"- Töö oli ainus millega sai oma mõtteid eemal hoida ja oli ka üks võimalustest õndsaks saada. "kui ruttu muutub iga rõõm leinaks, iga õnn õnnetuseks"- elu on väga ettearvamatu. "On halb, tuleb kutsumata, on hea, ei tule kutsudeski, nõnda on inimesega. Ainult loom tuleb ka siis koju, kui võõrsil on hea." inimesed unistavad paremast elust , kuigi ei pane tähele , et see mis neil on ongi hea. · Vastandatud Vanapagan Jürka Kaval-Ants Aus Valelik Väga töökas Laisk Täitis antud lubadusi Ei täitnud oma lubadusi Vaene Rikas
Vaim ja Mateeria Pythagorase arusaam Sarnased mõtted Réne Descartes'i arusaam Uskus, et inimese hing on Mõlemad uskusid nii vaimu Ei uskunud, et inimese hing surematu ning kogu olev on kui mateeria olemasolusse. peale surma tagasi naaseb ning varem olnud ja pöördub tagasi (Dualistlikud) et see varem olemas on olnud. lõpmatu tsüklina. Pidas vaimu matemaatiliste Matemaatilised tõed on Tema arust on vaimul ja objektide tajumist kõrgemaks igavesed. mateerial võrdne osatähtsus. ja füüsilist maailma nende (2+2=4) ebatäiuslikuks versiooniks. Kõik meelte abil tajutavad Nii vaim kui ka mateeria See immateriaalne mina on ringid on ebatäpsed, kuid vaim suudavad ümbritsevat maailma Descartes'i jaoks vahetult v...
Eesti Keele ja Kultuuri Instituut Eesti keel (võõrkeelena) ja Eesti kultuur Ljudmilla Pranjuk VASTANDIKUD TEGELASED JA TEISIKU MOTIIV DICKENSI "JUTUSTUSES KAHEST LINNAST" Uurimistöö Juhendaja: Ave Matteus Ljudmilla Pranjuk 2 Vastandatud tegelased ja teisiku motiiv Dickensi romaanis "Jutustus kahest linnast" Tallinn 2011 Sisukord 1 Sissejuhatus............................................................................................................................4 2 Sisu ja kesksed tegelased........................................................................................................4 3 Ülestõusmise võimalus..................
Novellilaadsetes muinasjuttudes areneb sündmustik enam-vähem reaalses miljöös (keskkonnas).Üleloomulikkus puudub, kangelased saavutavad edu nupukuse või osavuse abil. Vastasteks pole fantastilised koletised (vanapaganad, nõiad, kääbused), vaid reaalsed tegelased (mõisnik, pastor, kuningas). Esineb ka tehis- ehk kunstmuinasjutte.Sel juhul on nad kirjaniku poolt välja mõeldud ja me teame autorit.Näiteks Kreutzwald ,,Kullaketrajad". Tegelased on alati vastandatud headeks või halbadeks (peretütar ja vaeslaps, talupoeg ja mõisnik, rehepapp ja vanapagan, karjus ja kuningas). Muinasjutu lemmiksituatsiooniks on rõhumise all kannatava tegelase asetamine sotsiaalselt üle oleva ning valitseva tegelase vastu, või siis jõult ja vaimult nõrga, kuid kavala vastandamine tugeva ja rumalaga. Kui näiteks rebane on vastandiks hundile, siis jääb hunt kavaluses rebasele alla, aga astub sama rebane vastu kassile või kukele, muutub ta
(tegevus toimub ajalooliste sündmuste ajal), kunstmuistend, tänapäevane muistend muistend- rahvajutt, sündmustik seotud kindla koha, aja inimeste või sündmustega tegelaste kaudu püütakse seletada nt. Pinnavormide tekkimist 5) muinasjutu liigid looma-, ime-, olustiku- ehk tõsielulised-, ja kunstmuinasjutud 6)muinasjutu tunnused kindel algus ja lõpp, sündmustiku kordumine kasutades arve (3,7,9,12), tegelased vastandatud, pajatab väljamõeldud sündmustest. 7) rahvaluule lühivormid mõistatus, vanasõna, kõnekäänd 8) rahva pärimus kombed, traditsioonid,rahvariided,tantsud, peod, arhidektuur jne... mõistatus-sõnaline peitepilt,mis sisaldab küsimust, millele tuleb vastata vanasõna-vaimukas napisõnaline ütlus, mis iseloomustab või hindab nähtusi rahvatarkuse ja ühiskondlike normide seisukohalt kõnekäänd- rahvapärane piltlik väljend, lõplik tähendus selgub lausest
Aleksander Puskin (1799-1837) Venemaal tekkis romantism 19. sajandi alguses ja nagu mujalgi Euroopas avaldasid ka siin mõju ajaloolised sündmused eriti 1812. aasta isamaasõda ja võit Napoleoni üle ning 1825. aasta dekabristide ülestõus ja sellele järgnenud pettumus. Vene romantismi keskmes on romantiline kangelane oma vabadusiha ja tunnete sügavusega. Romantiline kangelane on erakordne ja ta on vastandatud nö. tavalisele inimesele. Vene romantismile on omased vastandused ehk antiteesid (tavalisus erilisus, mäss alandlikkus, egoism altruism, kurjus headus, igavikuline ajalik). Vene romantismi geenius on Aleksander Puskin. A. Puskin sündis Moskvas vaesunud aadlike perekonnas. Õppis Tsarskoje Selo lütseumis. Lütseumi lõpetamise järel astus Puskin Peterburi riigiteenistusse ning ühtlasi tolleaegse kirjandus- ja poliitikaelu keerisesse
Passioon- vaimulik teos, mis jutustab Jeesuse kannatustest. INSTRUMENTAAL MUUSIKA Areneb orkestrimuusika(suuremad pillikoosseisud) Tekkisid orkestrid ooperimajade ja kirikute juurde ning linnades muusikaühingute juurde. Eriti oluliseks oli viiul. Seda võimaldasid Stradivari, Amati ja Guarneri suguvõsad. Need pillid mängivad veel praegugi ja on hästi kallid. Uued zanrid conserto grosso- mitmeosaline instrumentaal teos, kus suuremale pillide rühmale on vastandatud soolopillide rühm. Tavaliselt 3 osaline, need on järjestatud kiire- aeglane-kiire. Soolokontsert mitmeosaline instrumentaalteos, kus orkestrile on vastandatud üks või mitu soolopilli. Süit- erikarakteriga palade tsükkel. Allemande- -aeglane saksa tants. Courante- prantsuse kiire hüppe tants. Sarabanda- hispaania pidulik tants, aeglane. Gigue- soti meremeeste väga kiire hüppetants. JOHANN SEBASTIAN BACH 1685-1750
