Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Jazzmuusika kokkuvõte (0)

1 Hindamata
Punktid
Jazzmuusika
Aleks Post
Jazzmuusika
USA
Euroopa
Aafrika
Jazzi kujunemine
USA mustanahaliste töölauludest
Nt: plantation songs ­ istandustelaulud
Bluusist
Spirituaalidest
Euroopa muusikast eristab jazzi kolm põhilist
elementi ­
Teatud suhe rütmi, mida nimetatakse "õõtseks"
(SWING);
Muusika esitamise spontaansus ja vitaalsus,
milles olulist rolli etendab improvisatsioon;
Helikeel ja fraseerimismaneer, mis peegeldab
jazzmuusikute esituse individuaalsust.
Jazzi varasemaks väljendusvormiks on peetud
ragtime´i mille võidukäik kestis 18971917.
Esialgu varase jazzi spetsiifiline klaveristiil, milles
vasaku käe ühtlaselt rõhutatud marsirütmis liikumisele
oli vastandatud tugevasti sünkopeeritud meloodia
paremas käes. Peagi mängiti ragtime´i ka
orkestrimuusikana.
Tuntumad esindajad:
Scott Joplin (18681917),
Thomas Turpin (18851922)
Ferdinand Jelly Roll Morton (18851941)
William Chrisopher Handy (18731958)
1910.a. Valged muusikud loovad New Orleansis
oma dixieland stiili, milles valitseb kollektiivne
improvisatsioon, puudub aga bluusi koloriit.
Jazz hakkab vaikselt tunnustust leidma ! Võetakse kasutusele
sõna JAZZ.
Pillikooslustest mängisid dixieland´i puupuhk ja vaskpuhkpillid
ning trummid.
Tuntumad esindajad: Buddy Bolden (nim.ka esimeseks
jazzimeheks), Jelly Roll Morton, James Reese Europe, Eubie
Blake, W.C.Handy.
1917.a ilmub I jazzplaat Original Dixieland Jazz Band poolt.
1920 saab jazzi keskuseks Chicago. Kollektiivselt
mängitakse alguses ja lõpus, loo keskel eraldi
improviseeritud soolod.
Silmapaistvamat orkestrit juhatab kornetist Joe
King Oliver (18851938), jääb aga peagi Luis
Armstrongi (19001971) varju.
Valgetest muusikutest tõuseb esile kornetist Bix
Beiderbecke (19031931).
Sel perioodil alustab tegevust ka Duke Ellington´i
(18991931) orkester, mis kujuneb üheks kõige
omapärasemaks ja loomingulisemaks kollektiiviks
järgnevail aastakümneil.
Jazzi arenguetapid New Orleansi jazz
Bebop Cool jazz ja
Dixieland Swing
Jazz rock Hard Bop
Chicago jazz
Jazz & bossa nova Downtown jazz Free jazz
Nu-Jazz
Modaalne jazz Hip-hop Smooth Jazz
jazz
19001920 1930 1950 1970 1990
1920 1940 1960 1980 2000...
Vasakule Paremale
Jazzmuusika kokkuvõte #1 Jazzmuusika kokkuvõte #2 Jazzmuusika kokkuvõte #3 Jazzmuusika kokkuvõte #4 Jazzmuusika kokkuvõte #5 Jazzmuusika kokkuvõte #6 Jazzmuusika kokkuvõte #7 Jazzmuusika kokkuvõte #8
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-04-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 24 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Aleks Post Õppematerjali autor
Jazzmuusika.

Sarnased õppematerjalid

Jazzmuusika
11
pptx

Jazzmuusika

Jazzmuusika 12. klass Jazzmuusika EUROOPA AMEERIKA AAFRIKA "VANA ISTANDUS" , maali autor teadmata, ...kujutab Aafrika Ameerika orje tantsimas banjo and löökpillide saatel. Jazzorkester Jazz kasvas välja... USA neegrite töölauludest bluusist spirituaalidest New Orleansi jazz Jazz´i arenguetapid Bebop Cool jazz ja Swing Dixieland Hard Bop Jazz rock Chicago jazz Jazz & bossa nova Downtown jazz Free jazz Nu-Jazz

