Vereringeelundkond ja süda (1)

Vereringeelundkond ja süda
Vereringe ühendab kõiki kehaosi . Vereringeelundkonna moodustavad veri , veresooned ja süda. Mööda veresooni jõuab veri kõikidesse kudedesse ja organitesse. Vere paneb soontes liikuma süda. Vere ringlemine organismis kindlustab pideva ainevahetuse, kannab kehas laiali toitaineid ja hapnikku ning osaleb jääkainete eemaldamises.
Vere ringlusel on tähtis osa ka hormoonide, antikehade ning kaitsesüsteemi rakkude laialikandmisel. Vere pidev ringlemine aitab ühtlustada keha temperatuuri.
Süda on neljaosaline.
Süda on lihaseline elund .
Süda paikneb rindkere keskjoonest veidi vasakul pool kopsude vahel ning teda kaitseb luustunud rinnakorv .
Inimese süda on umbes suure rusika suurune (oleneb ka vanusest ).
Südant ümbritseb tihedast sidekoest südamepaun.
Lihaseline vahesein jaotab südame kaheks pooleks - vasakuks ja paremaks.
Mõlemas südame pooles on koda ja vatsake (seega on süda neljaosaline).
Vatsakesed asetsevad kodade all.
Vasakusse kotta suubuvad kopsuveenid, ja paremasse kotta kehaveenid .
Koja ja vatsakese vahel on neid ühendav ava, mille ees on klapid , mis lasevad verel liikuda ainult ühes suunas.
*Südameklapid kindlustavad vere ühesuunalise liikumise südame kodadest vatsakestesse ja sealt edasi arteritesse.
Süda töötab rütmiliselt. Südamelihased kord tõmbuvad kokku, kord lõtvuvad.
Täiskasvanud inimese süda lööb rahulikus olekus 60-70 korda minutis .
*Südame talitluslikku seisundit saab iseloomustada elektrokardiogrammi järgi.