Vaarikas on narmasjuurestiku ning ühe- ja kaheaastaste vartega puitunud poolpõõsas. Kevadel kerkivad maapinnale asendusvõrsed. Teisel aastal kannavad vaarika oksad [?] ja peale seda [?]. Vaarikas õitseb juuni teisel poolel. Õitsemine kestab [?]. Vaarika vili on [?]. Vaarika lehed on liitlehed. Vaarikas vajab päikeselist kasvukohta jahuumusrikast mulda. Enne istanduse rajamist on vajalik maa korralikult puhastada umbrohtudest. Korralikku saaki on
Puitunud kestaga rakud, mis aitavad püsti püsida. Sõnajalgtaimi ja teisi arenenud juhtkoega taimi nimetatakse SOONTAIMEDEKS Sõnajalgtaimede hulka kuuluvad … Kollad,osjad, sõnajalad Nad paljunevad ja levivad eostega Vajavad suguliseks paljunemiseks vett sõnajalad - 12 000 liiki kollad - 1000 liiki osjad - 30 liiki KOLLAD Mitmeaastased, igihaljad, roomavate vartega madalad taimed. Eosed arenevad varte tippudes eospeadest Eosed idanevad väga kaua ja taim kasvab aeglaselt Eestis on kuus kollaliiki (karukold, kattekold, ungrukold, harilik sookold, mets-vareskold ja nõmm-vareskold) ja enamik on kaitse all Lehtedel õhulõhed KOLLAD OSJAD Lülilisteja seest õõnsate vartega rohttaimed Peenikesed oksad paiknevad ringidena ümber varre, lehed on peaaegu märkamatud, klorofüllitud ja paiknevad
VI-IX. Tugevalõhnaline. ilmuvad 20-23 päevaga. Taimed leevendav, seedimist Eestis külmaõrn, pärit vahemeremaadest istutatakse avamaale öökülmade soodustav möödumisel. . Tüümian e. aed-liivatee Püstiste, alusel putunud, 30-40cm vartega Eelistab sooja Seemned külvatakse kasvuhoonesse Noori võrseid ja lehti igihaljas poolpõõsas. Varred on hästi harunenud ja päikesepaistelist aprilli keskel, kaetakse ainult väga kasutatakse lambaliha, aga lehistunud. Kitsad lehed on nahkjad, allapoole kasvukohta ja õhukese liivakihiga. Pikeerimisel ka muu rasvase liha ja kala käändunud servaga
perekond leetpõõsad). Lehed on tavaliselt teravaservalised, harvemini hambulised. Õied on kahesugused korrapäratud, viietised, enamasti tippmistes või kaenlasisestes kobarates või nuttides, harvemini sarikates, põõristes või üksikult. Liblikõielised jagunevad Sõrmjate lehtedega liblikõielised Paaritusulgjate liitlehtedega liblikõielised Paaritusulgjate liitlehtede, kõitraoga liblikõielised Kolmetiste lehtedega väänduvate vartega liblikõielised Nuttidesse ja kobaratesse koondunud õitega liblikõielised Sõrmjate lehtedega liblikõielised Lupiin e. Hundiuba Lupinus, hulgalehine lupiin Lupinus polyphyllus üle 250 liigi, kasutatakse ka haljastuses sõrmjalt viietised kuni seitsmetised Õites on 10 tolmukaniiti kokku kasvanud Paaritusulgjate liitlehtedega liblikõielised Hundihammas Astragalus, magus hundihammas Astragalus glycyphyllos, aas hundihammas Astragalus danicus, Esparseti Onobrychis, linnujalg e. Seradell
MERIHUMUR Sisukord Sisukord Välimus Kasvukoht Levik Pildid Kokkuvõte Kasutatud allikad http://y.delfi.ee/norm/71217/9419337_2BRGfe.jpeg Välimus Merihumur on paksud ja lihakate lehted, vartega ja tugeva juurestikuga taim. Tema lehed on taime tipu poolt vaadates väga korrapäraselt ja ilusasti nelja reana asetunud. Tema lehed on kahekaupa alusel kokku kasvanud. Lehe pikkus on 1...3 cm ja laius 5...15 mm. Vars on lamav või püstine, harunenud ja karvadeta. Taime kõrgus 10...15 (25) cm. Õied asuvad üksikult lehtede kaenlas ja varte harunemiskohtades. Kasvukoht Kasvab eelkõige liivastel ja klibustel mererannikutel,
JÄRELPRAX 15.veebr kell 10.15 19.veebr kell 10.15 KONTROLLTÖÖ 28.veebruaril materjal: kolm loengut kaks praktikumi PALJUNEMINE hõlmikpuu latimeeria PALJUNEMINE Sugutu paljunemine Suguline paljunemine vegetatiivne eoseline apomiktne Vegetatiivne arengulooliselt primitiivseim pungumine, pooldumine risoomide, mugulate, sibulate, sigisibulate, roomavate vartega jne. sigikehad sammaldel Vivipaaria seeme areneb taimeks õisikus Pseudovivipaaria õisiku tipmisest meristeemist kujuneb uus taim sigisibulad laugu õisikus sigisibulad hammasjuure varrel vivipaaria kõrrelise õisikus risoomidega paljunemine roomavate vartega Taimekasvatuses vegetatiivse paljunemisvõime kasutamine: pistikud pookimine silmastamine
Tartu Raatuse Kool Tüümian Tartu 2013 Sisukord 1. Tüümiani kirjeldus 2. Kasvutingimused 3. Tüümiani päritolu 4. Tarbimine 5. Kasutatud allikad Tüümiani kirjeldus Aed-liivatee ehk tüümian. Välimus : Tüümian on 30-40cm kõrgune alusel puitunud vartega poolpõõsas.Varred hästi harunenud ja lehistunud. Kitsad tugevad lehed on rohelised, väiksed, elliptilise kujuga ning ümara tipuga, pealt veidi läikivad alt tuhmid. Varte tippudes männastesse koondunud õied on roosad,lillad või valkjad. Tüümian on mitmeaastane. Õitsemine : Tüümian õitseb juunist augustini. Kuid erinevad sordid õitsevad erinevatel aegadel. Maitse : Tüümian on kerget vürtsika,õrnalt magus-pehme aromaatselt sooja
