Faust (2)

Faust oli teadmis- ja tunnetusjanuline inimene. Ta oli huvitatud mitmetest teadustest– bioloogia, keemia, arstiteadus ja astronoomia . Ta oli õppinud palju, saanud doktorikraadi. Saadud tarkuse juures tundus tale , et midagi on ikka puudu. See tunne ei jätnud rõhumist. Ta jõudis selgusele, et tarkuste ammutamine ei paku talle enam rahuldust. Talle näis, aastad mida ta oli pühendanud õppimisele on justkui raisatud.
“Ja kõrged seinad siin täis riiuleid
ja tühiasju igat liiki!
Eks ole seegi tolm ja põrm, mis meid
seob siia koide, pehkimise riiki!
Kas seda, mis mul puudu, leian siin,
et veenduda, et kõikjal ootab piin ,
et mõnikord on olnud pisut õnne?…”
Lk22
Võib eeldada, et Faust oli üsnagi romantiline inimene. Ta tundis puudust armastusest, kellegi õrnast hingest kes jagaks temaga muresid ja rõõme. Ta muutus järjest õnnetumaks ning otsustas Mefistofelesega lepingu sõlmides.
Faustile on vastandatud nn õpilane Wagner . Ta on väga uudishimulik ja õpihimuline. Tema teadmistejanu polnud veel saanud rahuldust, erinevalt Faustist. Kui Faust nägi asju halvemast poolest siis Wagner oli tunduvalt optimistlikum. See võis olla tingitud sellest et ta oli noorem kui Faust.
“Kui minul mõnikord on tusatuju,
kuid iial see ei võta säärast kuju.
Peale maa ja mets on igav mehele,
mind kadedaks ei tee ka linnutiivad.
Mis teise jõuga vaimurõõmud viivad
mind köitelt köitele ja lehelt lehele!
Kui hubaseks siis saavad talveööd
ja õnnis elu läbi voolab soontest!”
Lk33
Sel ajal kui faust nukrutseb, veavad teavas Issand ning Mefistofeles kihla. Viimane üritas nimelt kõigest väest Issandale selgeks teha, et inimesed pole südames head ning et nad kalduvad meeleldi õigelt teelt. Varsti ilmub Mefistofeles Fausti juurde ning sõlmitakse leping.
Faust ei uskunud, et suudab nautida elu, seetõttu võttiski ta vastu Mefistofelese pakkumise: Mefistofeles täidab kõik Fausti soovid, ning on ta teener, kui Faust peaks teise ilma jõudma, siis lepingu kohaselt peaks Faust täitma Mefistofelese soovid. Mefistofeles lubas Fausti õnnelikuks teha kasutades selleks musta maagiat. Fausti maisel teel on lõpp, kui Faust lausub saatuslikud sõnad :“ Oh ilus hetk, oh viibi veel!” Nende sõnade ütlemise ajal pidi Faust olema oma õnne tipul . Nagu saatanale kombeks on, siis see leping kinnitati veretilgaga.