vatsakeseks. Südame parem ja vasak pool on teineteisest eraldatud lihaselise vaheseinaga, kusjuures kummalgi pool on koda vatsakesega ühendatud koja-vatsakesesuudme ehk suistiku abil. Paremasse kotta suubuvad alumine ja ülemine õõnesveen ning pärgurge, paremast vatsekesest väljub kopsutüvi Vasakusse kotta suubuvad neli kopsuveeni, vasakust vatsakesest väljub aort 110. Südame klapid, hõlmased, poolkuuklapid, tähtsus - JOONIS! Atrioventikulaarklapp ehk koja-vatsakese klapp parema koja ja parema vatsakese ning vasaku koja ja vasaku vatsakese vahel. Atrioventikulaarklapp koosneb kolmest hõlmast, mis kinnituvad üht serva pidi koja-vatsakesesuudme piiridele ja ripuvad alla vatsakese õõnde, vabadele servadele kinnituvad vatsakese põhjast näsalihastelt lähtuvad kõõluskeelikud. Kopsutüve alguses kolmest poolkuuklapist koosnev kopsutüveklapp. Poolkuuklapid meenutavaid taskuid. Aordi alguses kolmest poolkuuklapist koosnev aordiklapp.
Asetseb eesmiseses keskseinandis ebasümmeetrili selt. 2/3 keha keskjoonest vasakul, 1/3 paremal. Kahe kopsu vahel, diafragma peal. Südametipp ulatub 5.-6. roide vahekohale. 6. Südame kambrid, suistikud, sisenevad ja väljuvad veresooned - JOONIS! Süda jaguneb neljaks õõneks paremaks ja vasakuks kojaks ning paremaks ja vasakuks vatsakeseks. Südame parem ja vasak pool on teineteisest eraldatud lihaselise vaheseinaga, kusjuures kummalgi pool on koda vatsakesega ühendatud koja-vatsakese suudme ehk suistiku abil. Paremasse kotta suubuvad alumine ja ülemine õõnesveen ning pärgurge, paremast vatsekesest väljub kopsutüvi Vasakusse kotta suubuvad neli kopsuveeni, vasakust vatsakesest väljub aort 7.Südame seina ehitus Südamesein koosneb kolmest seinast: Sisemine on endokard, õhuke ja elastsetest sidekoe kiududest koosnev endoteeliga vooderdatud kile. Südameklapid on endokardist tekkinud moodustised.
märgitakse skaalal · Isoelektriline meetod leida isoelektriline lülitus ET on risti selle lülitusega · Suurima aritmeetilise hälbega QRS-iga lülitus P-sakk · Kodade depolarisatsioon · II lülituses positiivne · Parema koja suurenemine Kõrge amplituud · Vasaku koja suurenemine Pikk aeg P-R intervall · Impulsi liikumine AV sõlmes · Pikenenud aeg 1 astme AV-blokk QRS-kompleks · Kõrge R II lülituses vasaku vatsakese hüpertroofia Kontsentriline Ekstsentriline · Lai His'i kimbu vasaku sääre blokk Vasaku vatsakese hüpertroofia nii kontsentriline kui ka ekstsentriline · Sügav S-sakk Parema vatsakese hüpertroofia ET paremale T-sakk · Vatsakeste repolarisatsioon · Võib olla positiivne, negatiiivne, bifaasiline Südame rütm · Siinus rütm igal QRS-kompleksil on oma P-sakk ja igale P-sakile järgneb QRS · Koer siinus rütm, respiratoorne siinus arütmia
Süda Süda on lihaselise vaheseinaga jaotatud paremaks ja vasakuks pooleks. Kumbki pool jaguneb kaheks kambriks: kojaks (üleval) ja vatsakeseks (all). Südame parema koja ülaosasse ehk venoosurkesse suubuvad kolm õõnesveeni: ülemine ja alumine õõnesveen ja südame pärgurge. Parem vatsake on parema kojaga ühendatud koja-vatsakesesuudme abil, mis on suletav parema hõlmise klapiga. Vatsakese ülaosas paikneb kopsutüve suue, mille kaudu veri kopsutüvesse ja sealt kopsuarteritesse paisatakse. Vasakusse kotta suubub kummaltki poolt kaks kopsuveeni, mis toovad sinna arteriaalset, hapnikuga küllastatud verd. Vasak vatsake on vasaku kojaga ühendatud analoogselt parema poolega. Vatsakesest viib aordisuue aorti. Aordisuudmeservadel paiknevad poolkuuklapid. (Vasaku vatsakese seinad on mitu korda paksemad kui paremal vatsakesel ja seeläbi vatsakese jõudlus samavõrra suurem
Südame vasak- ja parempool Süda on lihaselise vaheseinaga jaotatud paremaks ja vasakuks pooleks. Kumbki pool jaguneb kaheks kambriks: kojaks (üleval) ja vatsakeseks (all). Parem koda võtab vastu kehavereringest tuleva hapnikuvaese (venoosse) vere ning surub selle paremasse vatsakesse. Parem vatsake pumpab vere kopsuarterisse. Vasak koda võtab kopsuvereringest tuleva hapnikurikka (arteriaalse) vere ning surub selle edasi vasakusse vatsakesse. Vasak vatsake pumpab vere aorti. Vasaku vatsakese seinad on mitu korda paksemad kui paremal vatsakesel ja seeläbi vatsakese jõudlus samavõrra suurem. See on oluline, kuna vasak vatsake peab hapnikurikka vere pumpama kogu kehasse laiali, parem vatsake aga süsihappegaasirikka vere lähedal paiknevatesse kopsudesse. Südameklapid Südameklapid kindlustavad vere ühesuunalise liikumise südame kodadest vatsakestesse ja vatsakestest edasi veresoontesse Kodade ja vatsakeste vahel asuvad koja-vatsakese ehk hõlmised klapid peavad ära
