Kuressaare Ametikool Tehniliste Erialade Osakond AUT-22 Nimi Kirjaliktõõ ,,Vanavanemad" Juhendaja:Urmas Lehtsalu ,,Vanavanemad" Kes on vanavanemad ? Ühed vanad inimesed või hoopis ühed väga lahked inimesed ? Tegelikult ei ole päris nii , vanavanemad võivad olla päris noored inimesed või väga õelad . Aga enamasti on vanavanemad pensionieelikud , kes hoiavad väga oma lapsi ja lapselapsi . On vanavanemaid kes on alles 30 aastne . Vanavanem on põlvkond inimesi, kellel on omal lapsed ja kellel omakorda on juba lapsed . Vanavanemad reeglina hellitavad oma lapselapsi väga . Minul on kõik vanavanemad elus ja isegi vanavanaema elab. Aga on palju lapsi, kelle vanaisa või vanaema on surnud. Igal lapsel on 2 vanaema ja 2 vanaisa, kuid on ka lapsi, kellel ei olegi vanavanemaid. Paljude vanaemad või vanaisad küüditati Venemaale või said vanaisad sõjas surma .
konflikti. Tänapäeval on üha enam üle 50-aastaste naiste ja meeste elustiil vägagi aktiivne. Eriti palju on nende seas suurlinnade elanikke. Minu arvamust sellest saatest on see ,et vanaemad ja vanaisad on meie kõige tähtsamad inimesed ja nende peale saab alati loota nad toetavad alati kui on mingi mure , ei ole seda et nad ei taha teha teile head ,nad on kõigeks valmis teie nimel teie olete need kes teevad nende tujud alati rõõmsaks ja olete ka neile alati toeks ning hoidke oma vanavanemaid , ärge keerake neile kunagi selga , Mina armastan oma vanavanemaid ja ei keera neile mitte kunagi selga .
Kuidas tekkis Põltsamaale kirik Juba väga kaua aega tagasi, enne meid ja enne meie vanavanemaid ja vanavanemate vanavanemaid elas Põltsamaal Kalevipoeg. Ta oli tugevam kui eile ja lollim kui keegi teine kunagi meie maamunal on olnud. Ühel ilusal päiksepaistelisel päeval mõtles ta, et peaks oma teadmisi ja tarkust ka ülejäänule kihelkonnale edasi andma. Vahest hea ju kellegagi tarka juttu rääkida maast ja Ilmast. Ilma oli tore tüdruk, kellega Kalevipoeg koos üles kasvanud ning talle meeldis temast rääkida, sest tal oli hea figuur ja suured... mõistused. Ta mõtles hoolikalt
Kui elukaaslastest saavad lapsevanemad Vanavanemad ja sõbrad võivad pakkuda noorele perele olulist täiendust ja tuge. (Eckert 2001; 75) Paljude noorte emade suhted vanematega muutuvad varasemast palju lähedamaks. (Eckert 2001; 76) Noored isad võivad tunda end naise ja ämma lähedasest suhtest kõrvale jäetuna. (Eckert 2001; 77) Nii pere kui ka sõpraderingis toob lapse sünd kaasa muutused. Perekondlikud sidemed sunnivad vastseid vanavanemaid leidma suhtes poja või tütre ja tema lastega endale uue koha. Osale vanavanematest muutuvad nende lapsed uuesti lasteks, teised aga peavad neid alles siis täiskasvanuteks, kui nad ise lapse saavad. (Eckert 2001; 78) Lapsevanemaks saades käivituvad meis lapsena omandatud perekonnakogemused ja mudelid. Kui suheldakse mõlema partneri vanematega, siis tulevad mudelid mängu ka isikute näol. Niipea kui partneritest saavad lapsevanemad, peavad nad vahetama lapsepõlves
rohkem ostaksid. Tavaliselt sellised topshopi tooted ei ole nii tõhusad ja head kui räägitakse. Kui tellid saavad nad oma kasu ja sellest neile piisab. See reklaam mõjub kõige rohkem kergeusklikele või inimestele, kes on tõsiselt hädas oma seljavaluga ja on kõik asjad ära proovinud. Kindlasti on vähem mõju reklaamil noortele ja väheusklikele. Noored mõtlevad asju rohkem läbi selliste asjade kohapeale. Noortel pole ka vaja seda, kindlasti hoiatavad oma vanemaid ja vanavanemaid selliste asjade eest. Minule isiklikult ei mõju see reklaam ja ei usu, et see nii tõhus ja hea on nagu räägitakse. Ei kulutaks oma raha sellise reklaamiga asjale. Kui kosmodiskile veel peale vaadata tundub see mingi mõttetu vidin, mis pole kõige veenvam.
