Eesti Aleksandrikool ja Eesti Kirjameeste Selts (0)

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

9

odt

Eesti Aleksandrikool

Põltsamaa Ametikool Eesti Aleksandrikool Referaat Autor: Agnes Kutsar Juhendaja: Tiia Piir Kaarlimõisa 2014  Sisukord 1.Eesti Aleksandrikool 2.Kooli juhtimine 3.Õppetöö 4.Õpetajad 5.Õpilased 6.Kooli sulgemine 7.Infot kooli kohta veel 8.Kasutatud materjal 1.Eesti Aleksandrikool Eesti Aleksandrikool (tegelikult Eesti Aleksandri Linnakool) oli aastail 1888­1906 Põltsamaa lähedal Kaarlimõisas tegutsenud õppeasutus. Õppekeeleks oli vene keel, kuid kooli kohustuslike õppeainete hulka kuulus ka eesti keel. Selle poolest erines ta teistest Eesti linnakoolidest. Eesti Aleksandrikooli mõtte algatajateks olid Holstre-Pulleritsu külakooli õpetaja Jaan Adamson ja Tarvastu kihelkonnakooli õpetaja ja köster Hans Wühner. Eestikeelse

Ajalugu

20

pptx

Eesti Ärkamisaeg

Tekkis eestikeelne ja ­meelne haritlaskond, kes tahtis teostada end kultuuri kaudu ja saada rahvuseks.  ÄraTUS Click to edit Master text styles Ärkamisaja tulekut Second level kuulutas Johann Third level Fourth level Voldemar Jannseni Fifth level ajaleht Perno Postimees (1857), mille esimeses numbris pöördus Jannsen lugeja poole: "Tere, armas eesti rahvas..." Pärnu Postimehe esinumbri tiitelleht ajakirjandusClick to edit Master text styles Second level Tänu eestikeelse Third level ajakirjanduse tekkele Fourth level Fifth level levisid ärkamisaja ideed, rahvas hakkas mõtlema ühiskondlikele probleemidele. Olulisemad ajalehed: J. V. Jannseni Perno Postimees ja Eesti Postimees, C. R.

Kirjandus

2

docx

Rahvuslik liikumine

4)kult harrastused+; · Tegelased: 1. J. Köler -maalikunstnik; -talup palvekirjade vahendaja; -Viljandist; 2. L. Koidula -luuletaja; -isamaalaulik; -näidendite kirjutaja; 3. J. Hurt -kirikuõpetaja; -1872. Eesti Kirjameeste Seltsi asutaja; -Põlvast; 4. J. V. Jannsen -saksameelne; -1865.a I üldlaulupeo korraldaja; -1865.a ,,Vanemuine"rajaja(tantsu-,mänguselts); 5.C.R. Jakobson -kooliolude parandamist;usuõpetuse vastu;karkusideed; -3isamaalist kõnet(valgus, pimedus,koiduaeg; -1878

Ajalugu

10

docx

RAHVUSLIKU ÄRKAMISAJA OLULISEMAD SÜNDMUSED JA VÄLJAANDED

Täida abimaterjale kasutades tabelid. Ristiga lahtrid jäävad täitmata. RAHVUSLIKU ÄRKAMISAJA OLULISEMAD SÜNDMUSED JA VÄLJAANDED ÜRITUS AEG, KOHT JUHID, VÄLJAANNE, SEISUKOHAD TÄHTSUS RÄ's ELLUVIIJAD VÄLJUND LAULUPIDU 18.-20. Juuni Johann Voldemar Eesti hümni esimene Andis tõuke uute kooride 1869, Tartus Jannsen ja esitamine, esimene tekkimisele ja algupärasele Aleksander üldlaulupiu üldse heliloomingule. Suurendas

Eesti ajalugu

50

ppt

Eesti kultuurilugu 19. sajandil

18. - 19. saj. keskmes aurumootor  1760 tööstusliku pöörde algus Inglismaal (masinad, mis suutsid kedrata puuvillast niiti)  1712 Newcomen´i aurumasin  1825 Avatakse esimene avalik raudtee  1820 aastad industrialiseerumise kiire areng USA-s  1839 Fotograafia sünd  1849 Liivimaa uus talurahvaseadus avab tee raharendile ning talude päriseksostmiseks  1858 asutati Narva Kreenholmi Manufaktuur  1868 Keelustatakse teoorjus  1870 Eesti esimene raudteelõik Paldiski-Tallinna-Peterburi raudteeliin  1876 Bell leiutas telefoni  1895 esimeste filmide demonstreerimine  1896 Guglielmo Marconi leiutab raadio Moderniseerumine. Tööstuslik pööre 19.saj II pool Raudteede rajamise tähtsus:  majandussidemed Venemaa ja Lätiga  kaubavahetuse areng - transiitveosed  sisekaubandus, tihenes Eesti piirkondade omavaheline suhtlemine  soodustas uute tööstusettevõtete ja asutuste rajamist

Kultuuriajalugu

2

doc

Ülevaade "Kalevipojast". Eesti Üliõpilaste Selts, esimene üldlaulupidu, Aleksandrikool, Eesti Kirjameeste Selts,

EESTI ÜLIÕPILASTE SELTS 1870- Tartu Ülikooli eestlastest üliõpilased hakkasid korraldama koosolekuid, kus loeti ühiselt ,,Kalevipoega", arutati rahvaküsimusi- sellest sai alguse EÜS. 1883- EÜS registreeriti ametlikult. 1884- õnnistati Otepää kirikus EÜSi sinimustvalge lipp. · Löödi kaasa J. Hurda rahvaluulekogumis üritustel · Koguti rahvaluulet · Anti välja EÜSi albumeid- rajasid teed eesti kultuuriloo uurimisele (I uurimused Petersoni kohta, eesti keele ajalugu, rahvaluule) · Seltsi rmtk. koguti eestikeelseid trükiseid- anti Eesti Rahva Muuseumile- kogu sai rahvusraamatukogu aluseks. ESIMENE ÜLDLAULUPIDU 1869. aastal Tartus. Idee algataja, peamine elluviija, üldjuht- Johann Voldemar Jannsen. Teine üldjuht- Aleksander Kunileid. Korraldas meestelauluselts Vanemuine. Liivimaa talurahva pärisorjusest vabastamise 50. Aasta juubeli- ja tänulaulupidu. Esinejaid 878. EESTI KIRJAMEESTE SELTS 1872-1893 Tartus

Kirjandus

14

doc

Rahvuslik liikumine

ja suurte muudatustega maa majanduselus 19. saj. keskel. Venestuse pealetung sundis baltisakslasi senisest rohkem tähelepanu pöörama põlisrahvastele, sooviti neid germaniseerida. Olles veel alles 19 sajandi alguses talurahvale saksa keel õpetamise vastu hakati seda ägedalt propageerima. Samas soovis Vene riik eestlasi oma liitlasteks teha, sakslastest lahti saada ja asendada saksa ülemvõim vene omaga. 1840-50. aastate talurahvaliikumised põhinesid eesti talurahva naiivsel usul heasse keisrisse. 1864 - Adam Peterson (talupoeg) ja Johann Köler ( kunstnik Peterburis) alustavad palvekirjade kampaaniat. Sügisel saadeti delegatsioon Peterburi. Palvekirjas sooviti teoorjuse lõpetamist, kindlaid maa- ja rendihindu, ihunuhtluse kaotamist, eesti keele tarvitamist kohtutes ja ametiasutustes saksa keele asemel. Tsaar võttis delegatsiooni viisakalt vastu, saatis nad edasi Siseministeeriumi, Petersonile anti aasta vanglakaristust. Uus vallaseadus

Ajalugu

2

doc

Uusaeg

8) 19. saj koolisüsteem 4-astmeline süsteem! 1) valla- ja kihelkonnakool 2) kreiskool linnades 3) gümnaasium kubermangulinnades 4) ülikool õpperingkonna keskustes 9) TÜ ülesehitus 19.saj Avati taas 1802. a Aleksander I eestvedamisel. Õppetöö ladina ja saksa keeles. 4 teaduskonda! (usu-, õigus-, arsti- ja filosoofiateaduskond) Rektoriks sai George Friedrich Parrot (sai keisriga läbi) 10) Kuulsad RL tegelased J.V. Jannsen ­ hakkas välja andma Postimeest (Perno ­ 1857, eesti ­ 1864), oli 1. üldlaulupeo 1869 organisaator Jakob Hurt ­ 1872 lõi Eesti Kirjameeste Seltsi, lõi kaasa Vanemuise seltsi tegemistes + kuulus kõnemees Carl Robert Jakobson ­ kaastöö Postimehele, asutas Sakala 1878, 1868-1870 pidas 3 isamaakõnet Vanemuises Johann Köler ­ Rahvusliku maalikunsti rajaja, talurahva palvekirjade edastaja tsaarile L. Koidula ­ näitekirjanduse rajaja Eestis, alus eesti teatrile 11) RL organisatsioonid ja sündmused Laulu- ja mänguselts Vanemuine (1865)

Ajalugu

Meedia

Kommentaarid (0)