vatsakestevagu, ristisuunas aga pärgvagu. Neis paiknevad südame enese suured veresooned. Süda on lihaselise vaheseinaga jaotatud paremaks ja vasakuks pooleks. Kumbki pool jaguneb kaheks kambriks: kojaks (üleval) ja vatsakeseks (all). Südame parema koja ülaosasse ehk venoosurkesse suubuvad kolm õõnesveeni: ülemine ja alumine õõnesveen ja südame pärgurge. Parem vatsake on parema kojaga ühendatud koja-vatsakesesuudme abil, mis on suletav parema hõlmise klapiga. Vatsakese ülaosas paikneb kopsutüve suue, mille kaudu veri kopsutüvesse ja sealt kopsuarteritesse paisatakse. Vasakusse kotta suubub kummaltki poolt kaks kopsuveeni, mis toovad sinna arteriaalset, hapnikuga küllastatud verd. Vasak vatsake on vasaku kojaga ühendatud analoogselt parema poolega. Vatsakesest viib aordisuue aorti. Aordisuudme servadel paiknevad poolkuuklapid. Vasaku vatsakese seinad on mitu korda paksemad kui paremal vatsakesel ja seeläbi vatsakese jõudlus samavõrra suurem
· Südame ehitus - Süda on neljakambriline ja on jaotatud vaheseinaga kaheks pooleks paremaks ja vasakuks. Kodasid lahutavad vatsakestest hõlmased klapid. Need kinnituvad kõõluskeelikute abil vatsakeste sisekihi (endokardi) külge. Atrioventrikulaarklapid avanevad vaid ühtepidi kodadelt vatsakeste suunas. Kui klapid verd tagasi lasevad, on tegemist patoloogilise seisundi klapipuudulikkusega. - Vasaku koja ja vatsakese vahel on kahehõlmaline e. bikuspidaal- e. mitraalklapp - Parema koja ja vatsakese vahel on kolmehõlmane e. trikuspidaalklapp - Vasaku vatsakese ja aordi vahel ning parema vatsakese ja kopsuarteri tüve vahel paiknevad poolkuuklapid. Ka need avanevad ühes suunas. Nii tagatakse vere ühesuunaline liikumine. Parema ja vasaku vatsakese muskulatuur on erineva läbimõõduga. Kuna vasak vatsake peab pumpama verd aorti ja tagama suure vereringe, on vasaku vatsakese
Polümorfsed ekstrasüstolid. Kui igale normaalimpulsile järgneb üks või kaks ES-i, räägitakse vastavalt bigemiiniast või trigemiiniast (vt joonis 3). Kui ES-d tekivad reeglipäraselt pärast 2 (või 3) normaalimpulssi, räägitakse 2:1 (3:1) ekstrasüstooliast. Kui 3 ja rohkem VES-i on teineteise järel, ilma et nende vahel oleks noormaalimpulssi, räägitakse grupiviisilistest VES-dest e salvadest (vt joonis 4). Orgaaniliste südamehaiguste (eriti müokardiinfarkt) ja vasaku vatsakese puudulikkuse korral võib komplekssete VES-ide ilmumine olla eelnähuks ohtlikele ventrikulaarsetele tahhüarütmiatele kuni vatsakeste virvenduseni välja (Maramaa 1991, Herold 1999). 5 Joonis 3. Bigemiinia, trigemiinia. Joonis 4. Salvad. VES ravi 1. Kui patsiendi süda leitakse terve olevat, siis VAS tavaliselt ravi ei vaja. Subjektiivsete kaebuste korral vajadusel sedatiivne ravi. 2
pärgvagu. Neis paiknevad südame enese suured veresooned. Süda on lihaselise vaheseinaga jaotatud paremaks ja vasakuks pooleks. Kumbki pool jaguneb kaheks kambriks: kojaks (üleval) ja vatsakeseks (all). Südame parema koja ülaosasse ehk venoosurkesse suubuvad kolm õõnesveeni: ülemine ja alumine õõnesveen ja südame pärgurge. Parem vatsake on parema kojaga ühendatud koja-vatsakesesuudme abil, mis on suletav parema hõlmise klapiga. Vatsakese ülaosas paikneb kopsutüve suue, mille kaudu veri kopsutüvesse ja sealt kopsuarteritesse paisatakse. Vasakusse kotta suubub kummaltki poolt kaks kopsuveeni, mis toovad sinna arteriaalset, hapnikuga küllastatud verd. Vasak vatsake on vasaku kojaga ühendatud analoogselt parema poolega. Vatsakesest viib aordisuue aorti. Aordisuudme servadel paiknevad poolkuuklapid. Vasaku vatsakese seinad on mitu korda paksemad kui paremal vatsakesel ja seeläbi vatsakese jõudlus samavõrra suurem
Kapillaarid ühendavad arterieid veenidega. Ülesanded: parem koda- surutakse venoosne veri parem vatsakesse, Vasak vatsake- surub arterkaalse vere arterisse, parem vatsake- venoosne veri surutakse kopsuarterisse Vasak koda arterjaalne veri surutakse vasakusse vatsakesse Südame hõlmased (poolkuu) kalpid- tagavad vere ühenuunalis liikumise, südamepaun- kaitseb südant Ja takistab hõõrdumist. Peale kodade kokkutõmbumist surutakse veri vatsakestesse Peale parema vatsakese kokkutõmbumist surutakse veri kopsuarterisse. Peale vasaku vatsakese Kokkutõmbumist surutakse veri aorti. Peale südame üldist lõtvumist toimub kodade kokkutõmbumine 1.vasakust vatsakesest pumbatakse arteriaalne veri arteritesse 2. arteritest liigub veri kapillaaridesse 3. kapillaarides veri loovutab hapniku ja toitained ning sinna kogunevad CO2 ja jääkained 4.kapilaarides voolab venoosne veri veenidesse 5.veenidest voolab veri südame paremasse kotta 6
õlavarre-peatüvi. Allapoole läheb edasi alanev aort.) · Joonis lk 152 ja 156 + tv joonis 4 ja 5. 109. Südame klapid, klappide liigid, nende ehitus, paiknemine, tähtsus. Südame klappe on kahte liiki: 1) kodade-vatsakeste klapid need ei lase verd vatsakestest kodadesse. 2) poolkuuklapid südamest väljuvate veresoonte alguses. Südame klapid tagavad vere ühesuunalise voolamise/liikumise. · Südame parema koja ja parema vatsakese vaheline suue on suletud kolmest hõlmast koosneva koja- vatsakeseklapiga ehk parema atrioventrikulaarklapiga. Klapi hõlmad kinnituvad üht serva pidi koja- vatsakesesuudme piiridele ja ripuvad alla vatsakese õõnde. Klapi õlmade vabadele servadele kinnituvad vatsakese põhjast näsalihastelt lähtuvad kõõluskeelikud. Kõõluskeelikud ei lase klapi hõlmu vatsakese kokkutõmbumisel kotta pöörduda ja seetõttu ei pääse veri kotta tagasi.
Neis paiknevad südame enese suured veresooned. Süda on lihaselise vaheseinaga jaotatud paremaks ja vasakuks pooleks. Kumbki pool jaguneb kaheks kambriks: kojaks (üleval) ja vatsakeseks (all). Südame parema koja ülaosasse ehk venoosurkesse suubuvad kolm õõnesveeni: ülemine ja alumine õõnesveen ja südame pärgurge. Parem vatsake on parema kojaga ühendatud koja- vatsakesesuudme abil, mis on suletav parema hõlmise klapiga. Vatsakese ülaosas paikneb kopsutüve suue, mille kaudu veri kopsutüvesse ja sealt kopsuarteritesse paisatakse. Vasakusse kotta suubub kummaltki poolt kaks kopsuveeni, mis toovad sinna arteriaalset, hapnikuga küllastatud verd. Vasak vatsake on vasaku kojaga ühendatud analoogselt parema poolega. Vatsakesest viib aordisuue aorti. Aordisuudme servadel paiknevad poolkuuklapid. Vasaku vatsakese seinad on mitu
atrioventrikulaarklapid) olemasolu. Treeningu ajal südame verevarustus suureneb – suurenevad nii minutimaht kui südame löökide arv, •Südame mass ca 0,5% kehamassist •Puhkeolekus tarvitab ca 10% O2 -st •Vatsakeste süstolis katavad avatud aordiklapi hõlmad sissepääsu pärgarteritesse •Veri pääseb nendesse ainult diastolis, kui klapihõlmad on suletud (rõhkude tõttu) •Süstoli maksimaalrõhu ajal seiskub südame vasaku vatsakese verevarustus •Süstoolse rõhu ajal ei voola veri vasaku vatsakese seinas, sest seinas olev rõhk surub veresooned kokku. Ka diastoli ajal ei esineks verevoolu, kui südamelihast verega varustav arter algaks otse vasakust vatsakesest, sest rõhk langeb vasakus vatsakeses diastoli ajal nulli. Olukorra päästab see, et aordis, kust pärgarterid alguse saavad, ei alane rõhk isegi mitte diastoli ajal nullini - seda takistab aordiklapi sulgumine ja suurte arterite elastsus.
TQ-interval 0,4 R-R-intervall 0,8 Kordamisküsimuste vastused: 1. Südamelihase omadused: automaatsus, kontraktiilsus, erutuvus, erutusjuhtivus, refraktaarsus. 2. Südame erutustekke ja juhtesüsteemi osad on sinuatriaalsõlm e Keith-Flacki sõlm, atrioventrikulaarsõlm e Aschoff- Tawara sõlm, Hisi kimp, Hisi kimbu parem ja vasak säär, Purkyné kiud. 3. Südame vatsakese töömuskulatuuri absoluutse refraktaarperioodi kestus on u 0,20 sekundit. Absoluutse refraktaarsuse ajal on erutuvus väga madal ning isegi väga tugevad ärritajad ei põhjusta uue erutuse teket. Suhtelise rafraktaarperioodi pikkus on 0,02-0,05 sekundit. Sel ajal saab erutust esile kutsuda normaalsest tugevamate ärritajatega. Refraktaarsusega hoitakse ära vatsakeste püsiva kokkutõmbe teke ja tagatakse südame töö rütmilisus. 4
In. süda paikneb rindkere keskjoonest veidi vasakul pool kopsude vahel ning teda kaitseb luustund rinnakorv.Südant ümbritseb tihedast sidekoest südamepaun, mille õõs on täidetud vedelikuga mis vähendab südame töötamise hõõrdumist.Lihaseline sein jaotab süd. kaheks pooleks.(vas, par)Kummaski pooles koda ja vatsake=>süda 4 osaline.vatsakesed asetsevad süd all.Südam evas kotta subuvad kopsuveenid, sealt tuleb kopsudest hapniku rikas veri, paremaase suubuvad kehaveenid. Koja ja vatsakese vahel on klapp mille kadu liigub veri kotta ja vatsse,Südameklapid kindlustavad vere ühesuunalsie liikumise südame kodaderst vatsakestesse j avatsse edasi veresonnstesse.Süda töötab rütmiliselt.(kodade kookutõmbumine, vatsakeste kokku tõmbumine,kogu südame lõtvumine).Veresooned on torujad olendid mida mööda veri ringleb.veresooni mis südamest verd kudedesse viivad nim arteriteks.(arte. Seinad paskud,elastsed,tugev lihaskiht)(suur rõhk)veenid juhivad verd kudedest südamesse
g uurimine, südame koronarograafia olemasolu, endomüokardiaalne n uurimine, EKG kolesteroolitase biopsia o vasaku vatsakese me tõus, o hüpertroofia, koronarograafia s perifeersete arterite pulsi uurimine, EHHO- kardiograafia, labor
veresooned. Süda on lihaselise vaheseinaga jaotatud paremaks ja vasakuks pooleks. Kumbki pool jaguneb kaheks kambriks: kojaks (üleval) ja vatsakeseks (all). Südame parema koja ülaosasse ehk venoosurkesse suubuvad kolm õõnesveeni: ülemine ja alumine õõnesveen ja südame pärgurge. Parem vatsake on parema kojaga ühendatud koja-vatsakesesuudme abil, mis on suletav parema hõlmise klapiga. Vatsakese ülaosas paikneb kopsutüve suue, mille kaudu veri kopsutüvesse ja sealt kopsuarteritesse paisatakse. Vasakusse kotta suubub kummaltki poolt kaks kopsuveeni, mis toovad sinna arteriaalset, hapnikuga küllastatud verd. Vasak vatsake on vasaku kojaga ühendatud analoogselt parema poolega. Vatsakesest viib aordisuue aorti. Aordisuudme servadel paiknevad poolkuuklapid. Vasaku vatsakese seinad on
Tähtsused/Ülesanded: *) Kindlustab pideva ainevahetuse. *) Kannab kehas edasi toitaineid ja hapniku. *) Osaleb jääkainete eemaldamises. *) Ühtlustab keha temperatuuri. *) Transpordib kaitserakke Südame ehitus: *) 4 osaline (2 vatsakest ja 2 koda). *) Südant ümbritseb südamepaun. *) Vasak ja parem südamepool on eraldatud (vasakus hapnikurikas, paremas hapnikuvaene veri). *) Veri liigub südames kojast vatsakesse. *) Vastupidist liikumist takistavad klapid (koja ja vatsakese vahel on hõlmased klapid, toovad vere sisse; vatsakese ja arteri vahel poolkuuklapid, viivad vere välja). Südametsükkel: *) Kojad 1) kokkutõmbunud 2) lõtvunud 3) lõtvunud *) Vatsakesed 1) lõtvunud 2) kokkutõmbunud 3) kokkutõmbunud *) Klapid 1) lahti, poolkuu kinni 2) kinni, poolkuu lahti 3) kinni *) Vere liikumine 1) kojast vatsakesse 2) vatsakesest arterisse 3) veenist kotta
