50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 11 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-01-27
Kuupäev, millal dokument üles laeti
20 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
nika05
Õppematerjali autor
Põltsamaa Ametikool Eesti Aleksandrikool Referaat Autor: Agnes Kutsar Juhendaja: Tiia Piir Kaarlimõisa 2014 Sisukord 1.Eesti Aleksandrikool 2.Kooli juhtimine 3.Õppetöö 4.Õpetajad 5.Õpilased 6.Kooli sulgemine 7.Infot kooli kohta veel 8.Kasutatud materjal 1.Eesti Aleksandrikool Eesti Aleksandrikool (tegelikult Eesti Aleksandri Linnakool) oli aastail 18881906 Põltsamaa lähedal Kaarlimõisas tegutsenud õppeasutus. Õppekeeleks oli vene keel, kuid kooli kohustuslike õppeainete hulka kuulus ka eesti keel. Selle poolest erines ta teistest Eesti linnakoolidest. Eesti Aleksandrikooli mõtte algatajateks olid Holstre-Pulleritsu külakooli õpetaja Jaan Adamson ja Tarvastu kihelkonnakooli õpetaja ja köster Hans Wühner. Eestikeelse
ja suurte muudatustega maa majanduselus 19. saj. keskel. Venestuse pealetung sundis baltisakslasi senisest rohkem tähelepanu pöörama põlisrahvastele, sooviti neid germaniseerida. Olles veel alles 19 sajandi alguses talurahvale saksa keel õpetamise vastu hakati seda ägedalt propageerima. Samas soovis Vene riik eestlasi oma liitlasteks teha, sakslastest lahti saada ja asendada saksa ülemvõim vene omaga. 1840-50. aastate talurahvaliikumised põhinesid eesti talurahva naiivsel usul heasse keisrisse. 1864 - Adam Peterson (talupoeg) ja Johann Köler ( kunstnik Peterburis) alustavad palvekirjade kampaaniat. Sügisel saadeti delegatsioon Peterburi. Palvekirjas sooviti teoorjuse lõpetamist, kindlaid maa- ja rendihindu, ihunuhtluse kaotamist, eesti keele tarvitamist kohtutes ja ametiasutustes saksa keele asemel. Tsaar võttis delegatsiooni viisakalt vastu, saatis nad edasi Siseministeeriumi, Petersonile anti aasta vanglakaristust. Uus vallaseadus
kirjaoskust. Täiskasvanud inimestest oskas lugeda umbes 80%, mida oli sama palju kui nt Inglismaal, jõudsalt levis ka kirjutamis-ja arvutamisoskus. Ilmus ka uusi õppeaineid, nagu maateadus ja noodist laulmine. Kõrgema hariduse saamiseks pidid talupojad minema saksakeelsesse kooli. Kuid saksakeelne haridus võis osutuda väga patriootiliseks. Nii oli nt Valgas asuvas Jãnis Cimze seminaris, kus koolitati kihelkonnakooliõpetajaid. Seal said hariduse paljud eesti ja läti rahvusliku ärkamisaja suurkujud, nagu Carl Robert Jakobson ja Krisjanis Valdemars. Postipapa Pideva ajakirjandue alguseks tuleb lugeda 1857.a, mil Vändra köster ja Pärnu Ülejõe vallakooli õpetajad Johann Voldermar Jannsen hakkas välja andma ajalehte "Perno Postimees". Leht sai kiiresti populaarseks, milles oli suur osa väljaandja enda ladusatel kirjutistel. Jannsen oli pärit möldri perekonnast, seea natuke parematest oludest kui tavalne talupoeg, ent
...................lk16 Villem Reiman...................................................................................lk18 Jaan Tõnisson....................................................................................lk19 Kasutatud kirjandus..............................................................................lk25 2 Rahvusliku ärkamisaja tekkimise eeldused 19. saj. keskel elas Eesti üle vapustavaid muudatusi. Paari aastakümnega tehti läbi hüpe harimatust, sotsiaalselt defrentseerumata ning tulevikuväljavaadeteta maarahvast sotsiaalselt kihistunud, oma haritlaskond kultuuri ja organisatsioone omavasse rahvusesse. uute ideede-suhtumiste ja inimsuhete sissetung, talude päriseksostmine, kaubalis-rahaliste suhete areng, tehased ning laienenud sidemed maailmaga kõik see kujundas Eesti ümber peaaegu ühe inimpõlve jooksul.
Haridus Eesti kultuuris. 1. Eesti rahva pedagoogika. Eesti hariduse ajalugu ulatub 13. sajandisse. Esimesed koolid asutati toomkirikute ja kloostrite juurde. Kooliõpetus jäi esialgu maarahvale kättesaamatuks, ainult üksikud andekad ja visamad pääsesid ladinakeelsetesse linnakoolidesse ja välismaa ülikoolidesse. Reformatsioon jõudis Baltimaadele varakult ja sellest sai alguse rahvakeelne kirik ning vaimuliku hariduse levitamine põlisrahva hulgas. Asutati esimesed koolmeistrite seminarid ja loodi hõre koolivõrk.
Temaatiline kava Eesti uusaja mõiste: Eesti uusaja mõiste: 1710-1900. Aastal 1710 ei toimunud mitte midagi, kuskilt pidi alustama Uusaega Eestis, sisuliselt midagi ei muutunud vahetus välja Rootsi kuningas Vene tsaariga, kuid kohaliku valitsust toimetasid baltisakslased (Vanasti Eesti uusaeg 1800-1918). Suuremad muutused Eesti ajaloos toimusid 19. saj teisel poolel. Uusaeg jaguneb: varauusaeg, uusaeg, uusimaeg. Majanduses üleminek kapitalismi majanduse. Tööstuses võetakse kasutusele aurulaevad. Poliitika: kodanikuühiskond, rahuvs liikumised. 2) Eesti uusaja ajaloo allikad: Dokumentide kvantitantiivne kasv. Valitsusasutuste kantseleid hakkavad dokumenteerima rohkem. Ilmuvad uued allika liigid, mida varem pole olnud kasutatud. Kirjalike allikaid on liiga palju, otsitakse
ja lapsed. Kõik talus elavad hinged pandi kirja üsna täpselt. Teatavad ühiskonnaklassid ei maksnud seda maksu (aadlikud, literaadid jne). Seetõttu tekivad siiski teatavad puudujäägid. 18. sajandist on korralike seeriatena säilinud kirikuraamatud suurema osa kihelkondade kohta. Sinna juurde kuuluvad ka kõikvõimalikud muud kirikudokumendid. Oli nelja liiki kirikudokumente, mis kajastasid abiellumisi, sünde, ristimisi ja surmasid. 1695. aastal oli Eesti rahavaarv hinnanguliselt kuni 400 000, 1697. aastal kuni 325 000, 1710. aastal 350 000, 1712. aastal 170 000. Ca 70 000 inimest surid nälga 1697. aastal(?). Kannatasid eelkõige alamkihid. Soomes oli olukord kõige hullem. 1700 algab Põhjasõda, mis toob kaasa uued katsumused. Terved suured piirkonnad jäävad idapoolses Eestis tühjaks. Toimub massiline põgenemine ning vastastikku käiakse rüüsteretkedel. Põhjasõja esimestel aastatel on loomulik iive üsna hea. Rahvaarv on suurenenud
1. Eesti uusaja mõiste Eesti ala mõiste 18.-19. sajandil erineb tänapäevasest. On kolm eraldiseisvat provintsi: Eestimaa, Liivimaa (Põhja-Liivimaa) ja Saaremaa. Tegemist on ühe suure riigi koosseisus oleva kolme provintsiga ning need kolm ala on täiesti erinevad. Läänemereprovintsid. 18. sajandil tuleb kasutusele mõiste Balti provintsid, millest hiljem areneb välja Baltikumi mõiste. Peeter I hakkab esimesena lääne poolt tulevat mõistet ,,Baltikum" kasutama. 2. Eesti uusaja ajaloo allikad Adramaarevisjonid, hingerevisjonid, personaalraamatud, kirikuraamatud. Kristjan Kelchi kroonika (Põhjasõda!). Riigi dokumendid. 19. sajandist ajakirjandus. 19. saj keskel ka statistika. 3. 1710. aasta võimuvahetus. Vene ülemvõimu kehtestamine ja kapitulatsioonid. Põhjasõja tulemused 18. sajandi kõige suurem rahvastikukatastroof oli katk 1710-1712. 1710. aasta eelsesse perioodi jääb ka üks lokaalne katasroof 1708. a tehakse tühjaks Tartu ja Narva, sealsed
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid