*Tuli venekeelne haridus, seoses sellega igasugune haridustase langes, kuna rahvas ei saanud venekeelest aru seega oli neil raske õppida, kuid tublimad, kes õppisid vene keele ära said oma haridust jätkata Vene Ülikoolis. *Igasugune asjaaiamine käis vene keeles. *Hakkati levitama õigeusku, rajati õigeusu kirikuid. (ikkagi jäi domineerivaks usuks Eestlaste seas luterlus) *Isamaalisus ja selline seltsiliikumine läks üle rohkem meelelahutuslikeks. *Ado Grenztein- pooldas venestamist, sest Eesti on nii väike ja nagunii peab mõne suurrahva külge liituma. Hurt aga eristas venestamist ja slavisseerimist arvates, et tegu on pigem slavisseerimisega, mis tähendab, et võetakse ära oma keel, oma rahvus ja evangeelne usk.
1)Majanduslik arenemine 2)eesti haritlaste esimese põlvkonna teke 3)koolihariduse levik 4)kohaliku põliselanikkonna omaalgatuslik organiseerimine 5)kommunikatsioonivõrgu avardumine 9. Rahvusliku liikumise tegelased TV 24 ÜL 1 V. Reiman Edendas karskusliikumist ning pani aluse eesti ajaloo ning kultuuriloo teaduslikule uurimisele 10. Rahvusliku liikumise üritused ja organisatsioonid TV 24 ÜL 2 11. Mis iseloomustab venestamist 1) valitsemiskorraldust Ametlikuks keeleks sai vene keel, kontrolliti vallavalitsuste ja kohtute tegemist, tugevnes tsensuur 2)koolikorraldust Õppimine toimus vene keeles, uus õppekava ei näinud ette kodumaa ajaloo, maateaduse ega kirjanduse õpetamist. 3)ametkondlikku keelekasutust Muutus vene keelseks 4)kirikuelu toetati igati õigeusukiriku tegevust
VENESTAMINE TEGURID, MIS MÕJUT. VENESTAMISE ALGUST: · Slalofiilide liikumine -> Eesmärgiks oli Balti erikorra kaotamine. · Saksamaa ja Itaalia ühinemine -> Venamaa hakkas kartma Baltikumi separatismi. · 1881.a. mõrvatakse Aleksander II -> Võimule tuleb Aleksander III (1881-1896). Aleksander III ei kinnita ainsana Balti erikorda. Venestamise alguseks loetakse 1882. aastat, kui Manassein tuleb E ja LVle, et koguda Balti erikorda halvustavaid andmeid -> Et alustada venestamist. (Manasseini revisjon). 1885. määratakse ametlikult uued kindralkubernerid: E -> Sergei Sahhovskoi LV -> Mihhail Zirovjev ISELOOMULIKUD JOONED: · Vene ametnikud. · Ametikeeleks vene keel -> Nimed venepärasteks. · Talurahva kaasarääkimise võimaluse vähenemine. · Omavalitsuste juurde määrati talurahva asjade komissarid; Kaotati ära talurahvakohtud kihelkondades. · Hariduselu ümerkorraldamine -> Al. neljandast klassist õppetöö vene k.
1)Nõukogude võim taastati 1944.aastal. 2) EKP ja valitsus koosnes venemaaeestlastest, Eesti laskurkorpuse veteranidest ja juunikommunistidest. 3) Nikolai Karotamm 1944 1950. Johannes Käbin 1950 1978. Karl Vaino 19781988 ja alustas venestamist. 4)1940.aastad metsavendlus, suurküüditamine, vaimneja füüsiline vägivald. 1950.aastad põrandaalused noorterühmad. 1970.aastad avalikud pöördumised ja kirjad võimuorganitele. 5) Majanduspoliitika tunnused : põllumajanduse sund kollektiviseerimine(loodi kolhoosid), eelis arendati suurtööstust, käsumajandus. 6) Stalini, Breznevi, tsensuur, et hävitada suur osa iseseisvuseaegsest perioodikat ja ilukirjandust, väliseesti kultuur
2. Neil olid ka erinevad teemad : poliitika & kirikuelu . 2. Millised olid kaks suunda Eesti rahvuslikul ärkamisajal ja kes olid nende esindajad(mida tähtsaks pidasid)? 1. Mõõdukas suund - Jaan Tõnisson - pidasid tähtsaks rahvuslikku eneseteadvuse arendamist . 2. Radikaalne sound - Konstantin Päts - Eestlaste on nõrk majanduslikke positioned tõttu . 3. Nimeta venestusaja tekkimise põhjused? 1. Aleksander 3 võimule tulek - alustas Venemaa ääremaade venestamist 2. Venestamise põhjuseks Eestis ja Lätis oli Saksa keisririigi loomine ning sellega kaasnenud ohud Venemaale . 3. Poola ülestõus ja selle mahasurumine . 4. Mis poliitilised liikumised tekkisid Eestis 20. saj. algul, kuidas neid iseloomustada ja mis on nende tänapäevased vasted erakondade näol? 1. Konservatiivid- pooldasid kõiki ( toetusid Balti-Sakslastele) 2. Liberaalid- pooldasid kiireid reforme (toetusid Eestirahvastikule) 3
Venestamine Aleksander III hakkas läbi viima venestamist. Tänu sellele, et Balti erikorda ei oldud kinnitatud. Balti aadlikud kirjutasid Vene võimule kaebekirja, et tuleks ja lõpetataks rahvuslik liikumine. Seetõttu aga Vene võim leidis, et peab hakkama nii talupoegi, kui ka aadlikke venestama. Eesti kuberneriks sai Sergei Sahhovskoi ja Liivimiaa omaks Mihhail Zinajev. Venestamisega kaasnenud muutused: Koolides hakati kõiki aineid õpetama vene keeles alates teisest talvest. Põhimõtteliselt aga koheselt esimesest talvest
kuid pole rahvuselt eestlased. Kui lahata arutluse teemat ,,Kas eesti keelel on tulevikku", siis on nii poolt kui ka vastuväiteid, mis vastavad sellele küsimusele. Näiteks eestlastel on tugev tahe säilitada seda keelt, Eestis on maailma kuulus Tartu Ülikool, mis kindlasti mõjutab eesti keele säilimist. Ma arvan, et lähiajal ei kao eesti keel kusagile. Meie keel on kasutusel olnud juba päris pikka aega, kuigi on esinenud Eesti ajaloos venestamist, balti sakslust ja palju sõdu. Kui mõelda paarsada aastat ette, siis võib eesti keelt ohustada inglise keel, vene keel või soome keel. Meie naaberriigid Venemaa, Soome on mõlemad suurriigid, mis mõjutavad juba praegu meie riiki. Kuigi Eesti ja Venemaa suhted pole olnud kunagi eriti head. Ma arvan, et kunagi võib juhtuda jälle Venemaa tungimist Eesti aladele või siis vene keele peale surumist. Igal aastal toimub Eestis sõnade leiutamiskonkurss, kus mõeldakse eesti keelde
