.... 8 3 RENESSANSS .................................................................................................... 10 3.1 Bernardino Telesio (1509 – 1588) ................................................................ 10 3.2 Giordano Bruno (1548 – 1600) ..................................................................... 10 3.3 Pico della Mirandola (1470–1533)................................................................ 10 3.4 René Descartes (1596–1650) ........................................................................ 10 4 UUSAJA FILOSOOFIA ...................................................................................... 12 4.1 Immanuel Kant (1724-1804) ......................................................................... 12 4.2 William Whiston (1667–1752)...................................................................... 12 4.3 Arthur Schopenhauer (1788 – 1860) .............
Surmaks ettevalmistada tähendab tema jaoks kehast distanteeruda. Kogu elu on surmaks valmistumine. 6) Milline on Platoni ideedeteooria? Sünnipärased ideed on meis olemas, mida on tunnetanud hing eelmistes eludes vahetult. Platoni arvates need ideed paratamatud, muutumatud ja ühtemoodi. Need ideed asuvadmeie hinges, need ei ole teadmises. Need on mõtlemise tagaruumis. Platon otsis tõde, et see tõde on samad need ideed. ideeõpetus Platoni järgi olid kõik asjad ideede ebatäpsed koopiad. Idee oli asjade algus, eesmark ja sisu. Ideemaailma täiuslikkuseni ei küüni aga materiaalne tegelikkus iialgi. Materiaalne maailm oli pidevalt tekkimises ja hävimises, samas kui ideemaailm oli jääv. Platoni järgi oli iga inimene enne oma sündi näinud teatud koguse ideid ning sellest sõltus ka kogu selle inimese tarkus tema eluajal. Mida rohkem ideid oli aga mateeria kujul meie maailma tulnud, seda arenenumaid ideid võis siia
Usutakse sellepärast, et ei mõisteta. 19. Kuidas Cioran kirjeldab inimest? Igas inimeses on peidus 2 poolt- toretsev süda kuid närusus selle varjus. Inimene on oma hoiakute, liigutuste ja tujude ori. Aja jooksul on inimene täiustanud oma orjust, andnud end viirastuste teenistusse. Inimene on küll arenenud- jõudnud nö koopast välja, kuid siiski elab ta koopausus, põlistades oma algset seisundit. Cioran tõi välja võrdluse, et inimene on kui kloun, kelle trikid on otsakorral ja kes püüab avaldada muljet oma miimikaga- tõmbluste ja näomoondustega. Andekas inimene oskab mõelda ning on tark, lihtne, tööd rabav inimene mõelda ei oska. Inimene peidab ennast tihti paratamatuse eest. 20. Mida arvab Cioran inimese elust? Inimkonnale tuleks kasuks kui ta oskaks vaikida, vajaks uut reaalsuse illusiooni. Alles siis, kui oleme lootused maha matnud, saame me tunda lootuse hurma. Inimene peaks võtma elu vabalt,
uute ja paremate vastuste andmisel, kooskõlaliste määratlusteni jõudmisel. Komponentide kasutusviis pole vähemasti Platoni esituses rangelt määratletud ning nende järgnevus ühene, vaid need esinevad kohati paralleelselt ning vajadusel mis tahes järjekorras. Sokraatilist meetodit rakendatakse kõige enam USA ülikoolide õigusteaduskondades, aga ka mõningates psühhoteraapia suundades. Platoni ideeõpetus Platoni filosoofia tuumaks on ideede õpetus. Platoni järgi on olemas kaks maailma: üks on tõelise tegelikkuse, ideede maailm ja teine näiva tegelikkuse, tekkivate ja muutuvate ning kaduvate esemete maailm. Kommentaar: tänapäeva arusaam on vastupidi - reaalseks nimetama näiva tegelikkuse muutuvat maailma. Ideed on jäävad, püsivad, muutumatud, iseeneses olevad ja igavesed. Näiva maailma tajutavad esemed on aga muutlikud, alatises tekkimises, teisenemises ja hävimises. Kogu
õiglus, vaprus, vagadus, mõistlikkus jne, mis pidid toonase arusaama järgi tagama inimesele õnneliku elu. Mis on teadmine ja kuidas see toimib ? Platon oli vanakreeka filosoof Sokratese õpilane ja Aristotelese õpetaja ühtlasi ka Ateena Akadeemia rajaja. Platoni õpetus puudutas praktiliselt kõiki filosoofia valdkondi. IDEEÕPETUS: Platoni järgi on olemas kaks maailma: üks on tõelise tegelikkuse, ideede maailm ja teine näiva tegelikkuse, tekkivate ja muutuvate ning kaduvate esemete maailm. Ideed on jäävad, püsivad, muutumatud, iseeneses olevad ja igavesed. Näiva maailma tajutavad esemed on aga muutlikud, alatises tekkimises, teisenemises ja hävimises. Kogu reaalne olemine, tegelikkus, asjade ja kehade maailm on näivus. Tema olemasolu sõltub ideede maailmast, ideaalsest olemisest, mis oma ideaalsete kujunditega teda nagu läbi põimib ning seega õieti teeb olemasolevaks.
Platoni ideeõpetus seisnes selles, et ideed on muutumatud ja tõelised, meeltega tajutavad asjad on vaid nende ebatäiuslikud koopiad. Inimindiviid koosnes kolmest vastandlikust elemendist: kirg, mõistus ja tahe. Mõistuse kohus on olukorda kontrollida, valitsedes tahte abil kirge. Platoni arvates oli ideaalilähedaseks riigiks Sparta. Kogu tema filosoofiast annab ülevaate tema põhiteos, dialoog ,,Riik". Platoni mõju oli väga oluline kristluse kujunemisele, kuna filosoofi täiusliku ideede maailma õpetus sobis kristliku ainujumala ideega. Kuigi nähtavad maailmad on tekkimises ja hävimises, on see, mis neid asjadena vormib, olemus, Platoni uskumuse kohaselt püsiv ja hukkumatu. Platon jõuab olemuste eristamiseni, ideeõpetuseni sokraatilisest lähtest: huvist üldmõistete vastu. Kuna teadmine pidi Sokratesel olema midagi kindlamat arvamusest ja teadmine põhines üldmõistetel, siis võib siit järeldada, et üldmõistete sisu peab olema püsiv ja muutumatu
Tartu Kivilinna Gümnaasium RENÉ DESCARTES Ander Troost 11e Tartu 2010 Sissejuhatus 1. Sissejuhatus..............................................................................3-4 2. Rene Descartes'i eluloost ja loomingust...................................4-6 3. Descartes'i meetodid...............................................................6-10 4. Descartes ja jumala olemasolu..............................................10-12 5. Kokkuvõte.............................................................................12-13 6. Võrdlus teise filosoofiga.......................................................13-14 7. Kasutatud kirjandus....................................................................15 2 1.Sissejuhatus Oma uurimustöö teemaks valisin filosoof René Descartese
• Sokrateses pole kirjutanud ühtegi teost • Pole võimalik eristada, mis on Sokratese, mis Platoni jutt. Sest Platon kirjutas ka seda, mis Sokrates rääkis • Poleteia “Riik” • Ideaalne riik • Sympoison “Pidusöök” • Arutavad armastuse üle, kust see tuleb, mis on selle liigid 2. IDEEÕPETUS • On Plaatoni filosoofia tuumaks • Ideed enne reaalseid asju • Kaks maailma: • Tõeline - Tõelise tegelikkuse, ideede maailma • Ideed on jäävad, püsivad, muutumatud, iseeneses olevad ja igavesed • Ideed eksisteerivad iseeneses, sõltumatult kõigest muust, moodustades muutuvate asjade jäädava olemuse, mida pole võimalik tajuda meeltega, kuid mida avastab surematu ning preekisteeriv hing kaemuses. • Ei teki ega hävi, muutumatu • Ideedest saab mõelda • Mittetõeline - Meeleline maailm, näiva tegelikkuse, tekkivate ja muutuvate ning kaduvate
Kõik kommentaarid