CLOSTRIDIUM TETANI Koostaja: Berit Noormets TK II MORFOLOOGIA Sale, ümarate otstega, liikuv ja eoseid moodustav batsill. Pikad peritrihhiaalsed viburid Väliskeskkonnas säilib aastaid Raske söötmetel kultiveerida Iseloomulik roomav kasv üle kogu söötmetassi Ühine somaatiline antigeen EPIDEMIOLOOGIA Laialt levinud pinnases, võib koloniseerida loomade ja inimeste seedetrakti Vegetatiivsed vormid hapnikutundlikud Eostel pikk eluiga Tänapäeval arenenud riikides väga harvaesinev Kogu maailmas suremus 3050% Miljon haigusjuhtu aastas Eestis keskmiselt 1 teetanuse juht aastas PATOGEENSUS JA IMMUUNSUS äge nakkushaigus, mis kulgeb kesknärvisüsteemi kahjustusega. sissepääsuväratiks on vigastatud nahk. areneb eelkõige haavades, milles on rohkesti nekroosi, halb verevarustus või nad on kitsa, sügava haavakanaliga (laske, lömastus või torkehaavad).
Eferentsed ehk efektoorsed erutus kesknärvisüsteemist elundisse Seganärvid sisaldavad nii eferentseid kui aferentseid kiude Ganglion ehk närvisõlm närvirakkude sõlmjas kogum. Nad koosnevad närvirakkude kehadest ja on ümbritsetud sidekoelise kihnuga. Talituselt ja ehituselt jagunevad ganglionid: Sensoorseteks ehk spinaalganglionid asuvad KNS-i lähedal toomanärvi juurl. Vegetatiivsed asetsevad siseelundite talitusi reguleerivate eferentsete närvide teedel või siseelundi seinas. Refleks vastureaktsioon ärritusele Refleksikaar retseptor -> aferentne närv -> KNS -> eferentne närv -> lõppelund Somaatiline ehk kehanärvisüsteem: Seljaaju medulla spinalis Asub lülisambakanalis koos teda katvate kestadega 45 cm pikune, kaal umbes 30 g Ebaühtlane jämedus Sees tsentralkanal
tegevus täiustab. Kujunevad ka välja sekundaarsed suguelundid. 4. Miks lõpeb enamiku loomade ontogenees sigimisvõimelises elujärgus ? Enamiku organismide ontogenees lõppeb sigimisperioodis, kuna nad hukkuvad enne vananemisperioodi. 5. Millised muutused inimorganismid kaasnevad vananemisega? Vananemisega elundkondade tegevus häirub, tekivad haigused ning elutegevusprotsessid aeglustuvad. 6. Millised etapid on katteseemnetaimede lootejärgses arengus? Taimedel kujuvad välja vegetatiivsed organid (juur, vars, lehed), juveniilses staadiumis areneb välja juurestik, toimub pikkus-ja jämeduskasv ning moodustuvad lehed. Sellele järgneb kasvuperiood, kus õisi ei moodustu ja koos generatiivse perioodi saabub ka aeg, mil arenevad välja lehed. 7. Missugused tegurid tingivad organismi surma? Organismi elundite mitte toimine, erinevad haigused. 8. Selgitage kliinilise ja bioloogilise surma erinevust. Kliinilisest surmast saab organismi elustada veel ning lakkab südame- ja
· Enamus agorafoobiapatsientidest on naised (N > M). · Algus varases täiskasvanueas ja efektiivse ravi puudumine muudab agorafoobia sageli krooniliseks häireks. Võib esineda ka depressiivseid ja obsessiivseid sümptomeid ning sotsiaalfoobiat, kuid need ei domineeri kliinilises pildis. Diagnostilised juhised (ICD-10/RC - diagnostilised kriteeriumid) Kindla diagnoosi korral peavad olema täidetud järgmised tingimused: (a) psüühilised ja vegetatiivsed sümptomid peavad olema ärevuse primaarsed avaldused, mitte sekundaarsed teistele sümptomitele, nagu luulu- või obsessiivsed mõtted; (b) ärevus peab esinema (või valdavalt esinema) vähemalt kahes järgnevas situatsioonis: · rahvahulgad / avalik koht / kodust väljumine / / üksinda liikumine; (c) foobse situatsiooni vältimine on või on olnud häire oluline sümptom. Diferentsiaaldiagnoos
halvavad nad selle talitluse. Algloomad paljunevad sugulisel või mittesugulisel tee. Mittesuguline paljunemine toimub mitoosi, pungumise või hulgijagunemise teel. Suguline paljunemine eeldab viljastatud munaraku ehk sügoodi tekkimist gameetide ühinemisel. Ebasoodsates tingimustes ellujäämiseks moodustavad algloomad tsüste vegetatiivsed vormid vähenevad ja nende ümber tekivad kestad. Soodsate tingimuste taastudes kestad lahustuvad ja vegetatiivsed vormid jätkavad endist eluviisi. Kulendviburloomad Kulendviburloomade hõimkond jaguneb kaheks alamhõimkonnaks: kulendloomad ja viburloomad. Kulendloomad roomava liikumisviisiga, elavad veekogude põhjas, parasiitsed liigid elundite sise- ja välispinnal. Või hõljuvad, plankton. Liiguvad kulendite abil, millega ka toitu haaravad. Enamik elav vees, eeskätt merevees, kuid rühm amööbe on parasiidid. Harilik amööb läbimõõt kuni 0,25mm, elab lompide ja tiikide põhjas mudakihil
Töötlemine kemikaalidega Töötlemine gaasidega Kõrge temperatuur kui mikroobe hävitav tegur: · Kuiv kuumus (leegis või steriliseerimiskappides kuumutamine) Põletab orgaanika, kuid ei sobi kõikidele materjalidele Kasutatakse pintsettide, tühjade kolvide vms puhul Kuiv kuumus toimib oksüdeerijana 170°C juures 1h ja 160°C juures 2h · Keetmine vees 30 min tapab kõik vegetatiivsed rakud, kuid mitte endospoorid Ka viirused võivad ellu jääda · Kuumutamine veeaurus rõhu all (autoklaavimine) Kasutatakse laboratoorsete söötmete jm vahendite puhul Niiske kuumus denatueerib valke ja DNA-d, kahjustab membraane Tapab bakterid ja endospoorid · Pastöriseerimine Ei taga steriilsust Vähendab oluliselt mikroobide arvu Kasutatakse õlu, piima jm hoidiste puhul
