumbki on teisest tähendust kaotamata lahutamatu, kuigi formaalselt eristatav. Rõhutades grafiti territooriumiloomise ja piiristamise funktsioone, on Anti Randviir
kujutlusetasand, • loogilis-verbaalne tasand. Liigutuste ajastamist spordis on seni spordipsühholoogia kontekstis selgitatud kolme liiki tegevuste kaudu, mille järgi see tagatakse kas • a) liikuvast objektist saadava informatsiooni põhjal sensomotoorsel ja pertseptiivsel tasandil (näiteks palli lennu kiirus), • b) ettevalmistavate liigutuste alusel pertseptiivsel, kujutluse ja loogilis-verbaalsel tasandil, s.t lähtudes sooritusele eelnevatest ettevalmistavatest liigutustest (näiteks jalgade ja keha asend hoovõtul enne 11 m karistuslööki jalgpallis), või • c) toetudes seisukohtadele, mis saadakse varasematest kogemusest ja teadmistest ning teoreetilis-statistilisest analüüsist kujutluse ja loogilis-verbaalsel tasandil (näiteks vastase tegevuse „üleskirjutamine“ või spordiala teoreetiliste alustega tutvumine)
Mängu saadab naer, vaimustus, imestus ning sageli ka kõne. Niisuguste mänguliste toimingute foonil tekivad mängijatel tõelised mänguepisoodid, mida saadavad eredad emotsionaalsed väljendused ja kõne. Lapse emotsionaalse maailma rikastamisel on oluline koht mitmesugustel nukumängudel. Teistega koos mängides sõltub lapse käitumine mitmetest asjadest: · Kas laps suudab teist näha, kuulda, mõista ja vastata teise ettepanekutele · Kas laps suudab koos tegutseda nii verbaalsel kui ka mängulise tegevuse tasandil Kas laps on vaba emotsionaalse käitumise stereotüüpidest. Sotsiaalne kompetentsus- Lapse sotsiaalses arengus on olulised mitmesugused ühismängud, milles laps õpib teisi lapsi tundma, arvestama ja nendega suhtlema. Sotsiaalmäng nõuab teatud oskusi, milleks on kooperatsioon, valmisolek prosotsiaalseks käitumiseks, oskus arvestada kaasmängijaid jne. · Lasteasutuses sõltub mäng mitmetest tegutitest: õpetajate hoiakutest,
Tagasiside liigid (sisemised, välised, verbaalsed, mitteverbaalsed) 1) Sisemine tagasiside võetakse vastu proprioretseptoritega (keha saab teavet asukoha ja selle muutmise kohta lihaste, kõõluste, liigeste ja tasakaaluelundite kaudu). Õppija saab teabe liigutuse tunnetamise kaudu, õpetaja peab sellele tähelepanu juhtima. 2) Väline tagasiside saadakse välisfaktoritelt, kas vahetult sooritamise ajal või pärast sooritust. Info saadakse õetajalt/treenerilt, kes edastab selle kas verbaalsel või mitteverbaalsel kujul. Kaks tagasiside liiki võivad koos eksisteerida. 3) Mitteverbaalne tagasiside naeratus, käte plaksutamine, puudutus, patsutus, näoilme, pea raputus/noogutus. 4) Verbaalse tagasiside liigid : a) Üldine tagasiside enim levinud hea, hästi tehtud, on parem, tubli jne. Jääb õpilasele arusaamatuks, mida ta täpselt õigesti tegi. Mainitud väljendeid võiks kasutada tunni alguses positiivse õpikeskkonna loomiseks (just noorte puhul, kes
loogilisteks operatsioonideks. See teeb võimalikuks kirjeldamise tasemel kindlaks teha empiirilisi (kogemuslik, kogemusel põhinev), statistilisi sõltuvusi ehk seaduspärasusi (ka seadusi). Näiteid võib tuua nii matemaatikast (funktsionaalsed sõltuvused), füüsikast (Ohmi seadus), majandusest (tootmisfunktsioon, elastsuskoefitsiendid) kui ka igast teisest teaduse valdkonnast. Kirjeldamine võibesineda ka algebralisel (valemitena, aegridadena, indeksitena, koefitsientidena), verbaalsel (loomuliku sõnalise kirjeldusena rangete järelduseeskirjadeta) või siis graafilisel kujul (arvjoonistena). Iga uurija peamine töövahend on tema mõistus. Teaduslike tõdede leidmiseks peab oskama õigesti ja loogiliselt mõelda, peab nähtusi analüüsima ja sünteesima ja leidma seoseid nähtuste vahel ning üksiknähtuste erinevate külgede vahel. Tarvis on jõuda selgusele nähtuste olemuses ning nende arengu põhjustes. See aga pole teoreetiliste arutlusteta võimalik.