*Tabel, leping millega Rootsi sai Eesti tüki haaval endale. kes osaleid, aasta , lepingu nimi 1629. aastal sõlmis Poola Rootsiga Altmargi vaherahu, millega läksid kõik alad peale saaremaa Rootsile. Saaremaa läks Rootsi alla alles 1645. Aastal Brömsebro rahuga. Mõisted: -Restitutsioon – Mõisate tagastamine algsetele omanikele -Reduktsioon – Mõisate riigistamine -kodukariõigus – Mõisniku õigus talupoega karistada Balti erikord - Ei toimunud venestamist ja siinne ametnikkond jäi alles. Vene võim ei tundnud ennast vallutatud aladel kindlalt ja tahtis mõisnikud enda poolele saada, mistõttu algas restitutsioon ehk mõisate tagastamine algsetele omanikele. Mõju talupoegadele oli halb kuna sellega kaasnes uus pärisorjastamine. Balti erikorraga oli Eesti rohkem seotud Euroopaga ja sisserännet venemaalt ei toimunud (usk ja keel). *1804 talurahva õigused ja millal kaotati pärisorjus, anda hinnang - 1804. aasta 20
· Lahkhelid olid ka Jakobsoni ja Jannseni vahel · 1881. a sai Jakobson Hurda asemel Eesti Kirjameeste Seltsi presidendiks · 1882.a aastal suri Jakobson- see aga ei toonud tülidele lõppu · Puhkesid vaidlused Köleri ja Hurda pooldajate vahel · Rahvuslik liikumine läks vastu alanud venestusajale §3-Venestusaeg Manasseini revisjon · koguti üle 50 000 märgukirja, milles kaevati baltisakslaste üle · selle alusel hakati venestamist teostama Ümberkorraldused Baltikumis · 1885. aastal uued kindralkubernerid(Riiga Zinojev ja Tallinna Sahhovski) · igale poole vene ametnikud sakslaste asemel · ametiasutustesse vene keel · talurahvakohtud kaotati · maakondadesse seati ametisse talurahvaasjade komissarid, kes kontrollisid tööd · Tartu Ülikool nimetati ümber Jurjevi Üliooliks · õppekeeleks vene keel · kirjaoskuse langus · Aleksandrikool avati vene keelsena
19.saj 1pool:kaotati pärisorjus, talupojad said perek nimed, kirjaoskuse levik, teoorjus,estofiilide tegevus.Masing: Narva gümn,saksamaa halle ülikool(usuteadus). eesmärk:rahva silmaringi ja mõtlemisvõime avardamine köitva popul. teaduslike lugemismat varal. Tegevus:koostas ning andis välja rahv raamatu"Pühapäeva..." mis tutvustas eesti lugejaid paljude võõraste maade, sealse looduse ja inimestega.. Ajakiri "Marokva Näddalla-Leht".Kirjutas õppekirjandust. ped saavutused:Ärgu sunnitagu last kurjaga lugema siis,kui lapsel on parim mänguhoog, lugemine ärgu olgu karistuseks...keelealane:rikastas eesti kirja ja valmistas ette uuele kirjaviisile ülemineku . õ täht.Sentimentaalne jutukirj: lugejale, äritolu:saksa rahvaraamatud. Suve Jaan:Eesti sent. kirj. silmapaistev esindaja,elupõline kooliõpetaja. Ta tegutses Tallinas rakv, ja pärnu kreisikoolis vene keele ning joonistuse õpetajana. Peterson: Jakobi algkool>riia kreisikool>riia kuberm gümn....
Georg Lurich - Maadleja ja tõstja. Esimene eesti tippsportlane Karl Ernst von Baer Embrüloogia rajaja, Eesti suurim teadlane , kelle suguvõsa liikmed paistsid aga silma maarahva julma kohtlemisega 4.juuni 1884 - Eesti lipu sünnipäev 1857 - Johann Voldemar Jannsen asutas ajalehe "Perno Postimees" (esimene Eesti ajaleht) 1869 - Ärkamisaja kõrghetk Esimene Eesti üldlaulupidi, korraldajaks Lydia Koidula Aleksander III - vene tsar, kes alustas venestamist Villem Reiman - püüdis raskete olude kiuste ärgitada eestlaste rahvuslikku iseteadvust Eesti Kirjameeste selts - esimene eestlaste rahvuslik selts
M.Veske-keeleteadlane RAHVULIKU LIIKUMISE TULEMUSED JA TÄHTSUS *Senise maarahva asemel oli kujunenud oma eesmärkidest teadlik eesti rahvas *Pandi alus eesti keele ja kultuuri uurimisele *läbi mitme külgsete ürituste kujunes rahvuslik enesetadvus *pani alus traditsioonidele ja organits. Aasta kümneteks*Eesti rahvas sai I korda juid oma rahva hulgast. VENESTUSAEG Vene keele ja meele peale surumine, vene trsaari riigi äärealadel. *Ettevalmiustades venestamist jäeti tsaari valitsuse poolt kinnitamata balti aadlite privileegid. Peterburis hakati uurima balti sakslaste vatu esitatud kaebusi. Balti kumberman. Saadeti olukkraga tutv. Senaator Manassei. *Nim. Ametisse uued kubernerid *hakati soodustama õigeusu levikut. Rajati kuremäe klooster, nevski katetral, tartu ülikooli venestamine-> Jurjevski universitet venestamise mõju-jötkus rahvusliku liikumises languses. Uute liidritena ilumuvad 1890ndatel j.kõrv ja h.treffner. H
1857. aastal andis Johann Voldemar Jannsen välja Perno Postimehe mis pani aluse Eesti järjepideva ajakirjanduse algusele. Veel oli suureks saavutuseks Eesti rahvusliku teatri algus, 1865 asutati “Vanemuise” Selts ja veidi hiljem samal aastal “Estonia” Selts. 1862. aastal oli ilmunud „Kalevipoja“ rahvale mõeldud trükk. Toimisid seltsid ning rahva hariduslik olukord paranes üha. 1869. aastast alates hakkasid toimuma üldlaulupeod. 1881. a troonile tulnud Aleksander III alustas venestamist kõigis vähemusrahvastega asustatud piirkondades (Poolas, Soomes, Baltimaades), alustas vastureformide läbiviimist, toetus oma tegevuses slavofiilidele; ta oli esimene tsaar, kes jättis balti aadli privileegid kinnitamata, Eestis samal ajal rahvusliku liikumise langus. Kõige valusamalt riivasid eestlaste huve kultuuri — keelekasutust, hariduselu, religiooni ja kirikut, ajakirjandust ja seltsielu — puudutavad venestamiskatsed. 19