tekivad vead), organismilisel (organismi välimus muutub), liigilisel (organism ei sigi enam) ja ökosüsteemsel (liikide esindajad surevad või langevad teistele toiduks). 28. Miks on tihti raske kindlaks määrata mitmeaastaste taimede ontogeneesi pikkust? Sest idu moodustub, kui viljastatakse munarakk aga idu areng lõppeb seemne moodustumisega, kuid seeme ei hakka alati arenema kohe 29. Võrrelge omavahel kattseemnetaimede ja imetajate ontogeneesi etappe. Taimedel kujuvad välja vegetatiivsed organid (juur, vars, lehed), juveniilses staadiumis areneb välja juurestik, toimub pikkus-ja jämeduskasv ning moodustuvad lehed. Sellele järgneb kasvuperiood, kus õisi ei moodustu ja koos generatiivse perioodi saabub ka aeg, mil arenevad välja lehed. Imetajate juveniilses staadiumis organism kasvab, tema elundkondade talitlus ja reflektoorne tegevus täiustab. Kujunevad ka välja sekundaarsed suguelundid. 30
keskkonnas, on võimelised adapteeruma, elus püsima ja paljunema – need mutatsioonid on aluseks populatsioonis toimuvatele muutustele Iga muutus,m is muudab organismi loodusliku selektsiooni survele vastupidavamaks, populatsioonis säilitatakse 10. Mõisted: sterilisatsioon, desinfitseerimine, aseptika Sterilisatsioon – protsess, kus hävitatakse kõik elusmikroobid, k.a. viirused ja endospoorid; mikrobitsiidne Desinfitseerimine – protsess, mis hävitab vegetatiivsed patogeenid, mitte endospoorid; eluta objektidel Aseptika – desinfektant, mida pannakse otse mikroodibele vastuvõtlikule/saastunud keha piirkonnale 11. Keemilised, füüsikalised ja mehhanilised mikroobide kontrollimeetodid – steriliseerivad vs desinfitseerivad meetodid Steriliseerivad meetodid Järkjärguline vee eemaldamine rakkudest, inhibeerides metaboolseid protsesse Suhteliselt ebaefektiivne – paljud rakud säilitavad vee lisamisel võime
fenolaadid. Paljude tööstusprotsesside heitveed sisaldavad mürgiseid fenoole, mida ei tohi loodusesse juhtida. Eesti põlevkivi termilise töötlemise uttevees sisaldub unikaalseid kahealuselisi fenoole, nagu metüülresortsinoolid. Viimaste kui väärtuslike keemiatoodete eraldamiseks on välja töötatud vastavad tehnoloogiad. Fenoole leidub ka eluslooduses, eeskätt taimeriigis. Mõned taimed toodavad fenoole selleks, et nende vegetatiivsed osad oleksid mürgised ja et neid ei söödaks. Selle näiteks võib tuua lääne-mürgitamme. Eesti põlevikivimaardlas on väga palju suletud kaevandusi. Suur osa nendest on pea täielikult täitunud põhjaveega. Kaevanduste veed sisaldavad rohkesti sulfaate, kloriide ning ka mingil määral õlisid ning põlenud kaevandustes fenoole. Seega ei ole kaevandustes olev vesi joogikõlblik. Eesti põhjaveest 8/10 pumbatakse välja kaevanduste kaudu, seetõttu on kaevandusveed Ida-Virumaal
III osa 1) Vegetatiivsed taimeorganid - Taimeanatoomias räägitakse taime vegetatiivsetest organitest -juur, vars ja leht. - Vegetatiivsed elundid moodustavad taime keha ning täidavad taime elutegevuse põhilisi ülesandeid (sh vegetatiivne paljunemine). 2) Juur - Juur on taime reeglina maasisene elutähtis organ. - Juur lehti ei kanna, küll aga võivad sellel tekkida pungad, millest arenevad maapealsed võsud. - Enamasti asub juur pinnases, kuid juuremuudendid võivad kasvada ka maapinnal. 3) Juure vöötmed • Kasvukuhik – apikaalne meristeem
1) Paljunemise viisid: >Suguline paljunemine: Sipelgas, ahven. >vegetatiivne paljunemine: vaarikas, piimhappebakter, pesukäsn, hüdra, kingloom. >Eoseline paljunemine: karusamma, kaseriisikas. 2) Organismid nende paljunemisviiside päriliku muutlikkuse astmest lähtuvalt: karu, kukeseen, kingloom 3) Kartulite paljundamisel mugulatega toimub vegetatiivne paljunemine, vegetatiivsed paljunemisel säilivad paremini pärilikkuse tunnused. Kartulite paljundamisel seemnetega toimub suguline paljunemine, säilivad pärilikkuse tunnused. 4) Vere hüübimist määrava geeni muteerumine X-kromosoomis põhjustab hemofiiliat ehk veritsustõbi. Selline mutatsioon võib päranduda isalt pojale. 6) kromosoom üks valkudega seotud DNA molekul moodustab kromosoomi. Igal liigil on oma kindel kromosoomide arv ja kuju. DNA Aine, mis sisaldab ja säilitab pärilikku informatsiooni
tulemusena. Paljude tööstusprotsesside heitveed sisaldavad mürgiseid fenoole, mida ei tohi loodusesse juhtida. Eesti põlevkivi termilise töötlemise uttevees sisaldub unikaalseid kahealuselisi fenoole, nagu metüülresortsinoolid. Viimaste kui väärtuslike keemiatoodete eraldamiseks on välja töötatud vastavad tehnoloogiad. Fenoole leidub ka eluslooduses, eeskätt taimeriigis. Mõned taimed toodavad fenoole selleks, et nende vegetatiivsed osad oleksid mürgised ja et neid ei söödaks. Selle näiteks võib tuua lääne-mürgitamme. Peamiselt fenoolidest veekeskkonnale ohtlikest ainerühmadest on alküülfenoolid ja nende etoksülaadid. Alküülfenoolid on inimeste loodud kemikaalid, mida kasutatakse põhiliselt alküülfenooletoksülaatide tootmiseks. Neid on kasutatud üle 50 aasta ning enne Euroopa Liidus kehtestatud piiranguid kasutati nonüülfenooletoksülaate laialdaselt tööstuslikes ja