HARILIK KÖÖMEN Sarikaliste sugukonda kuuluv harilik köömen on kuni 60 cm kõrgune, kahe- või mitmeaastane rohttaim. Tema vars on püstine ja harunenud, lehed peensulgjad, juurikas võrdlemisi lihav. Lamedaisse liitsarikaisse koondunud õied on valged, harvem roosakad. Õitseb maist juulini, vili, väike sirbikujuline kaksikseemnis valmib suve teisel poolel. Kogumiseks sobiv aeg on siis, kui umbes pooled viljad sarikais on valminud. Sarikad kogutakse koos vartega, seotakse kimpudesse ja pannakse varjulisse kohta rippuvas asendis järelvalmima. Et seemned kuivades ja järelvalmimise käigus maha ei pudeneks ning kaotsi ei läheks, asetatakse kimpude alla lina, paber või kogumisnõu.Köömned säilivad hoolikalt suletud nõus 4-5 aastat. Nende iseloomulik lõhn ja maitse pärineb eeterlikust õlist, mille tähtsaim koostisaine on karvoon. Lisaks on viljades rasvõli, valku, parkaineid
*Emakakael Viib sugurakud sigimikku. *Sigimik Toimub viljastumine. *Kroonlehed meelitavad putukaid ligi. *Tolmukapea tänu sellele arenevad tolmuterad. *Tupplehed Kaitsevad sisemisi õieosi. 6.Mis sõnajalgtaimede rühma kuuluvad joonisel olevad taimed ? Nimeta 2 igale taimerühmale iseloomulikku tunnust. 9p A B C A Kollad. Sellel on väikesed lehed, on igihaljad. B Osjad. On lüliliste ja seest õõnsate vartega ning lehti pole näha. C Sõnajalgtaimed. Suured lehed, vart pole näha peaaegu üldse näha ning eosed arenevad lehtede alumisel pinnal eoslates. 7.Täida! Okaspuude tähtsus looduseas - Okaspuude tähtsus inimese elus 1)Fotosünteesib hapnikku. 1)Saab kasutada küttepuudena. 2)Sest nende käbid on osadele 2)Osadest okaspuu osadest tehakse loomadele toiduks. Ravimeid. 3)On osadele loomadele koduks. 3)Annab vaiku. 8
Põõsarinne on metsas neljas rinne. Ta on puurindest korrus all pool. Põõsarinde alla kuuluvad Sarapuu oks põõsad. Sarapuu on nime poolest puu, aga päris puudega ei suuda ta kasvus võistelda. Ta kuulub põõsarinde alla. Põõsarindes kasvavad näiteks: Sarapuu, Sarapuu leht magesõstar. Puhmarinne Puhmarinne on metsas kolmas rinne. Puhmarinde moodustavad madalad puituvate vartega taimed-puhmad. Nad meenutavad põõsaid, Pohl kuid jäävad neist tunduvalt madalamaks. Puhmarindesse kuuluvad näiteks: mustikas, kanarbik ja pohl. Mustikas Rohurinne Rohurinne on metsas teine rinne. Koosneb mitmesugustest rohttaimedest. Jänesekapsas Kui põõsad on lehes langeb maapinnale vähe valgust ja rohurinne on seetõttu üsna hõre.
Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level ÜLDINE 100 loodusliku levinud liiki. Dekoratiiv taime nimetatakse roosiks. Okstel on ogad nagu roosidel Eestis kasvab ~ 12 liiki. Vilju söövad peamiselt linnu, kes ka seemneid levitavad. Viljad valmivad septembriks. LOODUSES Madalad ( 50-100 cm ) ja kõrgemad ( 1-2m ). Puitunud vartega põõsad. Õied asuvad üksikult või õisikutena varte tippudes. Lehekeste, värvus, kuju ja karvasus on olulised liigi määramisel. Click to edit Master text styles KIBUVITSA Second level Third level Fourth level LEHT Fifth level
kõvaks, et niiskus temast läbi ei pääse), kivikõrbeks (paiknevad mäestike jalamil, on tekkinud rabenemise tulemusel), lössikõrbeks (poorsetest ja peentest osakestest kujunenud pinnasel) ning soolakõrbeks (seal, kus on kunagi olnud tugevasti sademeid või kunstliku niisutust, siis aga kadunud). Muldadest on kõrbetes hall-pruunmullad, hallmullad ning punamullad. Osad taimed on eluks kõrbes kohastunud paksude ja lihavate ning väga väikeste või olematute lehtedega vartega, teiste lehed on aga kas kokku rullunud või asteldeks muutunud. Osa taimi on kaetud tiheda, pehme karvastikuga. Samuti on taimi, mis ärkavad elule vaid väga lühikeseks ajaks. Samuti ulatuvad juured kas väga sügavale või on pindmine juurestik väga hästi arenenud. Kõrbete loomad on kohastunud eluks maa all ja on enamasti öise eluviisiga või suudavad lühikese ajaga läbida suuri vahemaid (antiloobid). Seal leidub närilisi ja kõigusoojaseid roomajaid, kes
Peale puhitamist äratatakse (st seemnete külvamiseelset lühiajalist idanemist) 19.Mugulate eelidandamisperioodi pikkus, temperatuur ja relatiivne niiskus. Eelidandamine toimub umbes 30 päeva, 15Cº juures valguse käes. Vee piserdamisega suurendatakse õhuniiskust ja ahjude kütmisega tõstetakse hoidla temp 10-12 Cº-le. 20.Lina teisendite rühmad. Kiulina, vahepealne lina, õlilina, lamav lina. 1. Kiulina on kõrge (70-125cm), ainult ladvaosas hargnevate vartega taim, millel on vähe kupraid. Kasvab niiskes, jaheda kliimas. 2.Õlilina on madalate (30-50 cm), mullapinna lähedal tugevasti hargnevate vartega taim, millel on palju kupraid. 3.Vahepealne lina on keskmise kõrgusega (50-70cm) 4.Lamav lina on keskmise pikkusega, tugevasti hargnevate ja kuni õitsemiseni maas lamavate vartega taim. Kasvatatakse talitaimena väikestel pindadel Taga-Kaukaasias. 21. Juurestiku kaudu mõjuvad kasvu- ja arengufaktorid, nende reguleerimisvõimalused.