liitudes · ühiskonnas süvenes hirmuõhkkond ja · senine Ministrite Nõukogu esimees A. vaimne surutus, valitsevaks sai stalinlik Veimer asendati A. Müürisepaga ideoloogia · juhtpoliitikud ja juunikommunistid · tugevnes rünnak rahvuskultuuri ja rahva arreteeriti ja saadeti vanglasse ajaloolise mälu vastu · kiirendas Eesti venestamist 4. Hrustsovi "sula" sisepoliitikas (TV lk. 42 ül. 2), majanduses, olmes, teaduses, kultuuris, side läänemaailmaga (lk. 106-107). Milles väljendus Hrustsovi-aegne sula sisepoliitikas? · Võimult tõrjuti üliagarad Moskva käskude täitjad. Kohale jäänud võimumehed püüdsid arendada eesti majandust ning lähtuda Eesti huvidest · vägivallapoliitika vähenes Hrustsovi välispoliitika tõi kaasa mitmeid rahvusvahelisi kriise. 1956
Suhtus kirikusse äärmiselt negatiivselt ning oli avalikult selle vastu. Pooldas koostööd Venelastega. 3 isamaa kõnet. Jakob Hurt- Õppis Tartu Ülikooli usuteaduskonnas. Oli Otepää kirikuõpetaja1872, Peterburis Jaanikiriku õpetaja, 1872 Eesti kirjameeste seltsi president. Oli Luterlane. Rõhutas Eestlust, Saksalaste vastu. Kogus Eesti luule ja vanavara. Villem Reiman- Kolkajaani kirikuõpetaja, karskus seltsi eestvedaja, helilooja A. Grenztein- Pooldas tugevalt venestamist 1857- Kalevipoeg ning ,,Perno Postimees" 1869- 1. Laulupidu Tartus 1870- Esimene raudtee Paldiski- Tallinn- Peterburi 1884- Sini- Must- Valge kasutuselevõtt EÜSi lipuks
Seega ei ole terrorism ainus kriiside põhjus. Maailmas tekivad kriisid ka poliitilisel tasapinnal, protestides ning ilma sõjata. Rahvusvahelisi suhted 20.sajandil iseloomustasid ka rahuotsingud. Eriti edukas oli rahuprotsess Põhja-Iirimaal, kus 1998.aastal sõlmiti rahuleping Briti võimu pooldavate ja vastaste jõudude vahel. Iseseisvuse ning rahu on saanud varasemalt veel mitmed riigid. Ka Balti riigid on pärast pikka ning sünget venestamist uuesti iseseisvunud ning rahu säilitanud. Lähis-Idas seevastu pole rahuleidmise osas siiani üksmeelt ega lahendust leitud. Toimuvad poliitilised ning usulised protestid, sõjalised rünnakud ning püüdlemised rahu poole. Seega võib järeldada, et rahuotsingud maailmas on olnud piirkonniti erinevad, nii edukad kui ka siiani lahendamata. USA on kogu maailmapildis ülidistatuna kõige vähem sõdades kannatanud. Kui võtta vaatluse
b) Paljud õpetajad lahkusid vene keele ebapiisava tundmise tõttu ise töölt või vallandati. c) Vene keelele läks ka Tartu Ülikool, mis nimetati Jurjevi Ülikooliks. Baltisaksa õppejõud sunniti lahkuma, vene õppejõud ei suutnud teaduse ja teadmiste taset hoida. d) Aleksandrikool avati 1888 venekeelse koolina. 3. Eestlaste suhtumine a) Venestuse toetajad: · eestvedajaks oli Jakob Kõrv, kes asutas Tallinnas ajalehe "Valgus" · 1880.aastate lõpus asus venestamist toetama ka Ado Grenzstein (ajaleht "Olevik") venestudes saavat eestlased ainelist ja kultuurilist kasu, sõdis laulupidude vastu, tänas võime EKSi sulgemise eest. b) Venestuse vastased, rahvusliku vaimu säilitajad: · Karl August Hermanni ajaleht "Postimees" õhutas kultuurilist arengut · 1884 alustas Tartus tööd Hugo Treffneri eragümnaasium. Vaatamata võimude piirangutele said just seal
mõndagi. Vägivallamasina seiskumine, vabastamine vangilaagritest jne. Olukord pole enam nii karm , kui varem. 13/14. Alates teisest klassist ,kuni neljanda klassini olid lapsed oktoobri lapsed. Alates 10-dast elusaast pidid lapsed astuma pioneeriks. 20. Eesti Televisioon alustab tööd(1955). 21. Pildil on Karl Vaino. Ta saab 1978 EKP I sekretäriks astub Ivan Käbini asemele. Tähtis kuna tema alustab Moskva näpunäitel intensiivset venestamist. 17. Esimest korda peetakse Eestimaa aladel 1980 Moskva olümpiamängude purjeregatt(Tallinnas). 18 . Ärkamisaeg. "Laulev revolutsioon"(1987-1988) mille eesmärk oli taastada Eesti Vabariigi iseseisvus. 20. 1989 23. august. Balti riikide suurim demonstratsioon "Balti kett". Kaks miljonit inimest moodustavad umbkaudu 620 km pikkuse inimketi Tallinnast Vilniusse. See tähistas Balti riikide iseseisvusliikumise tipphetke. 21. 1991 19. - 21. august
ärkamisajast? Mart Laar 23.Millal ja millise valitseja ajal algas venestamine Eestimaal? Aleksander III 24.Sel ajal määrati ametisse uued kindralkubernerid. Kes? Mihhail Zinovjev, Sergei Sahhovskoi 25.Milliseid samme venestamisel tehti? Kõik koolid vene keelseks, 26.Kuidas mõjutas vene keel eestlaste kultuurielu? Eestlased unustasid eesti keeles kirjutamise 27.Kes eesti ajakirjanikest asus agaralt venestamist kaitsma? Jannsen 28.Milline ajaleht jäi ainsana eestlust kandma ? Postimees 29.1890ndail algas uus tõus eesti rahvuslikus liikumises- nn.Tartu renessanss. Kes oli selle juht, kes tema tähtsaim õpilane? Liider oli Villem Reiman ja õpilane Kolga-Jaanis 30.Milliseid seltse hakati veel Eestis rajama? Eesti põllumeeste selts Eesti kirjameeste selts Karskus seltisid 31.Esimesel üldlaulupeol tegi Jannsen sõnad saksa-soome helilooja viisile