Minevik + Olevik = Tulevik Kallid kaasõpilased! Minu nimi on ... ja ma tahaksin rääkida mineviku mõjust tulevikule. Kui me minevikku muuta ei saa, kas see tähendab, et ka tulevik on kivisse raiutud? Oleme palju lugenud ja õppinud oma mineviku kohta. Selle kohta, kuidas Eesti vabaks sai ning ka selle kohta, kuidas meilt iseseisvus ära võeti. Kuid kui palju me tegelikult teame? Me võime kuulata oma vanavanemaid rääkimas sõjaaegadest. Me võime tol hetkel seda isegi mõista ja nende valu jagada. Kuid paar päeva hiljem on see ununenud ning me jätkame oma tavalist elu. On olemas oht, et meilt röövitakse taas iseseisvus. See oht on koguaeg olemas olnud ja ei kao kuhugi. Kuid enamus inimesi ütlevad selle peale, et me oleme nüüd Euroopa Liidus ja NATO kaitseb meid. Vähesed oleks valmis ilma kõhklusteta järgima oma vanavanemate eeskuju ning ise sõtta astuma
palgaga? Mina arvan, et kui see sama inimene peaks seda tööd tegema palga eest millega ta sugugi rahul ei ole, siis ei oleks ta kindlasti nii naerusuine ja kliendid ei oleks ka nii oodatud. Kindlasti ei taha klient osta poest kus ta ei ole teretulnud ja kus teenindajad ei kohtle kliente hästi ja see läbi ei toimiks ka äri, ehk raha ei tuleks sisse, töötaja ei saa palka ja omanik ei ole õnnelik. Samas näeme ju enda ümber ka tõeliselt siiraid ja häid inimesi. Külastades oma vanavanemaid, tädisid ja onusid, näeme me siirast headust ja kindlasti ka viisakust. Me tunneme, et oleme nende inimeste juurde alati oodatud ja see on hea tunne. Nende inimestega koos olles oskame ka ise olla head, siirad ja kindlasti ka viisakad, sest seda meilt ju ka oodatakse. Mina arvan et tõeline headus ja viisakus on ainult nendes inimestes kes on sulle lähedased .
Kuid ,,õpetaja teeb meile ikka nö. ülekohut ning jätab palju õppida". Vanasti tuli koolilõuna kodust kaasa võtta. Vahel oli see talvel lõunaks külmetunud. Meie saame tasuta soja sööki, kuid ikkagi viriseme toidu maitse ja väljanägemise üle. Koolis on puhvet, kust saab lisa osta, kuid viriseme ka nende kaupade üle. Miks on see nii, et me ei oska hinnata seda, mis meil olemas on? Kas on see laiskus, mugavus, või peame tänama oma vanemaid, vanavanemaid ja vana-vana-vanemaid, kes on me elu nii kergeks ja mugavaks teinud? Mina arvan, et tänutäheks esivanemate tööle võiksime me vähem viriseda, paremini õppida ja rohkem tööd teha . Tänan tähelepanu eest!