keskmise suurusega kristallidest koosneva kõva massi. Värskelt on võilillemesi helekollane või tumeda merevaigukollase värvuse ning mõrk-ja võilillmaitsega.Seda mett hinnatakse suhteliselt kõrge raua-ja kaltsiumisisalduse tõttu.Kuna võilill on ravimtaim,võib tema mett kasutada söögiisu parandamiseks ja kõhukinnisuse leevendamiseks. Suvised korjetaimed: Harilik vaarikas Roosõieliste sugukonda kuuluvat väheharunevate vartega 1,5-2 m kõrgust põõsast viljeldakse kultuurtaimena,ent ta kasvab ka looduslikult raiesmikel ja metsaservadel.Kuni 1cm läbimõõduga valged viietised õied on koondunud väheõielistesse õisikutesse.Õitseb juuni keskpaigast alates 15-20 päeva.Valkjashall õietolm on suure niiskusesisaldusega,mida tuleks õietolmu kogumisel ja kuivatamisel silmas pidada.Vaarikalt õietolmu kogumisel oleks otstarbekas tühjendada kogurid vastkogutud tolmust kaks korda päevas.Mõned sordid
lauged mererannikud. MÄRGALADE LEVIKU ISELOOMUSTUS EUROOPAS Märgalasid on kõige rohkem Põhja-Euroopas (Norras, Rootsis, Soomes), ja Ida-Euroopas (Venemaal). Kõige vähem märgalasid on Lõuna-Euroopas ja Kesk-Euroopas kuna inimesed kuivendavad neid. MÄRGALADE ÖKOSÜSTEEMID Märgala ökosüsteemides on erilise tähtsusega järgmised organismide rühmad: - veesisesed taimed, - ujuvad ja ujulehtedega taimed, - veepealsete lehtede ja vartega taimed, selgrootutest loomadest ussid, limused, koorikloomad, putukad ja nende vastsed, selgroogsetest loomadest kalad, kahepaiksed, roomajad, linnud ja imetajad. Märgalad on haprad ökosüsteemid, mis on inimmõju suhtes suure tundlikkusega ning mis satuvad ohtu maastiku muutmise tagajärjel. Mitme sajandi vältel on inimesed püüdnud märgaladest lahti saada, neid kuivendades ja põllumajanduses kasutusele võttes.
idanevad eri kiirusega. Drazeerimine. Peedi liitviljade purustamine. 19. Mugulate eelidandamisperioodi pikkus, temperatuur ja relatiivne niiskus. Eelidandamine toimub umbes 30 päeva (4-5 nädalat), 10-15 C juures valguse käes. Õhuniiskus 85-90%, seda suurendatakse vee piserdamisega. Hoidla temperatuur tõstetakse ahjude kütmisega 10-12 C-ni. 20. Lina teisendite rühmad. Kiulina. Kõrge (70-125 cm) ainult ladvaosas hargnevate vartega taim, millel on vähe kupraid. Kasvab niiskes, jahedas kliimas.Õli sisaldus seemnetes 35-39%. Õlilina. Madalate (30-50 cm) mullapinna lähedal tugevasti hargnevate vartega taim, millel on palju kupraid. Õli sisaldus seemnetes 38-45%. Vahepealne lina on keskmise kõrgusega (50-70 cm) nõrgalt hargneva varrega. Õli sisaldus seemnetes 38-42%. Lamav lina on keskmise pikkusega (50-60 cm), tugevasti hargnevate ja kuni õitsemiseni maas lamavate vartega taim
Euroopa suurim. 5)Tavalisemate luitemetsa taimede kõrval kasvab siin kaitsealune vareskold. Luitestikus leidub ka taimestumata liivalaike, kus elavad haruldaseks muutunud kivisisalik ja nõmmelõoke. Luidetel kasvab eri vanuses mustika- või pohlapalumännik, kus elavad ronk, merikotkas, lõopistrik, musträhn ja õõnetuvi. 6)Liivtarn on pika roomava risoomiga ja sõlmekohtadelt reastikku tõusvate 15 30 cm kõrguste vartega liivataim. Lehed hall-rohelised, jäigad, teravatipulised, ligikaudu niisama pikad kui vars. 7)Nõmmnelk õitseb juunis-juulis. Taime kõrgus 20-30 cm. Arvukad narmasäärtega õied oma argliku olekuga ja maheda lõhnaga. 8)Aas-karukell: Need taimed on tõepoolest üleni karvased, nii varred, lehed kui ka õied. Eriti pikkade karvadega on aga seemned. Neil on emakast järgi jäänud eriline kuni kuuesentimeetriline jätke, mis moodustab omapärase pikkade karvadega kaetud lennuaparaadi.
Oligosahhariidid: sahharoos, maltoos, laktoos. Sahharoos koosneb glükoosist ja sahharoosist Maltoos linasesuhkur, koosneb 2 glükoosijäägist. Terad soe+niiske idanemine tärklis maltoos kuivatatakse ja jahvatatakse Laktoos glükoos, galaktoos (imetajate piimas). Polüsahhariidid: tärklis, tselluloos, glükogeen. Tärklis talletatud glükoos, kui fotosüntees pidurdub või lakkab, siis kasutavad taimed tärklist energia saamiseks. Tselluloos moodustab kuni poole puitunud vartega taimede massist, taimede rakukesta peamine koostisosa, glükoosist. Glükogeen glükogeeni molekulid on loomorganismides ja seentes glükoosi säilitamiseks. 1 g glükoosi lagundamisel saab 17,6 kJ energiat! Lipiidid: rasvad, õlid, vaad, steroidid. Vees mittelahustuvad (lahustuvad alkoholis). Lipiidid on organismide energiaallikaks, kaitseb siseorganeid, annab kehakuju, aitab vältida alajahtumist. 1 g lipiidede lagundamisel saab energiat 38,9 kJ!
