KRISTJAN RAUD (0)

                                                                                                                                                                        RENO VASSER                                                                       KRISTJAN RAUD                                                                              REFERAAT                                                                  PÕLVA KUNSTKOOL  2019       SISUKORD 1. Elulugu  ………………………………………………………………………………………………………
……………………….  3 2. Looming………………………………………………………………………………………… ……………………………………  4


3. Tunnustused  ………………………………………………………………………………………………………
…..………….  5 4. Pildid……………………………………………………………………………………………… …………………………………..  6 5. Kasutatud  kirjandus…………………………………………………………………………………………
………………….  7


Elulugu                                                                                                                                            Raud õppis Viru-Jaagupi koolis, Rakvere kreiskoolis ja Tartu reaalkoolis (tegi tööd ka Tartu 
reaalkoolis tööd õpetajana). Ta lõpetas 1887. aastal Tartu Õpetajate Semianri, mille järel töötas 
Tartus ja Peterburis õpetajana. Kunstilise hariduse sai ta Peterburi Kunstite Akadeemias, Anton Azbe kunstikoolis ja Müncheni 
Kunstiakadeemias. 1899. aastal läks ta Münchenisse kunstikooli, kus tema suhtumine kunsti muutus. Ta hakkas 
harrastama sümbolismi ja uusromantismi ning juugendit, kujutas tundeid ja meeleolusi. Kodumaale naastes töötas ta järgmised 10 aastat Tartu Reaalkoolis õpetajana. Rajas 1904. 
aastal Tartus omanimelise ateljeekooli (Kristjan Raud õppestuudio) mis oli võrreldav Ants 
Laikmaa kunstiateljeega Tallinnas. Raud lülitus innukalt Noor-Eesti haritlasringkonda ja Eesti 
Kirjanduse seltsi tegevusse.  I maailmasõja puhkedes asus ta oma kaksikvenna Paul Raua juurde Tallinnasse, kus töötas 
õpetajana ka Tallinna Reaalkoolis, Tallinna poeglaste kommertskoolis, Westholmi 
gõümnaasiums, Riigi Kunsttööstuskoolis ja Kaarli koguduse gümnaasiumis. Eesti Vabariigi algusaastail loobus Kristjan Raud vabakunstniku elust ning asus tööle 
Haridusministeeriumi kunsti ja muinsusasjade osakonna juhatajana. Neil aastail töötas ta välja 
esimese Eesti muinsuskaitsusseaduse. Aastatel 1923-1924 oli ta muinsusasjade korraldaja 
Tartus. Tema südameasi oli ainelise vanavara kogumine, tänu millele suurenesid õpetatud eesti 
Seltsi ja Eesti Rahva Muuseumietnograafilised kogud. 1907.a Jakod hurda surma järel, oli Raud
nõudnud esimesena muuseumi asutamist, kuhu tulevikus kuuluks mitte ainult Hurda kogutud ja 
süstematiseeritud folklooripärand, vaid ka aineline talupojakultuur, mida tollastes oludes ei 
väärtustatud. Kristjan Raud oli Eesti Rahva Muuseumi esimestel tegutsemisaastatel mitme 
kogumisaktsiooni üks initsiaatoreid. Tegutsedes 1919 Tallinnas Haridusministeeriumi muinsusosakonna juhatajana, oli Kristjan Raud
tegev Tallinna Muuseumi – tulevase Eesti Kunstimuuseumi asutajana ning oli ka Tallina eesti 
Muuseumiühingu  juhtiv tegelane ja auliige. 1921. aastal asus Kristjan Raud üürilisena elama perekond Tischlerite juurde Tallinnas. Tollal 
juba küpsesse keskikka jõudnud kunstniku tutvus peretütar Elviiraga arenes peagi 
vastastikuseks kiindumuseks. Vaatamata märkimisväärsele vanusevahele ja pruudi vanemate 
esialgsele vastuseisule abielluti 1924 aastal Abielust sündis kolme aasta jooksul kolm last: tütar 
Helge ning pojad Kristjan-Paul ja Rasmus. Koos alustati uue kodu rajamist Nõmmele, millest 
pärast kunstniku surma sai Kristjan Raua majamuuseum.                                                                                                 
3


Looming Enamus Kristjan Raua töödest oli pliiatsi- ja söejoonistused. Vähem tegeles ta maailmisega. 
Tema    joonistusmaailmas on esmakordselt nähtava kuju saanud kummalised olendid, tondid, 
kratid, personifitiseerunud loodusjõud ja lood lendavatest järvedest. 19. sajandi lõpus tegi ta realistlikke olustikupilte. Hilisemad joonistused käsitlevad üldinimlikke 
igipõliseid teemasid nagu igatsus, armastus ja üksindus. Aastatel 1938-1940 joonistas ta 
üldistusjõulisi, lihtsaid ja kargeid rannakülavaateid.   1935 – sai tellimuse “Kalevipoja” illustreerimiseks. Aastal 1935 tähistati Eestis raamatuaastat. 
Sellele astal ilmus Kristjan Raua illustratsioonidega raamat “Kalevipoeg”. Tema illustratsioonid 
jäid aga paljudele arusaamatuks. Kristjan Raud aga jätkas Kalevipoja teemaliste tööde loomist 
kuni viimase eluaastani, kuigi see teema polnud enamus söejoonistused, on loodud 
aastatel 1913-1943. Suurejoonelisemad neist kuuluvad kunstniku viljakasse hilisloomingusse 
1930. aastatel. Kokku on tema loomingust alles umbes 900 teost. Varasemad aastast 1885, viimased 1943                                                                                                   
4


Tunnustused  Kristjan Rauda on kujutatus Eesti 1-kroonisel paberahatähel.
 1940. aastal nimetati Kristjan Raua nimeliseks kunstiaastaks. 4. Juunil 1940 valiti ta  Nõmme aukodanikuks.  Tallinnas Nõmmel asub ta majamuuseum mis hetkel on suletud
 1968/69 aastal püstitati Kristjan Rauale Hirveparki Tallinnas mälestuskivi, mille skultor  on Kalju Reitel ja arhidekt Eha Reitel  Paul ja Kristjan Raua kunagise ateljee lähedal Tallinna Neitsitornis on vendade  püstitaud kivist mälestustahvel                                                                                                 
5


        “OHVER” 1935 Tempera, töö asub Eesti kunstimuuseumis “PESU”   
                                                                                                
6   


Kasutatud kirjandus. https://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/kristjan_raud
_liissandre.htm https://et.wikipedia.org/wiki/Kristjan_Raud https://annaabi.ee/Referaat-Kristjan-Raud-m80403.html                                                                                                 
7