vajavad. Muidugi oli eestlastele kõigile raske just see, et neil endil kaob kultuur ja kõik see mis oli eelnevalt tarkade meeste: Hurda, Jannseni ja Jakobsoni poolt rajatud. Ärkamisaja rahvuslikust liikumisest ei saanud nüüd juttugi olla. Suruti peale vene kultuuri ja vene rahvuslust, aga sellega eestlased ju leppida loomulikult ei saanud. Loodi ka mitmeid ajalehti eestlastega eesotsas , mis toetasid venestamist, nt: "Valgus" ja ,,Olevik". Mis oli veel masendavam, et isegi omade seas on venestamis- toetajaid. Jumal tänatud, et oli olemas siuke ajaleht nagu ,,Postimees", sest see oli ainuke leht mis üritas rahvuslikku vaimu üleval hoida, pluss oli muidugi see, et see oli eesti keeles. Arvatavasti luges seda lehte iga ennast eestlaseks pidav inimloom ja selle lehe tähtsus oli kindlasti suur. Ühtekuuluvustunne, et ,,jah ma mõtlen
2. käremeelne (rõhutas majanduslikku edenemist, juhiks Carl Robert Jakobson) 7. Mis sündmused lõpetasid Rahvusliku ärkamisaja(mis juhtus juhtidega)? Jakobsoni surm. Hurt lahkus Eestist. 8. 1857?- - Johann Voldemar Jannsen asutas ajalehe “PernoPostimees” (esimene Eesti ajaleht) 1869?- - Ärkamis aja kõrghetk – Esimene Eesti üld laulupidu, korraldajaks Lydia Koidula 4.juuni 1884? - Eesti lipu sünnipäev 9. Aleksander III?- vene tsar, kes alustas venestamist Villem Reiman? püüdis raskete olude kiuste ärgitada eestlaste rahvuslikku iseteadvust Eesti Kirjameeste selts? - 10. Nimeta venestusaja tekkimise põhjused? Saksa riigi teke, Troonile asus Aleksander III, Poola üles tõus 11. Kuidas hinnata venestusreformide mõju eesti rahvale (arutle) Venestamine oli eestlastele pigem kasulik kui kahjulik . Saksa soost ametnikud aeti oma kohtadelt minema ja asemele tulid eestlased. Aga rahva haritus langes. Politsei loomine
aastapäeva. Eesti rahvusliku liikumise aktiivsus 19.saj oli kõige suurem Liivimaal. 1887. aastal kehtestati Eesti ala koolides õppekeeleks kehtestati vene keel. 1884. aastal pühitses EÜS sinimustvalge oma lipuks. 1890. aastate alguses tõusis Villem Reiman rahvusliku liikumise liidriks. Jakobsonile heideti ette koostööd Vene võimudega. 1880. aastate alguses alustas Vene keskvalitsus Läänemere kubermangude venestamist. 4. EKS 5. EÜS 3. ,,Vanemuine" 1. Õpetatud ES 2. Perno Postimees Estofiilid välismaalased, kes tundsid huvi eesti keele ja kultuuri vastu Väljarändamine lahkutakse oma kodumaalt ja minnakse välismaale nt elama, tööle, õppima jne Usuvahetusliikumine liikumine, kus suurem hulk inimesi vahetavad vabatahtlikult usku
6. Gorbatsov oli sunnitud Nlis reforme alustama : *Nlis oli stagnatsioon *Nli ähvardas pöördumatu mahajämine maailma eesrindlikumast tehnoloogiast * Majandussüsteem oli ennast ammendanud *elatustase oli madal *suur mahajäämus arenenud maailmast 7. Balti riigid alustasid 1980. a. Lõpus otsustavad võitlust iseseisvuse taastamise eest, kuna Balti riigid olid 45 a. Rasket kommunismiiket kandnud, kui rahvustunne ei kadunud. Balti riikides ei suutnud NSVL läbi viia täielikku venestamist, tihedalt suheldi Läänega. 8. NSV Liit rakendas impeeriumi kooshoidmiseks sõjalist jõudu *1991 rünnati Vilniuse teletori kaitsnud rahvamassi *20.01.1991 ründas lätis miilitsa eriüksus Riias siseministeeriumi hoonet. 10. 1989 sügis – Lammutati Berliini müür. 1990 ühines Ida-Saksamaa Saksamaa Liitvabariigiga. 11. Gorbatšov riigipeana Ta oli vaid 54-aastane ja esimene NSV Liidu juht, kes oli sündinud riigi eksisteeerimise ajal. NSV Liidu
Tartu ja Narva oli varemetes, põllumaa sööti jäänud. 4. Miks Rootsi kaotas Põhjasõja, kuigi tal olid kõik eeldused võiduks? Rootsi kaotas põhjasõja, sest ta ruttas oma paremate väeosadega Riia alla poolakate vastu, vene aga saatis laevastiku Tartut hävitama, anti käsk kõik hävitada, katk ja hävitustöö laastas rootsi ja nii saadi endale Tartu, Narva ja 1710 langes ka Tallinn. 5. Miks oli Balti autonoomia ka eestlastele kasulik, kuigi olime pärisorjad? Takistas venestamist. 6. Kuidas hinnata balti-sakslaste positsiooni Venemaal 18-saj.? Sakslastel oli suurem mõju Vene riigis, kuna nad olid õukonnas ja sõjaväes kõrgetel kohtadel. 7. Iseloomusta põllumajanduse arengut 18. saj? Jätkuvalt domineeris mõisamajandus. Mõisatest kujunesid suurmajandid, mis tootsid turu tarvis ning kasutasid palgalist tööjõudu. Talude päriseks ostmine jätkus. 8. Kuidas hinnata eestlaste elu 18. saj.? palju vaba maad, polnud õiguseid, vagadusliikumine, usk, võrdsus, vendlus
EÜS valis oma värvideks sinise, musta ja valge. SININE - kodune sinine taevas MUST - põllupind; eesti mehe must kuub VALGE - lootus paremale tulevikule 1884.a. õnnistati Otepää kirikus sisse EÜS-i lipp. Lipust sai mitte ainult seltsi, vaid kogu Eesti sümbol. 1922.a. sai EÜS -i lipust Eesti Vabariigi riigilipp. VENESTAMINE 1880-aastatel otsustas Vene valitsus muuta Balti kubermangud vene keelt rääkivaks ja vene seaduste järgi elavaks maaks. Venestamist põhjendati sellega, nagu oleks see vajalik eestlaste vabastamiseks sakslaste ülemvõimu alt. Venemaalt oli loodetud toetust oma rahvuslikele püüetele, nüüd selgus, et tsaarivalitsus on võtnud suuna eestlaste ümberrahvastamisele.