aasseahernes. Liblikõielistel heintaimedel on enamasti arenenud sammasjas peajuur, millest lähtuvad tugevad juureharud, mis omakorda harunevad niitjateks juurteks. Liblikõieliste juured tungivad üldiselt sügavamale mulda kui kõrreliste heintaimede juured, kuid liikide vahel esineb selles osas suuri erinevusi. Punane ristik Punane ristik (Trifolium pratense) on püstiste või tõusvate 20-70 cm pikkuste vartega puhmikuline niidutüübiline liblikõieline heintaim. Sammasjuur hargneb mullapinna lähedal ja juureharud tungivad kuni 1,5 m sügavuseni. Eestis kasvatatakse kahte tüüpi punast ristikut: hilist ja varast. Punane ristik on lühikese kasutuskestusega (3-4 aastat). Läbilöövus segudes esimesel kasutusaastal on tugev. Talub hästi kattevilja. Põldheinas ja lühiajalisel niidul on punane ristik hea saagivõimega, karjatamisel vähe vastupidav
kuid teistele kahjuhkud Punane ristik: Püstiste või tõusvate 20-70 cm pikkustejvartega puhmikulme pealishein. Keskkonnatingimused: üleujutus (sademed, põhjavesi), mulla ohustatus, põud, madal temperatuur Kasut. kanamaal ja niidul Kestvus 2 aastat. (külmakindlus), valgus, inimtegurid. Roosa ristik: on tõusvale ja punasest ristikust lühemate vartega puhmikulme pealishein. 13) Erinevate muldade sobivus kultuurrohumaa taimeliikidele Kasut niilul ja põldheinana Kestvus 2 aastat. 1. Parimad ehk universaalse kasutusega kultuuristatud mullad on kerge ja keskmise liivisavi lõimisega
EBAKÜDOONIA Chaenomeles Ebaküdoonia on põõsaste perekond roosõieliste sugukonnas. Perekonda kuuluvad suurte abilehtedega lihtlehised põõsad. Ebaküdooniad on heitlehised harunevate vartega põõsad, mille võrsed on astlalised. Õied suured, punased kuni valged, viietised, paiknevad üksikult või 2-6 kaupa eelmise kasvuaasta võrsetel. Sigimik viiepesaline, paljude seemnealgmetega. Viljad suured õunviljad, rohelised, kollased. Saak ühelt põõsalt on keskmiselt 2-3 kg, aga hea hoolduse korral võib ulatuda ka 5 kg. Peamiselt kannavad vilja kolmeaastased oksad, seepärast peab õigesti kujundatud taimel olema 10-15 erivanuselist
eraldada. Esimese suve jooksul haritakse reavahesid 3-4 kordaja antakse pealtväetisena 0,75 kg ammooniumsulfaati aarile. Teise aasta kevadel äestatakse põldu põiksuunas, antakse pealtväetisena 1,0 kg ammooniumsulfaati aarile ning haritakse reavahesid 2 korda. . Seeme valmib ebaühtlaselt. Saagi koristamine Koristamist alustatakse siis, kui seemned peaharu sarikas on pruuniks muutunud. Lõigatakse maha koos vartega .Varisemise vältimiseks on soovitatav koristada kastemärjana. Varred seotakse väikestesse vihkudesse ja kuivatatakse varjualuses. Realiseerimine Kuna köömen on tugeva maitsega kasutatakse seda leiva, kondiitritoodete, likööride ja mitmesuguste köögivilja ja lihatoitude valmistamisel ning kapsa hapendamisel. Kulinaarias ja toiduainetööstuses kasutatakse kuivatatud köömneid nii tervelt kui ka peenestatult. Juurt
Helkal Eesti, 1964 Kollane, suur vili, Ei sobi varisemiskindel külmutamiseks Herbert Kanada, 1887 Saagikas(5,3 tha), Ogade rohkus segab talvekindel, vili saagikoristust maitsev TAIME EHITUS Vaarikas on püsijuurestiku ning ühe- ja kaheaastaste säsikate vartega poolpõõsas. Vaarika varre mullas paiknevast osast risoomist lähtub mitmeaastane juurestik. Varred kannavad vilja harilikult teisel aastal, seejärel surevad ning juurtel või risoomil arenevatest pungadest kasvab uus maapealne osa. Vaarika kompaktsel ja harunenud risoomil, mis on vanemas eas isegi kuni paarikümne sentimeetrise läbimõõduga, on basaalpungad. Neist arenevad 1-2 meetri pikkused asendusvõrsed. Joonis1. Vaarikataime ehitus Juurestik
Põõsaste jaotamine kõrguse alusel Väga madalad- kõrgus 0,05...0,5m, n roomava kadaka sordid, jõhvikas Madalad põõsad- kõrgus 0,5...1m, n pukspuu, läiklehine mahoonia Keskmise kõrgusega põõsad- 1...2m, n Thunbergi kukerpuu, kuld- ja magesõstar Kõrged põõsad- kõrgus 2...5(8)m, n suur läätspuu, viirpuud, tatari kuslapuu Puittaimede esinevad eluvormid Kääbuspõõsad e puhmad- sarnanevad põõsastega, kuid on madalakasvulised, maadjate lühiealiste vartega (okstega) puittaimed Puhmaste maapinnga kokkupuutuvad oksad juurduvad sageli n harilik kanarbik, harilik pohl Poolpõõsad- taimed, mille varred puituvad vaid põõsa alumises osas, ülemine osa jääb rohtseks ja hävib igal aastal n sidrunpuju Liaanid Pika nõrga varrega vään- ja ronitaimed, millistel on teistele taimedele kinnitumiseks erilised kinnitusvahendid Tugedele toetuvad n roos, taralõng Ronijuurte abil kinnituvad n harilik luuderohi
soodne kasvupaik seentele, seal suudavad kasvada ka mõned varjulembesed sõnajalad ja vaid vähesed õistaimed. Valgusepuuduse tõttu on enamik elust koondunud maapinnast kümneid meetreid kõrgemale. Puud on igihaljad ning õitsevad ja viljuvad aastaringi. Suurem osa vihmametsa värvikirevatest viljadest ja õitest kasvavad võrastikes, kinnitudes tihti otse tüvedele ja jämedatele okstele. Mitmed taimeliigid kasutavad valguse ja toitainete hankimiseks teisi taimi. Kiiresti kasvavate vartega liaanid ronivad võsutippudega puutüvele kinnitudes võradesse, kus nad kasvatavad oma õisi ja vilju. Võrasse jõudnud liaanid väänlevad edasi teistele puudele, et kandurpuu hävimine ei tooks kaasa ka liaani hukkumist. Tüüpilisemad liaanid on rotangpalm, monstera, vanill, filodendron ja must pipar. Pealistaimed ehk epifüüdid, kasvavad teiste taimede okstel, tüvedel ja lehtedel neile sellega erilist kahju tekitamata. Toitained saavad nad õhujuurtega õhust ja vihmaveest
Taimestik ja loomad Kalahari kõrbe taimestikuterritoorium lõpeb lõunas puisrohtlatega ja põhjas savannidega. Põhja osas kasvavad suured ja kõrged puud (baobabid, eebenipuud ja viigipuud) ning maa on kaetud suuremalt osalt rohuga. Lõunas, aga ümbrus kuiveneb ja kõrb muutub mitu korda tühjemaks ja seal esineb vähem puid, enam ei kasva kõikjal rohi, vaid suurel osal kõrbest kasvab põõsastik. Seal kus on kõige põuasemad paigad, kasvavad ainult pikkade juurtega ja jämedate vartega taimed. Mõndades kohtades esineb ka palmisalusid, kuid ainult seal kuhu loomad on jätnud maha palmiseemneid sisaldavaid väljaheiteid. Kalahari kõrbes on paljud taimed kohastunud vett juuremugulatesse koguma. Kõrbeloomad ja elanikud on sellest teadlikud ja kaevavad neid mugulaid põua ajal. Tänu igaaastastele vihmavalingutele muutub Kalahari ilme ning see muudab loomade elu. Angola kiltmaalt voolav vesi põhjustab põhja pool paikneval Okavango jõel
Roosakas välisküljel karmiinpunase triibuga «Magnificent» ja oranzide õitega «Love Song» on väga varased õitsejad. Suurte punaste õitega ja laiade, kergelt laineliste lehtedega Fosteri tulp (T. fosteriana) õitseb mai alguses. Fosteri tulbi sorte on saadud ka liigi ristamisel teiste, kõrgemakasvuliste sordirühmade tulpidega (kõrgus jääb 20 ja 50 cm vahele). Väga kaunis on «Sweetheart», tema kollaste õite valkjad servad on kergelt kurrulised. Fosteri sordirühma kõrgemate vartega tulbid sobivad hästi ka lõikeõiteks. Suurte tassikujuliste õitega, 2030 cm kõrguste Greigi tulpide õiekattelehed on enamasti tömbitipulised, kergelt koolduvad. Nende lehtedel on enamasti õrnem või tugevam iseloomulik pruunikaspunane triibumuster. Näiteks sordi «Donna Bella» õrnkreemikad õied tulevad eriti kaunilt esile intensiivselt tumepunase triibustiku taustal. Paljude sortide õied on mitmevärvilised: sagedamini punastes toonides
Nad kasutasid ka sibultaimi ja natrsisse. Muumiad varustati ka vajaliku maagilise kaitsega. Tähtsaim oli südameskarabeus. Lisati jumalate savikujukesi ning vahakujusid, amulettplaate ja muud. Tänu lilleehetele, mis oli surnute viimane tervitus, on võimalik botaaniliselt määrata, mis taimed ja puud egiptuses kunagi kasvasid. Vaniku põhikoese moodustasid mõned datlipalmi leheribad, nende ümber volditi rohelised lehtpuulehed, millesse pandi pikemate vartega üksikuid õielehti või õisi. Peene palmileheribaga õmmeldi iga roheline leht üksikult kinni. Egiptlased olid värvi armastav rahvas ning nende lillevanikute juures võib imetleda leidlikkust, mida nad arendasid, et valmistada võimalikult värvitoredaid, kirevaid kimpe. Tänapäeva tehnoloogiaga on võimalik muumiaid uurida isegi nii, et ei mähita neid lahti . See on võimalik täna röntgenile. Sellega saab uurida luustiku juures
· Katlakütus · Valmistatakse erinevaid kompleksühendeid Turvas: · Kütuseks · Taimede kasvupinnasena 14. Kuidas jaotuvad sõnajalgtaimed (3). Too välja igale rühmale üks iseloomulik tunnus. Sõnajalgtaimed: · Kollad-madalad taimed ja püstised harud. Igihaljad. Eosed arenevad varretipus eospeades. · Osjad-lüliliste, seest õõnsate vartega. Neil on rohelised peenikesed oksad · Sõnajalad-maapealse osa moodustavad lehed, vast pole näha 15. Võrdle sammaltaimi ja sõnajalgtaimi, too välja vähemalt 3 erinevust ja 2 sarnasust. ERINEVUSED SARNASUSED Sõnajalgadel on juhtkude(pikenenud torujate Paljunevad ja levivad eostega rakkude e. soonte süsteem) Sõnajalgadel puitunud kestadega rakud, mis taime Armastavad niiskust kindlamalt püsti hoiavad
Selts Asparagales Suurim selts (28/14 sugukonda) üheiduleheliste klassis Seltsi kuuluvad taimed on väga varieeruvad: rohttaimed, püsikud, põõsad ja isegi puud. Peaaegu alati on olemas maa alused sibulad, mugulad või risoomid. mustad seemned enamikul kupradega liikidel Sug. Orchidaceae - orhideelised ehk käpalised o rohtsed, tihti risoomide, mugulsibulate või tuberiididega (omapäraselt paisunud vartega ) Lehed: vahelduvad, rööp- või kaarroodsed Õied: epigüünsed (sigimiku asetus alumine), tavaliselt 180* võrra pööratud Õiekate: kolmetine, 3+3 lahklehise õiekattelehega, sügomorfne, välimine ring on sisemisest erinev, üks sisemine õiekatteleht on moondunud huuleks, mis on sageli mustriline ja basaalse nektaariumiga Tolmukad: 1, mis emakaga kokkukasvades moodustab samba Viljalehed: 3; Sigimik: sünkarpne
kõrgemad taimed piirduvad tavaliselt madalate riimveeliste lahtedega. Ainsana võib avameres leida vaid meriheina - meie aladel leidub teda rohkesti Saare- ja Hiiumaa ümbruses. Merihumur Merihumur on mereranna taim, kes on mõnevõrra teistsugune kui enamik meie taimi. Ta kasvab eelkõige liivastel ja klibustel rannikutel. Ta on lihakate lehtede ja vartega ning tugeva juurestikuga nagu kõrbetaimed, kuna rannas on tavaliselt kuum päike ja ilma veevarudeta kuivaks merihumur lihtsalt ära. Kasutatud kirjandus http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/laanemeri.htm Loodusgeograafia 9. klassile, I osa. Eestist Euroopasse, lk 56-57 http://www.epl.ee/artikkel/415849 http://www.fimr.fi/et/tietoa/artikkelit/eliot/et_EE/2437/ http://sudoku.postimees.ee/260105/online_uudised/156031.php http://bio.edu.ee/loomad/Imetajad/hallhyljes2
Taimed kasvavad uhteorgude veeres, sest oru nõlvadel ja põhjas nad kasvada ei saaks vesi uhuks nad lihtsalt minema. Nende tugevalt lõhnavad lehed sisaldavad õlisid, mis peletavad eemale rohusööjaid loomi. Tiiu Uibo KÕRBETAIMED OKOTILJO USA edelaosa kõrbetes kasvav ligemale 10meetriste okkaliste vartega taim. Kuivaperioodil langetab ta lehed, et niiskust kokku hoida. Vihmade saabudes kasvavad okaste vahele uued lehed. Kui vett on piisavalt, ilmuvad okstele veripunased õisikud. VELVITSIA Sellel kummalisel taimel on ainult kaks narmendavat rihmataolist lehte ning vägev juurikas, mis ülalt võib olla kuni 1 meetri jämedune.Ta kasvab Namibi kõrbe kivistel
Nende arv sõltub taimeliigist ning kasvutingimustest. 3. Kuidas mõjutavad ainete liikumise kiirust varres järgmised tegurid: 1) Vee pindpinevus, kapillaarsus Vedeliku liikumisel on oluline rohke kapillaarsus, et vesi oleks suuteline jõudmaks alumistest juurte otstest tipmiste lehtedeni välja. 2) Taimeliik Teatud taimedel liiguvad ained kiiremini, kuid mõned vähem kapillaaride ja rohkem puitunud vartega taimedes liiguvad ained aeglasemalt. 3) Vee /keskkonna temperatuur Vesi aurab igal temperatuuril. See tagab taimes püsiva tõusva veevoolu, mis on taimele vajalik. Vee aurumise abil reguleerivad taimed oma temperatuuri. 4) Õhuniiskus Kui see on suur, siis kindlustab see taimede vee- ja ainevarustust. See on taimedele vajalik, kuna madala aastaringse õhuniiskusega kliimas suudavad elada vähesed taimed. 5) Valgus