Vanavanemate juures õpitakse asju, millega muidu võibolla kokku ei puutukski. Vanaisaga tehakse põllutöid, ehitatakse, talitatakse loomi . Vanaemaga koos küpsetatakse leiba, keedetakse moosi, kootakse ja heegeldatakse. Peale kasulike oskuste saab vanavanematelt ka huvitavaid teadmisi sõjaajast ning sellest, kuidas vanal ajal üht või teist toimetust tehti. Leidub ka lapsi, kes vanavanemate rõõmudest ilma jäävad. Üheks põhjuseks võib olla see, et neil pole vanavanemaid. Kuid nii nagu on meie ühiskond ja maailm meeletult arenenud, muutuvad ka vanad inimesed kaasaegsemaks. Istuvad arvutis, käivad muudkui poodides uusi ja moodsaid riideid ostmas, omavad uhkeid autosid ja elavad mugavates korteries. Sel juhul on lapsel justkui mitu paari tüütuid ja kõiketeadjaid vanemaid ning nad jäävad ehtsate vanavanemate omamise tundest ilma. Vanemate roll laste elus on väga suur, nad peavad suunama, abistama ja tuge pakkuma,
Olen teadlik Piibli kümnest käsust ja tean, et Piibel on raamatute raamat, mis on otsene ajalooallikas ja Jumala sõna. Kümme käsku on just nagu käitumisreeglite alustalaks. Mäletan vanaema, kes ikka ja jälle tõi paralleele Piiblis öelduga. Kuigi mõeldes käskudele, siis sõna ,,käsk" tekitab tänapäeva inimestes pisut vastuolulisust, piiride kehtestamist, kuid minu jaoks jäävad Piiblis öeldud kümme käsku siiski muutumatult elu põhitõdedeks. Leian, et kui peredes on olnud vanavanemaid, kes on kõrgelt hinnanud Piibli väärtusi ja neid oskuslikult oma lastele õpetanud, siis need õpetused kannavad vilja ja kanduvad põlvkonnalt põlvkonnale. Kümme käsku on justkui käitumisreeglid, mis peaksid olema iga inimese hinges ja südames. Miks oleme meie, tänapäeva noored, jäänud nii kaugele Piiblist, eks ikka seetõttu, et eestlased pole usklik rahvas ja koolis ei ole usuõpetust ning palju ajaloolisi fakte, mida on kajastatud Piiblis käsitletakse põgusalt ajalootundides.
Põlvkondadevahelised erinevused, suhted ja mõju Põlvkondadevahelised suhted on aastakümmetega kindlasti drastilisel määral muutunud. Tänapäevane ühiskond erineb hulgal meie esivanemate elust. Paljulapselised perekonnad ja põllul hommikust õhtuni põllul töötamine pole enam päevakorras. Sündimus on vähenenud ja noored ei pea tööd tegema. Sellest on ka tingitud laste ja vanemate suhete erinevused ja vääriti mõistmised. Lastel on raske mõista oma vanavanemaid ja vastupidi. Lapsed peavad vanade elutarkust seniilsuseks ja targutamiseks, vanainimesed peavad lapsi ülbeks ja üle käte läinud põlvkonnaks. Perekonnad pole nii kokkuhoidvad, kui vanasti. Vaevu jagub veel vanasid peretraditsioone. Igaüks tegeleb omaette eesmärgiga, iseseisvust peetakse loomulikuks. Noorte vajadused on esiplaanil, vanurid pole olulised. Noortel pole enam nii palju piire nagu vanasti, seda on aga raske mõista vanemal põlvkonnal
pisut traagiline ning samas tõi koguaeg lootusi, et midagi läheb paremaks. 6.Stiil on väga lihtne, mõned laused väga lühikesed. Tegelaste iseloomustused täpsed .Vähe kujundlikke lauseid, sõnu. 7.Pealkiri on vastav teose sündmustikule, lugu oli ju vanamehest ja sellest kuidas ta merel käis . 8.Ma arvan, et mingil määral jah, kuna kunagi oli näiteks kalapüük väga populaarne ja kohati ainult sellest elatigi. Santiago näol võib leida enda vanavanemaid, kes viletsatest tingimustest hoolimata tegid kõik, et ära elada.
nemad käituvad samamoodi, arvates, et saavad nii talitada endale meelepäraselt. Kolmas variant suhetest on selline, kus kommunikatsioon endast vanemate põlvkondadega on peaaegu katkenud. Selline situatsioon võib tekkida nii lapse enda vastu- meelsusest kui ka vanemate kasvatusest. Kui nooruk veedab palju aega internetiavarustes, jääb tal enda muudeks vajalikeks tegevusteks vähe aega. Sellest tekib ka mitteviitsimine, mis viibki selleni, et ei leida aega külastada ka näiteks vanavanemaid. Samas võib see mõningal määral olla tingitud ka lapsevanematest. Kui last ei viida juba väkiksena oma vanematele sugulastele, tuttavatele külla, ei teki neil selleks huvi ka vanemaks saades. Neil võib tekkida mõte, et kuna vanemad neid sinna ei vii, on ehk parem jätta seda tegemata ka vanemas eas. Eelpool arutletud suhted noorematel vanemate põlvkondadega on tänapäeval küllaltki keerulised. Kõik inimesed ning nende iseloomud on erinevad ja sellest on tingitud
Põlvkondadevahelised suhted on aastakümmetega kindlasti drastilisel määral muutunud. Tänapäevane ühiskond erineb hulgal meie esivanemate elust. Paljulapselised perekonnad ja põllul hommikust õhtuni põllul töötamine pole enam päevakorras. Sündimus on vähenenud ja noored ei pea tööd tegema. Sellest on ka tingitud laste ja vanemate suhete erinevused ja vääriti mõistmised. Lastel on raske mõista oma vanavanemaid ja vastupidi. Lapsed peavad vanade elutarkust seniilsuseks ja targutamiseks, vanainimesed peavad lapsi ülbeks ja üle käte läinud põlvkonnaks. Perekonnad pole nii kokkuhoidvad, kui vanasti. Vaevu jagub veel vanasid peretraditsioone. Igaüks tegeleb omaette eesmärgiga, iseseisvust peetakse loomulikuks. Noorte vajadused on esiplaanil, vanurid pole olulised. Noortel pole enam nii palju piire nagu vanasti, seda on aga raske mõista vanemal põlvkonnal
Sündmustik: Puuraiduri poeg Tyltyl ja tütar Myltyl lähevad jõuluööl haldja käsul sinilindu otsima, kes pidavat kõigile õnne tooma. Lastele on saatjateks sel retkel loomad ja esemed, kellele haldjas annab hinge ning inimese välimuse. Kõik nad - Kass ja Koer, Suhkur ja Vesi, Leib ja Piim, Tuli ja Valgus- on vaesevõitu puuraiduri majas alati olnud laste kaaslasteks. Kõigepealt satuvad lapsed Mälestustemaale, kus nad kohtavad oma kenas väikeses talumajas elavaid vanavanemaid. Sinilinnu asemel saavad nad sinise musträsta, ent kui lapsed jõuavad läbi sünge metsa tagasi, on lind mustaks muutunud. Otsingud jätkuvad Öö palees, kus laste ette astuvad vaimud, haigused, sõjad, valud ja hirmud. Palee ühe ukse taga avastavad nad imekauni aia, mis on täis puid, lilli ja koski. Seal on ka palju sinilinde. Ent kui lapsed jõuavad Valguse juurde tagasi, siis selgub, et nende püütud linnud on kõik surnud. Edasi satuvad nad Tuleviku kuningriiki, kus elavad
Kui, siis miks? 79. Kirjelda oma tundeid, kui Su esimene laps läks esimest korda kooli. 80. Kuidas Sa said teada, et saad vanavanemaks ja mis olid Sinu esialgsed tunded? 81. Mis nõuandeid Sul on oma lastele või lastelastele vanemaks olemise osas? 82. Kus elasid/elavad sinu äi ja ämm? 83. Millal ja kus Su vanemad surid? Mida Sa sellest mäletad? 84. Kuidas nad surid? Kas nad olid tuhastatud või maetud? 85. Kas Sa mäletad oma vanavanemaid oma elusid kirjeldamas? Mida nad ütlesid? 86. Kas Sa mäletad oma vanavanemaid? 87. Kes oli vanim inimene keda Sa mäletasid lapsena? 88. Kas Sul oli mõni lapsepõlvehaigus? (astma jne.) 89. Kas Sul on mõni terviseprobleem, mis on päritav? 90. Mida Sa teed terviseharjutustena igapäevaselt? 91. Kas Sul oli/on mõni halb harjumus? 92. Kas Sa oled olnud kuriteo ohver? 93. Kas Sa oled olnud tõsises õnnetuses? 94. Kas keegi on Sinu elu päästnud? 95
veeta, sest varsti teda enam meie seas ei ole. Niimoodi suurenevadki erimeelsused ja erinevad arusaamad eri põlvkondade vahel. Vähem tähtsaks ei saa pidada ka vanemate rolli. Vanemate suhtumine ja käitumine on lapsele väga suureks eeskujuks. Kuigi tegelikkuses ei kasva lapsest vanemate koopiat, kes teeb seda, mida vanemad on talle õpetanud või näidanud, on nad siiski väga palju oma vanematelt üle võtnud. Kui laps juba noorest peale on harjunud nägema tihti oma vanavanemaid või teisi sugulasi, kes neist kaugemal elavad, siis pole mingi ime, kui ka laps täiskasvanuna kontakte oma teistest põlvkondadest pärit sugulastega säilitab. See tundub olevat justkui üks tähtis osa elust. Nooremad võtavad midagi üle vanematelt, vanemad jällegi noorematelt ja nii ei teki põlvkondadevahelistes suhetes ka nii suuri kontraste. Mingil määral see siiski muutuma peab, sest muutuvad ajad ja inimeste arusaamad. Asjale tuleks läheneda ka inimese enda koha pealt
VANAVANEMATE RADADEL Tere head päev kallis kuulajaskond. Meil kõigil on suure tõenäosusega olemas vanaema ja vanaisa kuskil sügavate metsade keskel väikeses palkmajakeses või kuskil vanadekodusse ära unustatud. Veel hullem- mõne teismelise halvimaks unenäoks: elab temaga ühe katuse all. Kuid miks on nii, et me oma vanavanemaid nii pelgame? Ma ei räägi küll kõigi eest, aga üldjuhul kipub see nii olema. Vanaema ju küpsetab nii võrratuid kooke ja poputab sind igal võimalikul viisil. Võib olla ei salli meiesugune kaasaegne digimaalima tehnokratt lihtsalt nende pidevat tänitamist ja õpetamist. Koguaeg toimub üks kurtmine maailma asjade üle ja ikka kui vähe pensionit neile makstakse. Teinekord vaadatakse seebikat ja lubatakse oma käega mingi õel naine maha lüüa, mis on ääretult hirmuäratav
hoolikad olema, neile ei tule mõttessegi nuriseda lühikese vaheaja pärast ja koolist välja kukkumine on nende jaoks katastroof. Ühe Eestis käinud jaapani vahetusõpilase sõnade kohaselt on jaapani koolilapsed kasvatatud viisakamaks kui seda on tehtud eesti koolilastega. Kuidas Jaapanis tervitatakse? Käed asetatakse põlvedele ja kummardatakse sügavalt. Näiteks Koreas aga laskutakse põlvili ja kummardatakse niiviisi tervitatakse vanemaid ja vanavanemaid. Küsimusele, kas iga kord, kui nendega kohtutakse, kõlas jaatav vastus. Eesti lapsed ja ka paljud täiskasvanud ei vaevu tihti üldse tervitama. Samas lihtne tere ütlemine on meil ju märgatavalt kergem kui Jaapani või Korea variant. See kõik on kinni kasvatuses, kuid kas tõesti on vaja selleks, et lapsed täidaks elementaarseid viisakusnõudeid füüsilist kasvatust, nagu see on jaapani koolides. Jaapani koolides nagu ka mõnedes eesti koolides on koolivorm. Kuid erinevalt eesti