mida nad iseloomustavad kui virtuaalset loojat, ilma füüsilise olemasoluta ning individuaalse ühtsuseta kunstnikku. Positiivne selle näituse juures oli, et fotod olid väga originaalsed ning kohati sokeerivad. Samuti tooks välja, nende püüdlused rikkuda piire. Nad suutsid vastandused ilus-inetu, kunst-mittekunst, tõeline-fiktiivne panna ühte pilti ning sealjuures seda mitte ära rikkudes. Ehedalt jäi meelde ka teoste nimed, mis samuti olid kõik vastandatud. Teosed kandsid sidesõnadest nimesid näiteks "Kuid" , "Ehk", "Et". Negatiivseks võiks lugeda seda, et teoseid polnud piisavalt. Samuti oli kasutatud liiga palju ühte mõtet ja seda kantud igalepoole. Kokkuvõttes, oli näitus suurepärane, inspireeris palju ja andis motivatsiooni ise kunstiga tegelema hakata. Kõige paremaks pean just seda, et suudeti liita kaks täiesti vastandlikku olekut, emotsiooni või midagi muud . Pean oluliseks kunsti
6)Oratoorium- ulatuslik kontsertteos solistidele,koorile,orkestrile,sisu antakse edasi lavastuseta. 7)Kantaat-2-3st retsitatiivi ja aaria paarist , sarn väikese ooperistseeniga. 8)Passioon-heliteos koorile, orkestrile, solistidele, Kristuse kannatustest. 9)Sonaat-ansamblile loodud instrumentaalteos(kiriku-4osa; kammer-sissejuh,2-4 tantsulist osa; Arcangelo Corelli) 10)Kontsert-sonaadi paralleellvorm. 11)Cocerto grosso- suur kontsert ;A.Corelli 12)Soolokontsert-orkestrile vastandatud soolopill(oboe,viiul) ; Vivaldi 13)Süit-eri karakteris tantsude ja intsrumentaalpalade tsükkel. 14)Courante-3-osalises taktis kiire prantsuse hüppetants. 15)Gigue-soti hüppetants 16)Fuuga-polüfooniline teos mille aluseks selge karakteriga meeldejääv meloodialõik ehk teema. 17)Klaviirimuusika-baroki ajastul klahvpillidele kirj muusika 18)Tempereeritud häälsus- uus häälestussüsteem , kujunes 18 saj 1. poolel, 12-tooniline helisüsteem, täpselt võrdseteks pooltoonideks jaotatud;
Sümfoonia suurele orkestrile kirjutatud 4 osaline teos millest vähemalt 1 osa peab olema sonaadivormis. Kontsert soolopillile ja orkestrile kirjutatud 3 osaline teos. Avamäng iseseisev, üheosaline, sonaadivormis orkestri teos. Keelpillikvartett 2 viiulit, vioola ja tsello 4 osaline. Sonaat ühele pillile, enamasti 3 osaline Concerto grosso suur kontsert, mitmeosaline instrumentaalteos, kus suuremale pillide rühmale on vastandatud soolopilliderühm, taval 3 osaline- kiire, aeglane, kiire. Prelüüd ja fuuga sissejuhatav pala fuugale, polüfooniline instrumentaalteos, 4häälne, üks muusikalineteema. Oratoorium kontsertteos solistidele, koorile ja orkestrile, sarn ooperiga kuid puudub lavalinetegevus, kostüümid ja dekoratsioonid, vaimuliku sisuga, jutustatakse piiblilugusid. Kantaat vokaalteos solistidele, koorile ja orkestrile 1) ilmalikudkantaadid 2)vaimulikudkantaadid .
· 1967 sai temast vabakutseline helilooja · 1980 emigreerus Looming · ,,Nekroloog" (1960)- esimene orkestriteos. Esimene dodekafooniline helitöö eesti muusikas · 1962 sai esikoha üleliidulisel noorte heliloojate konkursil lastekoori kantaadiga ,,Meie aed" /K:/ ,,Perpetuum mobile" (1963) · Kollaaztehnika teoses kõlab mitme eri ajastu muusikastiile. Tuntuim ,,Collage teemale B-A-C-H". Siin on J.S.Bachi muusikat vastandatud modernsete klastritega. · ,,Pro et kontra" vastandas barokkmuusikat ja modernset helikeelt. /K:/ ,,Collage teemale B-A-C-H" · ,,Credo" (1968) klaverile, segakoorile ja orkestrile. Teos sai esinemiskeelu, kuna sellel oli religioosne tekst. · Pöördus vanamuusika poole · Tegeles gregooriuse koraali uurimisega · Töötas välja uue stiili, mille nimetas tintinnabuliks (lad.k. ,,kellukesed"). Kõlaliselt on see staatiline, habras, iga heli on kuulatav
,,Maastik Ikarose kukkumisega"(kirjuta, mis toimub pildil?) ,,Jahimehed lumes" ,,Pimedad"Brueghel on jõudnud pessimistliku ja traagilise maailmakäsitluseni. Traagika on selles maalis jõudnud äärmuseni Bruegheli kunstis on inimesed väikesed, tühised olendid, kes ei näe ähvardavat ohtu, kuid ometi tunneb kunstnik nende vastu kaastunnet ja muretseb nende pärast. Maalil kujutatakse mitte niivõrd füüsilist kui vaimset pimedust, inimese loomastumist Pimedate rongkäigule on vastandatud imekaunis lüüriline loodus. KÜSIMUSED 1.Mille poolest erineb 15.saj. Madalmaade kunst samaaegsest kunstist Itaalias? Hakati avastama ja väärtustama nähtavat maailma. Itaalia kunstnikud täitsid ilmalike ja vaimulike vürstide tellimusi, madalmaade kunst oli aga algusest peale rohkem linnakodanike teenistuses. 2.Mis oli Madalmaade kunstnike peamiseks eesmärgiks? Inimese hingeelu avamine. 3.Kuhu oli mõeldud enamik Madalmaadel loodud maale?