See, mida keskkond sunnib inimesi tegema, saab omale religioosse põhjenduse. · sotsiaalsed tingimused on tihti ühiskondades sarnased tihti eksisteerivad ühiskonnas erinevad klaasid, religioon on sageli pärismaailmale sarnane (kui pärismaailm on hierarhiline, siis on selline ka üleloomulik maailm) Viisid üleloomulikuga suhtlemiseks · loitsud ja palved ei eelda otsest kontakti üleloomulikuga; kontakti otsitakse verbaalsel teel. · keha ja mõistuse mõjutamine tuleb muuta oma tavapärast olekut, et saada kontakti üleloomulikuga (nt narkootiliste ainete tarbimine, füüsiliste tegevuste tegemine, nälgimine jms) · simulatsioon teatud asjade imiteerimine; imiteeritakse tavapäraseid tegevusi rituaali käigus, lootes, et siis toimub sama tegevus ka üleloomulikus ilmas · püha toidu söömine · ohverdamine Religioossed spetsialistid
verbaalsele teatele. ERINEVUSED VERBAALSE JA MITTEVERBAALSE SUHTLEMISE VAHEL: 1)vahetu ja kaudne 2)MV: enamik mittetahtlik V:tahtlik 3) MV tajutakse varem kui V 4)MV toimub pidevalt, V on selge algus ja lõpp 5)MV reguleeritav bio aluselt, V in poolt loodud reeglite alusel 6) MV mõjutab taju, interaktsiooni, kujunevad välja oskused. V mõjutab mõtlemistm teadmiste omandamist 7)MV mõistime baseerib partneri tajul, empaatial. V mõistmine baseerub verbaalsel kokkuleppel. LIIGID: 1) Ruumilised ja ajalised märgid : a)TERRITORIUM- primaarne ruum (kuhu paned oma asjad, kellel on suurem kõrgeim staatus), avalik ruum (kõigil on sissepääs avatud), sekundaarne ruum (on reelid, et pääseda nt kostüümipidu). b) DISTANTS suhete iseloom1)intiimne 0-45cm, 2) personaalne 45-120cm, 3) Sotsiaalne 120-360cm , 4) Avalik 360cm ja rohkem.
suunatud meetmed. Distsipliiniga toimetulekule suunatud tegevused on tõhusad. Moodustatakse koolis eriklassid (tootsiklassid). Kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste koolid: tegemist on korektsiooniasutustega. KARISTUS: eesmärk ,,sotsialiseerida". Eksisteerib: a) kaksikväärtuste süsteem; ühiskonnaväärtused ja subkultuuriväärtused. Seisneb selles, et prosotsiaalsete väärtuste kättesaadavus on piiratud ja peale sunnitud. Prosotsiaalseid norme pakutakse vaid verbaalsel tasandil. b) eksisteerib vastuolu deklareetitud väärtuste ja käitumisnormide vahel c) domineerivad võimusuhted d) valikuvõimalused on asendunud kohustustega e) aktsepteerimine on asendunud välise kontrolliga f) valikuvabaduse puudumine takistab isikliku vastuttustunde arengut g) väline kontroll asendab sisemist ja välistab sisemise kontrolli arengu. Kahjulik seal viibijatele ja nende vaimsele tervisele. Tagajärjeks on see, et ma ei tea - ma ei
Märk on nimetatud aspekti järgi, mis on ülekaalus. SIGNAAL Märk, mis mehhaaniliselt (loomulikult) või kokkuleppeliselt (kunstlikult) vallandab vastuvõtjapoolse reaktsiooni ("Mine!", stardipüstol). Vastuvõtja võib olla kas masin või organism. Tuleb eristada füüsilist e tehnoloogilist signaali mõistet humanitaar- ja sotsiaalteadustes ülekaalus olevast puhtsemiootilisest kontseptsioonist. Verbaalsel käsul on väga tõenäoliselt nii sümboli kui signaali aspekt ning kõnealune märk kõigub kahe pooluse vahel vastavalt selle üleandmise kontekstile. SÜMPTOM (semiootika kui üks kolmest kreeka meditsiini harust, sümptomid üks esimesi identifitseeritud märke) Sundiv, automaatne, mitte-meelevaldne märk, tähistaja on tähistatavaga seotud loomulikus seoses. Sündroom on reeglile alluv stabiilse märgitsetuga (denotatum) sümptomite konfiguratsioon.