Muusika ajalugu
Jazz - konspekt
12
docx

Jazz - konspekt

Aafrika muusika - Kultuurimõjutused: Põhja-Aafrika alad - kultuuriliselt Araabia mõjusfääri, Sahara kõrbest lõuna pool paiknevad alad - mustanahaliste põlismuusika. - Laul, tants, pillimäng ja draamaelemendid tihedalt seotud. - Muusika on meelelahutus, inimeste olulised elusündmused, religioossed rituaalid. - Tähtsaim väljendusvahend on rütm. - Laulud on lühikesed. Koori ja eeslaulja vaheldus. - Polürütmika (erineva meetriumiga rütmimudelid), polüfoonia, responsoorne laulmine, ostinaato, grot'd ja meister-trummarid, a capella, variatsioon, improvisatsioon. - Muusikainstrumendid: 1. idiofonid - isehelisev (balafon, mbira, shekere) 2

Muusikaajalugu
JAZZMUUSIKA AJALUGU
30
docx

JAZZMUUSIKA AJALUGU

Enne surma küsiti temalt, et mida te veel tahaksite teha, siis olevat hr. Davis vastanud, et sooviks hakata DJ'ks. Ükski muusika stiil ei ole muusikuid endid kammitsenud ega kinni hoidnud. Eksisteerinud on pigem nende barjääride lõhkumine. Bebop'I kuningas ja nõ selle looja alt-saksofonist Charlie Parker ei arvanud, et bebop on see õige sõna iseloomustamas seda, mida siis tol ajal mängiti. Tema jaoks oli see pigem lihtsalt jazz või muusika. Kui muusika on pidevas liikumises, siis see tähendab, et ta elab. Ingliskeelset ütlust kuulsa proge-rock-jazz-fusion kitarristi Frank Zappa suust, et Jazz is not dead, it just smells funny ei pea puhta tõena võtma. Jazz on elus ning lõhnab täpselt nii nagu artist või publikum seda soovib. Seda saab aga ka mitemeti mõista, nagu kõike siin ilmas. See aga võib siis jääda igaühe oma teha. 2 ARENGULUGU Ameerika avastaja au kuulub hispaania lipu all purjetanud CHRISTOPH

Muusikaajalugu
Jazz
9
doc

Jazz

Tallinna Humanitaargümnaasium 9a klass Referaat Jazz Tsõpov Vladislav Tallinn 2009 SISUKORD: Sissejuhatus ........................................................................................1 Jazzvokalism.......................................................................................1 Jazzsaksofonism....................................................................................1 Jazzpianism algusaastatel.........................................................................2

Muusika
Jazz muusika
14
doc

Jazz muusika

JAZZMUUSIKA AJALUGU MUUSIKAÕPETUSE KONSPEKT 8 KLASSILE ÕISMÄE HUMANITAARGÜMNAASIUM KOIDU ILMJÄRV SISUKORD 1. Sisukord lk. 2 2. Sissejuhatus jazzmuusikasse lk. 3 3. Jazzmuusika arengulugu lk. 4 4. Töölaulud lk. 6 5. Spirituaalid lk. 8 6. Blues lk. 9 7. Minstrelite etendused lk. 10 8. Ragtime (u. 1890) lk. 11 9. New Orleansi jazz (sajandivahetus) lk. 12 10. Dixieland (20 sajandi esikümme) lk. 14

Muusika
Muusika
5
doc

Muusika

Valter Ojakäär "Dzässmuusika" Eesti Raamat Tallinn 1966 a) Jazzmuusika tekkimine, põhiolemus, koostisosad Jazzmuusika põhijooned: 1) Kindel põhirütm 2) Polürütmika 3) Improvisatsioon Niisuguse rütmilise nihke erinevus "klassikalisest" sünkoobist seisneb selles, et viimane tekib nõrgal Omadused, mis on omased ainult jazzmuusikale:

Muusika
Tiit Lauk humanitaar
414
pdf

Tiit Lauk humanitaar

2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat, TLÜ Kunstide Instituudi muusika osakonna dotsent Oponendid: Olavi Kasemaa, ajalookandidaat, EMTA puhkpilliosakonna professor Ingrid Rüütel, PhD, Eesti Kirjandusmuuseumi etnomusikoloogia osakonna vanemteadur Konsultant: Kalervo Hovi, PhD, Turu Ülikooli ajaloo õppetooli professor Autoriõigus: Tiit Lauk, 2008 Autoriõigus: Tallinna Ülikool, 2008 ISSN 1736-5031 (doktoriväitekiri, online PDF) ISBN 978-9985-58-594-8 (doktoriväitekiri, online PDF) ISSN 1736-3667 (analüütiline ülevaade, online PDF)

Muusika ajalugu




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun