50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2011-05-24
Kuupäev, millal dokument üles laeti
66 laadimist
Kokku alla laetud
2 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
K2rtSitska
Õppematerjali autor
See meetod uurib lisaks muutetunnuseid ja lausestruktuure. Keelkondade kuj põhjuseks on keeles toimuvad muutused ja hõimude rändamine. Keelkonnad- keelkondi arvatakse olevat u paarsada. Kõnelejate arvult on suurim indoeuroopa keelkond, sinna kuuluvad sellised maailmakeeled nagu: inglise, hispaania, saksa ja pr . Teisel kohal on hiina-tiibeti keelkond. Uurali keelkond- kuigi suur osa uurali keeltest paikneb kesk-venemaal ja siberis. Eesti keel kuulub uurali keelekonna soome-ugri keelte läänemeresoome allrühma. Soome-ugri algkeel arenes järk-järgult viieks: ungi,permi,volga,lapi ja läänemeresoome keelteks. Ugri keeled-ungarlased on soome-ugri suurim rahvus ja läbi aegade ka poliitiliselt kõige edukam. Kõnelejaid on praegu u 14 mlj. Permi keeled- neid on kolm : komi, permikomi ja udumurdi. Volga keeled- allrühm jag 2-ks: mari ja mordva keeleks. Mordva keeli on 2: ersa ja moksa.
Kurtna Kool Eestlaste sugulasrahvad ja kirjakeele sünd ja kujunemine Referaat Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................3 1. Eesti kirjakeele sünd ja välja kujunemine................................................................4 1.1 Eesti keele areng tänapäeval........................................................................4 1.1.1 Mis ohustab eesti keelt?...............................................................................5 1.2.1 Eesti kirjakeel 13. sajand.............................................................................5 1.2.2 Eesti kirjakeel 16. sajand.............................................................................5 1.2
Eesti keel Eesti keelt räägib emakeelena 922 000 inimest Eestis ja 160 000 mujal, peamiselt Rootsis, Soomes, Saksamaal, USA-s, Kanadas ja Venemaal. Lisaks kõneleb eesti keelt veel umbes 168 000 inimest. Sellise kõnelejate arvuga on eesti keel maailma tuhandete keelte hulgas esimese kahesaja seas, uurali keeltest ungari ja soome keele järel kolmas. Kõige kõrgemal asub eesti keel aga kauniduse edetabelis. Mõni vanem inimene teab rääkida, et eesti keel saavutas kunagi iludusvõistlusel itaalia keele järel teise koha lausega ,,Sõida tasa üle silla." Eesti keel pole mitte ainult ilus, vaid ka tubli. Nimelt on see üks väiksema kasutajaskonnaga riigikeeli maailmas, suudab aga siiski toimida kõigil ühiskonnaelu aladel. Eesti keel on muuhulgas üld- ja kõrghariduse, teaduse, ajakirjanduse, riigiasutuste ja omavalitsuste, veebikeskkondade ja tarkvara keel. Seega on eesti keele kasutusala laiem kui eales varem,
Kas eesti keelel on tulevikku? 3 SEKUNDIT Tervist, lugupeetud kuulajad, mina olen Peeter Paan ning täna ma kõnelen teile eesti keele tulevikust. Mainiksin kohe alguses ära, et Eesti keelt räägib emakeelena natuke üle miljoni inimese, kellest enamus elab Eestis. Kuna Maakeral elab juba peaaegu 7 miljardit inimest, siis see 1 miljon 7 miljardi kõrval on nagu väike sipelgas suure elevandi kõrval. Kuna keelerühm on tõesti suhteliselt väike, siis kas sellel on üldse mingit tulevikku ja kas eesti keelega on midagi peale hakata näiteks poole sajandi pärast? Keeleprofessorid väidavad, et eesti keel võib mõne aastakümne pärast pöördumatult hajuma hakata
Keeled on tähtsad Maailmas on palju keeli: Eestis on eesti keel, Inglismaal on inglise keel, Jaapanis jälle jaapani keel. Mõned maailmakeeltest on riigikeeled, mõned on aga keeled, mida kõnelevad rahvusvähemused või mida räägitakse vaid teatavates piirkondades (näiteks murded), sisserändajad rikastavad seda paletti omakorda enda keelte ja kultuuridega. Kõik nad kuuluvad ühisesse kultuuripärandisse, mis rikastab keskkonda, kus me elame. Tulemusliku koostöö aluseks on ühise keele valdamine
assimilatsioon (progressiivne ja regressiivne) assimilatsioon on nähtus, kus kõrvuti olevad häälikud sarnastuvad täielikult või osaliselt; võib esineda sõna sees või nt sõnu kokku hääldades (handbag, hot potato); progressiivne assimilatsioon on kui häälik sarnastub eelneva häälikuga, regressiivne assimilatsioon tähendab, et häälik sarnastub järgneva häälikuga aste astmevaheldusliku morfeemi teisend bislama keel inglise keelel põhinev kreoolkeel, mis ühendab melaneesia grammatika inglise sõnavaraga, räägitakse Vanuatus; emakeelseid kõnelejaid 6200 (Vanuatus 5000, Uus-Kaledoonias 1200); Lingua franca kuni 200 000-le inimesele; Vanuatu parlamendi töökeel, kuid lastele antakse algharidus inglise või prantsuse keeles Sai alguse sellest, kui 1870-80ndatel sunniti tuhandeid Vanuatu elanikke töötama Queenslandi (Austraalia) ja Fidzi istandustes. Seal segunes inglise keele sõnavara ja melaneesia keelte grammatika
pani aluse inglise keele arengule. Inglise keel on tulnud germaani hõimude poolt räägitud anglosaksi murretest, mis kõik kokku lõpus moodustasid ühise keele. (Baugh, Cable, 2001) 1.5. Vanainglise keel Vanainglise keel on inglise keele esimesi vorme. Seda räägiti 5. - 12.sajandil, alates anglosakside vallutusest kuni normannide sissetungini. Suureks omapäraks on tervikliku ühise keele puudumine. Vanainglise keelel oli mitu murret mida räägiti olenevalt piirkonnast nt. kuningriigid Mercia, Northumbria. (Baugh, Cable, 2001) 1.5.1. Vanainglise keele murded Sakside, anglite ja jüütide poolt Suurbritanniasse toodud keel moodustas vanainglise keele aluse. See oli ainus alus grammatikale ja suurim sõnavara allikas. Vanainglise keel ei olnud täiesti ühtlane kuna keel võis erineda olenevat paikkonnast, seega saab eristada seda murretega. Neli peamist murret olid: northumbria murre, mercia
pani aluse inglise keele arengule. Inglise keel on tulnud germaani hõimude poolt räägitud anglosaksi murretest, mis kõik kokku lõpus moodustasid ühise keele. (Baugh, Cable, 2001) 1.5. Vanainglise keel Vanainglise keel on inglise keele esimesi vorme. Seda räägiti 5. - 12.sajandil, alates anglosakside vallutusest kuni normannide sissetungini. Suureks omapäraks on tervikliku ühise keele puudumine. Vanainglise keelel oli mitu murret mida räägiti olenevalt piirkonnast nt. kuningriigid Mercia, Northumbria. (Baugh, Cable, 2001) 1.5.1. Vanainglise keele murded Sakside, anglite ja jüütide poolt Suurbritanniasse toodud keel moodustas vanainglise keele aluse. See oli ainus alus grammatikale ja suurim sõnavara allikas. Vanainglise keel ei olnud täiesti ühtlane kuna keel võis erineda olenevat paikkonnast, seega saab eristada seda murretega. Neli peamist murret olid: northumbria murre, mercia
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid