JÄRV 5.B Järvede taimed jagunevad ● Kaldataimed ● Kaldaveetaimed ● Ujulehtedega taimed ● Veesisesed taimed ● Vetikad Kaldataimed ● Järve kaldaribal on tavaliselt tihe taimestik ● Nende juured on niiskes mullas ● Sageli kasvavad siin madalsoole iseloomulikud taimeliigid ● Seal kasvavad nt : tarnad, kollane võhumõõk, paju, sanglepp ● Pildil kollane võhumõõk Kaldaveetaimed ● Kaldaveetaimed kasvavad enamasti madalas vees ● Seal kasvavad: hundinui, pilliroog, kaisel, mürkputk,
........3 Maailma kümme suurimat järve:....................................................................................3 JÄRVE TAIMED...........................................................................................................5 Kaldaveetaimed.............................................................................................................. 5 Ujulehtedega taimed.......................................................................................................6 Veesisesed taimed.......................................................................................................... 7 Vetikad........................................................................................................................... 7 2 JÄRV Järv on maismaast ümbritsetud veekogu. Järved tekivad maapinna lohkudesse, mida
Järvede taimed Koostajad: Mark Överus ja Rene Tõnissoo VI klass Järvede taimed jagunevad Kaldataimed Kaldaveetaimed Ujulehtedega taimed Veesisesed taimed Vetikad Kaldataimed Järve kaldaribal on tavaliselt tihe taimestik. Nende juured on niiskes mullas. Sageli kasvavad siin madalsoole iseloomulikud taimeliigid Seal kasvavad nt : tarnad, kollane võhumõõk, paju, sanglepp. Kaldaveetaimed Kaldaveetaimed kasvavad enamasti madalas vees. Seal kasvavad : hundinui, pilliroog, kaisel, mürkputk, kalmus.
VEEKOGUDE TAIMESTIKU KORDAMISKÜSIMUSED JA VASTUSED 1. Millised hõimkonnad on esindatud veekogude taimestikus ja kui suured on “suurtaimed”? ROHEVETIKTAIMED JA MÄNDVETIKTAIMED; PRUUNVETIKTAIMED, PUNAVETIKTAIMED; SAMMALTAIMED; SÕNAJALGTAIMED; KATTESEEMNETAIMED Mõõtmed varieeruvad mõnest millimeetrist kuni mitmete meetriteni. 2. Hüdrofüüdid ja hügrofüüdid. Kaldaveetaimed ja amfiibsed taimed. Ujulehtedega ja ujutaimed ning veesisesed taimed moodustavad tõeliste veetaimede - HÜDROFÜÜTIDE rühma. Veest välja jäädes hääbuvad või säilivad pinnases risoomidega vms. Amfiibsed taimed on need, keda ei saa kindlalt liigitada ühe rühma alla - võivad edukalt elada: vee all, ujulehtedega liigina, kaldataimena (hein-penikeel); ujulehtedega või kaldataimena (vesi- kirburohi); vee all või kaldataimena (väike konnarohi). Teatav amfiibsus on omane enamikule veetaimedele
Karl Pütsepp 2012 Avaldatud Creative Commonsi litsentsi ,,Autorile viitamine + jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti (CC BY-SA 3.0” 1. Sissejuhatus • Taimed kasvavad vees vöönditena. • Suurem osa taimi kinnitub veepõhja juurte või risoomiga. • Lisaks on ka taimi ja vetikaid, kes hõljuvad veepinnal kinnitumata. 2. Veetaimede vööndid 1. Kaldataimed 2. Kaldaveetaimed 3. Ujulehtedega taimed ka ujutaimed 4. Veesisesed taimed Milliste vööndite taimi on näha? 2.1. Kaldataimed • Tavaliselt tihe ja lopsakas taimestik. • Taimede juured kalda niiskes pinnases. • Veetaseme tõustes jäävad kaldataimed tihti vee alla. • Puudest kasvavad seal pajud ja sanglepp. • Rohttaimedest tarnad, kollased võhumõõgad ja varsakabjad. Kaldataimestik on enamasti tihe Autori Paju • Liigirikas taimeperekond. • Eestis 20 liiki. Nt
· Sugulasliigid: Ploomipuu, mandlipuu, kirsipuu · Õitsemisaeg on parim kartuli mahapanekuks, koitõrje Konnarohi · kolmnurkse läbilõikega · 15-30 cm lihtlehed · palju õisi (õisikus) 1 cm · juunist augustini · kasvukohad: mudas kui ka vee ääres kaldal · sisaldab primmahla (ärritav) · neerukivide, põiepõletiku, düsenteeria, epilepsia(langetõbi) raviks Jõgi-kõõlusleht · veepealsed, veesisesed lehed!!! veepealsed: mõõga kujulised, oda ots; veesisesed: pikad lindid · juunist augustini · kasvukohad: seisev või väga aeglase vooluga koht · mugulad söödavad, sisaldavad tärklist · kooreleht, konnalusikas, veeuba · maitseb nagu kartul · konnarohuliste sugukonnas Jõgi-särjesilm · nii magedas kui merevees · veesisene taim(mõnel ulatuvad veest väljaainult õied)
Sootaimed- ja veetaimed Veesisesed taimed- kinnituvad juurtega veekogu põhja Ujulehistel taimedel on lehed veepinnal ja veel, kinnituvad tugeva juurestikuga veekogu põhja või ujuvad kinnitumata, õied veepinnal Veepealsed taimed (sootaimed) kasvavad madalas veel või alaliselt märjas mullas, enamus taimest ulatub veepinnast kõrgemale Sootaimed Sootaimed kasvavad alaliselt märjas mullas, mõned liigid aga ka üle 1m sügavuses vees Juurestik on sageli väga võimas, paljud liigid on pikkroomava risoomiga ja võivad aias kergesti kontrolli alt väljuda Enamasti vlaguslembelised, namasti vaja viljakat mulda 1. Acorus calamus harilik kalmus 2. Butomus umbellatus harilik luigelill 3. Calla palustris soovõhk 4. Caltha palustris harilik varsakabi 5. Carex elata luhttarn 6. Equisetum fluviatile konnaosi 7. Glyceria maxima suur parthein 8. Hippuris vulgaris harilik kuuskhein 9...
