Luited (2)

1) Luited on tuule poolt kõrgeks kuhjatud mereliivavallid, mida peamiselt leidub mere- ja järveliivade levikualal. Tugeva tuulega lahtine liiv kuhjub ning tekivad tuiskliivahanged, mis nihkuvad sisemaa suunas ja moodustavad luiteid. Luited jagunevad ranna- ja mandriluideteks, mille kõrgus võib ulatuda mitmekümne meetrini.
2)Rannikuluited jaotatakse valgeteks (värvuse tingib paljas mereliiv) ja hallideks (värvuse tingib hõre laialehine taimestik ning huumusesegune liiv). Esimesena asuvad rannikuluidetele kasvama merisinep ja merihumur. Neile järgnevad vareskaer, luidekaer, liiv-aruhein ja liivtarn. Hallidel luidetel kasvavad juba ka samblad , kõrrelised ja rohundid ning lisanduvad pajud .
3)Mandriluidetel on esimesed asukad haguheinad, aruheinad, ussikeel ja liivkoeratubaks, kellele järgnevad samblad, nõmm-liivatee ja kanarbik . Nii kujuneb nõmm, mis aja jooksul metsastub, muutudes nõmmemetsaks.
4)Luitemaa looduskaitseala hõlmab Edela-Eesti ranniku- ja loodusmaastike kõige ilmekama osa. Siin võib näha Eesti kõrgeimaid luiteid ja suurimat rannaniiduala.
Luitemaal on registreeritud 265 linnuliiki, neist 130 on haudelinnud. Taimi on kaitsealal leitud üle 500 liigi, neist rannaniidul kasvava niidu-kuremõõga asurkond on tõenäoliselt Euroopa suurim.
5)Tavalisemate luitemetsa taimede kõrval kasvab siin kaitsealune vareskold.
Luitestikus leidub ka taimestumata liivalaike, kus elavad haruldaseks muutunud kivisisalik ja nõmmelõoke. Luidetel kasvab eri vanuses mustika- või pohlapalumännik, kus elavad ronk, merikotkas , lõopistrik, musträhn ja õõnetuvi.
6)Liivtarn on pika roomava risoomiga ja sõlmekohtadelt reastikku tõusvate 15 – 30 cm kõrguste vartega liivataim. Lehed hall-rohelised, jäigad, teravatipulised, ligikaudu niisama pikad kui vars .
7)Nõmmnelk õitseb juunis-juulis. Taime kõrgus 20-30 cm. Arvukad narmasäärtega õied oma argliku olekuga ja maheda lõhnaga.
8)Aas- karukell : Need taimed on tõepoolest üleni karvased, nii varred, lehed kui ka õied. Eriti pikkade karvadega on aga seemned. Neil on emakast järgi jäänud eriline kuni kuuesentimeetriline jätke, mis moodustab omapärase pikkade karvadega kaetud lennuaparaadi.
9)Nõmm-liivatee: Tavaline taim Eestis, vähem leidub Kesk-Eestis. Kasvab liivikutel, luidetel, nõlvadel, metsades, loopealsetel. Huulõieliste sugukonnast, mitmeaastane.
10)Merikapsas: Maitselt on ta küllaltki kibekas. Eriti tasuks aga esile tõsta merikapsa lehtede kõrget B1-vitamiini taset. Nagu taime nimest arvata, kasvab ta mererandadel, vaid sellises kohas, kus ta juurtega merevee kätte saab.
11)Ruunaraipe luited: Luiteahelik on 1,2 km pikk ja maksimaalselt 11-12 m kõrge looklev loode-kagusuunaline liivseljak. Luidete peaahelikule liitub rida ristsuunalisi luiteid, mis on kaetud nõmme- ja palumännikuga. Geomorfoloogiliselt keerukate luidete vahel asub kaks väikeraba.
Luidetel kasvavad botaanilised haruldused: kännas- kipslill , palu-karukell ja liiv-hundihammas ja leesikas. Luidetel asus 0, 3 ha suurune Tohvre tellisetehase karjäär. Hiljem kasutati mahajäetud karjääri prügimäena. Kaheksakümnendatel aastatel prügimägi korrastati looduskaitsjate abiga ja võeti kasutusele puhkuseveetmise kohana.
12) Peipsi luited: Luited on kuni 15 m kõrgused. Piki rannajoont kulgev paraboolluidete ahelik koosneb üksikutest segmentidest, millest pealttuulenõlva järskus on 10 - 25˚, alttuulenõlva järskus aga 20 - 35˚. Seal vahelduvad erinevad luitetüübid: embrüonaalsed luited – väikesed liivakuhikud, eelluited, vall -luited, pikiluited, mõrdluited ja kaldluited.
13)Eesti kõrgeimad luited: Tõotusemägi (kõrgus jalamilt 29 m).
Tornimägi ehk Sõjamägi (kõrgus merepinnast 34 m). Tornimäele püstitatud vaatetornist võib näha 50 kilomeetri kaugusele.