täiendatud siiski Koidula mõtetega ja kohandatud Eesti oludele. Jakobsoni õhutusel on Koidula juurde kirjutanud ühe täiesti algupärase lk koolioludest jms. (tegelased Miina, Hans jt); eesti teatri sünd. Maret ja Miina e Kosjakased (4 vaatust, 1870) dramatiseering Jannseni Horni-laenulise külajutu "Naabre tütred" aineil. Ajaliselt kauge külajutt üle toodud rahvusliku liikumise kaasaega. (tegelased: vaene Suli Miina, rikas Nääri Maret; Tõlla Hans on samamoodi vastandatud Luige Siimule). Säärane Mulk ehk Sada vakka tangusoola, tuli lavale 1871. a 3. ja 4. juunil, trükis 1872. Esialgne variant ilmselt 1861. a Perno Postimehes avaldatud tangumüümisloo järgi (tegelased: Männiku Märt, Maie vastandatud Erastu Enn, Peeter Pint. Mängitavamaid lavatükke sajandi lõpuni (v a Kunderi "Kroonu onu"). Kosjaviinad ehk kuida Tapiku pere laulupidule sai (1880 Kroonlinnas). Lydia Koidula luule Luuletajana alustas Koidula 1865
Teatud suhe rütmi, mida nimetatakse "õõtseks" (SWING); Muusika esitamise spontaansus ja vitaalsus, milles olulist rolli etendab improvisatsioon; Helikeel ja fraseerimismaneer, mis peegeldab jazzmuusikute esituse individuaalsust. Jazzi varasemaks väljendusvormiks on peetud ragtime´i mille võidukäik kestis 18971917. Esialgu varase jazzi spetsiifiline klaveristiil, milles vasaku käe ühtlaselt rõhutatud marsirütmis liikumisele oli vastandatud tugevasti sünkopeeritud meloodia paremas käes. Peagi mängiti ragtime´i ka orkestrimuusikana. Tuntumad esindajad: Scott Joplin (18681917), Thomas Turpin (18851922) Ferdinand Jelly Roll Morton (18851941) William Chrisopher Handy (18731958) 1910.a. Valged muusikud loovad New Orleansis oma dixieland stiili, milles valitseb kollektiivne improvisatsioon, puudub aga bluusi koloriit. Jazz hakkab vaikselt tunnustust leidma ! Võetakse kasutusele
"Ja kõrged seinad siin täis riiuleid ja tühiasju igat liiki! Eks ole seegi tolm ja põrm, mis meid seob siia koide, pehkimise riiki! Kas seda, mis mul puudu, leian siin, et veenduda, et kõikjal ootab piin, et mõnikord on olnud pisut õnne?..." Lk22 Võib eeldada, et Faust oli üsnagi romantiline inimene. Ta tundis puudust armastusest, kellegi õrnast hingest kes jagaks temaga muresid ja rõõme. Ta muutus järjest õnnetumaks ning otsustas Mefistofelesega lepingu sõlmides. Faustile on vastandatud nn õpilane Wagner. Ta on väga uudishimulik ja õpihimuline. Tema teadmistejanu polnud veel saanud rahuldust, erinevalt Faustist. Kui Faust nägi asju halvemast poolest siis Wagner oli tunduvalt optimistlikum. See võis olla tingitud sellest et ta oli noorem kui Faust. "Kui minul mõnikord on tusatuju, kuid iial see ei võta säärast kuju. Peale maa ja mets on igav mehele, mind kadedaks ei tee ka linnutiivad. Mis teise jõuga vaimurõõmud viivad mind köitelt köitele ja lehelt lehele!
2.Imemuinasjuttudes on sündmustik üles ehitatud mõnele üldloomulikule, imepärasele sündmusele, asjale või olevusele. 3.Novellilaadsetes muinasjuttudes areneb sündmustik enam-vähem reaalses miljöös.Üleloomulikus puudub, kangelased saavutavad edu nutikuse või osavuse abil. 4.Esineb ka tehis- ehk kunstmuinasjutte.Sel juhul on nad kirjaniku poolt välja mõeldud ja me teame autorit. Nimeta vähemalt 5 tunnust, millest saad aru, et tegemist on muinasjutuga. 1.Tegelased on alati vastandatud headeks ja halbadeks. 2.Kannatava tegelase asetamine sotsiaalselt üle oleva ning valitseva tegelase vastu, või siis jõult ja vaimult nõrga, kuid kavala vastandamine tugeva ja rumalaga. 3.Muinasjuttudes korratakse pidevalt, nt lemmikarvuks on 3 (asju juhtub kolm korda) jne. 4.Muinasjutud lõppevad reeglina õnnelikult. Nimeta vähemalt kolm muinasjuttude autorit. 1.Kreutzwald 2.Andersen 3.Vennad Grimmid Millal on rebane positiivne, millal negatiivne tegelane?
mees enda poole saada. Kõrvaltegelane Margareta aga armub Fausti ning osa lõpus läheb armastatu naist päästma, kuid see ei õnnestu. Koos Mefistofelesega tapab peategelane oma kallima venna. Faust on suhteliselt tugeva iseloomuga noormees, kes ei lange eriti kergesti lõksu. Goethe kujutas teda uusaja teadmis- ja tunnetusjanulise isikuna. Teda häirib küsimus: miks ma saan kasutada selliseid vahendeid? Talle on ülitähtis just asja mõte, küsimus: miks?! Faustile on vastandatud nn õpilane Wagner, kuna viimasele pole tähtis asjade sisu, vaid vahend, millega ta midagi saavutab. Mefistofeles on kiuslik, otsekohene ja jäme, kuna ta kasutab kihlveo võiduks väga ebaeetilisi võtteid. Tema heaks iseloomujooneks võib pidada seevastu allaandmatust. Issand on heatahtlik, ta suhtub Kuradisse väga sõbralikult ning inimlikult, andes Mefistofelesele võimaluse oma väidet tõestada. "Fausti" stiil on poeetiline ja teos koosneb tervenisti dialoogist
Ivanhoe viidi lossi , mida keegi ei teadnud . Toimus ka viimane võitlus. Seal võitlesid ivanhoe ja Bois-Guilbert. Ivanhoe võitis sellegi võitluse , kuigi ta ei oleks tohtinud võidelda, sest ta polnud päris terveks veel saanud .Ivanhoe ja Rowena armastasid teineteist ja nad abiellusid. Ivanhoe teenis veel palju aastaid kuningas Richardi teenistuses endale kuulsust . 4. Romaanis on ka teisi rahvuslikke kangelasi- Gurth, Wamba, Tuck. Romantismile iseloomulikult on tegelaskujud vastandatud: juuditar Rebeca ja saksi leedi Rowena, kes armastavad mõlemad Ivanhoe'd. Ivanhoe ise ja tema armastatu leedi Rowena jäävad keerukas sündmustikus tahaplaanile, kuigi nende saatus ja omavahelised suhted moodustavad teose sündmustiku.Romantikule iseloomulikult vastandab Scott oma romaanis erinevaid tegelasi: ivanhoe ja Cedric isa ja poja vastuolulistes suhetes, Ivanhoe ja Front de Boeuf oma rivaalitsemises Rowena pärast jne. 5
Kordamisleht zanr- muusikateose liik, nt koorilaul, klaveripala, ooper, kantaat vorm- muusikateose ülesehitus, nt A+B+A, sonaat-allegro vorm polüfoonia- muusikaline väljenduslaad, kus kõik hääled on võrdse tähtsusega, nt kaanon homofoonia- muusikaline väjenduslaad, kus üks hääl on juhtiv ja teised moodustavad talle saate, nt sonaat-allegro fuuga- polüfoonilise väljenduslaadi kõige enam väljaarendatud vorm Koosneb kolmest põhiosast: 1. Ekspositsioon tutvustatakse teemat põhihelistikus, teema esitatakse kõikides häältes 2. Töötlus siin arendatakse ja varieeritakse mitmete võtetega teemat ning osa lõpus on tavaliselt teose kulminatsioon- kõrgpunkt, kõige pingelisem lõik 3. Repriis e lõpuosa teema esitatakse algkujul, millele sageli lisandub kinnitav lõpposa coda oratoorium- mitmeosaline suurteos solistidele, koorile, orkestrile Kujunes välja 17. saj Itaalias, kus oli väga vilgas muusikaelu, heliloojaid ja muusikuid toetasid rikkad ari...
Itaalia orkester: I, II viiul, vioola, basso continuo · Kammersonaat koosneb sissejuhatusest , mida nim. prelüüdiks, lisandub 2-4 tantsulist osa · Kirikusonaat tal on 3 osa ja need on kontrastsed(kiire-aeglane-kiire-aeglane) · Concerto grosso (tõlkes)suur konsert, kus väike rühm pille mängib vaheldumisi suure orkestriga Orketri Süit koosnes neljast erinevast karekteriga tantsust, olid vastandatud kontrastsuse profiilil. Tantsud : · Allemande Saksa tants · Courante Prantsuse tants · Sarabande Hispaania tants · Gigue (ziig) Soti/Inglise tants Kõik olid tantsud olid kirjutatud ühes helistikus Fuuga polüfooniline muusika (tlk. põgenemine) esialgu oli fuugal ainult üks teema 1 teema a) dux(põhihelistik) b) comes(põhih. 5. Astmelt e dominadist) Ekspositsioon teema tutvustus Töötlus arendatakse teemat
Lyotard kinnitab, et tegelikult ka tänapäeva ühiskond sõltub ikka veel metanarratiividest, vaatamata sellele, et postmodernism (modernismile järgnev ajajärk) sellega ei nõustu. Jean-François Lyotard http://www.lacentral.com/autoresgif/lyotard.jpg 11 Modernses ühiskonnas oli teadus vastandatud mininarratiividega, st lugudega, mis selgitavad hoopis väikeseid asju, kohalikke sündmusi, mitte aga laiailatuslikke universaalseid kontseptsioone. Seega teadus oli õige teadmine ja mininarratiiv halb, primitiivne ning irratsionaalne. 12 Teadmine oli hea iseenese pärast. Inimene omandas selle hariduse kaudu, et olla üldiselt teadlik. Enese- ja maailmatunnetus käib mõistuse kaudu, mis ongi ainus objektiivne tunnetuse viis.
) ja avaosaga- Praeludium, Sinfonia, või Ouverture. Prantsusmaal koostas LULLY süite oma ooperite tantsudest koos avamänguga ja andis üksikutele osadele karakteersed nimetused. Klavessiinisüite lõid FRANCOIS COUPERIN le GRAND (+1733) ja ooperihelilooja RAMEAU (+1764) Concerto Grosso Mõiste concerto tuleb ilmselt sõnast conserere (koos tegutsema, ühendama), hiljem omandab tähenduse concertare (võistlema). Soolopillide ansambel on vastandatud orkestrile. Meistrid: ALESSANDRO STADELLA, CORELLI ja peaaegu kõik barokkheliloojad peale neid, HÄNDEL. Soolokontsert Soolopilli ja orkestri vastandamine. Reeglina 3-osaline: kiire-aeglane-kiire. Kontserdis soleerib peamiselt viiul, aga ka tšello, fagott, oboe jne. Viiulikontserte on loonud VIVALDI (on tugevasti mõjutanud Bach'i, kes töötles Vivaldi kontserte), TELEMANN, BACH, TARTINI. Orelikontserte HÄNDEL, klavesiinikontserte BACH.
selle põhimõtted mõneks ajaks omaks võtnud, kuid hiljem impressionismis pettunud ja valinud sellest erineva loomingusuuna. Valitud suund oli aga igal kunstnikul erinev ning seetõttu ei saa postimpressionismi pidada stiiliks ega isegi mitte vooluks. Seepärast on õigem rääkida erinevatest postimpressionistidest, mitte aga postimpressionismist kui stiilist või voolust. Loomingu tähtsus Postimpressionistide poolt impressionismile vastandatud kunstiprogrammid avaldasid suurt mõju.19. sajandi lõpul tekkinud uutele suundadele on iseloomulik ennekõike vastutöötamine impressionismi rafineeritud nüansirikkusele, ebamäärasusele ja pehmusele , püüd suurema vormikindluse ja ilmekuse poole. Seda taotlesid osalt juba neoimpressionistid, kuid järjekindlalt kehastuvad uued tendentsid kunstisuundadele ja eriti murrangulise tähendusega oli kolme suure postimpressionisti C ÉZANNE´i, GAUGUIN`i ja VAN
(SWING); * Muusika esitamise spontaansus ja vitaalsus, milles olulist rolli etendab improvisatsioon; * Helikeel ja fraseerimismaneer, mis peegeldab jazzmuusikute esituse individuaalsust. Jazzi varasemaks väljendusvormiks on peetud ragtime ´i mille võidukäik kestis 18971917. Esialgu varase jazzi spetsiifiline klaveristiil, milles vasaku käe ühtlaselt rõhutatud marsirütmis liikumisele oli vastandatud tugevasti sünkopeeritud meloodia paremas käes. Peagi mängiti ragtime´i ka orkestrimuusikana. Tuntumad esindajad: Scott Joplin (18681917), Thomas Turpin (18851922) Ferdinand Jelly Roll Morton (18851941) William Chrisopher Handy (18731958) 1910.a. Valged muusikud loovad New Orleansis oma dixieland stiili, milles valitseb kollektiivne improvisatsioon, puudub aga bluusi koloriit.