kuuluvad sood, rannaroostikud ja kinnikasvavad järved, samuti aeg-ajalt üleujutatavad jõeluhad ning madalad ja lauged mererannikud. MÄRGALADE LEVIKU ISELOOMUSTUS EUROOPAS Märgalasid on kõige rohkem Põhja-Euroopas (Norras, Rootsis, Soomes), ja Ida-Euroopas (Venemaal). Kõige vähem märgalasid on Lõuna-Euroopas ja Kesk-Euroopas kuna inimesed kuivendavad neid. MÄRGALADE ÖKOSÜSTEEMID Märgala ökosüsteemides on erilise tähtsusega järgmised organismide rühmad: - veesisesed taimed, - ujuvad ja ujulehtedega taimed, - veepealsete lehtede ja vartega taimed, selgrootutest loomadest ussid, limused, koorikloomad, putukad ja nende vastsed, selgroogsetest loomadest kalad, kahepaiksed, roomajad, linnud ja imetajad. Märgalad on haprad ökosüsteemid, mis on inimmõju suhtes suure tundlikkusega ning mis satuvad ohtu maastiku muutmise tagajärjel. Mitme sajandi vältel on inimesed püüdnud märgaladest lahti saada,
Nende juured kindlustavad jõe kallast. Sageli õõnestab jõgi puujuurte alla pikki käike, kus leiavad peidupaiga paljud veeloomad. Peaaegu kõiki taimeliike, mis kasvavad järves, võib leida ka jõgedes. Kuid need kasvavad enamasti vaikse vooluga kohtades. Kiirevoolulises jõeosas paiknevatel taimedel on pikad ja kitsad veesisesed lehed, mis voolus vabalt hõljuvad. Niisugused on näiteks kõõluslehel. Aeglase vooluga vees saab ta kasvatada ka laiemaid lehti, mis veepinnal ujuvad või veest välja sirutuvad. Selline erilehisus on iseloomulik mitmetele jões kasvavatele taimedele. Loomastik Selgrootud Voolavas vees saavad elada loomad kes suudavad kõvasti kividele või põhja külge klammerduda.
Milles seisneb lihtlehtede ja liitlehtede erinevus? Lihtleht - üks suuremal või vähemal määral lõhestunud lehelaba. Lehed varisevad sügisel, rohttaimedel sureb koos varrega. Liitlehed -koosnevad mitmest lehekesest, mis on lühikeste rootsukestega liigestunud ühise pearootsu külge. Liitleht variseb osadena: esmalt leheksed, siis roots. 18.Mis on heterofüllia, millistel taimedel see esineb? Ühel võsul on morfoloogiliselt erinevad pärislehed, esineb sageli veetaimedel: ujulehed ja veesisesed lehed 19.Vii kokku lehe kuju kirjeldava sõnaga. Kas tegemist on liit- või lihtlehega? ... 20.Mis tüüpi juhtkimp moodustab lehe pearoo? Kuidas paiknevad selle juhtkimbu puidu- ja niineosa lehe ülemise ja alumise külje suhtes. Lehe pearoo moodustab oma ehituselt kinnine kolleteraalne juhtkimp, floeem all, ksüleem ülemise pinna pool. 21.Mida tähendab isolateraalne leht. Too näide. Lehe mõlemal küljel samad ülesanded ja sama ehitus. N: mais 22
