10 orgaanilist ühendit (0)

10 Orgaanilist ühendit
Kaspar
Kutsekoolile
Lämmastikhape
Valem: HNO3
Saamine või leidumine
Lämmastikhapet saadakse lämmastikdioksiidi (NO2) ja vee reageerimisel:
NO2 + H2O = HNO3 + HNO2
Tööstuslikul tootmisel kasutatakse ammoniaagi katalüütilist oksüdatsiooni (Ostwaldi protsess). Varem kasutati
lämmastikhappe tootmiseks looduslikke sooli.
Kasutamine
Lämmastikhapet kasutatakse laboratooriumis reaktiivina, lõhkeainete (näiteks nitroglütseriini ja trotüüli)
valmistamisel ning lämmastikväetiste (näiteks ammooniumnitraadi) ja liitväetiste tootmisel.
Seda kasutatakse veel metallurgias ja toorainete töötlemisel, sest ta reageerib enamiku metallidega.
Lämmastikhappe abil söövitatakse metalle.
Raketitehnikas kasutatakse inhibiitoriga suitsevat lämmastikhapet.
Samuti kasutatakse lämmastikhapet väävelhappe ja orgaaniliste nitroühendite tootmisel.
Kontsentreeritud lämmastikhappe ja soolhappe segu vahekorras 1:3 on kuningvesi, üks vähestest reaktiividest,
mis suudab lahustada kulda ja plaatina.
Ohutegur
Söövitav värvuseta teravalõhnaline vedelik ning mürgine hape, mis võib põhjustada tõsiseid põletushaavu.
Etanool
Valem: CH3CH2OH
Saamine või leidumine
Etanooli saadakse suhkru, näiteks glükoosi, kääritamisel pärmiseente abil.
Kasutamine
Etanooli kasutatakse eelkõige alkohoolsete jookide tootmisel. Samuti läheb suur osa etanoolist
autokütuseks, seda just Ladina-Ameerika maades, kus suhkruroo töötlemisel üle jääv etanool on
väga odav. Etanooli on võimalik kasutada mootorikütusena nii puhtal kujul kui ka segus bensiiniga.
Tänapäeval lisatakse etanooli bensiinile enamasti muude lisandite (plii, aromaatsed ühendid jt)
asemel. Etanooli oktaanarv on väga kõrge, seetõttu suurendatakse sellega bensiini oktaanarvu.
Kuni 10% etanooli sisaldav bensiin sobib tavalistele bensiinimootoritele, suurema
etanoolisisaldusega bensiini korral on tarvis mootoreid ümber seada.
Ohutergur
Õhu segud on plahvatusohtlikud.
Eriti tuleohtlik.
Metanool
Valem: CH3OH.
Saamine või leidumine
Metanool tekib looduses mõningate anaeroobsete bakterite ainevahetuse
tulemusena, päikesevalguse toimel oksüdeerub see aja jooksul taas
süsihappegaasiks ja veeks.
Kasutamine
Metanool on kasutusel antifriisi, lahusti ja kütusena. Samuti lisatakse teda
etanoolile selle denatureerimiseks.
Ohutegur
Mürgisus
Auru / õhu segud on plahvatusohtlikud
Väga tuleohtlik.
Fenool
Valem: C6H5OH
Saamine või leidumine
Fenoole leidub ka eluslooduses, eeskätt taimeriigis. Mõned taimed toodavad
fenoole selleks, et nende vegetatiivsed osad oleksid mürgised ja et neid ei
söödaks. Selle näiteks võib tuua lääne-mürgitamme.
Kasutamine
Keemiatööstuses kasutatakse fenooli fenoolformaldehüüdvaikude ja
epoksüvaikude tootmisel ning vähemal määral mitmete teiste keemiaproduktide
lähtematerjalina.
Ohutegur
Mürgine valge kristalne (sulamistemperatuur 40,5ºC) aine, lahustub vees
halvasti (8,3 g/100 ml).
Toluool
CH3C6H3(NCO)2
Saamine või leidumine
Seda saadakse sünteesi teel ja seda nitreerides tekib C6H2(NO2)3CH3 on
kollaks tahke lõhkeaine mille detonatsioonikiirus 7000 m/s. vinge värk igal
juhul:)
Seda kasutatakse lakkide koostisosasna
Ohutegurid
Toluooli sissehingamine on ohtlik: kahjustuda võivad neerud ja närvisüsteem,
samuti võib see aine põhjustada nõrkust, peapööritust ja väsimust.
Nitrolahusti
CH3COCH3
Saamine või leidumine
Saadakse toornafta termilisel töötlemisel
Kasutusalad: Happeliste lakkide ja värvide lahustamiseks ja vedeldamiseks.
nitrolahusti on kaasaegne viiekomponenetne lahusti, mis ei sisalda atsetooni.
Ohutegurid
(Atsetoon on tervisele eriti kahjulik keemiline aine nii nahale sattumisel kui ka
sissehingamisel
Etaanhape
Valem:CH3COOH
Saamine või leidumine
Tööstuslikult toodetud 30­80 % kangusega sünteetilise äädikaessentsi või
mikrobioloogiliselt valmistatud äädikat
Kasutamine
Kasutatakse toiduainetööstuses (söögiäädikas ­ 30%ne äädikhape lahus),
keemiatööstuses(lahustina).
Ohutegur
Nahale sattumine ohtlik söövitava tiomega
Benseen
CnH2n-6
Saamine või leidumine
Benseeni saadakse nafta (vahel ka sellisest naftast , mis muidu aromaatseid
ühendeid ei sisalda) ja kivisöetõrva ümbertöötlemise (süsivesinike
muundumiste arvel katalüütilise ja termilisel krakkimise) protsessil.
Benseeni kasutatakse lahustina ning muu hulgas ravimite, lõhkeainete, värvide
ja mitmesuguste polümeeride toorainena.
Ohutegurid
Käitlemisel eralduvad lahusti aurud võivad mõjuda uimastavalt, tekitada halba
enesetunnet, väsimutunnet, uimasust ja peavalu. Suurte kontsentratsioonide
sissehingamine võib põhjustada teadvuse kaotust, mõju võib avalduda ka
hiljem tekitades kroonilise tervisekahjustuse
Propaan
Saamine või leidumine
Looduslikus gaasis
Lahustununa naftas
Kasutusalad:
Kasutusala: hapniklõikamine, värviliste metallide keevitamine ja jootmine, kuni
6 mm paksuse terase keevitamine, õgvendamine, painutamine, leegiga
puhastamine.
Ohutegurid
propaan on väga tule ja plahvatusohtlik ning sissehingamisel mürgine
Isobuteen
Valem: (CH3)2C=CH2
Saamine või leidumine
Tööstuslikult toodetakse isobuteeni isobutaanist selle katalüütilisel dehüdrogeenimisel 500­600 ºC
juures.
Kasutamine
Keemiatööstuses kasutatakse isobuteeni mitmesuguste produktide saamiseks. Näiteks reaktsioonil
metanooli või etanooliga saadakse bensiini lisanditena kasutatavad metüültertsiaalbutüüleeter (MTBE)
või etüültertsiaalbutüüleeter (ETBE) vastavalt. Bensiini lisandina kasutatakse ka isooktaani, mis
saadakse isobuteeni alküülimisel isobutaaniga või isobuteeni dimerisatsioonil. Isobuteeni
polümerisatsioonil saadakse polüisobutüleen, mis on tuntud butüülkummina.
Ohutegur
Värvitu kergesti põlev gaas: tema keemistemperatuur on -6,9 ºC, vees ei lahustu. Tavaliselt säilitatakse
seda balloonides. Suure lenduvuse tõttu võib kergesti põlema plahvatada.