uus pärisorjastamine Asehalduskord- Katariina II kord ple Venemaa ja Liivi-ning Eestimaal (1783) Balti valitsuskord läheb ple Venemaale, linnadesse tulid vene seadused, kohtusüsteem jne. Aadlimatriklid kaotasid kehtivuse (pearahamaks) Pearahamaks- Katariina II poolt kehtestatud maks, mida pidid maksma vaid täisealised mehed. Aitas määratleda rahvaarvu. Talupoegade eest pidi maksma mõisnikud. Katariina II- Vene keisrinna, püüdis käituda valgustatud monarhina, proovis viia läbi venestamist Eestis ning lõi asehalduskorra, püüdis talupoegi aidata Põhjasõda- 1700-1721; toimus enamusjaolt Rootsi ja Venemaa vahel; lahingu tegevus lüppes Eesti aladel 1710; sõda lõppes Uusikaupunki lepinguga Peeter I – Venemaa tsaar , kes juhtus Venemaad Põhjasõjas Karl XII- Juhtis Rootsit Põhjasõjas, kus viimasel polnud palju liitlasi ning oli veel nõrk, ei võtnud vastu rahulepingu pakkumisi ning kaotas seetõttu kogu sõja
1870.aasta teisel poolel hakkas senine rahvuslik üksmeel murenema. Tugevnes keskvalitsuse surve rahvuslikule liikumisele. Venestamine algas Aleksander III asumisega Vene keisritroonile. Baltimaades lõppes balti erikord. Valitsevaks keeleks sai vene keel, hakati levitama vene õigeusku. Rahvusliku liikumise aegne kultuurielu elavnemine asendus pessimismimeeleoludega. Seltside tegevuses kerkis esile meelelahutus. 1893. suleti Eesti Kirjameeste Selts. Osa ajakirjandust hakkas venestamist takka kiitma. Esirinnas oli siin ajaleht "Valgus". Venestamisaeg ei suutnud siiski lämmatada eestlaste omaalgatuslikku tegevust. Uute seltsidena tõusevad 19. Sajandi lõpul esile karskusseltsid. Eestlased moodustasid ka mitmeid kutseühinguid, käsitööliste ühendusi ning vabatahtlikke tuletõrjeseltse. Uutest organisatsioonidest väärib esiletõstmist Eesti Üliõpilaste Selts, mis kujunes eesti haritlaste jaoks tähtsaks kooskäimiskohaks
mitte Ameerika Ühendriigid. Sellisel juhul oleks ka meie Saaremaa selle suure Venemaa üks osa. Oletame ka seda, et perestroikat poleks toimunud ja NSVL-l oleks õnnestunud ikkagi Liiduvabariikides kontroll enda kätte jätta. Ehk oleks alustatud uue kommunistliku ühiskonna loomise kampaaniaga. Kogu nende ideoloogat vaadates võib arvata, et vaevalt oleks sinna saanud kunagi ühiskonnakorraks tulla kapitalism. Järelikult oleks nad aina jätkanud venestamist ja kollektiviseerimist. Mina arvan, et liidu etteotsa oleks võinud tõusta mõni selline juht, kelle võtted oleksid olnud inimsõbralikumad. Kui oleks läinud nii, oleks proovitud oma eesmärk saavutada sõbralikumalt ja mina arvan, et see oleks võinud isegi mõjuda. Kuna Nõukogude Liit oleks nüüd maailma tugevaim riik, oleks ka ühtekuuluvustunne suurem. Seepärast võiksid olla töös alles kolhoosid, inimesed elaks võibolla kõik n.ö. tööliskülades, kus oleks suured
elujärg. 9) Reaganoomika USA-s President Ronald Reagani arusaamaks oli see, et sotsiaalsete probleemide lahendamine vaid tulude ümberjaotamise abil pidurdab majanduse arengut. Reagan asus kärpima sotsiaalprogramme ja makse. Algul tõi reaganoomika kaasa suure tööpuuduse, kuid hiljem järgnes suur majandustõus. Langes tööpuudus ja suurenesid sissetulekud. Reagan käivitas ulatusliku relvastusprogrammi. 10) Uus venestuskampaania Eestis 1978. aastal soovisid NLKP ja parteid venestamist kiirendada. Eesmärgiks oli ühtse nõukogude rahva loomine, kes suhtleks omavahel vene keeles. Uus venestamiskampaania aktiviseeris vastupanuliikumist. 1980. Aastal puhkesid Tallinnas meeleavaldused, kus protestiti venestamispoliitika vastu ja see lõppes julgeolekujõudude sekkumisega. Vägivalla rakendamine viis selleni, et koostati 40 kirja, milles protesteeriti nõukogude vägivalla vastu ja tunti muret Eesti rahvuskultuuri pärast. Nõukogude võimud vastasid sellele arreteerimiste ja
Millised erilised õigused lisandusid seoses uue nime ja staatusega? - kontrollis Eestimaa kubermangu teiste koolide tegevust. (104 õpilast) 14. Mille poolest on gümnaasiumi õpilaskontingendi suhtes erilised aastad 1819-1834? - õppima asusid esimesed eestlased. 15. Mida muudeti 1827.aastal kooli sisemises ehitustegevuses? - aulas eemaldati kloostriaegsed võlvid, II korruse peale ehitamine. 16. 1887 kinnitati koolile tsaar Aleksander III seadus, mis puudutas venestamist. Milliste ainete õpetamist tuli alustada vene keeles? - ajalugu, geograafia. 17. 1888. a sai meie gümnaasiumist eksternina küpsustunnistuse Eesti poliitik ja riigitegelane. Kes? - Jaan Tõnisson 18. Millist nime kandis kool venestamisperioodil? - Keiser Nikolai I Gümnaasium. 19. Milliste ainete arvelt toimus venestamisperioodil vene keele õpetamine? - ajalugu, geograafia, loodusõpetust enam ei õpetatud. 20. Linna Keiserlik Gümnaasium 1710-1805 F.G
jäänud rahvuslikele huvidele truuks. Ado Grenzstein hakkas 1880 a toetama venestust, varem osales rahvuslikus liikumises. Pidas tähtsaks eesti rahva lähenemist Venemaale. Ajalehes ,,Olevik" üritas selgeks teha ainelist ja kultuurilist kasu, mis ootavat ees eestlasi venestudes. Ärkamisaega luges ajalooliseks eksimuseks, sõdis laulupidude vastu, avaldas tsaarivalitsusele 1000tänu EKS sulgemise eest ja kiitis venestamist takka. Täheldas, et lätlased on venekeele oskuse eestlastest juba tublisti ette jõudnud. Karl August Hermanni toimetatav ,,Postimees" Tartus jäi ainsaks rahvuslikku vaimu ärkvel hoida püüdvaks ajaleheks. 1891 a muutus see I eestikeelseks päevaleheks. Tema teeneks oli eelkõige kultuurilise edendamise rõhutamine. 1883a asustati ka HTg, kuigi veneaeg sätestas ka selle kooli tegevusele kitsendusi, said just siin ettevalmistuse suurem osa TÜ'sse õppima asunud eestlastest.