tugevat lainetust.See vastu mageveele iseloomulikud taimed ei talu suurt lainetust ning see pärast kasvavad magavee taimed lahesoppades,kuhu suubuvad jõed. Madalate lahtede rannavees vohab sageli pilliroog,moodustades suuri roostikke.Pilliroog kasvab seepärast madalate lahtede rannavees, sest ta ei kannata soolast vett ning tugevaid laineid.Ka ujulehtedega taimed ei saa lainetele avatud rannikul kasvada, sest tormid rebivad nad lihtsalt katki. Lainetele avatud rannikul jäävad ellu vaid veesisesed taimed nagu näiteks merehein. Vetikad Erinevad vetikarühmad kasvavad eri sügavusel vöönditena.Suuri silmaga nähtavaid vetikad on meres eri värvi ja kuju.Rohevetikad vajavad kasvamiseks kõige enam valgust ja seepärast on need vetikad kõige kõrgemal vööndis .Pruunvetikad vajavad natuke vähem valgust ja seega on nad rohevetikate vööndist all pool. Pruunvetikatest tuntuim on põisadru. Punavetikad ei vaja praktiliselt üldse valgust seega on nemad täiesti all
Pikkus tavaliselt 5...25 cm ja kehamass 20...180 grammi ulatuses. Järvetaimestik hundinui Vetikad Õistaimed: · Kaldataimed (paju, lepp, varsakabi) · Kaldaveetaimed (pilliroog, hundinui, järvkaisel) · Ujulehtedega taimed (vesiroos, vesikupp, lemmel) · Veesisesed taimed (vesikatk, vesikuusk, särjesilm) vesiroos Õistaimed On suurim fotosünteesivate taimede hõimkond. Traditsiooniliselt jaotatakse kaheks klassiks: üheidulehelised ja kaheidulehelised. Kõige iseloomulikumateks tunnusteks on õis ja sellest arenev vili. Õistaimedel on kujunenud vedelike transportimiseks erilised sooned trahheed. Õistaimede lehtedel on laba ja selles harunenud rood.
Toitelisus: vees leidub rohkesti kloriide ja sulfaate Veekogu põhja katavad mändvetikad, sageli esinevad tüsedad ravimudakihid. Leidub: Mullutu ja Oesaare laht Iseloomulikud liigid: kare kaisel, kamm-penikeel, pilliroog. Tiina Elvisto Eesti elustik & elukooslused 2011/2012 õppeaasta Tallinna Tehnikakõrgkool Osatähtsus: 1,4% 13. Järvede taimestik: kaldaveetaimed, ujulehtedega taimed, veesisesed taimed, ja nende rühmade iseloomulikud liigid; taimplankton. Kaldaveetaimed Kasvukoht: võivad kasvada pidevalt poolest saadik vees Omadused: Nendel on pehmesse kaldamudasse kinnitumiseks hästiharunenud juured või juuretaolised risoomid ning tuulele vastupidavad painduvad varred. Liigid: Kaldavee-taimedest on kõige ulatuslikumalt levinud pilliroog, järvkaisel, hundinui, kõõlusleht. Üleujutavatel aladel domineerivad tarnad jne. Ujulehtedega taimed
Vees lahustunud ainetest on magevetes ülekaalus karbonaadid (Ca-karbonaat), merevees kloriid. Magevetes võib esineda looduslikke orgaanilisi aineid (huumus), ka saastaineid. Ka merevees on orgaanilisi laguaineid ja saastaineid. Vastavalt soolsusele on erinev ka taimede rakumahla soolade kontsentratsioon, mis peab ületama keskkonna kontsentratsiooni, et taime veevarustus oleks normaalne. Transpiratsiooni (?) puudumise tõttu võtavad veesisesed taimed vett juurderõhu abil või reguleerib seda hüdatoodide (?) tegevus. Nt kui katkestada vesikupu lehtede veevõtt leherootsu kaudu, närbuvad taime ujulehed kiiresti. Gaasireziim. Gaasid O2, N2, CO2, H2S on enamiku looduslike veekogude tavalised komponendid. Gaasisisaldust iseloomustab Henry seadus: Gaaside lahustuvus vees väheneb temp tõusu ja atmosfäärirõhu vähenemise korral vastavalt sellele seadusele.
elamine vajab mitmeid spetsiifilisi kohastumisi siis suudavad paljud veetaimed edukalt kasvada ainult vees (veekeskkonnas) või alaliselt liigniiskes pinnases. Veetaimede seas on nii alamaid-taimi(näiteks verikaid) kui ka kõrgemaid taimi. Veetaimede hulgas on mitmeid, mis levivad võõrliikidena Mitmed neist paljunevad vegetatiivselt varretükikeste kaudu. Eestis on näiteks selline võõrliik Kanada esikatk. 1) ujutaimed ehk lemniidid 2) veesisesed taimed(sünonüümid: submerssed, sukeltaimed) 1) põhjataime isoetiidid(tuttidena või madala vaibana veekogu põhjas juurdunult) 2) samblad 3) mändvetikad 1) elodeiidid 1) nõrgalt juurdunud ehk tserattofilüüdid 1) ujulehtedega (ujulehised) taimed ehk nümfeiidid 4. kaldaveetaimed ehk feloüüdid Lisaks eelmainituile on ka amfiibsei taimi ( nt
94. Ponto-kaspia loomade kompleks: kus ja miks kujunenud, mille poolest Eesti vete jaoks oluline. 95.Tulnukloomi veekogudes, nii Eestis kui mujal: miks nad võivad tekitada meile probleeme; näiteid. Taimed 1. Millised hõimkonnad on esindatud veekogude taimestikus ja kui suured on "suurtaimed"? 2. Hüdrofüüdid ja hügrofüüdid. Kaldaveetaimed ja amfiibsed taimed 3. Millisteks eluvormideks jagunevad veesisesed taimed? 4. Kuidas defineeritakse litoraali? Kui sügavale see meie järvedes tavaliselt ulatub? Mis on ripaal? 5. Millised keskkonnategurid mõjutavad kõige sagedamini veetaimede lehekuju? 6. Milline eripära on veekeskkonnal taimede kasvukohana ja milliseid taimeorganite ja kudede iseärasusi see veetaimedel tingib? Milliseid ühendeid kasutavad veetaimed süsinikuallikana? 7. Kas tarnamätast on õigem nimetada isendiks või klooniks? Missugused on
reaktsiooninorm- tunnuse muutuse piirid. Juuste värvuse muutus, aeg, mis kulub teatud vahemaa läbimiseks jne. Tunnuste jaotus: -laias piires muutuv- kehakaal, nägevus, juuksekarvade arv, intellekt -kitsas piires- silma vikerkesta värv, juuksekarvade läbimõõt, hammaste arv, rinnapiima rasvasus. -muutumatu- silmapõhja muster, sõrmejäljed, vererühm. 23. Taimedel- 1) jõgi-kõõlusleht- erilehisus- a) veesisesed lehed- pikad, kitsad b) ujulehed- neerjad c) õhus olevad lehed Loomadel- Toitumise mõju sama liigi eri isenditele- D hulgast sõltub luustiku kujunemine b) Himaalaja küüliku karvavärvus- üle 30 kraadi- üleni valge, alla 0 üleni tume. Inimestel- erütrotsüüdid- 1) kõrgmäestikusse elama minek 2) vereülekanne 3) alpimajake 4) erütropoetiin (EPO) 5) rasestumine paar kuud enne võistluseid 6) geneetiliselt muudetud. 24. head:
kasvukohas või vees, kuid lehed asuvad õhus. Varsakabi, turbasamblad, enamik tarnu. Hüdrofüüdid on veetaimed mille uuenemispungad paiknevad vees või veekogu põhjas ning lehed on veealused või ujuvad veepinnal. Omakorda veetaimed jagatakse : põhja kinnituvateks veesisesteks taimedeks — isoetiidideks nt lahnarohud, kaeluspenikeel, kardhein, põisadru, agarik (furtsellaaria); põhja kinnituvateks ja esinevad nii veesisesed kui veepinnal ujuvad lehed — nümfeiidid nt vesiroosid, vesikupud, ujuv penikeel; vees hõljuvad ja harva põhja kinnituvad taimed — elodeiidid nt vesihernes, vesikarikas, vesikatk; veepinnal ujuvad taimed — lemniidid nt lemled, vesilääts, kilbukas. 6) Koosta skeem ökosüsteemi komponentidest! 7) Loetlege ökoloogilistest teguritest bioloogilised tingimused. Liigisisesed ja liikidevahelised suhted, konkurents, sümbioos (parasitism, kommensalism,
õied. Lehed on suured ja ümarad ning vahakihiga kaetud. See takistab märgumist ja nad püsivad hästi veepinnal. Samuti aitab lehti veepinnal hoida lehtede ja varte õhuruumides olev õhk. Ujulehtedel on õhulõhed lehe ülapoolel. Õhulõhede kaudu toimub gaasivahetus. Liigid: Nende seas on taimi, kes kinnituvad juurtega veekogu põhja (vesiroos, vesikupp, ujuv penikeel) ning taimi, kes ujuvad veepinnal vabalt (lemmel)) Veesisesed taimed(Kasvukoht: sügavamas vees, kus on veelpiisavalt valgust. Omadused ja liigid: nad on üleni vee all (vesikatk, vesikuusk) või sirutavad õied veepinnale(särjesilm). Veesisesed lehed on kas hästi lõhestunud, peened ja kaharad (nagu tillilehed) või pikad ja kitsad. Seetõttu vee lainetus neid ei lõhu.Veekogu põhja kinnitumiseks on veetaimedel tugev ja hästi harunenud juurestik) Taimhõljum(Väga liigirikas on vetikatefloora: leidub soolalembeseid vetikaid, külmalembelisi