· Palju psühholoogilist analüüsi, vastandab erinevaid tõekspidamisi · 1907-1910 üliõpilasnovellid ,,Noored hinged", ,,Pikad sammud", ,,Üle piiri" · 1915 ,,Poiss ja liblikas" · 1917 ,,Varjundid" · 1917 ,,Kärbes" III periood · Loomingu tippaeg, ilmusid kõik romaanid · Psühholoogilisse analüüsi toodud nii maa kui linn · Elutunnetuse aluseks on talupoeglik päritolu, kuna tema arvates on väärtuste looja eelkõige talupoeg, kes on vastandatud linna pealiskaudsusele ja tarbivale mentaliteedile. · Kogu inimkonna kultuuri ajalugu läbib vastuolu matsi ja vurle vahel. · 1921 ,,Juudit" · 1922 ,,Kõrboja peremees" · 1923 ,,Pöialpoiss" · 1926-1933 pentaloogia ,,Tõde ja õigus" · 1934 ,,Elu ja armastus" · 1935 ,,Ma armastasin sakslast" · 1936 ,,Kuningal on külm" · 1939 ,,Põrgupõhja uus vanapagan" Stiilist · 20. sajandi eesti kriitilise realismi kõige silmapaistvamaid esindajaid
filosoofiliste üldistuste juurde ja seda just eelkõige dramaatilise konflikti omapära kaudu. Oluline pole mitte see, mida me laval ja seal tegutsevate inimeste vahel näeme, vaid nn. alltekst, lavavälise tegevuse, meeleolu kaudu vastandab Tsèhhov oma ideaalile tervikuna kõik selle, mida laval kujutatakse. "kolm õde" on klassikaline näidend, mida peetakse Tsehhovi ja üldse maailmadramaturgia tippteoseks. Kogu kujutatav argipäevane elu vastandatud inimelu ideaalile. Kui Tsehhov selle näidendi 1900-1901 kirjutas, oli ta juba surmavalt haige. Arstina ta teadis, et tal pole tuberkuloosist pääsu . See on asjatult närbuva inimliku ilu nukker lugu., igatsus õnne ja täisverelise elu järele. Vaatajale saab peagi selgeks, et küsimus pole mitte keskkonnas ja ümbritsevates inimestes, vaid kogu elukorralduses, mis on vastuolus inimliku ilu ja inimlike püüdlustega. Tsèhhov ise nimetas näidendit "Kolm õde"
tingimused. -õigusliku keskkonna -(laenu) krediidi saamise võimalus -välisinvesteeringute hankimine. Eestis on erasektoris hõivatud umbes 2/3 ja avalikus sektoris kolmandik palgatöötajatest. Keskmiselt on arenenud riikides avalikus sektoris tööl umbes viiendik kogu tööjõust. Kodanikuühiskond On ühiskonna sektor ,kus eesmärgiks pole valitsemine või kasumi teenimine. See on vahelüli avaliku sektori, ärisektori ja inimeste eraelu vahel. Tänapäeval on kodanikuühiskond vastandatud mõistetele barbaarne, vähearenenud või totalitaarne ühiskond. Kodanikuühiskond saab tekkida siis , kui on olemas õigusriik, kehtivad kodanikuõigused ja vabadused. Nüüdisdemokraatia vaatleb kodanikuühiskonda. Poliitilises tähenduses, st tõeline dem vajab lisaks valimisele ja erakondadel tegevusele teisi mooduseid rahva kaasamiseks riigi valitsemisse. Kui majanduslikku mõõdet- sel puhul kasutatakse terminit mittetulundussektor või kolmas sektor.
pilte talupoegade elust. Vaataja näeb tema piltidel rahvarohkeid pidustusi, laste mänge ja sadu toimekalt sagivaid inimesi. Kaks tema kuulsamat maali on "Talupoja pulm" ja "Pimedad". Maalis "Talupoja pulm" avaldub kaasaegne olustik, vitaalsed talupojatüübid ja humoristlik kallak. Teos on loodud kunstniku kõige küpsemas loominguperioodis, vaid mõni aasta enne surma. Maalis "Pimedad" kujutab kunstinik vaimset pimedust, inimese loomastumist. Õudsele pimedate rongkäigule on vastandatud imekaunis loodus, nagu tahaks kunstnik öelda, et üksnes loodus on inimlik, mitte inimesed. Hieronymus Bosch (Madalmaad). Tema piltidel näeme fantastilisi stseene ja igasuguseid kohutavaid nägemusi. Neis moodustuvad looduses tõepoolest esinevate loomade, lindude ja roomajate kehaosadest uued, seninägematud värdjad ja peletised. Arvatakse, et siin on leidnud väljendust tol Madalmaade jaoks segasel ja vägivaldsel ajal levinud põrgukujutelmad.
Nad kõik koonduvad tegevuse käigus ühisleeriks, et don Giovannile tema tegude ja ülbuse eest kätte maksta. Selles ooperis, mida Mozart ise nimetas lõbusaks draamaks (dramma giocosa) on kõige huvitavamalt ühendatud opera buffa, opera seria ja Singspieli tüüpilsed jooned ning tulemuseks on väga haarav koomilis- traagiline lavateos. Mozarti viimane ooper ,,Võluflööt" on Singspiel, milles on ka opera seriale ja buffale omaseid jooni. See on muinasjutt-ooper, kus on vastandatud Öökuninganna kurjuse ja pimeduse ning targa ja õiglase valguseriigi valitseja Sarastro maailmad, milles elavad lihtsat inimlikku õnne igatsevad looduslähedased tegelased Papageno ja Papagena, prints Tamino ja Öökuninganna tütar Pamina, kes püüdlevad kõrgemate ideaalide poole. Nende saavutamiseks peavad nad läbi tegema mitmeid katsumusi. Teose muusikaline materjal on väga rikkalik: siin on rahvamuusikale lähedasi numbreid
· Barokktrio- kaks meloodiapilli ja basso Continou · Itaalia orkester- juhtivaks kaks võrdse tähtsusega viiulirühma. Harmoonia täiteks vioola ja basso continou Sonaat- Ansamblile loodod teos ( Arcangelo Conelli, tegutses Roomas) Sonaaditüübid- Kirikusonaat, kammersonaat Kontsert- sonaadi paralleelvorm, eelduseks triost suurem koosseis Concerto grosso- Barokktriole on lisatud suurem ansambel, väike rühkm soolot mängivaid pille on vastandatud suurele orkestrile ( J. S. Bach ) Soolokontsert- vastandatakse orkestrile üht või mitut solisti (Antonio Vivaldi) Antonio Vivaldi Olulisemad faktid- Sai nii muusiku-, kui ka vaimulikuhariduse. Oli Veneetsias tütarlaste kloostrikoolis viiuliõpetaja. Kirjutas ooperi kõigest viie päevaga Looming- Kirjutanud 49 ooperit, loonud ka kantaate ja oratooriume. Ta looming on dramaatiline, kuid lihtne ja ökonoomne. Tema helikeel oli isikupärane.