Tuli - Haldjas kirjeldas teda kui ägedaloomulist head olendit. Vesi Rahulik ja tundeline, kerge nutma, tuli ja vesi ei saa omavahel just kõige paremini läbi. Piim Lihtne taluneiu, kelle kleidist kerkis heinalõhna. Suhkur Pikk ja peenike mehike, kellesõrmed olid suhkrukompvekid. Koer Truu sõber lastele igas olukorras ning aimas alati kassi plaane. Kass Omakasupüüdlik salakaval manipuleerija. Esimene seiklus on Mälestustemaa, kus lapsed kohtasid oma vanavanemaid ja surnud vendi, õdesid. Mälestustemaal puudus aeg, sest kõik, mis seal toimus, toimus niiöelda laste peas. Kui lapsed mõtlesid oma kadunud vendadele ja õdedele, ilmusid nad järsku kõik nende juurde. Mäestused elavad igavesti, niikaua kui on keegi, kes neile mõtleb. Haljdas saatis lapsed sinna, et leida üles sinilind, mis neil ebaõnnestus, kuna lind mille nad kaasa võtsid oli muutunud vanaks musträstaks.
proovida, kuid palus olla ettevaatlik, kuna see oli alles valminud robot ning ta ei teadnud, kui vastupidav see on. Lõpuks hakkaski üks ratas roboti all logisema. Rohelise särgiga, Jaanusest natuke lühem poiss, pakkus end appi roboti ratast parandama. Ta tutvustas ennast ja ütles, et tema nimi on Rein ning nii said poisid sõpradeks. Jaanus küsis vanaisalt luba naabripoissi garaazi endaga koos meisterdama ja vanaisa ei olnud selle vastu, sest ta tundis Reinu vanavanemaid. Jaanus ja rein putitasid nüüd juba kahekesi ja muutsid Kratti ikka tugevamaks ja võimsamaks. Tänu Kratile sai Jaanus omale uusi sõpru ning ta hakkasiki oma koolivaheaegu vanavanemate juures koos sõpradega veetma.
Aastatega saadakse juurde kogemusi, mis on sageli isegi väärtuslikumad kui koolides õpitud teoreetilised teadmised. Kõige paremini õpib inimene ju ikka enda vigadest. Kui algul õpetavad vanemad oma lapsi, siis hiljem õpetavad lapsed juba vanemaid. Nii sai näiteks peremees Lydia Koidula näidendis ,,Säärane mulk ehk sada vakka tangusoola" teada oma lapselt, millised näevad välja kordusmärgid. Tänapäeval õpetavad lapsed mõnikord oma vanavanemaid arvutit ja Internetti kasutama. Viimastel aastatel on hariduse omandamine muutunud järjest populaarsemaks, sest majanduslik olukord on halb ning paljud inimesed on kaotanud oma töökohad. Just töötud on need, kes praegu aktiivselt tegelevad enesetäiendamisega, sest neil on selleks piisavalt aega ja tahtmist. Muidugi saavad nad käia ainult tasuta kursustel. Ühest küljest on see halb, et inimestel pole tööd, kuid samas saavad töötud endale parema hariduse
Hoia meeles! Õigused ja kohustused käivad käsikäes. Sul on õigus haridusele, kuid samal ajal on sul kohustus koolis käia. Sul on õigus nõuda, et sinu õigusi austatakse, kuid oma õiguste nõudmisel tuleb sul austada ja arvestada teiste laste ning täiskasvanute õigustega. Inimesed peavad üksteisest lugu pidama ja teineteisega viisakalt suhtlema. Seega, sul on kohustus suhelda viisakalt. Viisakad peavad olema nii suured kui ka väikesed. Austada tuleb täiskasvanuid: oma ema ja isa, vanavanemaid, kasvatajaid, õpetajaid ja teisi suuri inimesi. Austada tuleb kõiki lapsi: lasteaia- ja kooli-, trenni- ja mängukaaslasi, naabripoissi ning -tüdrukut. Kui austad teisi ja oled viisakas, austatakse sind (http://lasteombudsman.ee/et/laps/lapse-oigused-ja-kohustused). Sinu vanematel on õigused ja kohustused, samuti nagu sinul on õigused ja kohustused. Õigused ja kohustused on omavahel tihedalt seotud. Näiteks on sinu eest hoolitsemine, sinu