- Laius 100 cm - 4 istututaskut Põhjataimed vesiroosi Nymphaea liigid, taimed, mis kasvavad kuni 100cm sügavusel ja kasvatavad lehti, mis ujuvad vee pinnal. Ujuvtaimed ujuvad veepinnal ja pole põhja kinnitunud , on head vetikate vastu võitlejad, uued taimed asetage algul varjulisse ossa, et nad saaks juured kasvatada, muidu võivad päikese käes hukkuda. Vesisalat Pistia stratiotes ja vesikarikas Stratiotes aloides on väga head vetikate tõrjujad ja kalad armastavad neid. Veesisesed taimed on veekogu bioloogilise seisukohalt väga tähtsad nad toodavad palju hapnikku ja tarbivad rohkelt toitaineid veest (vetikatele ei jää midagi) Head veepuhastajad on harilik kuuskhein Hippuris vulgaris ja räni-kardhein Ceratophyllum demersum. Niiskuselembesed taimed - harilik kalmus Acorus calamus,varsakabi Caltha palustris, iirise Iris ja priimula Primula liigid istutage märgalasse või kuni 40cm vette (sõltub taimest)
kasvukoha põhjal: A - kaldataimed, kes kasvavad ajutiselt kuival; B - kaldavee taimed; C - ujulehtedega taimed, kes kinnituvad veekogu põhja; D - veepinnal ujuvad taimed; E - veesisesed taimed, kes kinnituvad veekogu põhja; F - vees vabalt ujuvad taimed. Näiteks järve taimestiku võib eelnevalt esitatu põhjal jaotada järgmiselt: A - pilliroog, mürkputk ja harilik soosõnajalg; B - pilliroog, laialehine hundinui, ahtalehine hundinui, mürkputk ja konnaosi; C - väike vesiroos, kollane vesikupp, ujuv penikeel ja valge vesiroos;
1. Kaldataimed- kaldaveetaimed ehk helofüüdid on need taimed ,mille alamosa asub kevadest sügiseni vees. Sügisel taimede maapealsed osad surevad ja ebasoodsad perioodid (tavaliselt talve) elavad nad üle mudas asuvate uuenemispungade kaudu. Nt Varsakabi, harilik parthein, hundinui. 2. Veetaimed ehk hüdrofüüdid on taimed, mis on kohastunud eluks veekeskkonnas. Ujulehtedega taimed: kollane vesikupp, tume särjesilm, ujuv penikeel, valge vesiroos. Veesisesed taimed: harilik vesihernes,vesikarikas, harilik vesitäht Fütoplankton: · Vees hõljuvad mikroskoopilised vetikad- taimne hõljum e fütoplankton · Taimne hõljum salvestab vette langeva päikeseenergia ja on toiduks paljudele veeloomadele · Tähtsamad fütoplanktoni rühmad on rohe-, sini ja ränivetikad. · Kui vees on palju vetikaid öeldakse, et vesi ,, õitseb" Sinivetikad ehk tsüanobakterid ehk sinikud:
vaid lehed ja õied. Lehed on suured ja ümarad ning vahakihiga kaetud. See takistab märgumist ja nad püsivad hästi veepinnal. Samuti aitab lehti veepinnal hoida lehtede ja varte õhuruumis olev õhk. Ujulehtedel on õhulõhed lehe ülapoolel. Õhulõhede kaudu toimub gaasivahetus. liigid: nende seas on taimi, kes kinnituvad juurtega veekogu põhja (vesiroos, vesikupp, ujuv penikeel) ning taimi kes ujuvad veepinnal vabalt (lemmel) veesisesed taimed kasvukoht: sügavamas vees, kus on veel piisavalt valgust omadused ja liigid: nad on üleni vee all (vesikatk, vesikuusk) või sirutavad õied veepinnale (särjesilm). Veesisesed lehed on kas hästi lõhestunud, peened ja kaharad või pikad ja kitsad. Seetõttu vee lainetus neid ei lõhu. Veekogu põhja kinnitumiseks on veetaimedel tugev ja hästi harunenud juurestik. veesisene taimestik moodustab kõige suurema pindala
Kadunud on mitmed varem esinenud vähetoitelisi veekogusid eelistavad zooblankterid. Tagasihoidlik on ka zoobentose hulk. Võrtsjärv on fütoplanktoni järv kus suurtaimestliku osatätsus primaarses produktsioonis on tühine. Suurtaimed katavad ligikaudu 15% järve pindalast ja üldse on sealt leitud kuni 81 liiki järve- ja sootaimi. Kõige rohkem suurtaimi on järve lõunaosas ja tuulevarjulistes lahtedes. Levinuim kaldaveetaim on pilliroog. Veesisesed taimed on laialt levinud, neist tähtsaimad on kaelus-penikeel ja tähkjas vesikuusk. Võrtsjärve kalastik on aegade vältel ouliselt muutunud. Nagu näitavad Kolga-Jaani kivisaarelt, ühelt Suur-Võrtsjärve saarelt, kiviaegsest asulast ja matusepaigast leitud kalaluud, püüti järvest peale ahvena ja säga isegi lõhet. Tõenäoliselt oli sel ajal järves rohkesti ka siiglasi jt hapnikunõudlikke kalu. Ökosüsteemi seisund