Hiina astilbe Astilbe chinensis Hiina astilbe Astilbe chinensis · Palju erinevaid sorte. · Kõrgus 40-50 cm. · Roosakad, lillakaspunased kuni tumepunased õied. Õitseb juunist septembrini. · Poolvari kuni vari. · Parasniiske, vett läbilaskev pinnas. · Vähenõudlik, sobib kasutada madalaks hekiks. Hokkaido kukehari Sedum cauticolum Hokkaido kukehari Sedum cauticolum · Mõned sordid: `Lidakenze', 'Ruby Glow' · Roomavate vartega pinnakattetaim · Kõrgus kuni 15 cm. · Õied tumeroosad ning õitseb juulist septembrini. · Kasvukoht päikeseline. · Kuivem, toitainetevaesem aiamuld või liivmuld. Niiskuspelglik. · Kiviktaimla, lillepeenrad. Hosta Hosta Hosta Hosta · Väga palju erinevaid sorte. · Lehtdekoratiivne taim. Väga erinevaid värve ja lehti. · Kõrgus 30-90 cm. · Õied on valged või roosakad. · Meeldib poolvari kuni vari.
Generatiivsed organid õied Vegetatiivsed organid lehed, pungad Füllood ilma labata, lamenenud lehekujulise rootsuga leht Kserofüüt männi okas Mesofüüt meie kliima taimed Vanus lehtedel: heitlehelistel üks veg. periood, männil 2-3a, kuusel 3-5, loorberil 4a PALJUNEMINE Sugutu paljunemine: vegetatiivne, eoseline, apomiktne. Vegetatiivne arengulooliselt primitiivseim. Pungumine ja pooldumine risoomide, mugulate, sibulate, sigisibulate, roomavate vartega jne. Sammaldel on sigikehad. Risoom maa-alune vars, millega taim saab maa all paljuneda Vivipaaria seeme areneb taimeks õisikus Pseudovivipaaria õisiku tipmisest meristeemist kujuneb uus taim Eoseline paljunemine paljunemise puhul annab organismile aluse eriline paljunemisrakk. Näiteks: sõnajalad, samblad, osjad. Eoseid moodustavat elujärku nimetatakse sporofüüdiks. Eosest areneb eelniit. Millest kujuneb sambla taim.
Koosneb - ratastega varustatud raamist, - ämbrialusest, - tarvikukorvi alusest - prügikotiraamist. Käru raamile lisatakse kinnituskohad mopi ja harja varrele. Pesemist vajavate pindade puhastamiseks mõeldud mopi väänamisseade kinnitatakse ämbri kohale raami külge. Hea koristuskäru - mahub suuruse poolest koos varustusega puhastataval alal vabalt liikuma ja ka koristustarvete ruumi - rattad on piisavalt suured ja kergesti pöörlevad - omab piisavalt riputuskohti pikkade vartega töövahenditele - ämbrile mõeldud tasapind on piisavalt suur ja asub parajal kõrgusel, et ämbreid oleks mugav tühjendada ning puhastuslappe loputada. - on varustatud prügikoti ava fiksaatoriga. TÖÖVAHENDI VARRED Töövahenditel on puit- , alumiinium-, või klaaskiudvarred. Metallvarred on kas üheosalised või reguleeritava pikkusega (teleskoopvarred). Enamikule metallvartele saab külge ühendada erinevaid liigendeid ja töövahendihoidikuid Töövahendi vars
Taim on väga mürgine . [2] Dendroobium (Dendrobium ) Kasutatakse õisdekoratiivse püsikuna siseruumides , talveaedades ja verandadel . Pärit on see taim Lõuna- ja Kagu-Aasiast Kagu-Austraaliani . Dendroobium on peamiselt epifüütne orhidee , mille pikad lehed on vaid taime tipuosas või varrel kahekaruliselt . Varred on pikalt ning mulgjalt paksenenud . Õied on valged või purpursed ., mis on koondunud kaarduvate vartega õisikutesse . Vajab hajusvalgust ja tuleks vältida otsest päikesepaistet . Temperatuur peaks olema soe kuni jahe . Kasta tuleks pehme veega korrapäraselt , muld ei tohi läbi kuivada . Talvel tuleb karvem kasta . Väetada tuleb spetsiaalse orhideeväetisega õitsemisperioodil 1 kord kuus . Ülejäänud ajal ära väeta . Erihooldust vajab talvel puhkeperioodil , mil tuleb hoida valges ning jahedas paigas . Igal teisel või kolmandal varakevadel tuleb umber
” ( Masing, 1997, lk 62 ). Huulheina lehti on kasutatud tuulest ja külmast pragunenud huulte raviks. Samuti aitab taim ravida mitmeid nahahaigusi: ohatist, soolatüükaid jne. Huulheinal on tugev bakterivastane toime. Üle ega ümber ei saa sookailust - tugevalt ning uimastavalt lõhnavast rabataimest. “ Vanarahvas on sookailu tarvitanud üsna mitmekesiselt. Tema suitsuga tõrjuti majast kirpe ja teisi parasiite. Sookailu vartega saadi lõngadele rohelist ja pruuni värvi. Õlleteol oli sookail humala asendajaks. ” ( Kuresoo jt, 2001, lk 22 ). Sookailu tugev lõhn peletab putukaid. Taime pungad on toiduks rabapüüle. Rabamätastelt saab marju korjata: murakaid, mustikaid, sinikaid, pohli, jõhvikaid. Seeni leidub siin samuti. 8 3. MUKRI RABA LOOMASTIK Mukri raba pakub toitumis-, puhke- ja pesitsuspaiku mitut liiki lindudele. Kõige arvukam liik on metskiur
(Andromeda polifolia) Küüvitsa õied on Kukemari on meie soode ja rabade igihaljas kääbuspõõsas. Sageli kasvab kukemari koos kanarbikuga, keda ta ka lehtede poolest veidi meenutab. Kukemarja lehed on vaid mõne millimeetri pikkused, väga kitsad ja tumerohelised. Kuna lehed asetsevad risti neid kandvate vartega, siis meenutavad need suuresti pisikesi okaspuude okkaid. Kukemarja lehed on tegelikult hoopis laiemad, kuid need on Kukemari alati kokku rullunud. Nii oleksid lehed nagu seest (Empetrum nigrum) õõnsad. Hanevits esineb eelkõige rabades ja rabametsades, harvem siirdesoodes. Lehtedel on keskkoht kõige jämedam, otsad
sisaldavad erineval määral väärtuslikke eererlikke õlisid. Püparmünt on vesimündi ja rohemündi hübriid. Piparmündi eeterlikud õlid sisaldavad umbes 50% mentooli, mentooni pineeni ja limoneeni. Laiemalt on levinud kaks piparmündi vormi: mustal piparmündil on puna tumelillakad varred ja kuni 6cm pikkuded lehed, valge piparmünt on heledam roheline ja kuni 7,5cm pikkuste lehtedega. Piparmünt on rohkete maa-aluste võsunditega ja kandiliste, tihedalt lehistunud vartega. Odakujulised rohelised lehed on soonilised, varred sageli purpurjad. Väikesed lillad õied kasvavad liitõisikutena umbes 60cm kõrguste varte tipus. Taimel on tugev lõhn ja kõikidest müntidest tugevam maitse. Toitude maitsestamiseks ja tee valmistamiseks piisab väikesest kogusest. Rohemünt (mentha spicata) on samuti kuni 60cm kõrgune rohttaim, kelle lehed ja varred on karvased. Helerohelised, veidi läikivad lehed on piklisüstjad, teravalt saagja servaga.