kaunis ja kord mitte kaunis;ta pole kaunis ja inetu millegagi võrrelduna,ega kaunis ühes ja inetu teises kohas;ta ei näi ühtedele kaunina ja teistele inetuna".Edaspidisest saame teada,et kauni ,,idee" ei astu teda kaeva ette ,,mitte mõne näo,käte või mingi muu kehaosa kujul;samuti mitte mingi kõne või teaduse näol.Ka ei eksisteeri ta mõnes teises paigas,näiteks kas elusolendis,maa peal,taevas või kuskil mujal. Platoni ,,idee" on vastandatud kõikidele selle meelelistele analoogidele,sarnasustele ja peegeldustele asjade maailmast,mida me tajume meelte kaudu.Meelelised asjad on paratamatult muutlikud ja kaduvad,neid ei ole midagi kindlat,püsivat,samast,jäävat.Meeleliste asjade katkematu voolavud,muutlikkus,tuleb ilmsiks reas Platoni dialoogides,näiteks"Phaidonis". Vorm,mis ,,idee" on,ei ole Platoni arvates meeleline.Ainult kõrvalises,äärmiselt ebatäpses
Klassitsismi sugemed ka Fehlmani loomingus. Moliere Pariisist, käsitöölase poeg, keskklass, keskendub kirjandusele, asutab oma teatri nimega Kuulus teater, mis mõne aja pärast läheb pankrotti ja Moliere satub võlavanglasse. Zanr Comedia dell' arte rahvakomöödia, mis alguse saanud Itaalia karnevali pidustustest. Seob omavahel sõna, tantsu, muusikat ja pantomiimi. Värvikirevad ja uhked riided. Zanr, kus on teatud tegelastüübid. Alati 2 armastajapaari, vastandatud rikkad ja vaesed tegelased, olemas koomilised vanamehed (,,Armastus kolme apelsini vastu"). Kõik tegelased peale armastajapaari kannavad maske, peategelastele alati vastandatud teenjaskond. (Buratino: Perrot kurb kloun) Mõne aja pärast hakkab kirjutama värsskomöödiaid.Väitis, et kirjandus peab näitama ühiskonna pahesid. Tähtis on elutruudus. Eelkõige ironiseerib ahnuse ja rumaluse üle. Tegi ka näitlejana kaasa, tunnustatud näitleja. Viimane komöödia on ,,Ebahaige"
Unti on "eriliseks" peetud tema taotlusliku naiivse stiili pärast. Kuuekümnendatel oli see kahtlemata üks protesti väljendusi institutsionaliseeritud kirjanduse vastu, Suurte (riiklike) Kirjanike vastu. See oli märk autori iseolemisetaotlusest ning teadlik "põhihoovuse" võistlusest kõrvalejäämine. Unt jätkab sama stiili kuni tänase päevani. Nüüd võib seda tõlgendada kui diletantismitaotlust, kaotatud noorusesse tagasipürgimist, mis on vastandatud professionalismile, akadeemilisusele. Samas on see kooskõlas postmodernistliku ideaaliga, võib öelda isegi moodne, aga põhjendatav ka mugavusega. Unt jätab lati võimalikult madalale, et selle ületamiseks ei tuleks liialt pingutada. Seda sorti mugavus on aga sugestiivne, teeb ka lugemise mugavaks ja mõnusaks. Undi kirjanikuanne seisnebki keeruslite asjade ääretult lihtsas esituses, tema kirjutamises pole kübetki pingutatust, keerukaid analüütilisi keerdkäike
O mõni S ei ole P I mõni S on mitte P 2. Ümber pööramine Subjekt ja predikaat vahetavad kohad kusjuures nende maht jääb samaks. A kõik S on P I mõni P on S S+ a P- P- i S+ I mõni S on P I mõni P on S S-iP- P-iS- E ükski S ei ole P A ükski P ei ole S S+eP+ P+eS+ O mõni S ei ole P ------------------------------------ ei ole ümber pööratav 3. Vastandamine Koosneb kahest menetlusest (muutmine, ümber pööramine) Muudetud otsustust ümber pöörates saame vastandatud otsustuse. A S a P S e P- P- e S kõik S on P siis muutes ükski S ei ole mitteP ükski mitteP ei ole S E S e P S a P- P-; S S ei ole P kõik S ei ole mitteP mõni mitteP on S O S P S; P- P- ; S; Mõni S ei ole P mõni S on mitteP mõni mitteP on S I S; P S e P- ?? Mõni S on P mõni S ei ole mitteP ?? Mõni koer on valge kehtib I+E-A? O? Indikaatorotsustus Ükski valge ei ole koer ei kehti ÜP. Ükski koer ei ole valge Kõik koerad on mittevalged n. ükski koer ei ole valge
Jumal ja Kurat on lahutamatud Juba läbi aegade on Jumalat ja Kuradit vastandatud. Kui Kurat on alati olnud kuri ja paha tegelane, kelle süü tõttu kõik halvad asjad juhtuvad, siis Jumal on päästja, kelle poole pöördudes ja temalt abi paludes on võimalik asjad lahendada. Kurat on eestlastele juba ammusest ajast olnud kui halb tegelane. Igas õnnetuses süüdistati Kuradit. August Gailit kirjutab, et ,, Inimene on kasvanud metsades, oksad on varjanud taevast ja seetõttu ei tunne ta seda. Ta on maa küljes kinni
Kirjutas ka rohkesti madrigale. Claudio Monteverdi Uued zanrid vokaal-instrumentaalmuusikas: · Oratoorium sarnane ooperile, kuid sisu antakse edasi ilma lavalise tegevuseta · Passioon Kristuse kannatuslugu · Kantaat algselt tähendas ilmalikku vokaalteost ühele või kahele solistile väikese pilliansambli saatel Uued zanrid instrumenaatlmuusikas: · Soolokontsert vastandatud barokkorkester ja 1-4 solisti · Orkestrikontsert ei ole ühtegi solisti või solistide gruppi · Concreto grosso ,,suur kontsert" ; põhilist osa mängib barokktrio, millega olulistes kohtades liitub orkestrikoosseis · Tantsusüit (allemande, courante, sarabande, gigue) Barokkmuusika suurimateks meistrideks on Johann Sebastian Bach ja Georg Friedrich Händel. Tähtsamad heliloojad: Itaalia Antonia Vivaldi, Alessandro Scarlatti ja Arcangelo Corelli.