-mudakihi aereetimine -veesamba õhustamine -fosforirikka vee ärajuhtimine Järvetaimestik – õistaimed ja vetikad -kaldataimed, kes kasvavad ajutiselt kuival (paju, lepp, varsakapi, kollane võhumõõk) -kaldavee taimed (pilliroog, hundinui, järvkaisel) -ujulehtedega taimed, kes kinnituvad veekogu põhja (vesiroos, vesikupp, lemmel) -veepinnal ujuvad taimed -veesisesed taimed, kes kinnituvad veekogu põhja (vesikatk, vesikuusk, särjesilm) -vees vabalt ujuvad taimed Kaldataimed -kasvukoht: kaldal vee ja maismaa piiril -omadused: taluvad pidevalt niiskust ning üleujutamist kevadise suurvee ja rohke vihma korral -liigid: puudest on tavalised pajud ja lepad, rohttaimedest varsakabi ja kollane võhumõõk Kaldaveetaimed -kasvukoht: võivad kasvada pidevalt poolest saadik vees
konnarohulised ujulehtedega ja sarik- või ebasarikõisikuga, juurmise leherosettiga taimed. Viljaks enamasti seemnis, mis on varustatud õhurikka, ujumist soodustava koega. Tuntumateks soo-, ja kaldaveetaimedeks on jõgi-kõõlusleht ja harilik konnarohi. Sügiseks moodustuvad juurte külge söödavad mugulad (toorelt mürgised, praetult söödavad). Sgk Kuuluvad veesisesed või ujulehtedega veetaimed. Vili marjalaadne. Õisik kilbukalised (enamasti isasõied) või õis (emasõied on üksikult) on vees või ulatub veepinna kohale või ujub veepinnal. Tolmuterad ujuvad vees. Eestis konnakilbukas kraavides, tiikides ja soojärvedel. Taimed veekogu põhja ei kinnitu, vaid ujuvad vabalt pinnal. Talvituvad kilbupungad eralduvad
subtroopika järvi (näit. õistaim vesihüatsint Eichornia crassipes, sõnajalgtaimedest Salvinia). Ujutaimede juured ei ulatu põhjale, nad on veepinnal paiknevatele taimedele tasakaaluorganiks. Parasvöötmes võivad lemle Lemna liigid katta tiike, niisutuskanaleid, paisjärvi. Ujulehtedega ja ujutaimede peamine probleem on järvedes lainetus ja vooluvetes voolu kiirus, seepärast eelistavad nad vaikse veega kasvukohti. Veesisesed taimed (submerged plants) kinnituvad enamasti juurtega veekogu põhjale. Parasvöötmes on nende hulgas üks levinumaid perekondi liigirohke penikeel Potamogeton. Oma osa veesiseste taimede levikus mängib vee rõhk, mis 5 m sügavusel on 0,5 at, 10 m sügavusel 10 at, õistaimedele loetakse seda levikupiiriks. Praktiliselt takistab sügavamale levikut siiski enamasti valgus. Samblad võivad levida sügavamal, taluvad varjutingimusi ja ilmselt ka suuremat rõhku. Hea
orgaanilisi aineid mesofüllist floeemi. Okka juhtkimbu sekundaarne kasv toimub väheaktiivse kambiumi talitlusel. 5.3. Veetaime lehe ehitus Veesiseste lehtede mesofüll on diferentseerumata. Hästi on aga arenenud rakuvaheruumistik ning õhukambrite võrk, neis säilitatakse elutegevuseks vajalikke gaase. Tänu õhukambrite olemasolule püsivad taimed vees vertikaalasendis. Gaasivahetus toimub kogu lehepinna (ja ka varre) kaudu, õhulõhed puuduvad või asetsevad ujulehtede pealmisel pinnal. Veesisesed lehed on enamasti õhukesed ja koosnevad vaid mõnest rakukihist. Nende epiderm sisaldab kloroplaste. Lehtedel võib leiduda erilisi vahendeid vee imamiseks -- hüdropoode, näiteks kõõluslehel (Sagittaria sagittifolia) või vesikuusel (Myriophyllum). Hüdropoodide rakkude kestad lasevad vett kergesti läbi, kuna kutiikula neil puudub. Ksüleem on veesisestes lehtedes vähearenenud, ujulehtedes seevastu võrreldavalt maismaataimedega. Ujulehtede