isik peab esitama min. palga tõendi(tegelik elustandart parem). Vanemate ülalpidamine(täisealiste laste korral):kohus arvestab kõigi laste olemasolu, raha nõudmisel arvestatakse mõlemat poolt, ehk laps vs. Vanem, raha ei saa nõuda kui vanemlikud õigused on ära võetud. Teiste perekonnaliikmete ülalpidamine: vanavanemad on kohustatud ülal pidama lapselapsi(kui vanemaid ple), täisealiseks saanud lapselapsed peavad ülal pidama vanavanemaid, täiealised õed-vennad peavad üleval pidama nooremaid õdesi-vendi. Võõrasvanem lapsevanemaga abielus olev isik, kes ple selle lapse vanem Kasuvanem- isik, kes last kasvatab, aga ple lapse vanem ega võõrasvanem Täisealine laps - peab ülal pidama võõras-või kasuvanemat kui on koos elatud vhmlt 10a. Lapsendamine e. adopteerimine:tekivad lapse ja lapsendaja vahel lapse & vanema õiguslikud suhted, lapsendamine on tähtajatu, ühtegi tingimust ei kehti, saab lapsendada alla 18.a
kohta ja privaatsust leida. Tegelased Autori suhtumine oma tegelastesse on igati mõistev. Raamat koosneb kolmest peatükist, iga ühes vaadeldakse tegevust eri tegelase vaatepuntist. Igal karakter on isiksus oma tugevate ja nõrkade külgedega. Samas ei mõista kirjanik kedagi hukka. Kolmeks peategelaseks on ema Siili, isa Helmer ja peretütar Siiri. Põgusalt puudutatakse ka pere vanavanemaid. Siili on filoloogiamagister ning on pühendunud doktoritöö kirjutamisele teemal ´´Omasõnavara võimalikkusest 21. sajandil´´. Pärit kirjandusteadlase perest ning väga vaimsest kodust, kus kuulati klassikalist muusikat ning arutati maailmaprobleeme. Temast sai seega väga intelligentne ja iseseisev naine. See kujunes ajapikku nii tema tugevuseks kui nõrkuseks. Helmer on armastav pereisa, kes on astunud poliitikasse ning on ustav oma erakonnale
Kasutatud allikad.................................lk 10 Sissejuhatus Valisin teemaks fototöö kus soovisin teada saada minu esivanemate elust ja huvitavatest faktidest ning olin küsitlenud vanavanematelt , milline oli elu umbes 40 kuni 70 aastat tagasi, kas see oli huvitav või eriline, kas raske või kerge, ning mis olid elu positiivsed ning negatiivsed küljed. Piltidel, mida valisin koos vanaemaga on umbes 40 või enama aastavanusega ning kus on kujutatud peamiselt minu vanavanemaid, kes on või olid minu jaoks väga lähedased inimesed. FOTO 1 See vana pilt on tehtud aastal 1935 Saaremaal, Torgu vallas, Karuste külas, Andrese kohas (nimetus koht tuleneb väga kauge esivanema Andrese järgi). Pildi keskel on Liina Vakum 1907-1945 (minu vanavanavanaema) oma tütretega Erna 1927-2010 (vasakul) ja Laine (sündinud1930a.) (paremal). Sõjaaeg oli raske ning paljuid küüditati Saaremaalt Saksamaale, siis sama saatus tabas ka minu