Kasv on piiramatu Toimub pidev rakkude jagunemine taime teatud piirkondades Hästi arenenud regeneratsioonivõime · Kudede diferentseerumine Ühe koe piires on rakud spetsialiseerunud mingi füsioloogilise talitluse jaoks Kattekude kaitse vee liigse aurumise ja kahjulike välistegurite eest Juhtkude vee ja toitainete transpordiks läbi taime Tugikude mehaaniline tugevus maismaataimedel · Taime vegetatiivsed ja generatiivsed organid Vegetatiivsed lehed (spetsialiseerunud gaasivahetusele ja fotosünteesile) ja vars (lehtede ühendamine taime maa-aluse osaga) Generatiivsed õied, viljad jt paljunemisorganid · Ontogenees ja fülogenees Ontogenees isendi areng eluea vältel, st munaraku viljastamisest kuni surmani Iga põlvkonna ontogeneesis korratakse eelnenud põlvkondade arenguastmeid
Muna Vastne Nukk Valmik Loomadel Taimedel Juveniilne staadium Algab orgnasimi sünniga Algab seemne idanemisega. ning kestab sigimisvõime Tekib idand (idanev seeme). saabumiseni. Eri Idanemise käigus kujunevad loomarühmadel on see välja taime vegetatiivsed staadium erineva kestvusega organid (juur, vars, lehed) Sel ja vältab mõnest aastast perioodil toitub idand mitmekümne aastani. põhiliselt seemnes olevatest Juveniilne organism kasvab, varuainetest. Areneb välja tema elundkonade talitus ja taime juurestik, toimub varre
valge kristalne aine, mis lahustub vees halvasti (8,3 g/100 ml). Fenoolid tekivad hapnikku sisaldavate kõrgmolekulaarsete orgaaniliste ainete utmisel. Paljude tööstusprotsesside heitveed sisaldavad mürgiseid fenoole, mida ei tohi loodusesse juhtida. Eesti põlevkivi termilise töötlemise uttevees sisaldub unikaalseid kahealuselisi fenoole, nagu metüülresortsinoolid. Fenoole esineb looduses ka vabalt (nt taimedes, inimestes ja loomades). Mõned taimed toodavad fenoole selleks, et nende vegetatiivsed osad oleksid mürgised ja et neid ei söödaks. Eesti veekogudesse satuvad fenoolid põhiliselt Ida-Virumaa põlevkiviõli tootvate ettevõtete territooriumidelt, poolkoksimägedest. Fenoolid on kahjulikud nii inimese tervisele kui ka looduskeskkonnale. Veekeskkonnas oleneb fenoolide kahjulikkus sinna sattuvast kogusest. Eestis leitud fenoolidest on ohtlikumaid dimetüülfenoolid ja resortsiin. Neid pole õnneks suurtes kogustes vees leitud.
9. Lootejärgne areng: Kes otse- selgroogsed- sarnanevad vanematega Moondega- kalad, kahepaiksed- ei sarnane vanematega Vaegmoone- selgrootud- täid ja ritsikad täismoone- liblikad 10.Taimede areng: Katteseemnetamede lootejärgne areng algab seemne idanemisega ning jaguneb vegetatiivseks ja generatiivseks arenguks. Vegetatiivse arengu esimeseks staadiumiks on idand. Idanemise käigus kujunevad välja taime vegetatiivsed organid(juur,vars,lehed). Juveniilses staadiumis areneb välja taime juurestik, toimub varre pikkus-ja jämeduskasv ning moodustuvad lehed. Sellele järgneb kasvuperiood, kus õisi veel ei moodustu. Mõne taime ontogenees lõpeb vegetatiivse arenguga. Koos sugulise paljunemise organite(õitega) saabub ka taine genetatiivse arengu periood. Vananemisel taime kasv aeglustub, rakud ja koed hävivad järk-järgult. Maapealsed osad hävivad, kuid maaalused säilivad
Uneärevus on unehäire liik, mille korral inimesel esinevad korduvalt ärevust ja hirmu põhjustavad unenäod. Need on tavaliselt kuidagi ohtliku või alandava sisuga ning põhjustavad inimese ärkamist, mille järel mäletatakse unenägu üldiselt väga detailselt. Sageli võib sama või sarnane unenägu korduda. Tavaliselt ärgatakse une teisel poolel, kuigi ärgata võib kogu öö jooksul. Ärgatakse kiiresti, ei esine segasust või desorienteeritust. Tüüpilised on ärevuse vegetatiivsed nähud - südamekloppimine, hingamissageduse tõus, higistamine, värisemine, jms. Mõned alkoholid on siiski ka kasulikud kuid samas ka kahjulikud, nt õlu. Õlu on küllalt kõrge energeetilise väärtusega ning rohkel tarbimisel võib põhjustada ülekaalulisust. õlles on B-rühma vitamiine, mis on head nahale ning närvisüsteemile ning aitavad vältida akne teket
Seljaaju hallaine Hallaine sisaldab peeni närvikiude (müeliinita ja õhukese müeliinkattega) neurogliia elemente multipolaarseid neurotsüüte (ühesuguse suuruse, struktuuri ja talitlusega rakud on isekeskis koondunud närvituumadeks) Seljaaju hallaine neurotsüüdid jagunevad: 1. Juure- ehk radikulaarrakud paiknevad eessammaste motoorsetes tuumades, aksonid lahkuvad seljaajust spinaalnärvide ventraaljuurte kaudu, kulgevad efektorini 2. Motoorsed vegetatiivsed närvirakud - paiknevad vegetatiivsetes tuumades, aksonid väljuvad spinaalnärvi eesmise juure kaudu Seljaaju (medulla spinalis) Kommissuur ümbritseb seljaaju tsentraalkanalit ning jaguneb: müeliniseerimata närvikiududest koosnevaks hallkommissuuriks (commissura grisea) ja tsentraalkanali all asetsevaks, peamiselt müeliniseeritud närvikiududest koosnevaks valgekommissuuriks (commissura alba) Seljaaju valgeaine Valgeaine koosneb erineva jämedusega (1 20 m) närvikiududest.