Ilutaimedena kasvatatakse flamingolille, monsterat, diifenbahhiat, filodendronit Rohttaimed, väga pisikesed kuni hiigelsuured. Kõige väiksemad õistaimed on lemled Õied väikesed ja koondunud tihedalt jämenenud õisikuteljele – tõlvik. Tõlvikut ümbritseb suur, värvunud kandeleht. Meelitavad tolmeldajad lõksu (hais) Lehed sageli laiad ja sulg- või sõrmroodsed Vili: mari Sugukond penikeelelised (Potamogetonaceae) Rohtsed veetaimed, enamasti üleni veesisesed, pikkade vartega Õiekate neljatine, vähemärgatav, õied tihedates tähkades Vili: pähklike või luuvili Umbes 100 liiki, enamus perekonnas penikeel, Eestis 17 liiki Levinud kogu maailmas, põhiliselt magevees. Selts Liilialaadsed õiekattelehtedel on basaalsed nektaariumid (mitte sigimiku seinas nagu teistel üheidulehelistel), seemned pole mustad (nagu on asparilaadsetel) Sugukond Liliaceae – liilialised Sibulate või risoomidega rohttaimed,
Pöördumatud tunnused säiluvad elulõpuni. Teatud kehaosa amputeerimine. Rahhiidist tingitud luude deformeerumine ja luude pehmenemine. Taimede, loomade ja inimese modifikatsiooniline muutlikkus: Taimed: geneetiliselt identsete isendite kasv erinevas keskkonnas: 1) viljakates tingimustes, 2) väheviljakates tingimustes. Erilehisus ühel taimel heterofüllia nt. jõgikõõlusleht (kolme tüüpi lehed: 1) veesisesed lehed lineaarsed ilma õhulõhedeta. 2) neerjad ujulehed õhulõhed lehepinnal, 3) odajad õhkkeskkonnalehed õhulõhed lehe alapinnal. Modifikatsiooniline muutlikkus loomadel: ahvena värvuse muutlikkuse tumedas rabajärves ja liivase põhjaga liivajärves tänu melaniini hulga muutusele ja selle ümberpaiknemisele. Himaalaja küüliku karvavärvuse sõltuvus temperatuurist: üle 30 kraadi üleni valge,
sügavusele. Korallidele kaasnevad vetikad, sõnajalgtaimedest Salvinia). mis enamasti on tugevasti lubjastunud ning Ujutaimede juured ei ulatu põhjale, tänu sellele on nad samuti heaks nad on veepinnal paiknevatele ehitusmaterjaliks. Korallrifid puuduvad taimedele tasakaaluorganiks. mudastel põhjadel, estuaaride lähedal. · Veesisesed taimed (submerged plants) kinnituvad enamasti · Sargasso meres N-Atlandi kesosas- juurtega veekogu põhjale. elutsevad 2 lahtiselt hõljuvat Parasvöötmes on nende hulgas üks punavetikaliiki. . Neil vetikail puuduvad 1 levinumaid perekondi liigirohke Kalade mitmekesisus Kogu elutsükkel
Kaldaveetaimed on toiduks mitmesugustele veeloomadele. Nende vahel leiavad varju ning pesapaiga paljud linnud ja teised loomad. Kaldast kaugemal mõjutavad tuul ja lainetus taimi rohkem. Seal kasvavad vastu veepinda liibuvate ujulehtedega taimed, neil ulatuvad veest välja vaid lehed ja õied. Nende seas on taimi, kes kinnituvad juurtega veekogu põhja (vesiroos, vesikupp) ning taimi, kes vabalt veepinnal ujuvad (lemmel). Sügavamas vees, kus on veel piisavalt valgust, kasvavad ainult veesisesed taimed. Nad on üleni vee all (vesikatk, vesikuusk) või sirutavad õied veepinnale (särjesilm). Taimeliike on Eesti järves suhteliselt palju. Kaldaveetaimedest on kõige ulatuslikumalt levinud pilliroog, järvekaisel, ahtaleheline hundinui, kõõlusleht. Üleujutavatel aladel domineerivad tarnad jne. Ujulehtedega taimedest kasvavad peamiselt kollane vesikupp, ujuv penikeel, vähemal määral leidub valget vesiroosi. Kõige suurema pindala on hõivanud veesisene taimestik
Järvede aga ka aeglase vooluga jõgede (näiteks Amazonase) kaldaid asustavad nn emergentsed taimed, näiteks hundinui (,,jalad vees") ja ka ujuvlehelised taimed (vesiroos, kupud- hästi arenenud risoomid, mis ulatuvad hästi vee põhja). Järvedes tüüpilised näiteks jõgitakjad, kes on juurtega pinnases, kus hapnikku pole ning saadavad sinna hapnikku mööda juhtorganeid (kudesid)(ise saavad hapnikku ülalt). Penikeel nad võivad olla veesisesed kui ka -välised, õitsedes on ka ujulehed ( kasvavad sügavamal, kui vesiroosid). Kui neid taimi tiigis liiga palju, siis nad katavad terve tiigi pinna ja valgus ei pääse ligi. Penikeeled annavad omavahel ristandeid ehk vääte. Vee hüatsindid nuhtluseks, neid võib olla nii palju, et nad ei lase isegi paadiga liikuda, rääkimata kalastamisest. Lahnarohud, samblad. Kui kaldatsoonis on palju makroskoopilisi taimi siis varem või hiljem nad hukkuvad. Kõdutsooni nimetatakse litriks
