Muusika kontrolltöö kordamine (0)

Kordamisleht
žanr- muusikateose liik, nt koorilaul , klaveripala, ooper , kantaat
vorm- muusikateose ülesehitus, nt A+B+A, sonaat - allegro vorm
polüfoonia- muusikaline väljenduslaad, kus kõik hääled on võrdse tähtsusega, nt kaanon
homofoonia- muusikaline väjenduslaad, kus üks hääl on juhtiv ja teised moodustavad talle saate, nt sonaat-allegro
fuuga- polüfoonilise väljenduslaadi kõige enam väljaarendatud vorm
Koosneb kolmest põhiosast:
1. Ekspositsioon
tutvustatakse teemat põhihelistikus, teema esitatakse kõikides häältes
2. Töötlus
siin arendatakse ja varieeritakse mitmete võtetega teemat ning osa lõpus on tavaliselt teose kulminatsioon - kõrgpunkt, kõige pingelisem lõik
3. Repriis e lõpuosa
teema esitatakse algkujul, millele sageli lisandub kinnitav lõpposa coda
oratoorium - mitmeosaline suurteos solistidele, koorile, orkestrile
Kujunes välja 17. saj Itaalias, kus oli väga vilgas muusikaelu, heliloojaid ja muusikuid toetasid rikkad aristokraadid .
Oratooriumi süžee võib olla nii vaimulik kui ilmalik
Klassikaline oratoorium kujunes välja 18. saj Inglismaal G. Fr. Händeli loomingus.
kantaat- mitmeosaline instrumentaalsaatega või saateta teos koorile ja solistidele või ainult koorile
Kujunes välja 17. Saj Itaalias.
Kantaadivormi arendas täiuslikkuseni J. S. Bach (üle 300 kantaadi ).
sonaat-allegro-sarnaneb ülesehituselt fuugaga-koosneb samuti ekspositsioonist, töötlusest, repriisist, kuid teemasid on kaks, fuugas üks
1. Ekspositsioon-teemade tutvustamine
2. Töötlus- teemade varieerimine, arendamine
3. Repriis- peateema antakse algkujul
4. Coda- kinnitav lõpposa
Sonaat-allegro vormi kasutatakse mitmete erinevate žanride puhul, reeglina mitmeosalise teose ühe osa vormina. Neist tähtsamad on sonaat, instrumentaalkontsert , keelpillikvartett, sümfoonia.
sonaat- kolme- või neljaosaline instrumentaalteos, mille esimene osa on reeglina sonaat-allegro vormis
Kujunes välja Viini klassikute –J. Haydni ja W. A. Mozarti loomingus.
Osad:
1. Allegro (kiire) 3. Allegretto, Menuetto või Scherzo (poolkiire)
2. Adagio , Lento või Andante (aeglane) 4. Allegro või Presto (väga kiire)
1. Sissejuhtatus
2. Peateema c-mollis, kõrvalteema es-mollis
3. Töötlus (teemade töötlemine erinevates helistikes)
3. Repriis (peateema esitamine alghelistikus, järgneb kõrvalteema f-mollis).
4. Coda- lõpetab I osa
sümfoonia- 4-osaline suurteos sümfooniaorkestrile
Kujunes välja 18. Saj Saksamaal. Täiuslikkuseni viisid Viini klassikud J. Haydn, W. A. Mozart , L. van Beethoven .
Sarnaneb ülesehituselt sonaadile, kuid on ka mitmed erinevused tänu orkestri suurematele võimalustele:
1. Algab sageli aeglase sissejuhatusega
2. Teemad on kontrastsemad
3. Töötlus ja kogu teos pikem
19. saj kasutasid heliloojad- romantikud programmilist sümfooniat- teose aluseks oli mõni ajaloo sündmus või kirjanduslik teos
instrumentaalkontsert-kolmeosaline teos soolopillile ja orkestrile, I osa on sonaat-allegro vormis
Instrumentaalkontserdi tekkepõhjuseks oli avaliku kontsertelu väljakujunemine 18. saj.
Esimesed kirjutas Antonio Vivaldi.
Klassikaliseks kujundas W. A. Mozart.
Enamkasutatavad soolopillid on klaver, viiul .
Klassikalise instrumentaalkontserdi eelkäijaks oli 17.-18. sajandil concerto grosso , kus väike rühm soolopille oli vastandatud orkestrile.