Noortes taime rakkudes on mitu väikest vakuooli, raku vananedes need liituvad ja tekib üks suur tsentraalvakuool. Vakuoolid on eelkõige taimeraku veemahutid, mis võivad sisaldada ka varuaineid. Mõnede taimede vakuoolides on loomi ligimeelitavaid aineid suhkruid ja orgaanilisi happeid. Vakuoolidesse võivad koguneda ka ainevahetusjääproduktid, mis on taimetoidulistele loomadele ebameeldiva maitsega või isegi mürgised kaitsekohastumus. Rohtsete vartega taimedel oluline osa siserõhul, et vakuoolides on lahustunud ainete kontsentratsioon kõrgem, kui ümbritsevas keskkonnas, siis tekib osmootne rõhk, mis avaldab survet, nii tsütoplasmale, kui ka rakumembraanile. Taime siserõhk turgor. Veepuudusel kasutab taim ära osaliselt vakuoolides oleva vee, turgor langeb ja taim närbub. Kui taime kasta või vette panna, siis liigub vesi osmoosi teel uuesti vakuoolidesse ja turgot taastub.
Elutegevuse järgi jagatakse puitaimed igihaljasteks ja heitlehisteks. Puudel on hästi väljakujunenud tüvi, mis paljudel liikidel saavutab suured mõõtmed. Puud on harilikult pikemaealised kui põõsad ja nende eluiga ulatub sajast kuni mitmetuhande aastani. Põõsad on väiksemata mõõtmetega ja moodustavad juba maapinnalt mitu peaaegu ühesuurust tüvekest. Nende eluiga ulatub mõnekümnest kuni saja aastani. Liaanid on pikkade ja enamiasti peente, tuge vajavate vartega puittaimed. Ronimiseks ja tugedele kinnitumiseks on neil spetsiaalsed vahendid (köitraod, kinnitusmuhud jne.) neid kastutakse laialt vertikaalses haljastuses, näiteks harilik metsviinapuu , südajalehine aktiniidia. Poolpõõsasteks nimetatakse taimi, mille vars puitub täielikult vaid alumises osas , varre ülemine osa jääb rohtseks ja hävib igal aastal. Poolpõõsasateks loetakse ka selliseid liike,
Oaas on kõrbesaar, kus põhjavesi ulatub maapinna lähedale. Löss on peen, tolmjas liivasavi (seda on palju Hiinas). Takõrr on kõrbe pinnas, mis moodustab kooriku (savipinnas). Samuum on liivatorm Sahara kõrbes. Soolakud on kõrge soolasisaldusega madalad nõod. Soolajärv on soolase veega järv. Hammada on kivikõrb Saharas. Erg on liivakõrb Saharas. Vadid on kõrbe ajutised jõed, mis enamiku ajast on kuivanud. Sukulendid on paksud, lihakate lehtede ja vartega taimed. 1/3 kogu maismaast on kõrb (nii troopilised, kui külmakõrbed). Dromedar on üksküürkaamel. Baktrian on kahe küüruga kaamel. 30. - 40. laiuskraadide vahel; mandrite edelarannikul; vahemere ümbruses; Huumusrikkad pruunmullad; Nisu; mais; pistaatsia; VAHEMERELISED Loomastik väga vaene, sest on maasikapuu; oliivipuu; õlipuu; hävinud looduslik taimkate;
(sademevee võimalikult tõhusaks imamiseks), mõnel liigil on muguljalt jämenenud peajuur. Lühiealised, enamasti üksikult paiknevad õied on suuruselt väga erinevad (läbimõõt mõnest millimeetrist paarikümne sentimeetrini), neil on palju kattelehti ja tolmukaid, raag puudub; vili on mari. Kujult ja suuruselt on kaktuselised liigiti äärmiselt mitmekesised: leidub kuni 18 m kõrgusi puukujulisi sammaskaktusi, kerakujulisi kaktusi, lapikute varrelülidega kaktusi ja pikkade peente vartega epifüüte. Paljudel on viljad ja varre lihakas sisu söödavad. Kaktusepuitu kasutatakse ehitusmaterjalina meenete valmistamiseks, mitut liiki kaktusi tarvitatakse kosmeetika- ja farmatsiatööstuses. Sooja kliimaga aladel kasvatatakse paljusid kaktuselisi aedades ja parkides ilutaimena, neist istutatakse ka elavtarasid; põhjapoolseil mail on nad kasvuhoone- ja toataimed. [1. lk 288] 3. KAKTUSELISTE HOOLDAMINE
a. Partenogenees - areng viljastamata munarakust b. viljastatud munarakust - emas- ja isassuguraku ühinemine · esineb iseviljastumist sugurakud pärinevad ühelt vanemalt · esineb ristviljastumist sugurakud pärinevad kahelt vanemalt 2. Mittesuguline üks lähteorganism. Järglasi palju. a. Eostega seened, samma- ja sõnajalgtaimed (eos on kõvakestaline rakk) b. Vegetatiivselt pungumine, pooldumine, võsunditega, vartega, lehtedega. Bakterid, protistid, seened, paljud taimeliigid, osad selgrootud. Bakteritel otsepooldumine amitoos. · Uus organism saab alguse ühest vanemast, sugurakkude ühinemist ei toimu. Mittesugulise paljunemise eripärad: · Järglased on geneetiliselt identsed · Paljunemine on kiire · Korraga palju järglasi · Paljunemiseks vajatakse üht organismi (vanemat) Rakkude elutsükli kaks perioodi