MK13-TE2 Kuju 1. Kerabakterid e. kokid 2. Pulkbakterid e. batsillid 3. Spiraalsed bakterid e. sprillid 4. Keeritsbakterid e. spiroheedid 5. Jatketega bakterid 6. Niitjad bakterid Paljunemine Bakterid paljunevad põhiliselt pooldumisega. Temperatuuri mõju Paljud spoore mittemoodustavad bakterid ja sporogeensete bakterite vegetatiivsed vormid hukkuvad niiskes kuumuses temperatuuril 6070°C 1530 min. jooksul, kuid temperatuuril 80100°C juures aga mõne sekundi või mõne minuti jooksul. Tunduvalt termoresistentsemad on bakterite spoorid. Paljud neist võivad elada üle koguni mõnetunnise keetmise. Niiskes kuumuses hukkuvad bakterite spoorid temperatuuril 120130°C 2030 min. jooksul, kuivas kuumuses 160170°C juures 12 tunni vältel. Eriti vastupidavad on termofiilsete bakterite spoorid.
ravi puudumisel on suremus väga kõrge. Mürgistusnähud ilmnevad 18-36 tundi pärast toksiini sisaldava toidu söömist, märkimisväärsele uimasusele, nõrkusele ja peapööritusele järgneb kahelinägemine ja suurenavad raskused rääkimisel ja neelamisel. Tavalisteks nähtudeks on ka hingamisraskused, lihaste nõrkus, kõhukinnisus ja puhitus. Areneb halvatus, haige sureb hingamislihaste seiskumise tõttu. Hävib: Vegetatiivsed rakud hävivad pastöriseerimisel Enospoorid on termostabiilsed, 120° C-3 min. Nitrit pärsib arengut Toksiin laguneb 75° C juures Vältimine: Ohtlikud on toidud, mida hoitakse õhukindlalt, näiteks (peamiselt kodus valmistatud) lihakonservid, suitsuliha, seene-, kala-, herne-, oa- ja juurviljakonservid. Saastunud toiduained ei ole kuidagi iseäralikud, ainsaks väliseks tunnuseks on "kummis" konservikaaned. Botulism
teistele toiduks). Miks on tihti raske kindlaks määrata mitmeaastaste Sest idu moodustub, kui viljastatakse taimede ontogeneesi pikkust? munarakk aga idu areng lõppeb seemne moodustumisega, kuid seeme ei hakka alati arenema kohe. Võrrelge omavahel kattseemnetaimede ja imetajate Taimedel kujuvad välja vegetatiivsed ontogeneesi etappe. organid (juur, vars, lehed), juveniilses staadiumis areneb välja juurestik, toimub pikkus-ja jämeduskasv ning moodustuvad lehed. Sellele järgneb kasvuperiood, kus õisi ei moodustu ja koos generatiivse
Hingamise käigus vabaneb energia. · fotosüntees-looduses asetleidev protsess, mille käigus elusorganismid muudavad päikeseenergia keemiliseks energiaks. Fotosünteesiks on vaja vett, süsihappegaasi, mineraalaineid ja valgust. PUHKEFAASID · eelpuhkus-kasvu ja arengu lõppemine, varuainete talletamine,puitumine ja korgistumine. Eelpuhkuse ajal võivad puittaimede pungad puhkeda. · sügavpuhkus sundpuhkus- FENOFAASID · vegetatiivsed ja generatiivsed fenofaasid- vegetatiivsed fenofaasid on seotud taimede toitumise ja kasvamisega(pungade puhkemine,võrsete kasvamine, võrsete valmimine- puitumine)generatiivsed fenofaasid on seotud generatiivsete organite (õis, vili)tekke ja arenguga. Toimub kas 1 või 2 korda kasvuperioodi vältel(õiealgete tekkimine ja õiepungade puhkemine ja õite arenemine, viljade arenemine ja seemnete valmimine). TEMPERATUURIDE SUMMAD
need on siis hüdroksüareenid. Paljude tööstusprotsesside heitveed sisaldavad mürgiseid fenoole, mida ei tohi loodusesse juhtida. Eesti põlevkivi termilise töötlemise uttevees sisaldub unikaalseid kahealuselisi fenoole, nagu metüülresortsioonid. Viimaste kui väärtuslike keemiatoodete eraldamiseks on välja töötatud vastavad tehnoloogiad. Fenoole leidub ka eluslooduses, eeskätt taimeriigis. Mõned taimed toodavad fenoole selleks, et nende vegetatiivsed osad oleksid mürgised ja et neid ei söödaks. Selle näiteks võib tuua lääne mürgitamine (Toxicodendron diversilobum). Fenoolidest valemeid Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level
Innerveerib keele kõiki lihaseid. 122. Vegetatiivse närvisüsteemi mõiste, jagunemine: vegetatiivset närvisüsteemi nim ka autonoomseks närvisüsteemiks, sest selle poolt innerveeritavate elundite talitlus ei allu inimese tahtele. Veg. ns innerveerib peamiselt siseelundeid seedimis-, hingamis-, eritus-, vereringe-, sisesekretsiooni- ja suguelundeid. Vegetatiivsel närvisüsteemil eristatakse kaks osa: · Tsentraalne, mille moodustavad pea- ja seljaaju vegetatiivsed tuumad; · Perifeerne, millesse kuuluvad vegetatiivsed ganglionid ning pea- ja seljaajunärvide koostisse kuuluvad vegetatiivsed närvikiud. Olenevalt närvikeskuste ja ganglionite asukohast, nende kiudude kulust ja toimest innerveeritava elundi talitlusele, jaotakse vegetatiivne närvisüsteem kaheks sümpaatiliseks ja parasümpaatiliseks. 123. Sümpaatiline närvisüsteem: keskused, närvid, innervatsiooni iseloom: Joonis 32
otseselt (somaatilised) või ganglionide kaudu (vegetatiivsed) ja lõpevad närvilõpmete e. efektoritega, kutsudes elundis esile mingi talitluse. seganärvid - sisaldavad nii aferentsed kui ka eferentsed kiud Ganglionid- närvide teedel asetsevad väikesed moodustised, mis mis koosnevad närviraku kehadest ja on ümbritsetud sidekoelise kihiga. Gangionid jagunevad: sensoorsed ganglionid asuvad toomanärvide juures vegetatiivsed ganglionid asuvad siseelundite talitlust reguleerivate eferentsete närvide teedel. Neis toimub ümberlülitus (sünaps) KNS-ist tulevatelt närvikiududelt elundisse kulgevale närvikiule. 16. Vegetatiivne närvisüsteem, jaotus - e. autonoomne e. siseelundite närvisüsteem, mis innerveerib põhiliselt siseelundeid. Jaotus: sümpaatiline; parasümpaatiline. 17. Mis on refleks? Vastusreaktsioon välis- ja sisekeskkonna ärritajatele.