Üks tuntumaid portreit on paavst Innocentius X portree, mida peetakse psühholoogiliselt sügavaks. Mõõtmetelt suurimad on 2 kompositsiooni ,,Õuedaamid" ja ,,Vaibakudujad", valminud tema elu lõpuperioodil. EL GRECO (1541-1614) Üleminek renessansilt barokile. Maalis kompositsioone, mille teema oli seotud usuga. Üks iseloomulik töö on ,,Krahv Orgazi haudapanek" väärikale ja pidulikule tseremooniale on vastandatud fantastiline ja dünaamiline stseen pilvedel. Tema teostes seguneb usuline müstika reaalse maailmaga. Figuurid on alati eriskummaliselt pikaks venitatud ja tema maalides reaalne maailm on renessansist, tunnetus ja usuline müstika on läbinisti barokk. Francisco GOYA (1746-1828) Üks maailma omapärasemaid maalijaid ja graafikuid. Arvukate õukonnaportreede kõrval on loonud suure hulga teoseid, mis on pühendatud hispaanlaste vabadusvõitlusele Napoleoni vägede vastu
Mefistofelese sõnad: "Ma olen osa jõust, kes kõikjal tõstab pead; kes kurja kavatseb, kuid korda saadab head." 2. inimese elu mõte seisneb tegevuses teiste heaks; see teeb inimese õnnelikuks. Faust on suhteliselt tugeva iseloomuga mees, kes ei lange eriti kergesti lõksu. Goethe kujutas teda uusaja teadmis- ja tunnetusjanulise isikuna. Teda häirib küsimus: miks ma saan kasutada selliseid vahendeid? Talle on ülitähtis just asja mõte, küsimus: miks?! Faustile on vastandatud nn õpilane Wagner, kuna viimasele pole tähtis asjade sisu, vaid vahend, millega ta midagi saavutab. Mefistofeles on kiuslik, otsekohene ja jäme, kuna ta kasutab kihlveo võiduks väga ebaeetilisi võtteid. Tema heaks iseloomujooneks võib pidada seevastu allaandmatust. Issand on heatahtlik, ta suhtub Kuradisse väga sõbralikult ning inimlikult, andes Mefistofelesele võimaluse oma väidet tõestada. "Fausti" stiil on poeetiline ja teos koosneb tervenisti dialoogist
1952 ,,Elusäde"- tegevuskohaks on saksa koonduslaager aprillis 1945, lisaks fasismi juhhamõistule suhtub kirjanik eitavalt ka kommunismi ülistajatesse. 1954 ,,Aeg antud elada, aeg antud surra" - traagiline armastus II maailmasõja ajast. 1956 ,,Must obelisk" - autobiograafiline teos 20ndate aastate alguse hüperinflatsiooni ajast, mis kirjeldab paljusid elukutseid, mida kirjanik ise pidas. 1961 ,,Taeval pole soosikuid" - tuberkuloosisanatooriumi elus olemine on vastandatud kiire surma võimalusele tegelikult elades (kirjanik ise pidas seda oma peateoseks ) 1962 ,,Lissaboni öö" - teose tegelastel puudub usk õiglase ja unimväärilise maailma loomise võimalikkusesse- sügav ohvrite pessimism. 1971 ,,Varjud paradiisis" - Ameerika ja emigrandielu, kõrvuti on Hollywoodi filmimaailm ja koduigatsus, surmad, enesetapud. Remarque on loetavamaid XX sajandi kirjanikke kogu maailmas humaanne, omanäolise huumorimeelega, rahu väärtustav. ,,Rahu maailmale
väga tuntuks. Komöödia koosneb tema kelmuste päevavalgele toomisest. ,,Veneetsia kaupmees" Komöödia ,,Veneetsia kaupmees" on tõsisema tundepõhjaga. Aegmatu on see eelkõige Shylocki monumentaalse tegelaskuju tõttu. Ta on küll ahne ja julm, aga Shakespeare näitab teda ka rassistlike ühiskonnasuhete ja suhtumiste ohvrina. Shylock oli juudist liigkasuvõtja. Temale on vastandatud kaupmees Antonio, tema sõber Bassanio ja tolle armastatu Portia. Ebaõnnestumiste tõttu jääb Abtonio maksujõuetuna Shylocki meelevalda. Portia teravmeelsus päästab olukorra. Shakespeare laseb selles komöödias sõprusel ja armastusel võidutseda rahavõimu üle. 2.2. Tragöödiad Tragöödiates seob Shakespeare üksikinimese saatuse tihedalt ühiskonnaga, peegeldas sügavalt uusaja esimest suurt kriisi, näitas nii selle põhjusi kui tagajärgi. Kuulsamate tegelaste
Epiloog: vene rahvas tähistab Moskvas Punasel väljakul sõja võitu ning mälestab langenuid. Nendega ühinevad Antonida, Vanja ja Sobinin. Muusikalised jooned: Ka muusikas on selgelt kaks erinevat leeri: venelased – vokaalne lähenemine (palju aariaid, koorinumbrid, ka orkestripartiid on meloodilised); poolakad – edasi antud peamiselt orkestri vahenditega, palju tantse, puuduvad eredad meeldejäävad partiid. Poolakad on kujutatud massina, üksikisik pole tähtis. Glinka on vastandatud venelasi kui talupoegi ja lihtsaid inimesi ning poolakaid kui aadlikke ja sõjamehi. Võimsa isiksusena kerkib esile ainult Sussanin – idealiseeritud talupoeg, õilis ja ennast ohverdav. Samas on tal ka kõhklusi. Oma surma-eelses soolostseenis palub ta Jumalalt, et too kaitseks tema tütart ja kasupoega ning et Jumal annaks talle jõudu poolakate piinadele väärikalt vastu astuda, seletab oma teo tagamaid, kuid kardab lähenevat surma.
5)Milline on teoses naise sümbol? Teoses on naise sümboliks Margarete ehk Gretchen. Ta on iseseisev ja kindla eesmärgiga. Ei kahtle endas ja oskab oma arvamust välja näidata. 6) Iseloomusta põhjalikult Fausti. Faust on suhteliselt tugeva iseloomuga noormees, kes ei lange eriti kergesti lõksu. Goethe kujutas teda uusaja teadmis- ja tunnetusjanulise isikuna. Teda häirib küsimus: miks ma saan kasutada selliseid vahendeid? Talle on ülitähtis just asja mõte, küsimus: miks? Faustile on vastandatud nn õpilane Wagner, kuna viimasele pole tähtis asjade sisu, vaid vahend, millega ta midagi saavutab. Goethe kujutas uusaja Fausti kui teadmis-ja tunnetusjanulise inimesena selle esimeses osas. Faust on täis veidrat rahutust, kes on olnud huvitunud mitmetest teadustest, õppinud palju ja saanud nii magistri kui doktori kraadi, kuid leiab, et ei tea endiselt midagi, mis suudaks inimsoole teed parema suunas näidata.
tuleb kätte maksma teda solvanud rüütlile. Selles ooperis segunevad OB ja OS jooned, mistõttu on seda nimetatud ka lõbusaks draamaks e. Dramma giacosa. Ebatavaline on, et süzeesse on kaasatud üleloomulikud jõud ja lõpp on dramaatiline. Viimane da Ponte libretole oli "Cosi van tutte", mis on oma olemuselt anektootilk OB kaks sõpra panevad kihlveo peale proovile oma pruutide truuduse püüdes neid vastastikku võrgutada. Mozarti viimane ooper on "Võluflööt", kus on vastandatud kaks sümboolset võimu: võimuka ja valeliku öökuninganna pimeduseriik ja õiglase ning targa Sarasto valdused, mis on 2 noore armastuse lugu".