5. Miks Rootsi kaotas Põhjasõja, kuigi tal olid kõik eeldused võiduks? Rootsi kaotas põhjasõja, sest ta ruttas oma paremate väeosadega Riia alla poolakate vastu, vene aga saatis laevastiku Tartut hävitama, anti käsk kõik hävitada, katk ja hävitustöö laastas rootsi ja nii saadi endale Tartu, Narva ja 1710 langes ka Tallinn. 6. Miks oli Balti autonoomia ka eestlastele kasulik, kuigi olime pärisorjad? See takistas eestlaste venestamist. Eestlased pidid küll elama madalseisus kuid said elada. 7. Kuidas hinnata balti-sakslaste positsiooni Venemaal 18-saj.? Sakslastel oli suurem mõju Vene riigis, kuna nad olid õukonnas ja sõjaväes kõrgetel kohtadel. 8. Iseloomusta põllumajanduse arengut 18. saj? (põllumajanduse arengu skeem, millega kaubeldi rohkem ja miks) Jätkuvalt domineeris mõisamajandus . Mõisatest kujunesid suurmajandid, mis tootsid turu tarvis ning kasutasid palgalist tööjõudu
sajandi alguseks Vene ala 22,2 mln ruutkilomeetrit Keskmine eluiga alla 30 aasta *19. sajandil olid vene keisrid: Paul I Aleksander I - võitis Napoleoni, vabastas Eesti ja Liivimaa pärisorjusest (1816) Nikolai I – pööras rõhu sõjaväelt bürokraatiale Aleksander II – 1861 kaotas Venemaal pärisorjuse (1881 mõrvati narodovoletsite poolt) Aleksander III – pooldas venestamist ja karmi korda -> Eestis venestusreformid Nikolai II – võimul olnud viimane Romanov -> vähemusrahvaste tagakiusamine, Rasputini mõju all Tööstuse teke *1861 – pärisorjuse kaotamine -> tööstuse tõus 19. sajandi II poolel *Tööstus koondub impeeriumi lääneossa (Peterburg, Riia, Tallinn) *Hiigelettevõtted üle 1000 töölisega *Suur osa väliskapitalil Vene eripärad
füüsiliselt kui ka psühholoogiliselt. Noorte protestivaim innustas ka täiskasvanuid. 1980.aasta sügisel koostas grupp haritlasi"Avaliku kirja Eesti NSV-st", mis adresseeriti ajalehtedele "Pravda", "Rahva Hääl" ja "Sovetskaja Estonija" . Kirja peamine initsiaator oli Jaan Kaplinski ning kirjale andsid oma aalkirjad veel 40 lugupeetud avaliku elu tegelast (Paul-Erik Rummo, Andres Tarand, M.Lauristin jpt) Kiri astus välja laste kaitseks ja taunis vaoshoitud toonis jõhkrat venestamist. Sel moel loodeti võimuladviku tähelepanu juhtida ühiskonnas kuhjuvatele probleemidele: keele küsimus, süvenev migratsioon, möödalaskmised noorsoopoliitikas.Ajalehed kirja muidugi ei avaldanud, kuid see levis käsikirjaliste koopiatena ja sai rahva seas vaimustunud toetuse osaliseks.Kiri avaldati ka välismaal,mis suurendas muu maailma tähelepanu Eesti vastu. Sealt edasi venestamispoliitika Eesti NSV-s mõnevõrra pehmenes.
aastaid võib pidada eesti kultuuri õitseajaks Eesti NSV ajal. 1970. aastatel asus Nõukogude keskvõim venestama eestikeelset hariduselu, mida Eesti NSV juhtkond eesotsas Käbiniga ei takistanud. NLKP KK vabastas Käbini parteijuhi kohalt 1978 ja suunas ta Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimeheks, kust ta 1983 läks pensionile. KARL VAINO Eesti NSV parteiliider 1978-–1988, kes kaitses eestlaste silmis kompromissitult Moskva keskvõimude huve ja soodustas Eesti NSVs venestamist Sündis Venemaal eesti väljarändajate peres. Tema vanemad olid mõlemad kommunistliku partei liikmed. Astus parteisse 1947. a, olles lõpetanud Tomski Raudteetranspordi Inseneride Elektromehaanika Instituudi energeetikainsenerina. 1957. a lõpetas kaugõppes NLKP KK juures asuva Kõrgema Parteikooli. 1947. a suunati Karl Vaino Eesti NSVsse erialasele tööle. Töötas 1947–1948 raudteel energeetikaalal ja suunati seejärel parteitööle. Tegutses 1948–1952 EKP
kodanliku natsionalismi vastu, millest kujunes levinud süüdistusvorm. 1950.aasta märtsis tuli Tallinnas kokku EK(b)P VIII pleenum, et ,,parandada" olukorda. Pleenumi parteijuhiks nimetati Ivan Käbin. VIII pleenum ,,suurpuhastas" kõikvõimalikke võimuorganeid, haridussüsteemi, kultuuriasutusi ning loomingulisi liite. Tagajärjed olid: hirmuõhkkond, vaimne surutus, valitsevaks sai stalinlik ideoloogia ja rünnak rahvuskultuuri ja rahva ajaloolise mälu vastu. Kiirendas Eesti venestamist. Kodanliku natsionalismi süüdistused siiski veel ei kadunud. J. Stalini surmale järgnes NSV Liidus nn sulaaeg, kus kõik hakkas tasapisi liikuma paremuse poole: inimeste nimesid hakati heastama, osa haritlasi sai võimaluse uuesti loometööd teha, ei toimunud ametlikult ühtegi vägivallapoliitikat. J. Stalini valitsemise ajal oli kogu Nõukogude impeerium muust maailmas nn raudse eesriidega eraldatud, seega oli info saamine raske. Ajapikku saadi kuulata infot raadiotest + Soome TV.
valduste hulka liita. 2) Balti erikorra olemus 1710 kirjutati Harku mõisas alla aktile, mille kohaselt läksid Eesti alad Vene riigi koosseise (sisuliselt autonoomse osana): a) Säilitati luteri usk b) Asjaajamise keeleks jäi saksa keel c) Säilis kohtusüsteem/seadused d) Säilis maksukorraldus e) Aadlitele anti tagasi reduktsiooniga võetud mõisad Balti erikord tähendas liitu tsaarivalitsuse ja baltsi aadli vahel. Kujunes välja baltsisaksa aadli piiramatu võim (tõkestas venestamist) 3) Omavalitsuse süsteem, aadlimatriklid, Maapäev Omavalitsuse süsteemi kõrgeim asutus oli Maapäev (käis koos iga 3a tagant) Sõnaõigus oli vaid aadlikel, kes kuulusid rüütelkondadesse aadlimatrikli alusel. Aadlimatriklid- aadlike ametlikud nimekirjad (1730-1740). Eesmärk: kaitsta põlisaadlit uusaadli eest. Siis oli 3 rüütelkonda: Liivimaa r., Eestimaa., Saaremaa r. Maapäevadel otsustati: 1. kohaliku elu tähtsamaid küsimusi 2. valiti ametimehi omavalitsusse 3
tuua. Rootsi võim ei olnud olnud neile nii ränkraske ning talupoegadele ei meeldinud muutused. Sõja ajal olid Rootsi väed talurahvasõbralikumad. Balti erikord Peeter I poolne lubadus siinsetele aadlikele säilitada kõik eelnev korraldus. Esimene olulisim punkt oli restitutsioon, mis oli mõisamaade tagastamine. Teine oluline punkt oli usuküsimus, millega Peeter I lubas säilitada luteri usu, mingit venestamist ega ristiusustamist ei toimunud. Balti aadlikele lubati suhtluskeeleks ka saksa keel. Kehtis tollipiir Venemaaga, mis tähendas, et kaup oli kallim. Kaubandus edenes pigem Rootsiga, kuna aadlid eelistasid Rootsiga kauplemist. Balti erikord andis aadlikele väga laialdased võimupiirid, Vene valitsus siseasjadesse praktiliselt ei sekkunud. Rootsi ajal alguse saanud rüütelkonnad mängisid Vene võimu ajal väga suurt rolli.
KOKKUVÕTE Sel ajaperioodil oli eestlaste olukord suhteliselt hea, kuna neile tõi see elus palju positiivseid muudatusi nagu näiteks majanduse halvenemise tõttu mindi üle rahapalgale, mis tõi nad hädast välja. Samuti said eestlased ühendust muu maailmaga, mis andis neile aimu, mis toimub ka teistes maades. Kõige parem võimalus oli suhelda soomlastega, kuna tekkis laevaliin Tallinna ja Helsingi vahel. Käbin ei surunud venestamist peale ning toetas eestlasi, kasutades ka ise tihedalt eesti keelt. Sel perioodil said ka kultuuri- ja loomeinimesed üksteist lähemalt tundma, vahetada oma mõtteid ja tegemisi ,,kultuurilaagrites". Eestlaste jaoks läks olukord raskeks alles peale Käbini valitsusaega, kui võimule tuli Karl Vaino, kes oli Moskvameelne ning oskas eesti keelt ainult vaevaliselt. Tema ajal hakkas jõualine venestamine, mille tulemusena suurendati vene keele kasutamist kultuurielus jne. 5 KASUTATUD ALLIKAS
ning kooliõpikute väljaandmine. Eesti kultuur venestusajal. Venestamine algas Aleksander III asumisega Vene keisritroonile. Baltimaades lõppes balti erikord. Valitsevaks keeleks sai vene keel, hakati levitama vene õigeusku. Rahvusliku liikumise aegne kultuurielu elavnemine asendus pessimismimeeleoludega. Seltside tegevuses kerkis esile meelelahutus. 1893. suleti Eesti Kirjameeste Selts. Osa ajakirjandust hakkas venestamist takka kiitma. Esirinnas oli siin ajaleht "Valgus" (väljaandja J.Kõrv), peagi liitus temaga "Olevik"(A.Grenzstein). Rahvuslikku joont ajas vaid "Postimees" (K.A.Hermann, alates 1896 J.Tõnisson)) Rahvusliku tegevuse keskuseks said karskusseltsid. 1888. algatas J.Hurt eesti rahvaluule kogumise.
§19 Venestusaeg 1880-1890 Venestamine vene kultuuri ja õigeusu pealesurumine Venestamise põhjused: Vajadus kaasajastada riiki Rahvusluse tõus (prantsuse rev) Julgeoleku põhjus Kuidas avaldus kultuuriline venestamine: Koolihariduses: vene keelne, alguses võis algklassides eesti keeles rääkida, kuid 1893 kaotati seegi Kõrghariduses: tartu ülikool nim Jurjevi ülikooliks, õppejõududeks tulid venelased Ajakirjanduse osas: tsensuur Kirikuelus: õigeusu pealesurumine Miks alustati venestamist Balti kubermangudes: Halduserformide sisu Balti kubermangus, mida uut tõid: Politseikorralduse muutmine: senine politseiorg asendati riikliku politseiga Vene kohtusüsteemi kasutuselevõtmine: moodnsam,kohtuprotsess muutus avalikuks, advokatuur Talurahvaastusute reform: 1889 , seati ametisse talurahva komisjonid Linnaseadus: 1892, võrdsustas eesti kodanlust-aitas neil linna asjades kaasa lüüa Venestamise sümbolid tänini eesti pinnal: Nevski katedraal, Kuremäe klooster
on võimalik just kultuuri ja hariduse edendamise kaudu. Nemad moodustasid nn mõõduka tiiva. 1901. aastal tekkis Tõnissonile konkurent samuti õigusteadust õppinud Konstantin Pätsi (1874-1956) näol, kes hakkas Tallinnas toimetama ajalehte "Teataja". Tema pooldajaid hakati nimetama radikaalideks, sest nad pöörasid tähelepanu mitte niivõrd rahvuslusele kui majanduse arengu vajalikkusele. Nemad moodustasi nn radikaalse tiiva. Kumbki pool ei pooldanud venestamist ja neil mõlemal oli üks eesmärk: eestlaste esiletõus omal maal. Vahe oli lihtsalt selles, et nad nägid selleks erinevaid teid. Võitluse käigus toimus lähenemine, kuid kunagi ei saadud nii lähedasteks, et oleks võinud toimuda liitumine. Kahe mehe vaated olid lihtsalt nõnda erinevad. Mõlemad pooled said aru, et eesmärgi teostamiseks on vajalik nii majandusik kui ka kultuuriline areng. Lisaks Pätsile ja Tõnissonile, kes oli nn liberaalid, oli Eestis veel kaks poliitilist ringkonda
raudsesse haardesse. Maa oli laastatud ja rahvastik vähenenud rohkem kui neljandiku võrra. 30 000 noort in varjus metsa, et võidelda vaba Eesti eest. Nad varitsesid nõukogude sõdureid ja ründasid väesalkasid. Nad nim. end metsavendadeks. Metsavennad lootsid, et Lääs sunnib NSVL Eestist lahkuma, kuid seda ei juhtunud. Metsavennad võitlseid NSVLi vastu seni, kuni viimane neist 1978. a vahistati. Paljud riskisid vangistuse ja surmaga, aidates metsavendadel end varjata. NSV alustas venestamist, Venemaa töölised paigutati Eestisse, talud kollektiviseeriti, vastuhakkajad saadeti Siberisse. Eestit polnud enam olemas, nüüd oli ENSV. Aga üks asi aitas siiski eestlastel kokku hoida ja andis neile lootust. See oli laulmine. Tuhandeid aastaid oli laulmine Eestis olnud elu lahutamatu osa. Selle väikese riigi rahvalaulukogu on üks suuremaid kogu maailmas. Laulupeol kogunes lavale umb. 20-25 000 esinejat. Aga NSVL võimu ajal asjad muutusid, 1947 jätkus Laulupidude traditsioon. Aga
Oma meeskonda komplekteeris ka mitmeid suht rahvuslikke tegelasi (Green, Väljas, Rüütel). Tema meeskond mängis olulist osa edasi ka veel Vaino ajal ning üks neist mängib ju tänaseni! Aga Käbin ise seda enam ei näinud, sest ta suri 1999 94-aastasena. Väljase-poiss on aga siiani elus ja võiks näiteks memuaarid kirjutada. Karl Vaino on kah Venemaa eestlane, kes sisuliselt eesti keelt ei oskagi. 1978 kukutas ta Käbini ning sai parteijuhiks. Juhtis stagnatsiooni ja venestamist, Moskva ustav käsutaäitja, kohalikest oludest ei hoolinud. 1988, laulva revvi ajal, sai temasuguste aeg aga ümber ning ta pidi lahkuma. Elab siiani Moskvas. 4. Püüa kirjeldada eesti rahva hoiakute ja mentaliteedi muutumist läbi Nõukogude aja, 1940. aastatest kuni 1980. aastateni. stalini ajal elati pidevas hirmus küüditamise ja vägivalla ees. kui stalin suri ja sulaaeg tuli, olid inimesed alguses
Oma meeskonda komplekteeris ka mitmeid suht rahvuslikke tegelasi (Green, Väljas, Rüütel). Tema meeskond mängis olulist osa edasi ka veel Vaino ajal ning üks neist mängib ju tänaseni! Aga Käbin ise seda enam ei näinud, sest ta suri 1999 94- aastasena. Väljase-poiss on aga siiani elus ja võiks näiteks memuaarid kirjutada. Karl Vaino on kah Venemaa eestlane, kes sisuliselt eesti keelt ei oskagi. 1978 kukutas ta Käbini ning sai parteijuhiks. Juhtis stagnatsiooni ja venestamist, Moskva ustav käsutaäitja, kohalikest oludest ei hoolinud. 1988, laulva revvi ajal, sai temasuguste aeg aga ümber ning ta pidi lahkuma. Elab siiani Moskvas. .
150 000 inimest.) Eestis olid linnaõigused säilinud vaid kolmel linnal(Tallin, Tartu, Pärnu) Vene võimu tulekust Eesti alale võitsid kõige rohkem siin elavad sakslased. Kõige kiiremini hakkasid Vene võimu all ennast organiseerima baltisaksa aadlikud. Taastati Balti Autonoomne Maariik, mis oli peaagu iseseisev riik, kui välja arvata Vene rubla ja Vene sõjavägi. See Balti anatoomia oli kasulik ka eestlastele , kuna see takistas vene riigil meil venestamist. Baltisaksa aadlikud kanti spetsiaalsesse Aadlikumatriklisse, et piirata teistel aadlikuseisusesse tulekut. 18. saj. Alguses oli üldse sakslastel suur mõju vene riigis kuna nad olid õukonnas ja sõjaväes kõrgetel kohtadel Anna I (1730-40 sakslanna ) 9 aastat peale Liivimaa vallutamist Venemaa keisrinna. Põllumajanduses oli 18.saj. Heal järjel. Eriti hästi läksid mõisamajantitel Mõisad tegelesid pamiselt viinaäriga( 2/3 teraviljast), mida veeti Venemaale peamiselt Peterburi
piirata ja saatsid Nikolai Bobrikovi- kindralkuberneri ning tema ettepanekul andis Nikolai 2 15.02.1899 välja veebruarimanifesti, mis tühistas enamiku privileegidest.Vanasoomlased- üritasid venemaad rahustada, noorsoomlased-tahtsid et soome ise otsuseid langetaks, ja neid toetasid ka Soomes äsja tekkinud sotsiaaldemokraadid. Suur palvekiri- kirjutas alla 520000 inimest üle Soome, et jõuda rahvusvahelisele tasandile, kuid vene võim ei kuulanud seda ja jätkas venestamist, hakati valmistuma relvastatud vastupanuks, 16.06.1904 tulistas aktivist Eugen Schauman Helsingis Bobrikovi, kes järgmisel päeval suri, puhkes revolutisoon ja Nikolai oli sunnitud järelandmisteks.1905 novembris tühistas keiser suure osa veebruarimaifestist ja andis loa soome esinduskogule, toimusid valimised, tohtisid osaleda ka naised ja võitsid sotsiaaldemokraadid, kuid võim jäi vana ja noorsoomlaste kätte, kui selle võimu piirati oluliselt
eest seisma. Kutsus lugejaid üles mitte häbenema oma rahvust ja emakeelt, kõneles demonstratiivselt eesti keelt. 27. 1902 esimese Eesti panga rajamine Tõnissoni eestvedamisel. Eesti laenu- ja Hoiuühisus, esimene eestlastele kuuluv rahaasutus 28. Konstantin Päts ja tema tegevus ,,Teataja" väljaandjana. Pätsi vaadete iseloomustus, nende erinevus Tõnissoni vaadetest. Õhutas ka eestlaste eneseteadvust, isetegutsemise tahet ja seltsiliikumist. Taunis venestamist ja baltisakslaste eesõigusi. Teataja pööras tähelepanu vaesematele kihtidele. Äärmuslikum. 29. Jaan Poska saamine Tallinna linnapeaks 1904 ,,Teataja" tegevuse tulemusel. 1904 aasta sügisel võesti Tallinna omavalitsus baltisakslastelt üle, Teataja moodustas valimisliidu Venemaaga. 30. 1905. aasta revolutsioon mis see oli, mis olid selle põhjused? Kümned tuhanded inimesed kogunesid Talvepalee ette, et tsaarilt majanduslikku abi paluda
V. reformidest kõige olulisem oli agraarreform, mille eesmärk oli vene maaelu ümber korraldada, et tekiksid iseseisvad talud. SOOME VENEMAA KOOSSEISUS Soome saadeti kindral Nikolai Bobrikov. Tema ettepanekul andis Nikolai II 15.veeb.1899.a välja veebruarimanifesti, mis tühistas enamiku Soome. senistest privileegidest. Pöörduti avaliku palvekirjaga Nikolai II poole, aga V. keskvõim jätkas venestamist. 16.juun.1904.a tulistas üks aktivist Eugen Schauman Helsinkis Bobrikovi, kes järgmisel päeval suri. Schauman lasi end sündmuskohal maha. 1906.a toimusid Soomes parlamendivalimised, kus esimesena Euroopas said osaleda ka naised. Revolutsiooni mahasurumise järel tabas Soomet uus venestamine. BALTI KUBERMANGUD 20.SAJANDI ALGUL Rahvaarv kasvas ja tööstuse areng suurendas järsult linnaelanike osatähtsust. Ka maapiirkonnad, eriti Eestis ja Lätis,
· talurahvakohtud kaotati · talurahvaasjade komissarid, kes kontrollisid vallavalitsuste ja -kohtute tööd · sunduslikuks õppekeeleks sai vene keel · 1888 Aleksandrikool avati venekeelsena · 1893 Tartu ülikool nimetati Jurjevi ülikooliks ja õppetöö läks üle vene keelele · hakati levitama õigeusku · eesti kultuurielule oli venestamine rängaks hoobiks · 1880ndate lõpus hakkas venestamist toetama rahvusliku liikumise osaleja Ado Grenzstein · 1891 - ,,Postimees" esimene eestikeelne päevaleht · rahvuslikku tööd jätkati karskusseltsides · 1888 Hurt korraldas rahvaluule kogumise aktsiooni · venestuse vastu hakkas võitlema Villem Reiman, kes pani aluse ajaloo ja kultuuriloo teaduslikule uurimisele · EÜS eesti keele käibeletoomine haritlaste omavahelises suhtlemises
annaabi.ee 