Tavakoolile iseloomulik reeglite õppimine ja nende järgi tegutsemine annab vähe tulemusi. Üleminek teisele kooliastmele on seotud mitmete oluliste muutustega abiõppelaste psüühikas. Kõigepealt muutub mõneti täpsemaks ja mitmekesisemaks objektide kaemuslik analüüs. Seetõttu muutuvad täpsemaks kujutlused, õpilased suudavad luua elementaarseid fantaasiakujutlusi. Kujunemas on tahtlik meeldejätmine. Kõne areng võimaldab areneda verbaalsel mälul ja mõtlemisel, kuid keerulisema õppematerjali puhul ilmneb ikka situatiivsete seoste eelistatus. Äärmiselt oluline õppeprotsessi korraldamisel on lapse kõne funktsioonide areng. Teise kooliastme õpilane suudab juba verbaliseerida oma tegevust ja planeerida tuttavat tegevust. Uued õpitoimingud omandatakse siiski kergemini eeskuju alusel, mitte verbaalsete instruktsioonide järgi (eakohase arengu korral kujunevad
liiga hilja. 10 MIS ON AGRESSIIVSUS? 11 Tänapäeval käsutatakse MIS ON AGRESSIIVSUS? Tüdrukute agressiivsus avaldub tavaliselt varjatud, verbaalsel ja kaudsel kujul (kuulujuttude levitamine, kaaslaste vastu üles ässitamine). sõnu Ka iseenda vastu suunatud agressioo-nivormid, näiteks toitumisprobleemid, "agressiivsus " ja endale vigastuste tekitamine jne
Ülemine temporaalsagras ka...kombinatsioone. Inimese Amügdala krutib üles neg emotsioone ja siis FS suudabs eda ka vaigistada., ajus näha, et paremal poolkeral funkis paremini arenenud. See on põhjus, miks in parem Virgatsained – dopamiin (armastus, ). Serotoniin (õnnehormoon) Adrenaliin (ajukoort ajupoolkera on ruumislis.koordineeirmis juhtimisel parem. Vasak on parem just verbaalsel ja stimuleerib). Dorsolateraalne osa – seotud nii parietaalsagara tagusmie osaga kui ka lateraalsel asjal. Kui kahjustus on paremas kiirusagaras, siis kliiniline pilt on kehvem temporaalsagarga (ehk lühimälu, et kas seda saja tasub veel samamoodi kasuatda ehk TS (sümprmid on ulatuslikumad ja tõsisemad), puudjäägid on nägemishäiretes. In ei suuda annab vana asja kohta infot)
Kui kõneleja ja kuulaja oskavad sama keelt, kõneleja valib õiged keelen- did oma mõtte väljendamiseks ja ka kuulaja teab nende tähendust, siis kannavad need keelendid kõneleja mõtte kuulajani. Sellise fikseeritud koodi mudeli järgi on tähendus keelendite objektiivselt tuvastatav omadus, mille päritoluna enamasti nimetatakse kokkulepet. See mudel kirjeldab edukalt ära suurema osa suhtlusolukordi. Siiski leidub verbaalsel suhtlusel ka aspekte, mida keele kui fikseeritud koodiga seletada on üpris keeruline. Kui kood on fikseeritud, siis ei saa see näiteks kuidagi muutuda, aga keel ju muutub, nagu paljud ilmselt nõustuvad. Raske on kujutleda keele algset tekkimist selgesõnalise kokkuleppe teel, samuti ei suuda see mudel seletada keelealaseid eriarvamusi pädevate emakeelekõnelejate vahel ega neile lahendusi pakkuda. Olukorras, kus olemasolev teooria oma põhiosas sobib, kuid
annaabi.ee 