enamasti selle põhimõtted mõneks ajaks omaks võtnud, kuid hiljem impressionismis pettunud ja valinud sellest erineva loomingusuuna. Valitud suund oli aga igal kunstnikul erinev ning seetõttu ei saa postimpressionismi pidada stiiliks ega isegi mitte vooluks. Seepärast on õigem rääkida erinevatest postimpressionistidest, mitte aga postimpressionismist kui stiilist või voolust. Postimpressionistide poolt impressionismile vastandatud kunstiprogrammid avaldasid suurt mõju 20.sajandi kunstisuundadele. Eriti murrangulise tähendusega oli kolme suure postimpressionisti--Vincent van Goghi, Paul Gauguini ja Paul Cezanne'i looming. Vincent van Gogh ja Paul Gauguin olid õppinud impressionismi lähedaselt maalima Camille Pissarro juhendamisel. 1880.aastate lõpus hakkas mõlema kunstniku looming impressionismist eemalduma. Hollandlane VINCENT van GOGH (18531890) oli enne
Jazzi ajalugu Jazzi (ehk mugavndatult dzässi) kujunemine sai alguse 19. saj. lõpul, kui USA lõunapoolsete osariikide mustanahalise elanikkonna hulgas toimus Aafrika ja Euroopa muusikaliste traditsioonide ristumine. Niinimetatud afro-ameerika muusika pinnal. Peamisteks allikateks olid töölaulud, ballaadid, spirituaalid, bluusid, minstrelite muusika ja ragtime. Dzässi iseloomustab variatsioonilis-improvisatsiooniline meloodia arendamine, ühtlaselt pulseerivale põhirütmile vastandatud meloodiarütmi ja saatepartii aktsentide nihked (off-beat), harmoonias paralleelne häältejuhtimine, tähtsuse omistamine interpreetide individuaalseie tämbrile, intonatsioonile, fraseerimisele jms. Esimesed kutselised dzässmuusikud ja -orkestrid tekkisid New Orleansi mustanahaliste kvartalites. Umbes 1917 sai dzässii keskuseks Chicago, hiljem New York, Kansas City jt. Dzässi arenguloos võib eristada kolme ajajärku:
Ooperi peategelaseks on rootslasest diplomaat Raoul Wallenberg kes pääsatb juute natside käest,kuid langeb ise punaarmeelaste kätte vangi ning tema saatus Venemaal pole senini õnnestunud välja selgitada.Vaaatamata sellele,et teos on ajaloolis-poliitiline on seda tunduvalt avardatud ja see on ka lugu kollektiivest teadvusest ja müütidest. Ooperi idee pärines Dortmundi pealvastajalt John Dew'lt. Tüüri huvitas selle teose loomine sest Wallenberg oli reaalselt elanud inimene ja siin on vastandatud natsism ja stalinism. Ooperist kannab dramaatilist joont mitmekihiline ja põnev orkestri partii.Paiguti kõlab ka elektroonilistmuusikat,mis oli eelnevalt CD-le lindistatud.Tüüri vokaalpartiides on erinevaid meloodilisi lõike ja kõnelähedast laulu aga ka rütmilist kõnet,mille autor on kirjutanud nooti kui quasi rap-räppides. Erkki-Sven Tüüri looming on äratanud tähelepanu ka koreograafides.Tema loomingu on kasutatud
protestiaktiks. See ooper on sädeleb, lõbus ja vaimukas lugu endise Sevilla habemeajaja.nüüd krahv Almaviva kammerteenri Figaro ja toatüdruk Susanne võitlusest õiguse eest teinetist armastada ja abielluda. [3.Lk.39] Võluflööt Ooperi ideeline mõte on seotud Viinis populaarse Vabamüürlaste liiduga,millest ka Mozart viimastel eluaastatel aktiivselt osa võttis. Analoogiliselt rahvamuinasjuttudele On ka selles ooperis vastandatud kaks maailma. Ühte valitseb julm ja salakaval öökuninganna, teist tark humanist Sarastro. Öökuninganna on andnud lubaduse hävitada tarkuse ja mõistuse templid, hoida rahvast pimeduses,Sarastro riik asub aga päikesepaistelises palmisajus,kus valitseb inimarmastus,vendlus,valgus ja soojus. [4.Lk.142] Sonaat la-minoor 1778. aasta suvel Pariisis loodud klaverisonaat. Protest ja ahastus,mida põhjustas ema surm. Mozart kaotas inimese,keda ta armastas ja hoidis.Nendest tulenenud
"See on meie, eestlaste, õnnetus, et totraid on palju. Siuksed teevad tervele rahvale häbi" ( lk 8; rehepapp) Juhtidee. Naeruvääristatakse inimlikke pahesid nagu ahnus, varastamine, ebausk, omakasupüüdlikkus.( Õuna-Endli kupjakssaamine),ligimesearmastuse puudumine, liigne hundijalavee tarbimine.( Koera Kaarel, kes "tervise nimel" pööraselt jooma kukus) Elu mote ja eesmärk eestlaste külarahva elu tühisuse paneb sõnadesse katku-siga. ( loe altpoolt) Teoses on selgesti vastandatud mõisarahvas ja talurahvas, ehkki sakste eluolu käasitletakse vaid möödaminnes. Saame teada, et nad on Saksamaalt, nad on rikkad ja ilusad. ( mõisapreili). Leiab kajastamist eestlaste südametesse kogunenud iidne vimm rõhujate vastu. 2 Teos kubiseb "rahvatarkustest" ja vanarahva ütlemistest, kasutatud on rahvapärast kõnepruuki. Hulgaliselt vaimukaid võrdlusi. ( loe lk 74 3. lõik)
Selle käigus kaotas ta eneseväärikuse. Raskolnikov on ka väga abivalmis. Ta ei suutnud vaadata Marmeladovite pere vaesust ja andis neile oma viimased kopikad, olles ise täiesti vaesunud, armetus seisukorras ja näljas 18. Oscar Wilde „ Õnnelik prints“ Õnn. Prints ja Pääsuke - tõid ohvriks oma elu, nende hingelaadi lähedus pani neid teineteise saatust jagama, ja ka vaeste ja õnnetute saatust. Muinasjutus on mõjuvalt vastandatud õnne ja ilu ning kasu ja ilu mõiste. Printsi süda sümboliseerib selges keeles abivalmidust, loobumist, samal ajal ka Pääsukese pärast. 19. Ernest Hemingway „Vanamees ja meri“ Väärtused. Tarkus – tark vanamees jäi merel ellu, sest ta oli piisavalt elutark, teadis mida tegema peab,tundis hästi kalu, loodust ja merd. Valikud- kas jätta kala või edasi püüelda. 20. Oscar Wilde „ Dorian Grey portree“ Ilus ja inetu inimeses. Peategelane Dorian
Ta aitab vangil põgeneda, aga seejärel pole tal enam oma rahva seas elu ning ta on valmis enesetapuks. Armastuse ja vabaduse teemal ka ,,Mustlased" aadlitüdruk loobub seisusest ja hakkab mustlaseks. Ta ei harju, sest tunnetes peab andma vabadust. Armukadedusest on ta valmis tapma ning ta visatakse mustlaste seast välja. Ajaloolisel teemal ,,Poltava" räägib Peeter I ja Karl XII vahelisest võitlusest, hindab Karli väejuhina väga kõrgelt, kuigi tegu on vaenlasega. Vastandatud on Ukraina kasakate juht Mazepa, kui reeturlikkuse võrdkuju. Tugineb ajaloole ka ,,Vaskratsanik"- paralleelis jooksevad 2 lugu, kuidas Peeter I ehitas Peterburi ja teiseks: üks linna õnnetu väikeametnik toob välja mõtte, et on kaks stiihiat mille inimene on võimetu: LOODUS ja TSAARI VÕIM. Kokkuvõte: P kirjutas oma poeemides palju armastusest, eriti traagilistest(,,R ja L", ,,K v"). Poeemides oli ka ajalugu(,, P ,, ja ,,Vr")
annaabi.ee 