Need on aga hoopis teise maitsega, õigemini maitsetult jahused. Tavaliselt nad inimestele ei meeldi, aga vaese loodusega tundrates on neist pikka aega jahu tehtud. Jahust tehti körti mida nimetati kamaks ja mis oli väga kasulik. Leesikamaarjad meeldivad väga karudele ning sealt on saanud leesikas ka oma rahvapärase nime. Leesikas väga sarnaneb pohlaga ning neil ei tee väga vahet ilma selle marju maitsmata. Kuid neil on ka suuri erinevusi. Esiteks ei ole pohl kunagi roomavate vartega. Teiseks on neil erinevad lehed. Ja kolmandaks pohla lehe alus on ümardunud, leesikal aga pikalt ühtlaselt kiilukujuliseks rootsuks ahenev. Leesikat võib kasvatada ka ilutaimena. Ta sobib hästi kallakute kaunistamiseks. Tal on ilusad sügised marjad kui ka tihedalt varsi katvad lehed. Kevadel lisavad ilu tema õiekobarad. Leesikas tolmneb paremini putukate abil, kuna emakas ja tolmukad valmivad tal ühel ajal. ( http://www.looduskalender.ee/sites/default/files/images/050821aa069.jpg )
kasutatud taimest on iisop. Iisop on igivana ravi- ja maitsetaim, pärit Vahemeremaadest. Iisopiga on seotud piiblilood. Talle pöörati tähelepanu antiikmaades, kuid kõrgpunkti saavutas taim keskajal kloostrites - mungajook benediktiin sisaldab iisopit. Maitseainena on iisop meil veel vähe kasutusel, kuid ometi võib teda lisada kõikidele liha-, kala- ja köögiviljatoitudele, Iisop on 20-50 cm kõrgune püstiste vartega mitmeaastane poolpõõsas. Lehed on süstjad, teravaservalised, õied tumesinisest roosadeni või hoopis valgeteni (liike on palju). Õitsemise ajal väga kaunis, samas ka võimsa lõhnaga. Meelitab ligi mesilasi ja aiale kasulikke putukaid. On aias dekoratiivne, võib ääristada kõnniteid või puhmastena eri värvides kasvatada kiviktaimlas. Aias ei nõua ta perenaiselt erilist hoolt, on külmakindel ja laieneb paari aastaga 1 m laiuseks. Õied puhkevad juunis, õitseb hilissügiseni
t. eemaldatakse nõrgad, sobimatud (sissepoole kasvanud, hõõrduvad) ja üle 5-6 aasta vanused oksad maapinnani. Nii saab tehtud ka põõsa noorendamine kuna roosioksad on suhteliselt lühiealised, siis julge vanade okste väljalõikamine ergutab asendusvõrsete kasvamist ja seega ka rikkalikku õitsemist. Edasine lõikamine oleneb roosirühmast, kuhu lõigatav taim kuulub. Roniroosid Roniroosid on rahvapärane nimetus kuni 3 m pikkuste toestamist vajavate vartega põõsastele. Suureõielised väänroosid on tugevate okstega ning õitsevad korduvalt sama aasta võrsetest. Nendel eemaldatakse varakevadel peenemadväheväärtuslikud oksad, teiste külgharusid võib kärpida kolmandiku võrra. Noorendamiseks lõigatakse iga kevadel välja 1-2 vana oksa. Väikeõielised ramblerroosid on peenemate painduvate okstega ning õitsevad kord aastas eelmisel kasvuperioodil kasvanud varte külgokstel. Kevadel eemaldatakse mõned nõrgemad põhioksad
Vesihernelised-on putuktoiduliste õistaimede sugukond, kuhu kuulub 3 perekonda.Sugukonna suurim perekond on vesihernes (Utricularia), kuhu kuulub ka Eestis kasvav harilik vesihernes. Perekonnad võipätakas ja vesihernes Hõimkond: Õistaimed Klass: Kaheidulehelised Selts: Nelgilaadsed SUGUKOND: karelehelised (Boraginaceae) Karelehelised- mitmekesine õistaimede sugukond, kuhu kuulub nii põõsaid, puid ja rohttaimi. valdavalt karedakarvaliste lehtede ja vartega ühe- või mitmeaastaste rohttaimede sugukond. Karelehelisi on u. 100 perekonda, üle 2000 liigi. Nad kasvavad peamiselt põhjapoolkera parasvöötmes. Kareleheliste noorena tigujalt keerdus omapärane õisik on arenenud võnkõisikust. Õied on tavaliselt sinised, viietised, vili koosneb 4 osapähklist. Eestis kasvab 12 perekonda, 23 liiki. Tavalisemad Eestis kasvavad taimed on lõosilm ja kopsurohi, umbrohud on nt. imikas, karukeel, rass, rusujuur jne
oma maitseomaduste ja hea säilimise tõttu · neid võib korjata aastaringselt, peamiselt aga septembrist lumetulekuni · ravimtaim, - marjad alandavad kõrget vererõhku, parandavad kõrge palavikuga haigete enesetunnet TUPPVILLPEA Eriophorum vaginatum · sugukond lõikheinalised, perekond villpea · rabades, soometsades, lodudes kasvav 15 - 50 cm kõrgune püsik · tihedaid pähikuid moodustav taim rohkete püstiste vartega · pähikuid varre tipul ainult 1, püstine. · varrel 2 või 3 väga lühikese labaga lehetuppe, juurmised lehed 30 - 40 cm pikad, kolmekanalilised, veidi karedad. · pähik viljunult peaaegu kerajas, kuni 3 cm pikkuste valgete karvadega · õite kandesoomused hallikad, kileja servaga. · perekond turbasammal kuulub klassi lehtsamblad, sugukonda turbasamblalised TURBASAMMAL · ühe- või kahekojalised liigniiskete
annaabi.ee 
