Keemia iseseisev. 10 orgaanilist ühendit (0)

Tartu Kutsehariduskeskus
Ehitus-ja puiduosakond
10 orgaanilist ühendit
Tööliik
Tartu 2010.a
Glütseriin
Valem: C3H8O3
Saamine või leidumine
Kookosõlist
Kasutamine
Glütseriin on üks komponentidest lakkide ja värvide tootmisel.
Kasutatakse lahustite tootmisel.
Kasutatakse seebi, kreemide ja salvide tootmisel.
Glütseriin kasutatakse nitroglütseriini tootmisel.
Kasutatakse salvide ning lahuste tootmisel.
Ohutegurid
Sidrunhape
Valem: C6H8O7
Saamine või leidmine
Leidub sidrunhapet kõige rohkem sidrunimahlas – isegi 6–8%
Kasutamine
Kasutatakse antikoagulandina.
Ohutegurid
Ei kujuta endast tõenäoliselt olulist ohtu inimtervisele ega keskkonnale.
Atsetoon
Valem: CH3COCH3
Saamine või leidumine
Tootmise teel
Kasutamine
Atsetooni kasutatakse nii plastikute tootmisel kui ka lahustina , näiteks küünelakieemaldajana.
Ohutegurid
Gaasi / õhu segud on plahvatusohtlikud.
Eriti tuleohtlik.

Etanool

Valem: CH3CH2OH
Saamine või leidumine
Etanooli saadakse suhkru, näiteks glükoosi, kääritamisel pärmiseente abil.
Kasutamine
Etanooli kasutatakse eelkõige alkohoolsete jookide tootmisel. Samuti läheb suur osa etanoolist autokütuseks, seda just Ladina-Ameerika maades, kus suhkruroo töötlemisel üle jääv etanool on väga odav. Etanooli on võimalik kasutada mootorikütusena nii puhtal kujul kui ka segus bensiiniga. Tänapäeval lisatakse etanooli bensiinile enamasti muude lisandite (plii, aromaatsed ühendid jt) asemel. Etanooli oktaanarv on väga kõrge, seetõttu suurendatakse sellega bensiini oktaanarvu. Kuni 10% etanooli sisaldav bensiin sobib tavalistele bensiinimootoritele, suurema etanoolisisaldusega bensiini korral on tarvis mootoreid ümber seada.
Ohutergur
Õhu segud on plahvatusohtlikud.
Eriti tuleohtlik.

Metanool

Valem: CH3OH .
Saamine või leidumine
Metanool tekib looduses mõningate anaeroobsete bakterite ainevahetuse tulemusena, päikesevalguse toimel oksüdeerub see aja jooksul taas süsihappegaasiks ja veeks.
Kasutamine
Metanool on kasutusel antifriisi, lahusti ja kütusena. Samuti lisatakse teda etanoolile selle denatureerimiseks.
Ohutegur

Mürgisus

Auru / õhu segud on plahvatusohtlikud

Väga tuleohtlik.

Etaanhape
Valem: CH3COOH
Saamine või leidumine
Tööstuslikult toodetud 30–80 % kangusega sünteetilise äädikaessentsi või mikrobioloogiliselt valmistatud äädikat
Kasutamine
Kasutatakse toiduainetööstuses (söögiäädikas – 30%ne äädikhape lahus), keemiatööstuses(lahustina).
Ohutegur
Söövitav.
Isobuteen
Valem: (CH3)2C=CH2
Saamine või leidumine
Tööstuslikult toodetakse isobuteeni isobutaanist selle katalüütilisel dehüdrogeenimisel 500–600 ºC juures.
Kasutamine
Keemiatööstuses kasutatakse isobuteeni mitmesuguste produktide saamiseks. Näiteks reaktsioonil metanooli või etanooliga saadakse bensiini lisanditena kasutatavad metüültertsiaalbutüüleeter ( MTBE ) või etüültertsiaalbutüüleeter (ETBE) vastavalt. Bensiini lisandina kasutatakse ka isooktaani, mis saadakse isobuteeni alküülimisel isobutaaniga või isobuteeni dimerisatsioonil. Isobuteeni polümerisatsioonil saadakse polüisobutüleen, mis on tuntud butüülkummina.
Ohutegur
Värvitu kergesti põlev gaas : tema keemistemperatuur on −6,9 ºC, vees ei lahustu. Tavaliselt säilitatakse seda balloonides . Suure lenduvuse tõttu võib kergesti põlema plahvatada.
Fenool
Valem: C6H5OH
Saamine või leidumine
Fenoole leidub ka eluslooduses , eeskätt taimeriigis. Mõned taimed toodavad fenoole selleks, et nende vegetatiivsed osad oleksid mürgised ja et neid ei söödaks. Selle näiteks võib tuua lääne-mürgitamme.
Kasutamine
Keemiatööstuses kasutatakse fenooli fenoolformaldehüüdvaikude ja epoksüvaikude tootmisel ning vähemal määral mitmete teiste keemiaproduktide lähtematerjalina.
Ohutegur
Mürgine valge kristalne ( sulamistemperatuur 40,5ºC) aine, lahustub vees halvasti (8,3 g/100 ml).
Lämmastikhape
Valem: HNO3
Saamine või leidumine
Lämmastikhapet saadakse lämmastikdioksiidi (NO2) ja vee reageerimisel:
NO2 + H2O = HNO3 + HNO2
Tööstuslikul tootmisel kasutatakse ammoniaagi katalüütilist oksüdatsiooni (Ostwaldi protsess). Varem kasutati lämmastikhappe tootmiseks looduslikke sooli .
Kasutamine
Lämmastikhapet kasutatakse laboratooriumis reaktiivina, lõhkeainete (näiteks nitroglütseriini ja trotüüli) valmistamisel ning lämmastikväetiste (näiteks ammooniumnitraadi) ja liitväetiste tootmisel.
Seda kasutatakse veel metallurgias ja toorainete töötlemisel, sest ta reageerib enamiku metallidega. Lämmastikhappe abil söövitatakse metalle.
Raketitehnikas kasutatakse inhibiitoriga suitsevat lämmastikhapet.
Samuti kasutatakse lämmastikhapet väävelhappe ja orgaaniliste nitroühendite tootmisel.
Kontsentreeritud lämmastikhappe ja soolhappe segu vahekorras 1:3 on kuningvesi , üks vähestest reaktiividest, mis suudab lahustada kulda ja plaatina.
Ohutegur
Söövitav värvuseta teravalõhnaline vedelik ning mürgine hape , mis võib põhjustada tõsiseid põletushaavu.

Alumiiniumkaaliumsulfaatdodekahüdraat

Valem: AlK(SO4)2·12H2O, ka K2SO4·Al2(SO4)3·24H2O)
Saamine või leidumine
Alumiiniumkaaliumsulfaatdodekahüdraadi saamiseks kuumutatakse nõrgalt põletatud, võimalikult rauavaba savi 50-protsendises väävelhappelahuses. Eraldub ränihape ning moodustub alumiiniumsulfaat . Lahust lahjendatakse veega ning eemaldatakse lahustumatu ränihape. Lisatakse kaaliumsulfaati või ka kaaliumkloriidi . Eraldub valge pulbrina "maarjajahu", mis puhastatakse ümberkristalliseerimise teel kuumast veest välja ja muudetakse suurteks kristallideks. Tooraineks sobivad ka boksiit ja krüoliit.
Kasutamine
Maarjajääd kasutatakse vee puhastamiseks , kanga tulekindluse suurendamiseks, mõningate antiperspirantide koostises.
Varem kasutati seda laialdaselt naha parkimiseks ning lõnga värvimisel värvi säravamaks muutmiseks. Nüüd on selle asemel kasutusel alumiiniumsulfaat.
Rahvameditsiinis kasutatakse maarjajääd väikeste verejooksude peatamiseks.
Ohutegur
Tuleb vältida maarjajää tolmu sissehingamist ning aine sattumist nahale ja silma. Suurtes kogustes sööduna võib mõjuda kahjulikult.