Õistaimedele ehk baskulaarsetele taimedele kinnituvad vetikad (perifüüdid) Maršid kinnistavad pehmeid setteid, mille taha tekivad laguunid, mis on head paigad kaladele. Mangroovisood - mage - ja soolaveelised. *Jõed ja järved Evergentsed taimed, nt hundinui, kasvavad jalgupidi vees. Kasvavad mudastes ja toitaineterikastes piirkondades. Seevastu pilliroog armastab livast ja vähemudast kasvukohta. Ujulehelised taimed ja veesisesed taimed. 4 Sellised taimed suunavad hapniku taime alumistesse osadesse. Vesikupp, ja vesiroos ei taha elada väga sügavas vees; penigeen elab kaldatsoonis; veealused taimed on lahnarohud, samblad, vetulikas; härjasilm elab aeglase vooluga vees (kui veetase tõuseb, siis paljuneb ta mittesuguliselt); ujuvad taimed on väike lemmel ( see on tüütu taim
pungasoomused jne ▫ Pärislehed – tüüpilised lehed ▫ Kõrglehed – kandelehed, katised jt. • Kui räägitakse taimelehtedest, peetakse silmas pärislehti Heterofüllia Ühel isendil esinevad erineva funktsiooni/ehitusega pärislehed kas samaaegselt või arengu erinevatel etappidel ◦ Harilik jõgiputk ◦ Särjesilm ◦ Koriander ◦ Ümaralehine kelluke ◦ Mesikann ◦ Luuderohi Esineb sageli veetaimedel: veesisesed lehed ja veest välja ulatuvad lehed on erineva ehitusega Muundunud leht Leht võib olla muundunud, et täita lisaülesandeid: ◦ Köitraagudeks, et taime kinnitada ◦ Köitraag võib tekkida lehe rootsust, labast või tervest lehest ◦ Astlaks, okkaks, et kaitsta taime taimtoiduliste loomade eest Lehe osad Rootsuga leht – kinnitab lehelaba varre külge Istuv leht – leheroots puudub Laskuv leht – lehelaba on
liigirikkam (leidub mitmete muutuste suhtes tundlike liikide vastseid. Veetaimede eluvormid: Veetaimede eluvormidel on seos veekogu ökoloogiaga: A - kaldataimed, kes kasvavad ajutiselt kuival ( tarnad, kollane võhumõõk; varsakabi, kõrkjad jt.); B - kaldavee taimed (h. kuuskein, hundinui, luigelill jne); C - ujulehtedega taimed, kes kinnituvad veekogu põhja (nümfeiidid vesiroos, vesikupp); D - veepinnal ujuvad taimed (elodeiidid - vesihernes, kanade vesikatk); E - veesisesed taimed, kes kinnituvad veekogu põhja (isoetiidid lahnarohi, näkirohi, vesilobeelia); F - vees vabalt ujuvad taimed (lemniidid - lemmel, konnakilbukas). Kaldaveetaimed ja ujulehtedega taimed on vee keemilise koostise suhtes vähemnõudlikud. Düstroofsetes järvedes kasvab väike vesiroos, valge vesiroos kasvab ka eutroofsetes veekogudes. Vesi soojeneb aeglaselt, seetõttu veetaimed saavutavad maksimaalse biomassi suve teisel poolel. Varem võib
2 Juuremügarad 3 Mükoriisa a. Vesikulaar-arbuskulaarne (endo-) b. Ektotroofne (mükoderm) 4 Haustorid 5 Õhujuured (mitmekihiline juurenahk=risoderm) 21. Leht. Lehe evolutsiooniline kujunemine ja tähtsus; mikro- ja makrofüllia. Milleks? Lehe eritüübid 1 kserofüütne leht a. Kseromorfne (1) okas b. Eukserofüütne c. Sukulentne 2 Veetaimede lehed: õhukambrid a. Veesisesed b. Ujulehed 3 Ontogeneetilised eritüübid a. Idulehed b. Esilehed c. Järglehed 4 Asukohapõhiused eritüübid a. Alalehed b. Pärislehed c. Kõrglehed Erilehisus d. Heterofüllia e. Anisofüllia 22. Mesofüütne leht, selle koeline ehitus ja kudede toimimine. 1 Epiderm a. Karvad ja papillid=näsad b. Kutiikula ja vahakiht c. Õhulõhed
Kaldaveetaimed on toiduks mitmesugustele veeloomadele. Nende vahel leiavad varju ning pesapaiga paljud linnud ja teised loomad. Kaldast kaugemal mõjutavad tuul ja lainetus taimi rohkem. Seal kasvavad vastu veepinda liibuvate ujulehtedega taimed, neil ulatuvad veest välja vaid lehed ja õied. Nende seas on taimi, kes kinnituvad juurtega veekogu põhja (vesiroos, vesikupp) ning taimi, kes vabalt veepinnal ujuvad (lemmel). Sügavamas vees, kus on veel piisavalt valgust, kasvavad ainult veesisesed taimed. Nad on üleni vee all (vesikatk, vesikuusk) või sirutavad õied veepinnale (särjesilm). Veetaimedel on mitmeid iseärasusi, mis aitavad neil vees paremini toime tulla. Ujulehtedega taimede lehed on suured ja ümarad ning vahakihiga kaetud. See takistab märgumist ja nad püsivad hästi veepinnal. Samuti aitab lehti veepinnal hoida lehtede ja varte õhuruumides olev õhk. Ujulehtedel on õhulõhed lehe ülapoolel, sest alapool on vees. Õhulõhede kaudu toimub gaasivahetus
annaabi.ee 