Botulismitoksiin imendub peensoolest verre, kandub organismis laiali ja takistab atsetüülkoliini eraldumist neuronist. Seetõttu ei saa lihas kokku tõmbuda. Tekib lõtv halvatus. Spooride hävitamiseks tuleb söötmeid kuumutada autoklaavis temperatuuril 121oC. Niiske kuumus on efektiivsem kui kuiv kuumus. Tündaliseerimine on vaheaegadega korduvkuumutamine. Esimese kuumutamisega 100 kraadi juures (keetmine) hävitatakse vegetatiivsed rakud ja ergutatakse endospoorid idanema. Seejärel hoitakse materjali soojas, et idanemine oleks täielik ning siis keedetakse uuesti. Keetmine hävitab spooride idanemisel moodustunud vegetatiivsed rakud. 13. Bakterite liikumisviisid. Voogamine ja piiltõmbumine kui erilised liikumisviisid. Bakterivibur ja selle töö? Viburi basaalkeha ehitus grampositiivsetel ja-negatiivsetel bakteritel. Viburid spiroheetidel ja arhedel.Taksised
Kuna samblikul puuduvad organid, nimetatakse seda talluseks. Ülemine koorkiht, vetikakiht, südamikukiht ja alumine koorkiht. Kasvuvormide järgi jaotatakse 4: *Koorik: taluvad suurt saastet, tugevalt kinni. *Leht: tallus meenutab lehte, leidub puhtas ja kerge saastatusega õhus. *Põõsas: jätavad minipõõsa mulje, leidub vaid puhtas õhus. *Habesamblikud: ülimalt puhtas õhus. Bioindikatsioon elusorganismide abil keskkonna saastatuse määramine. PALJUNEMINE. *Isiididega: vegetatiivsed samblike väljakasvud. *Soreedidega: arenevad vetika kihis, kasvavad samblike sees, lähevad nende pinnale ja tuul puhub laiali. *Seene eostega. MÜKORIISA ehk seenjuur tekib taimejuure ja seeneniidistiku ühinemisest. On 4 tüüpi: *Arbuskulaarne: ehk endomükoriisa ehk seeneniidistik kasvab taimejuure rakkude sisse, rakukesta ja membraani vahele. Seal hargneb põõsasjalt. Raku ja seeneniidistiku kokkupuuteala suureneb, mis tagab parema ainevahetuse
mikroobide arengule kui selle alanemine. Mikroorganismide käitumist temperatuuridel, mis ületavad nende kasvu maksimumi, iseloomustatakse termoresistentsusega. Temperatuurid, mis mõnevõrra ületavad kasvu maksimumi, kutsuvad esile termosoki ja pärast selle lühiajalist mõju võivad rakud uuesti aktiveeruda. Pikemaajalisel mõjutusel nad hukkuvad. Paljud spoore mittemoodustavad bakterid ja sporogeensete bakterite vegetatiivsed vormid hukkuvad niiskes kuumuses temperatuuril 6070°C 1530 min. jooksul, kuid temperatuuril 80 100°C juures aga mõne sekundi või mõne minuti jooksul. Tunduvalt termoresistentsemad on bakterite spoorid. Paljud neist võivad elada üle koguni mõnetunnise keetmise. Niiskes kuumuses hukkuvad bakterite spoorid temperatuuril 120130°C 2030 min. jooksul, kuivas kuumuses 160 170°C juures 12 tunni vältel
GANGLIONID ● närvisõlm e närvitänk e tänk ● närvide (va motoorsete) teedel asetsevad väikesed ümarad moodustised, mis koosnevad närvirakkude kehadest ja on ümbritsetud sidekoelise kihnuga /nr-de sõlmjas kogum Talitlusest ja ehituselt jagunevad: 1) Sensoorsed e spinaalganglionid - KNSi lähedal toomanärvi juurel - ganglionis olevad neuronid toovad perifeerse jätkega ärrituse närvi kaudu ganglioni - tsentraalse jätkega viivad KNS-i 2) Vegetatiivsed ganglionid - siseelundite talitusi reguleerivate eferentsete närvide teedel või siseelundi seinas - neis toimub ümberlülitumine ehk SÜNAPS KNS-ist tulevatelt närvikiududelt elundisse kulgevale närvikiule (vt füs) 3 REFLEKS ● organismi vastusreaktsioon ärritusele - nt keele maitsmisnäsade ärritusel algab süljeeritus
B VARIANT 1. Missugused taimeelundid on vegetatiivsed? Juur, vars, leht 2. Milles seisneb taimevarre (või varrelõigu) apikaalse ja basaalse osa bioloogiline erinevus? Vegetatiivsel elundil (või selle osal) on 2 poolust: aplikaalne (tipmine) ja basaalne (alumine) osa. Apikaalses osa moodustavad ainult võrsed , basaalses osas ainult juured. 3. Missuguseid taimeelundeid nimetatakse homoloogilisteks elunditeks? Tooge botaanilisi näiteid? Sama päritolu ja ehitusega elundid, kuid nende välimus ja funktsioon võivad erineda
zoosporangiumites e. rändeoslates; suguta paljunemise spoorid - tekib vahetult uus vanemaga sarnane isend 13. Mis on pookimine? Ühelt taimelt lõigatud punga või pookoksa kokku kasvatamine teise taimega 14. Millised mittesugulise paljunemise viisid on olemas? Vegetatiivne - juurest või võsust Eoseline - sõnajalad, osjad 15. Milliseid õiekroone nimetatakse sügimorfseteks? Õiest saab läbi paigutada ainult ühe sümmeetriatasandi. 16. Nimeta vegetatiivsed elundid Vars, leht, juur 17. Mis on ristsiire? On protsess, mille käigus toimub homoloogiliste kromosoomide põimumine, mille jooksul nad vahetavad võrdsetes kogustes pärilikkusainet, leiab aset peamiselt meioosi algjärgus. 18. Mis on spetsialistid? Õied on arenenud selliseks, et sobida kindlale tolmendajale: kuju, värv, lõhn, nektari koostis ja kogus. Tolmeldamise efektiivsus: ei raisata energiat paljude tolmeldajate meelitamiseks
alles läbi vahestaadiumite. Täismoondelise arenguga on suurem osa putukatest. Munast väljub vastne, kes nukkub ja peagi väljub sealt valmik. Vaegmoondelise arengu korral jääb ära nukustaadium. Nt prussakad, lutikad, rohutirtsud. Noorjärk eh juveniilne staadium eristub lootejärgses arengus. Sigimisvõime elujärk on generatiivne staadium, millele järgneb vanamisperiood. Vegetatiivse arengu esimeseks staadiumiks on idand, mille käigus kujunevad välja vegetatiivsed organid. Juveniilses staadiumis areneb välja taime juurestik, toimub varre pikkus- ja jämeduskasv ning moodustuvad lehed. Sellele järgneb kasvuperiood.