kahelestmeline kelme(südamepaun) e. pericardium, mis katab kahekihilise lestmena südamelihast ja südamest lähtuvate suurte veresoonte tüveosa. Kestasisemine leste läheb veresoonte tüveosas üle väliseks, mis suleb lestmetevahelise kitsa ruumi. Südame kokkutõmbumisel väheneb südame kokkutõmbumisel hõõrdumine pindade sileduse ja lestmetevahelise võidevedeliku tõttu minimaalseks. Suurema osa südameseinast moodustab südemelihas-myocardium, mis vasakus vatsakese seines on u.12mm. paremas vatsakeses 5 mm, kuna seal on südamekoormus suurem, kuigi mõlemast kojast pumbatakse ühesugune kogus verd. Vasakul vatsakesel on vaja pumbata verd u. 7*suurema rõhu vastu, mis on kopsudes. Kodade ja vatsakeste lihaskiht on eraldatud sidekoega, neid ühendab vaid erutusjuhtesüsteem. Kojad ei tööta suure rõhu vastu, seepärast on nende seinte läbimõõt u. 2 mm. Seestpoolt vooderdab südant südame sisekest e. endokardium moodustunud sidekoest ja lameepiteelist
2. keskne e. tsirkulaarkiht - eraldi kummalgi vatsakesel 3. süva- e. longitudinaalkiht 4) mida ühendab lootel omavahel ductus venosus v. umbilicalis’t v. cava inferior’iga 5) kus paikneb nodus sinuatrialis? sulcus terminalis’es subepikardiaalselt (v. cava sup. suubumiskoha ja parema kõrva vahel) 6) kus on kodade vaheseina kõige õhem koht (selle nimetus), millest see on arengus tekkinud fossa ovalis, on tekkinud septum primum’ist 7) milline klapp asub vasaku koja ja vatsakese vahel, nimetus, osad valva bicuspidalis s. mitralis, osad: cuspis anterior et posterior 8) kus paikneb nodus atrioventricularis? parema koja seinas sinus coronarius’e suubumiskoha lähedal 9) mis piirab fossa ovalis’t, selle nimetus, millest ta on arengus tekkinud limbus fossae ovalis, on tekkinud septum secundum'ist 10) parema koja osad 1. venoosurge (sinus venarum cavarum) 2. päriskoda 3. südamekõrv (auricula dextra)
12. Tunnused, mis iseloomustavad kapillaare: Seal toimub hapniku ja toitainete vahetus Suurem vererõhk kui veenides Ühekihiline epiteelikiht Veri voolab neis kõige aeglasemalt Neid on kehas 100000 km 13. Milline tähtsus on südames klappidel ja kus need asuvad? Südameklapid kindlustavad vere ühesuunalise liikumise südame kodadest vatsakestesse ja vatsakestest edasi veresoontesse (arteritesse). Hõlmased klapid asetsevad koja ja vatsakese vahel, poolkuuklapid asetsevad vatsakese ja veresoone vahel (kopsuarter või aort). 14. Miks peab inimene treenima oma südant? Inimene peab treenima oma südant, et suurema füüsilise pingutuse korral suudaks süda rohem lihaseid varustada hapnikurikka verega. Kui löögimaht on südame jaoks liiga koormav, löögisagedus suureneb ja süda ei suuda nii kiiresti töötada ja võivad tekkida südamerütmihäired. 15. Millest sõltub vererõhu suurus?
Süda peksis trenni ajal nii, nagu oleks tahtnud rinnust välja tulla? Või taastus pulss pärast trenni väga aeglaselt? Enamasti näitavad sellised märgid siiski treenimatust, mitte südamehaigust. See, kui ruttu pulss pärast trenni normaalse tasemeni - 50-90 lööki minutis - taastub, sõltub nii inimese treenitusest kui koormusest. Süda koosneb kahest poolest, need omakorda kahest kambrikesest. Teistest kehaosadest tulev hapnikuvaene veri kantakse paremasse kotta, kust ta liigub parema vatsakese kaudu edasi kopsudesse. Vasakusse kotta tuleb aga hapnikurikas veri kopsudest, kust see vasaku vatsakese kaudu üle keha laiali kandub. Kui inimene sisse hingab, liigub õhk kopsudesse. Kopsud varustavad hapnikuga kogu keha. Veri kannab hapniku kopsust rakkudeni. 1.1 SÜDA JA TERVIS 4 Südamehaigused, eriti isheemiatõbi on üks sagedasemaid surma põhjusi
Süda on neljakambriline, neid kutsutakse kodadeks ja vatsakesteks, 2 koda, 2 vatsakest, vasakul ja paremal pool. Vasaku ja parema poole vahel on vahesein. Südamesiseselt paremalt vasakule ja vastupidi veri liikuda ei saa. Südame kambreid eraldavad üksteisest peale vaheseina ka klapid. Klapid jagunevad kahte rühma: atrioventrikulaarklapid kodade ja vatsakeste vahel, neid on omakorda 2. Klappide funkt on takistada tagasivoolu o Vasaku koja ja vasaku vatsakese vahel kahehõlmne ehk mitraalklapp o Parema koja ja parema vatsakese vahel kolmehõlmne - Need ei lase klappidel tagurpidi minna (kodade poole). poolkuuklapp suurte veresoonte ja vatsakeste vahel. Aort ja kopsuarter. Juhtida verd vatsakestest vasakusse aorti Mille poolest looteeas ja esimestele elukuudel südame ehitus erineb juba lapseeas ja täiskasvanueas? Looteeas on kodade vahel südamel ühendus. See ühendus on ovaalakna kaudu. Sulgub pärast sundi
jaolt rinnaõõne vasakpoolses osas. Tal eristatakse laia osa - põhimikku, kitsenenud osa - tippu ja kolme pinda - eesmist, tagumist ja alumist. Inimese süda on neljakambriline. Pikivaheseinaga on süda jaotatud paremaks ja vasakuks pooleks, mis ei ole omavahel ühenduses. Paremas pooles voolab venoosne ja vasakus pooles arteriaalne veri. Kumbki südamepool koosneb kahest kambrist: ülemisest - kojast ja alumisest - vatsakesest, mis on omavahel ühenduses koja-vatsakese - ehk atrioventikulaarsuudme kaudu. Mõlema koja sein moodustab väljasopistise, mida nimetatakse koja kõrvaks. Süda asub südamepaunas ehk perikardis, mille sisepind eritab vedelikku, mis hõlbustab südametööd. Süda on lihaseline elund, mille lihaskude meenutab vöötlihaskudet. Neil on võime regulaarselt ja rütmiliselt kokku tõmbuda sõltumatult välisärritusest - seda nimetatakse südame automatismiks. Inimese süda on neljakambriline ja ta koosneb kahest kojast ja kahest
südamelöökide sagedus normaalse rütmini 50 90 lööki minutis, väga aeglaselt, näitavad need aspektid pigem treenimatust kui südamehaigust ning aeg, mis normaalse löögisageduse minutis taastamiseks võtab, sõltub juba inimesest endast. Süda koosneb kahest poolest paremast ja vasakust kambrist e. vatsast, mis omakorda veel kahest kambrikesest. Teistest kehaosadest tulev hapnikuvaene veri kantakse paremasse kotta, kust ta liigub parema vatsakese kaudu edasi kopsudesse. Vasakusse kotta tuleb aga hapnikurikas veri kopsudest, kust see vasaku vatsakese kaudu üle keha laiali kandub. Kui inimene sisse hingab, liigub õhk kopsudesse. Kopsud varustavad hapnikuga kogu keha. Veri kannab hapniku kopsust rakkudeni. 4 Tähtsaim ning ka suurim arter südames ja ka kogu kehas on aort, mis transpordib kogu arteriaalse vere üle kogu keha laiali. Aort algab paremast vatsakesest ning moodustab siis
bi; atsidoosi. võivad olla tursed Drenaazasendid -ulatuslik Pais väikeses jalgadel ja Südamepuudulikkuse kopsukoe vereringes suureneb tekkinud paismaks. ravi resektsioon; vastupanu parema Esineb tahhükardia Füüsilise -äärmuslik liigne vatsakese ees parema ja ka rütmihäired. tegevuse kehakaal; vatsakese hüpertroofia Muutused EKGs – piiramine -kopsufibroosid; kujuneb parema parema Soola piiramine -küfoskolioos. südamepoole südamepoole
bi; atsidoosi. võivad olla tursed Drenaazasendid -ulatuslik Pais väikeses jalgadel ja Südamepuudulikkuse kopsukoe vereringes suureneb tekkinud paismaks. ravi resektsioon; vastupanu parema Esineb tahhükardia Füüsilise -äärmuslik liigne vatsakese ees parema ja ka rütmihäired. tegevuse kehakaal; vatsakese hüpertroofia Muutused EKGs piiramine -kopsufibroosid; kujuneb parema parema Soola piiramine -küfoskolioos. südamepoole südamepoole
Nucleus olivaris inferior (C18) - seoses tasakaaluimpulssidega - oliivituumade kompleksi kuulub veel kaks vana tuuma: nucleus olivaris accessorius medialis (C19) + nucleus olivaris accessorius dorsalis (C20) TAGAAJU – METENCEPHALON SILD – PONS - tagaaju ventraalosa - 2.5 cm pikkune ventraalsuunas esile võlvuv ristimõigas - ventraalpinna keskel kulgeb alt üles lai madal vagu – sulcus basilaris (A1) - dorsaalpind (C2) võtab osa koos piklikajuga IV vatsakese põhja moodustamisest - pedunculus cerebellaris medius – V kraniaalnärvi väljumiskohast lateraalsemalt läheb sild üle keskseks väikeajujalakeseks (AB3) SISEEHTIUS: DORSAAL- JA VENTRAALOSA (PIKLIKAJU SAMANIMELISTE OSADE JÄTKED) DORSAALOSA - fülogeneetiliselt vanem – aksiaalosa - sisaldab alaar- ja basaalplaadi materjali Tuumad Trapetskeha hallaine - corpus trapezoideum (C4) – paikneb vahetult ventraalosa taga - koosneb
Süda paikneb rindkere keskjoonest veidi vasakul pool kopsude vahel ning teda kaitseb luustunud rinnakorv. Inimese süda on umbes suure rusika suurune (oleneb ka vanusest). Südant ümbritseb tihedast sidekoest südamepaun. Lihaseline vahesein jaotab südame kaheks pooleks - vasakuks ja paremaks. Mõlemas südame pooles on koda ja vatsake (seega on süda neljaosaline). Vatsakesed asetsevad kodade all. Vasakusse kotta suubuvad kopsuveenid, ja paremasse kotta kehaveenid. Koja ja vatsakese vahel on neid ühendav ava, mille ees on klapid, mis lasevad verel liikuda ainult ühes suunas. *Südameklapid kindlustavad vere ühesuunalise liikumise südame kodadest vatsakestesse ja sealt edasi arteritesse. Süda töötab rütmiliselt. Südamelihased kord tõmbuvad kokku, kord lõtvuvad. Täiskasvanud inimese süda lööb rahulikus olekus 60-70 korda minutis. *Südame talitluslikku seisundit saab iseloomustada elektrokardiogrammi järgi.
pärgurge. Paremast vatsakesest suunatakse venoosne veri kopsutüvesse ja sealt kopsuartereid mööda kopsudesse. Südame vasakusse kotta suubuvad neli kopsuveeni, mis toovad südamesse arteriaalset verd. Vasakust vatsakesest lähtub aort. 7. Südame klapid, klappide liigid, nende paiknemine, tähtsus. Koja-vatsakeseklapp e atrioventrikulaarklapp – klapi hõlmad kinnituvad üht serva pidi koja-vatsakesesuudme piiridele ja ripuvad alla vatsakese õõnde. Klapi hõlmade vabadele servadele kinnituvad kõõluskeelikud. Kõõluskeelikud ei lase klapi hõlmu vatsakese kokkutõmbumisel kotta pöörduda ja seetõttu ei pääse veri kotta tagasi. Parema koja ja parema vatsakese vahel on kolmehõlmane ning vasaku koja ja vatsakese vahel on kahehõlmane atrioventrikulaarklapp. Poolkuuklapid – paremast vatsakesest algava kopsutüve alguses ning
tromb), veenist väljas- (žgutt, kasvaja, loode, tursevedelik, verevalum, armid) Üldine äge: harva, nt. südamelihase infarktist põhjustatud südamepuudulikkus. Üldine krooniline – kroonilise südamepuudulikkuse korral, süda ei jõua küllaldaselt verd edasi pumbata. Kliiniline pilt/ tunnused/ sümptomid - kehaosa on jahedam ja tsüanootiline (sinakaspunane), mahult suurenenud. Vasaku vatsakese puudulikkus- pais väikeses vereringes Parema vatsakese puudulikkus- pais suures vereringes. Varikoos – veenilaiend Flebiit – veenipõletik Veresoone seina permeaablus – läbilaskevõime Soone valendik - õõs Patogenees/tagajärjed/lõpe: Turse, verevalumid, piirkonna arterites isheemia→hüpertroofia, nahatoitumishäired (kihelus)→lihasatroofia e. kõhetumine, naha atroofia (haavandid), rasvdüstroofia, sidekoestumine. Staas e. seiskus Verevoolu lakkamine kapillaarides.
2) Mitme osaline on süda? Inimese süda on neljaosaline. 3) Kummal pool südames hapnikurikas ja -vaene veri?- Vasakusse kotta suubub hapnikurikas veri, mis liigub aordi kaudu suurde vereringesse, kus hapnikurikas veri muutub hapnikuvaeseks vereks, mis liigub edasi südame paremasse kotta, kust pumbatakse see vasaku vatsakese kaudu väiksesse vereringesse. 4) Südameklappide ülesanne- südameklapid kindlustavad vere ühesuunalise liikumise südame kodadest vatsakestesse ja vatsakestest edasi veresoontesse(arterisse) 5) Südame rütmiline töö- südamelihased tõmbuvad kord kokku, kord lõtvuvad ja pumpavad sel viisil verd edasi. 6) Miks on treenimine südamele kasulik? Kui inimene end treenib, suureneb ja tugevneb ka ta südamelihas ning südame maht, mistõttu süda suudab ühe löögikorraga rohkem verd
..... ....................................................................................................................................................... ....................................................................................................................................................... 5. Täida lüngad. Inimese süda on ...............osaline. Ta koosneb...........kojast ja ..............vatsakesest. Südame kodade ja vatsakeste vahel on .................klapid. Südame vatsakese aordi ja kopsuarteri väljumiskohas paiknevad .............klapid . 6. Kus süda inimese kehas asub? ....................................................................................................................................................... ....................................................................................................................................................... .............................................................................................
KAASASÜNDINUD SÜDAMERIKKED LASTEL AORDISUISTIKU STENOOS AORDISUISTIKU STENOOS Hemodünaamika Vasema vatsakese vere pais → VV kontsentriline hüpertroofia (tipp terav) →VV dilatatsioon -ekstsentriline hüpertrofia (tipp tömp) (dekompensatsioon) (Biomedicumi.a) Sümptomid Koormusel avalduv rinnavalu Hingeldus Minestamine(Kettunen jt. 2010) Peapööritus Väsimus Hingeldus
( viide: http://dspace.utlib.ee/dspace/handle/10062/30757) Ülekaalulisuse tagajärjed Ülekaalulisusega seotud terviseprobleemid lastel hõlmavad peaaegu kõiki organsüsteeme. Ülekaalulisus suurendab märkimisväärselt astma tekkimise riski, mille põdemine võib viia füüsilise aktiivsuse vähenemisele ja seeläbi omakorda ülekaalu süvenemisele lisaks on suurem risk uneapnoe tekkele mis võib omakorda põhjustada vatsakese hüpertroofiat ning pulmonaalset hüpertensiooni, samuti võib häirunud uni olla tähelepanu hajumise, madalate akadeemiste saavutuste aga ka enureesi üks põhjustest. Umbes 25%-l ülekaalulistest lastest on kõrge vererõhk samuti esinevad ülekaalulistel lastel teised kardiovaskulaarsed riskitegurid nagu düslipideemia, vasaku vatsakese hüpertroofia ja/või funktsiooni häire, endoteeli funktsiooni häired ja insuliiniresistentsus. Lapse ülekaalulisusega seotud
* Vasak vatsake väljub aort Joonistage lihtsustatud skeem südamest ja tähistage sellel * südame kambrid * sisenevad ja väljuvad veresooned * klapid * verevoolu suund ja kas veri on arteriaalne või venoosne 10. Kirjeldage südame klappe (asukoht, hõlmade arv, nimetus) * Mitraalklappasub vasaku koja ja vatsakese vahel, kahehõlmaline. * Trikuspidaalklappasub parema koja ja vatsakese vahel. Kolmehõlmaline Milles seisneb südameklappide funktsioon? Südameklappide funktsioon seisneb selles, et veri ei voolaks tagasi sinna, kust ta tuli. 11. Mis on koronaarvereringe ja milline on selle funktsioon? ( veresooned, kulgemine) Südame enda verevarustus (koronaarvereringe) toimub parema ja vasaku südame pärgarteri e. koronaarar
kitsenenud osa - tippu ja kolme pinda - eesmist, tagumist ja alumist. Inimese süda on neljakambriline. Pikivaheseinaga on süda jaotatud paremaks ja vasakuks pooleks, mis ei ole omavahel ühenduses. Paremas pooles voolab venoosne ja vasakus pooles arteriaalne veri. Kumbki südamepool koosneb kahest kambrist: ülemisest - kojast ja alumisest - vatsakesest, mis on omavahel ühenduses koja-vatsakese - ehk atrioventikulaarsuudme kaudu.Mõlema koja sein moodustab väljasopistise, mida nimetatakse koja kõrvaks. Süda asub südamepaunas ehk perikardis, mille sisepind eritab vedelikku, mis hõlbustab südametööd. Süda on lihaselene elund, mille lihaskude meenutab vöötlihaskudet. Neil on võime regulaarselt ja rütmiliselt kokku tõmbuda sõltumatult välisärritusest - seda nimetatakse südame automatismiks. Inimese
e) Kapilaari d. viib hapnikurikka vere südamesse f) Pärgarter c. toob hapnikuvaese vere kehast südamesse g) Vasak vatsake e. annab ära toitaineid ja hapniku 2. Millised protsessid toimuvad kapillaarides? Kapilaarid on ühe raku kihilised sooned. Kuna seinad on õhukesed imenduvad sealt organismi hapniku ja toitained. 3. Mis paneb vere veenides liikuma? Miks veri liigub ka jalgades tagasi südamesse? Vatsakese kokkutõmbel. Sest veenid on klapid mis ei lase verel tagasi valguda. 4. Kuidas töötab süda? Miks süda ei väsi? Südamel on vasak vatsake ja klapp, ning parem vatsake ja klapp. Ei väsi, sest iga kord tõmbuvad lihased kokku ja siis lõttvuvad. 5. Kirjuta iga väite juurde, kas see kehtib arterite, veenide või kapilaaride kohta. Neil on üherakukihiline ilma lihaskoeta sein kapilaar Nendes on veri suure rõhu all arter Klapid tagavad vere ühesuunalise liikumise veenid
CO2 j O2 difundeeruvad läbi alveolaarmembraani, venoosne veri arterialiseerub.minumaht- verehulk, südame vasak vatasake pumpab 1 min jooksul organismi. Sümpaatiline südametegevus kirieneb parasümpaat- südametegevus aeglustub- neg mõju. Südametöö tsükkel- südamelihase süstolid ja diastolid vahelduvad korrapäraselt. 3 kihti- 1-diastol-kojad täituvad vereda osa verd voolab vatsakesse 2-kodade süstol- kojab tõmbuvad okku pumpavad vere vatsakesse 3. vatsakese süstol. Vatsakesed tõmbuvad okku pumbates vere südamest välja kogu oranismi laiali.-süda ja verson ül- tsikulatsioon, elindite var O2 ga, ainevah produktide väljaviimine, humoraalne regul- sis näärmed eritAVAD sekreedi vereingesse Südatöötab- oma erutussüsteem, võiem rütmilsielt iseseivalt töötada, koosneb lihasrakkused : K-F sõll, A-t, hisi kimp-purkinje kiud. Refraktaarsuse periood- süstoli ajal ei vasta südamelihas äritiajatele uue erutuse tekekga,0,2 sek
M Hingamisteede Karikrakkude ja Haigusseisund, kus: Krooniline bronhide krooniline Põletikuline Kochi kepikese Trombi kandumine Südame parema õ limaskesta põletik bronhiaalnäärmete · Alveooli põletikuline haigus. obstruktiivne protsess kopsukoes poolt põhjustatud verevooluga vatsakese i hüpertroofia ja de kopsuhaigus ehk kopsu aeglaselt kopsuarteritesse suurenemine rõhu s hüperplaasia. vahesein parenhüümis progresseeruv tõusust kopsuringes
Aordis on vere voolamiskiirus suurem. Kõige aeglasem vere voolamine on kapillaarids. Keskmine kiirus veenides. Süda apikneb rindkere keskjoonest veidi vasakul pool kopsude vahel, teda kaitseb rinnakorv. Südant ümbritseb südamepaun, mis on täidetud vedelikuga. See vähendab südame töötamisel hõõrdumist. Lihaseline vahesein jaotab südame kaheks pooleks. Kummalgi pool on koda ja vatsake. Süda on 4 osaline. Vasakusee poolde suubuvad kopsuveenid, paremasse kehaveenid. Kummagi vatsakese ja koju vahel on ühendus, mille vahel on klapid. Südamelöök on südamelaste kokkutõmme. Südametsükkel: kodade kokkutõmme---vatsakeste kokkutõmme---südame lõtvumine Elektikardiogramm on graafiline üleskirjutus. Südamelöökide sagedus sõltub keha ehitusest, selle olekust ja veel mitmetest teguritest. Arterid on veresooned, mis viivad verd südamest kehasse. Nad on paksude seintega, suure elastsusega ja nende sees on suur rõhk. Pulss on arterite kokkutõmbumine ja lõtvumine.
8. Osmootne rõhk Liigutab sooli 9. Onkootne rõhk Liigutab valke 10. Plasma valgud 1) Albumiin Seob veres rasvaineid 2) Globuliinid Kaitsekeha 3) Hemoglobiin Hüübimine, mis peab olema raku sees! 11. Verevalkude funktsioonid 1) Toitumisfunktsioon - globuliinid, fibriogeenid 2) Transpordifunktsioon albumiinid, globuliinid 3) Kandjafunktsioon albumiinid, globuliinid FÜSIOLOOGIA: Süda 1. Vasaku koja ja vatsakese vahel on kahehõlmaline e. mitraalklapp 2. Parema koja ja vatsakese vahel on kolmehõlmane e. trikuspidaalklapp 3. Suur vereringe Algab vasakust vatsakesest, suundub aorti, sealt hargneb veri arteritesse, edasi arterioolidesse ja kapillaaridesse, kus toimub gaasivahetus 4. Väike vereringe Algab paremast vatsakesest, suundub läbi kopsuarteri tüve vasakusse ja paremasse kopsuarterisse, sealt arterioolidesse ja kapillaaridesse 5. Süstol Vatsakeste kontraktsioon 6
südamest eemale, rõhk väga madal, kiirus väga aeglane, ül gaasi ja toitainete vahetus kudede ja vere vahel. Suur e kehavereringe -ül kudede varustamine O2 ja toitainetega (vasaku vatsake kokkutõmme- aort-arter-kehakapillaar (O2 rikas-O2 vaene)-veen-ülemine/alumine õõnesveen-parem koda (algab vasakust vatsakesest, O2 rikas- O2 vaene, lõpeb parema kojaga). Väike e kopsuvereringe, ül vere rikastamine O2 (parema vatsakese kokkutõmme-kopsuarter- kopsukapillaar (O2 vaene-O2 rikas)-kopsuveen-vasak koda (algab paremast vatsakesest, O2 vaene- O2 rikas (kopsukapillaar),lõpeb vasakus kojas). Vererõhk rõhk, mida veri avaldab veresoonte seintele, kõrgem (115-130mm/Hg) näit kohe pärast südamelihaste kokkutõmmet, madalam (70-80mm/Hg) pärast südamelihaste lõõgastumist, kõige parem õlavarrearteris, rõhk sõltub elueast vanadel veresooned ahanevad, emotsioon, verehulk, veresoonte läbimõõt ja elastsusest
mitokondrite ehituses PUFA - polyunsaturated fatty acids · Ilma DH-ta on aju funktsionaalse terviklikkuse säilitamine häiritud Kui asendamatud toitained · Membraane moodustava glütserofosfolipiidi kompleksis on tavaliselt erinevad rasvhapped (pikkus, küllastatus) Rakumembraan Steroidid Heidi Krieger ja Andreas Krieger AAS kasutajal ca 10x suurem risk enneaegseks surmaks (Thiblin 2012, Rootsi krimilabor) - Muutub vasaku vatsakese morfoloogia - Koronaarveresoontes lipiidide ulatuslik ladestumine - AAS mõju käitumisele (Fred Nyberg, 2012, Karolinska U): depressioon, bipolaarsus, agressiivsus, enesetapud etc Neerupealsed · Säsi ad-renaliin (epi-nefriin) fight-or-flight Stardieelne seisund · Koor zona glomerulosa (väline kiht) · Mineralokortikoidid (aldosteroon) zona fasciculata (keskmine)
Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus küki sooritamist pulss ligikaudu 3 minuti jooksul. Aeglasem taastumine viitab aga langenud töövõimele ning tervisehäiretele. Vererõhk on üks organismi seisundi tähtsamaid näitajaid. Seoses rütmilise südametegevusega ei jää vererõhk arterites ühesuguseks, muutudes korrapäraselt, saavutades iga süstoli (vatsakese kokkutõmbe) alguses maksimumi ja vähenedes miinimumini iga diastoli (vatsakese lõõgastumise) lõpus. Sellest tulenebki see, et vererõhu juures on vaja mõõta: maksimaalset ehk süstoolset vererõhku, mis on inimesel vahemikus 110 - 120 mm Hg. (Esineb süstoolses faasis ehk kui toimub mõlema südamevatsakese järjestikune kokkutõmbumine ja vere paiskamine aorti); minimaalset ehk diastoolset vererõhku, tavaliselt vahemikus 60 80 mm Hg. (Esineb
pumbata. Väikese vereringe paisu ehk kopsupaisu korral muutused kopsudes (pruun tihkestus), edasi südames (cor pulmonale- kopssüda).Suure vereringe paisu korral kahjustub maks (tsirroos/muskaatmaks), neerud ja põrn (paistihkestus), hingamisteed ja maoaooletrakt (katarr/limaskestad sinakaspunased, jahedad, tursunud), naha tsüanoos ja võimalik nahaturse ja sinakus (hüpostaatiline anasarka, akrotsüanoos), vedeliku kogunemine kehaõõntesse- astsiit. Vasaku vatsakese puudulikkus- pais väikeses vereringes, parema vatsakese puudulikkus- pais suures vereringes. HÜPEEMIA Isheemia ischein- kinni pidama haima- veri kohalik vereringehäire, mille puhul on takistatud vere juurdevool mingisse kehapiirkonda ja seal tekib väheveresus. Organ või kehaosa on kahvatu, jahe, mahult vähenenud, esinevad valutunne (südame stenokardia, jalaveresoonte puhul vahelduv lonkamine), paresteesiad.
töövõimet ja koormuse intensiivsust. Näiteks tervel, hea töövõimega inimesel taastub peale 20 küki sooritamist pulss ligikaudu 3 minuti jooksul. Aeglasem taastumine viitab aga langenud töövõimele ning tervisehäiretele. Vererõhk on üks organismi seisundi tähtsamaid näitajaid. Seoses rütmilise südametegevusega ei jää vererõhk arterites ühesuguseks, muutudes korrapäraselt, saavutades iga süstoli (vatsakese kokkutõmbe) alguses maksimumi ja vähenedes miinimumini iga diastoli (vatsakese lõõgastumise) lõpus. Sellest tulenebki see, et vererõhu juures on vaja mõõta: · maksimaalset ehk süstoolset vererõhku, mis on inimesel vahemikus 110 - 120 mm Hg. (Esineb süstoolses faasis ehk kui toimub mõlema südamevatsakese järjestikune kokkutõmbumine ja vere paiskamine aorti); · minimaalset ehk diastoolset vererõhku, tavaliselt vahemikus 60 80 mm Hg. (Esineb
Lisaks moodustab ka südameklapid. Sisekesta põletik ehk endokardiit võib tekitada klappirikkeid. Südamepärgarterid ja veenid Pärg-ehk koronaararterid parem ja vasak, varustavad südamelihast verega. Vasak pärgarter varustab südame eesmist ja vasakut osa. Paremast pärgarterist lähtuvad enim harusid paremale ja tagaosale. Südameklapid Klapid tagavad vere liikumise suuna: kodadest vatskestesse ja vatsakestest veresoontesse. Südames on kokku neli klappi: 1) Vasak koja-vatsakese klapp 2) Parem koja-vatsakese klapp 3) Aordiklapp 4) Kopsutüve klapp Klapi kahjustus või ebanormaalne ehitus võib põhjustada klapirikke, mis viib funktsioonihäireni. Klapirike võib olla omandatud (haiguste tüsistused jms) või kaassündinud. Südame erutusjuhtesüsteem Südameni ei jõu motoorsed impulsid otse närvikiududelt. Selle ülesande täidab hoopis modifitseerunud lihaskiududest moodustunud süsteem, millelt levib aktsioonipotentsiaal
Hea vereringe korral on nahk puhkeperioodis jahe ja vähe punakas. Koormuse ajal muutub nahk soojaks, niiskeks ja punetavaks. Veresooned laienevad, et koed saaksid rohkem hapnikku ja toitaineid ja eralduks soojus. Ülitugeval pingutusel muutub nahk kahvatuks, jahedaks ja higiseks, kuna perifeerne vereringe aheneb. Pulss on arterite rütmiline laienemine ja kokkutõmbumine südame töö ja puhkeperioodi ajal. Pulss tekib vasaku vatsakese süstolile järgneva rõhulaine paiskumisel südamest aorti ja edasi arteritesse. Pulsi tüübid Tüüp Kiirus Rütm (3 sek jooksul) Põhjused Normaalne 60100 lööki · · · · · Sõltub vanusest, füüsilisest minutis; tegevusest, soost (meestel on aeglasem pulsikiirus kui
kallutustest (minestuse põhjus) (Mäkijärvi ja Yli-Mäyry 2008). Tavaliselt pannakse diagnoos elektrokardiograafia, koormustesti ja Holter- monitooringu abil (Maramaa 1993). Südame rütmihäirete diagnostika Vajaduse korral tehakse diagnoosi täpsustamiseks eriuuringuid: elektrofüsioloogiline uuring (rütmihäirete diagnoos, nende tekke koht) pärgarterite kontrastülesvõte (südame isheemiatõbi, pärgarterite kõrvalekalded normist) vasema vatsakese kontrastülesvõte (struktuuri vead, teovõime) parema vatsakese kontrastülesvõte (struktuurivead, vatsakeste tahhükardia põhjus) südamelihase koeproov (südamelihasehaigestumus, põletik) nahaalune rütmimonitor (rütmihäire tüüp, minestuse põhjus) (Mäkijärvi ja Yli-Mäyry 2008). Õendusprobleemid ja õendustegevus 1. Valu rinnaku taga, mis on tingitud südamelihase verevarustuse häirest, südame hapnikuvaegusest südamelihases (Asberg jt 2011). Südame
annaabi.ee 
