Kristjan Raud (1)

5 VÄGA HEA

Kristjan Raud
Koostaja :Raili Silluste
Sisukord
Elulugu.......................................................3
Looming......................................................4
Teosed...........................................................5
Kasutatud kirjandus..............................7
Elulugu
Kristjan Raud sündis 22. oktoober 1865 Viru-Jaagupis.
Tal on kaksikvend Paul Raud.
Õppis 1892- 1897 Peterburi Kunstiakadeemias, 1897- 1898 Düsseldorfi Kunstiakadeemias, 1899-1901Münheni A. Ažbe kunstikoolis ja 1901-1903 Münheni Kunstiakadeemias.
1904 . aastal avas Tartus oma stuudio . Peale seda töötas kümme aastat Tartus. Alates 1914aastast töötas Tallinnas.
Kristjan Raud oli 1919-1924 haridusministeeriumis riigi muuseumide korraldaja ja muinsusvalitsuse juhataja. 20. sajandi aldkümnendeil oli aktiivsemaid eesti kunstielu korraldajaid, osales ka „Noor-Eesti” tegevuses. Ühtlasi on tal suuri teeneid eesti rahvakunsti ja ainelise vanavara kogumise organiseerijana.
Kristjan Raud on üks Eesti Rahva Muuseumi asutajaist. 1909-1913 juhtis ta selle kogumistööd. 1920. aastal korraldas ta nn. ülemaailmsed eesti muinasvara päästepäevad.
Kristjan Raud suri 19. mai 1943 Tallinnas.
Looming
Kristjan Raud on loonud peamiselt söe- ja pliiatsijoonistusi, vähem ka õli- ja temperamaale. Muhus, Pakril ja Rakvere ümbruses lõi ta realistlikke olustiku - ja tööainelisi ning maastikupilte.
19. ja 20. sajandi vahetusel pääses Kristjani loomingus valitsema uusromantismist, sealhulgas sümbolismist ja juugendstiilist inspireeritud laad , looduskäsitluses ilmnes panteismi sugemeid. Eriti selgelt väljendub juugenlikkus selle aja aksliibristes ja raamatukunstis.
1920.ndail ilmusid Raua loomingusse ekspressivselt kästletud mure-, valu- ja leinateema. Ja pärast Pariisi-matka ilmus muinastemaatika. Pääses valitsema pidulik ülev meeleolu, talupoeglikult arhailine, selge ja monumentaalne käsitluslaad. Ilmnes filosoofiline alltekst , mis järgnevail aastail vaalgi tugevnes . Erilise selgusega avaldub Raua suurejooneline laad „Kalevipoja” juubeliväljaandele loodud teoses „Linnuse ehitamine” ja „Kalevipoja surm”, temperamaalides „Kalev kosjas”, „Ohver” ja „Pesu” ning Pedaspea ja Riguldi rannakülas loodud töödes. Viimaste peamine ainevald on kodumaa loodus ja töötav inimene. Romantiline meeleolu põimub neid suursuguse rahu ja lihtsusega.
Kunstniku viimaseid joonistusi , nagu ka kogu tema loomingut, iseloomustab mõtisklev ellusuhtumine .
Teosed
„Kartulivõtmine”
„Kardsepad”
„Pakri eit”
„Mälestused”
„Puhkus rännakul”
Kujundanud ja illustreerinud J.Liivi „Luuletused”
„Kalmuneid”
„Kalev kosjas”
„Linnuse ehitamine”
„Kalev kosjas”
„Kalevipoja surm”
„Ohver”
„Pesu”
„Pinkkond”
„Linlane ja maamehed”
„Sügavik”
„Viru vanne”
„ Tuuslari sõdalased”
„Väsimus”
„ Linda rööv”
”Talutuba”
” Hilja värav”
” Vabadik ”
Kasutatud kirjandus
Eesti Nõukogude Entsüklopeedia 6 1974a. lk 429
http:://digikogu.ekm.ee/ authors /author_id-484

.DOC Laadi alla originaalfail 7 lk · .doc · 38 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-06-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti

38 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Tups. Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

doc

Kristjan Raud referaat

.........8 Kasutatud kirjandus.................................................................................................................................9 Lisad......................................................................................................................................................10 2 Sissejuhatus Kristjan Raud (1865-1943) kuulub eesti kunstnike vanemasse teedrajavasse põlvkonda. Tema loomingu, pedagoogilise ja muinsuskaitsetegevusega ning mõtteavaldustega on seotud enam kui pool sajandit eesti kunsti- ja kultuuriajaloos. Kristjan Raud ka üks Eesti Kunstimuuseumi rajajatest 1919. aastal. Tema rahvusromantiline ja müstilis-sümbolistlik looming on võrreldav põhjamaiste meistrite Akseli Gallen-Kallela või Gerhard Munthe omaga läinud sajandi viimastel aastakümnetel

Eesti keel

doc

Kuldse kolmiku panus Eesti kultuurilukku.

Kuldse kolmiku panus Eesti kultuurilukku Referaat Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Ants Laikmaa ( 1866-1942 ).................................................................................................... 3 Kristjan Raud ( 1865- 1943 )................................................................................................... 9 Nikolai Triik 1884-1940.......................................................................................................... 14 Ants Laikmaa, Kristjan Raua ja Nikolai Triigi tähtsus lisaks oma loomingule......................... 16 Kasutatud kirjandus............................................................................................................... 18

Kunstiajalugu