isobuteeni dimerisatsioonil. Isobuteeni polümerisatsioonil saadakse polüisobutüleen, mis on tuntud butüülkummina. Ohutegur Värvitu kergesti põlev gaas: tema keemistemperatuur on -6,9 ºC, vees ei lahustu. Tavaliselt säilitatakse seda balloonides. Suure lenduvuse tõttu võib kergesti põlema plahvatada. Fenool Valem: C6H5OH Saamine või leidumine Fenoole leidub ka eluslooduses, eeskätt taimeriigis. Mõned taimed toodavad fenoole selleks, et nende vegetatiivsed osad oleksid mürgised ja et neid ei söödaks. Selle näiteks võib tuua lääne-mürgitamme. Kasutamine Keemiatööstuses kasutatakse fenooli fenoolformaldehüüdvaikude ja epoksüvaikude tootmisel ning vähemal määral mitmete teiste keemiaproduktide lähtematerjalina. Ohutegur Mürgine valge kristalne (sulamistemperatuur 40,5ºC) aine, lahustub vees halvasti (8,3 g/100 ml). Lämmastikhape Valem: HNO3 Saamine või leidumine
tulemusena, päikesevalguse toimel oksüdeerub see aja jooksul taas süsihappegaasiks ja veeks. Kasutamine Metanool on kasutusel antifriisi, lahusti ja kütusena. Samuti lisatakse teda etanoolile selle denatureerimiseks. Ohutegur Mürgisus Auru / õhu segud on plahvatusohtlikud Väga tuleohtlik. Fenool Valem: C6H5OH Saamine või leidumine Fenoole leidub ka eluslooduses, eeskätt taimeriigis. Mõned taimed toodavad fenoole selleks, et nende vegetatiivsed osad oleksid mürgised ja et neid ei söödaks. Selle näiteks võib tuua lääne-mürgitamme. Kasutamine Keemiatööstuses kasutatakse fenooli fenoolformaldehüüdvaikude ja epoksüvaikude tootmisel ning vähemal määral mitmete teiste keemiaproduktide lähtematerjalina. Ohutegur Mürgine valge kristalne (sulamistemperatuur 40,5ºC) aine, lahustub vees halvasti (8,3 g/100 ml). Toluool CH3C6H3(NCO)2 Saamine või leidumine
Bioloogiline surm- aju- ja närvisüsteem ei tööta, elustamine pole enam võimalik. Taime areng. Katteseemnetaimede embrüonaalne areng algab munaraku viljastumisega ja lõpeb idu moodustumisega seemnes. Embrüogeneesis kujunevad välja vegetatiivsete organite algmed: idupung, idujuur, iduvars ja iduleht- või lehed. Lootejärgne areng algab seemne idanemisega ning jabuneb vegetatiivseks ja generatiivseks arenguks. Vegetatiivse arengu esimeseks staadiumiks on idand. Kujunevad välja taime vegetatiivsed organid. Juveniilses staadiumis areneb välja taime juurestik, toimub varre pikku- ja jämeduskasv ning moodustuvad lehed. Sellele järgneb kasvuperiood, kus õisi veel ei moodustu.Õite väljakujunemisega saabub taime generatiivse arengu periood. Tolmukapeas tekivad tolmuterad ja emaka sigimikus areneb munarakk. Vananemisperioodil aeglustub rakkude ja kogu taime ainevahetus ning rakud ja koed hävivad järk-järgult.
sisaldavaid ja värvusetuid organisme. Esimesed on lähemal taimedele, teised loomadele. Paljud süstemaatikud vaatlevad viburloomi kui lähterühma, mis seob taim- ja loomorganisme. Toitumine Enamik vetikaid sisaldab klorofülli ja toitub autotroofselt, kuid sageli on roheline värvus maskeeritud teiste pigmentidega. Ehitus Tallus võib olla üherakuline, koloonialine, rakutu või paljurakuline, sõltuvalt rakkude asetusest niitjas või plaatjas. Talluse vegetatiivsed rakud on kaetud tugeva kestaga, mis koosneb tselluloosist ja pektiinainetest. Rakukest on tihti väljastpoolt kaetud või inkrusteeritud ränidioksiidiga. Tsütoplasma täidab kogu rakku või paikneb seinmiselt. Esineb üks suur või mitu väikest vakuooli rakumahlaga. Rakus on üks või mitu tuuma ja pigmente sisaldavaid kromatofoore. Kromatofooride kuju on mitmesugune: plaatjas, spiraalne, lintjas, karikjas, võrkjas, tähtjas jne, mis on vetikate määramisel tähtis tunnus
- ootamatud ja prognoosimatud *surmahirm, hirm kaotada enesekontroll või hulluks minna *OBSESSIIV-KOMPULSIIVNE HÄIRE - obsessioonid ehk sundmõtted ideed, kujutlused või impulsid, mis tungivad stereotüüpsel viisil pidevalt subjekti teadvusse *kompulsioonid ehk sundteod pidevalt korduv stereotüüpne käitumine *ÄGE STRESSREAKTSIOON - iseloomulik nõutus, teadvuse mõningane kitsenemine, tähelepanu ahenemine, võimetus ära tunda stiimuleid, desorientatsioon - paanilise hirmu vegetatiivsed sümptomid (südame pekslemine, higistamine, kuumahood) - osaline või täielik amneesia *POSTTRAUMAATILINE STRESSHÄIRE - trauma korduva läbielamise episoodid pealetükkivates kujutlustes ja unenägudes - eraldumine teistest inimestest, traumat meenutava tegevuse ja situatsioonide vältimine *DISSOTSIATIIVSED (KONVERSIOONI-) HÄIRED - osaline või täielik normaalse integratsiooni hävimine mälu, identsustunde ja vahetute aistingute ning liigutuste kontrolli vahel
G a n g l i o n i d on närvide (välja arvatud motoorsed närvide) teedel asetsevad väikesed ümarad moodustised, mis koosnevad närvirakkude kehadest ja on ümbritsetud sidekoelise kihnuga. Talitluselt ja ehituselt jagunevad ganglionid sensoorseteks ja vegetatiivseteks. * Spinaal-(sensoorsed) ganglionid asuvad toomanärvi juurel KNS-I lähedal. Ganglionis leiduvad neuronid toovad perifeerse jätkega ärrituse närvi kaudu ganglioni, tsentraalse jätkega viivad KNS-i. * Vegetatiivsed ganglionid asetsevad siseelundite talitlusi reguleerivate eferentsete närvide teedel või siseelundi seinas. Neis toimub ümberlülitus ehk sünaps KNS-st tulevatelt närvikiududelt elundisse kulgevale närvikiule. S ü n a p s i d - neuronite keemilised erutuse ülekanne (atsetüülkoliin, puutekontaktid on erilised närviaparaadi noradrenaliin). kohad, kus ärritus kantakse ühelt neuronilt teisele või neuronilt lõppelundile - lihas- või
!! Muutused vereringes on vastupidised lihastöö ajal esinevaga: ajuveresooned täituvad verega, laienevad ja mõnevõrra laienevad ka siseelundite veresooned. Samal ajal aga ahenevad jäsemete perifeersed veresooned. Vaimse pinge suurenemisel kiireneb alati ka südametalitlus ( 90-100 x min) , tõuseb vererõhk (160/100 ), sageneb hingamine, mis muutub ühtlasi pinnapealsemaks ja ebaühtlaseks !!! See omakorda kutsub esile vere puuduliku hapnikuga varustamise. Kaasnevad ka vegetatiivsed häired näiteks liigne higistamine, temperatuuritõus, kõhulahtisus. NB! Oluline on õhutada ruume !!! Vaimse töö iseärasuseks on see, et ,,ärritaja" lakkamisel ei kao tööga seotud mõtted kohe. Eriti kaua püsib see neil, kes töö ajal teiste inimeste juuresolekul ei suuda oma mõtteid koondada ja süveneda. See inimene toob töö koju kaasa, jätkab nende mõtete läbimõtlemist väsinud ajurakkudega. Selline mälu kasutamine on tulutu. NB
Bioevolutsiooni tõendid 1. Paleontoloogilised leiud 1) Kivistunud skeleti osad 2) Mumifitseerunud tervikorganismid (putukad merevaigus) 3) Tegutsemisjäljed 2. Vahevormid. Näiteks: ürglind (omab roomajatele omaseid tunnuseid, lindudele omaseid tunnuseid) 3. Biogeneetiline reegel: otogeneesi algetappidel toimub fülogeneesi lühike kordus, mis on uuniversaalne (esineb ka taimedel). Näiteks: sammaltaimede arengutsükklis eelniit, mis viitab põlvnemisele vetikates. Näiteks: inimesel (sügoodina seos ainuraksetega, moorulana seos koloniaalsete organismidega, süda pulseeriva torukesena seob kaladega, loote karvastik seob imetajatega, suure varba vastandumine teistele varvastele viitab seosele primaatidega) 4. Vestiigiumid- elundid, mis eksisteerivad nüüdisaegsetel isenditel ja nende lähieellastel, kuid mis järk-järgult minetavad oma bioloogilise tähts...
endospoori. Anaerobacter'i rakus on leitud kuni 5 endospoori. 57. Endospoori omadused, termoresistentsus. 1. Endospoor on väga termoresistentne. Kuumuse toime eest kaitsevad spoori DNA-d. Spooride hävitamiseks tuleb söötmeid kuumutada autoklaavis temperatuuril 121C. Kui autoklaavi pole, aitab tündaliseerimine vaheaegadega korduvkuumutamine. Esimese kuumutamisega 100 kraadi juures hävitatakse vegetatiivsed rakud ja ergutatakse endospoorid idanema, seejärel hoitakse materjali soojas, et idanemine oleks täielik ning siis keedetakse uuesti. 2. Talub hästi kiirgust, kuivust ja toksikante 3. Metaboolne aktiivsus on madal 4. mRNA sisaldus on madal 5. Makromolekulide sünteesi ei toimu 6. Sisaldab ühe koopia kromosoomi, ribosoome, tRNAsid ja mõningaid valke. Rohkesti fosfoglütseraati, mis on energeetiliseks varuaineks. 7
Ühinevad tolmutera ehk isassugurakk ja emassugurakk, toimub viljastumine. Viljastunud munarakust arenevad seemned, mis sisaldavad taime kasvuks vajalike lähteosasid, ehk idu. Idu koosneb idupungast, idulehest, iduvarrerst ja idujuurest. Seeme ei pea minema kohe postembrüogeneessesse arenguetappi. 2. Postembrüogenees algab seemne idanemisega. a. Vegetatiivne ehk kasvu periood taimel arenevad kõik maapealsed vegetatiivsed osad. b. Generatiivne periood õied arenevad, valmivad seemned. Mitmeaastastel taimedel toimuvad kaks eelpool mainitud etappi vaheldumisi paljude aastate jooksul. c. Vananemine taim ei õitse enam. Taime maapealsed osad hakkavad taandarenema. diploidne kromosoomistik kahekordne kromosoomistik, milles kõik kromosoomid esinevad homoloogiliste paaridena. eoseline paljunemine mittesuguline paljunemine, mis toimub eoste abil.
A VARIANT 1. Missugused taime elundid on vegetatiivsed? Juur, vars, leht 2. Milles seisneb taimeosade polaarsus? Vegetatiivsel elundil (või selle osal) on 2 poolust: aplikaalne (tipmine) ja basaalne (alumine) osa. Apikaalses osa moodustavad ainult võrsed , basaalses osas ainult juured. 3. Missuguseid taimeelundeid nimetatakse analoogilisteks elunditeks? Tooge botaanilisi näiteid Elundid, mis on sarnase välimuse ja funktsiooniga, kuid erineva päritoluga. N:
BIOLOOGIA SAAVUTUSTE KASUTUSVÕIMALUS 1. Mis on fundamentaal ja rakendusbioloogia? Fundamentaal- e. põhiteadus Uuritakse objektide või nähtuste olemust ja seaduspärasusi. (nt. Füüsika, Keemia, Bioloogia) Rakendusteadus Tegelevad loodusteaduslike teadmiste praktilise rakendamisega, arendamisega nt. Meditsiiini ja põllumajanduse tarbeks. Üldbioloogiline teadus Süvateaduslik uuring (geneetika, molekulaarbioloogia, rakubioloogia jne) Eribioloogiline teadus botaanika, taimegeograafia, zooloogia Rakendusbioloogia Seisneb bioloogia haruteaduste poolt avastatud praktilise kasutamise võimaluste ja lahenduste uurimises ning teostamises (toiduainete tootmise mitmekesistamine, haiguste diagnoosimine jne.) 2. Milline seos on bioloogial teiste teadustega? Biokeemia ja biofüüsika uurivad elusolendite koostise keemilisi ja füüsikalisi aluseid (nt. Fotosüntees). Biotehnoloogia protseduurid, mille puhul elusorganismidele omaseid protsesse...
Närvisüsteem Systema nervosum Kehaprotsesside regulatsioon: A. Neuraalne – närvisüsteemist tulevate impulsside abil; B. Humoraalne – (humor – vedelik) – vedelike (veri, lümf, koevedelik, jne.) kaudu levivate bioaktiivsete ainete abil. NB! Selline eristamine on kunstlik – mõlemad regulatsiooniviisid töötavad samaaegselt – keha protsesse juhitakse neurohumoraalselt! - kiirete (eriti väljapoole suunatud) reaktsioonide puhul on esiplaanil neuraalne regulatsioon, aeglaste (eriti sisekeskkonna) reaktsioonide puhul oluline humoraalne. Närvisüsteemi jaotus: 1.Asukoha järgi: a)Kesk- e. tsentraal-NS – peaaju ja seljaaju. b)Piirde- e. perifeerne NS – närvid ja ganglionid. 2. Funktsiooni (juhtimisala) järgi: a)Somaatiline e. animaalne NS – liikumis- ja meeleelundid (“välisministeerium”) b)Vistseraalne e. vegetatiivne e. autonoomne NS – siseelundid (“siseministeerium”) b1) Sümpaatiline osa – töö, energia kulutamine b2) Parasümpaatiline osa – taastus...
jätkub, kuid teadvus hakkab kaduma, pulss peaaegu lakkab, hingamine aeglustub ja refleksid pidurduvad. Ilma abita järgneb kliiniline surm (lakkab südame ja hingamistegevus ning kesknärvisüsteemi talitlused), millele viie minuti jooksul võib järgneda bioloogiline surm. Katteseemnetaimede lootejärgne areng algab seemne idanemisega ning jaguneb vegetatiivseks (esimeseks staadiumiks on idand, idanemise käigus kujunevad välja taime vegetatiivsed organid (juur, vars ja lehed), toitub seemnes olevatest varuainetest; juveniilses staadiumis areneb välja juurestik, vars kasvab, moodustuvad lehed; järgneb kasvuperiood) ja generatiivseks (saabub sugulise paljunemise organite (õite) väljakujunemisega, tolmukapeas tekivad tolmuterad ja emaka sigimikus areneb munarakk) arenguks. Vananemisperioodis aeglustub rakkude ja kogu taime ainevahetus ning rakud ja koed hävivad järk-järgult. On taimedel ka liigisiseselt erinev.
Bacillus cereus’e põhjustatud gastroenteriidi kulg on lühike ning seepärast on adekvaatne ka sümptomaatiline ravi. Toidumürgistust saab ennetada toidu söömisega kohe pärast selle kuumutamist ning söömata toidu piisavalt madalal temperatuuril külmutamisega (Murray et al, 2012). Adekvaatsel temperatuuril toidu valmistamine hävitab enamuse toidutekkelistest patogeenidest, sealhulgas Bacillus cereus’e vegetatiivsed rakud, kuid mitte spoore. Spoorid kaotavad kuumaresistentsuse happelistes tingimustes (Cookingham et al., 2004). Soovitused B. cereus’e hävitamiseks (Cookingham et al., 2004): aurutamine rõhu all, röstimine ja fritüürimine hävitab vegetatiivsed rakud ja spoorid; kõhulahtisust põhjustav toksiin inaktiveerub kuumutades 56 kraadi juures 5 minuti jooksul; emeetilist toksiini sisaldavaid toite tuleb kuumutada üle 90 minuti 126 kraadi juures;
sulgumisvõimetuks. koos sellega n canalis pterygoidei, mis on ganglion parasümpaatilised kiud, mis pterygopalatinum'i (eferentne ganglion) vegettiivseks lülituvad ümber VII närvi juureks. Postganglionaarsed vegetatiivsed kiud parasümpaatilistes ganglionides- levivad ganglionist koos V närvi kiududega kolmes ganglion pterygopalatinum et suunas: suulaenäärmetele (nn palatini), nina submandibulare) limaskesta näärmetele (rr nasales) ja pisaranäärmele
2 Paljude tööstusprotsesside heitveed sisaldavad mürgiseid fenoole, mida ei tohi loodusesse juhtida. Eesti põlevkivi termilise töötlemise uttevees sisaldub unikaalseid kahealuselisi fenoole, nagu metüülresortsinoolid. Viimaste kui väärtuslike keemiatoodete eraldamiseks on välja töötatud vastavad tehnoloogiad. Fenoole leidub ka eluslooduses, eeskätt taimeriigis. Mõned taimed toodavad fenoole selleks, et nende vegetatiivsed osad oleksid mürgised ja et neid ei söödaks. Selle näiteks võib tuua lääne-mürgitamme (Toxicodendron diversilobum). Fenooli 5-protsendilist vesilahust kasutatakse meditsiinis antiseptikumina. Seetõttu öeldakse, et fenoolil on spetsiifiline "haigla lõhn". Keemiliselt olemuselt kuulub fenool aromaatsete ühendite klassi benseeni molekulis on üks vesinikuaatom asendatud hüdroksüülrühmaga. Fenool astub kergesti elektrofiilse asenduse
16. Inimese munarakkude küpsemise keskmine intervall on: a)12 päeva b) 20 päeva c) 28 päeva d) 32 päeva Täitke lünk sobiva sõnaga! 17. Organismid paljunevad sugulisel või mittesugulisel teel. 18. Mitoosi anafaasis lahknevad kromatiidid raku poolustele. 19. Ovogeneesi tulemusena saadakse üks viljastumisvõimeline ja kolm arengu- ja viljastumisvõimetut polotsüüti . 20. Risoomi, sibula ja mugula abil-paljunemine on katteseemnetaimedele omased vegetatiivsed paljunemise vormid 21. Seemnerakkude arengut nimetatakse spermatogeneesiks ja munaraku arengut ovogeneesiks . 22. Spermatogoonid hakkavad munandites mitoosi teel paljunema ja diferentseeruma alles suguküpsuse saabudes 23. Kromosoomide ristsiire ja sellega kaasnev geenivahetus toimub meioosi esimese jagunemise profaasis . 24. Inimese enamikus somaatilistes rakkudes on 46 kromosoomi Selgitage pikemalt ja tooge näiteid! 25. Missugustes organismides toimuvad mitoos ja meioos?
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