Koostaja: Anneli Mihkelson 9.Klass Pärnu 2009 Huvitavaid elamusi 2009 aasta veebruaris võis Pärnu muuseumis EGeS eestvedamisel vaadata näitust "Sugupuu uurimine ja vormistamine-see on imelihtne". Juba algklassides tuli uurida oma päritolu ja põlvnemist ning kanda andmed töövihikusse sugupuud kujutavale lehele. Polnud sugugi lihtne töö. Jah, me teame oma vanemaid, vanavanemaid nime pidi ja sealt edasi on enamasti "tühi maa". Juba kolmandat põlvkonda tagasi me ei tea. Isegi oma vanaemade ja vanaisade sünni- ja surmadaatumid on meile mõistatuseks. Mina leidsin viimased piltidelt, mis on tehtud surnuaiast või uurisin vanaemalt, kes veel elus. Helistasin oma sugulastele, tuhnisin vanades albumites ja midagi ma siis ka kokku leidsin. Nüüd, tagasi sellele tööle mõeldes, saan väita, et teame oma sugupuust ikka väga vähe. Meil on tunne, et
UNIT 1: Töövihikust harjutus 7. 1 Puhkuse alguses külastasin ma oma vanavanemaid. At the beginning of my vacation I visited my grandparents. 2 Juulikuu lõpus veetsime nädala Saaremaal. At the end of July we spent a week on Saaremaa. 3 Me tutvusime vaatamisväärsustega ja lõõgastusime rannas. We went sightseeing and relaxed on the beach. 4 Enne reisi Saaremaale olin ma treeninglaagris. Before the trip to Saaremaa I was at a training camp. 5 Laager asus mere ääres. The camp was at the seaside. 6 Pärast treeningut käisime sageli ujumas.
saada. 2.2. Lapselapse kohustus ülal pidada vanavanemat Täisealine lapselaps, kelle varaline seisund seda võimaldab, on kohustatud ülal pidama oma abi vajavat töövõimetut vanavanemat, kui tal ei ole abikaasat või täisealiseks saanud last või kui nendelt ei ole võimalik ülalpidamist saada. 2.3. Venna ja õe ülalpidamiskohustus Täisealine vend ja õde, kelle varaline seisund seda võimaldab, on kohustatud ülal pidama oma alaealist venda ja õde, kui neil ei ole vanemaid, vanavanemaid või kui nendelt ei ole võimalik ülalpidamist saada. 2.4. Võõrasvanema ja kasuvanema ülalpidamine Täisealine võõras- või kasulaps on kohustatud ülal pidama abi vajavat töövõimetut võõrasvanemat või kasuvanemat, kes on teda vähemalt 10 aastat kasvatanud ja ülal pidanud, kui võõrasvanemal või kasuvanemal ei ole täisealist töövõimelist last ega abikaasat või kui neilt ei ole võimalik ülalpidamist saada.
kiindumusi ja head mainet. (3) Korduv jõhker sekkumine lapse eraellu võib olla aluseks administratiiv- või distsiplinaarvastutusele võtmiseks või vanemlike õiguste äravõtmiseks. II. Lapse kohustused Eesti lastekaitsesaeduses: §18. Lapse kohustused vanemate ja perekonna ees. (1) Laps peab austama oma vanemaid ja kasvatajaid, nagu ka nemad peavad austama oma lapsi. (2) Laps peab aitama oma abivajavaid vanemaid, vanavanemaid, õdesid-vendi ja üleskasvatajaid. § 19.Lapse kohustused ühiskonna ees. Laps on täisväärtuslik ühiskonna liige. Tema kohustused ühiskonna ees küpsevad koos eaga. Laps Peab: 1) täitma oma põhiseaduslikke kohustusi Eesti Vabariigi ees; 2) lugupidavalt suhtuma riigikorda ja tema seadustesse; 3) hoidma kultuuriväärtusi ja elukeskkonda; 4) kinni pidama väärika käitumise tavadest ja järgima elu-, töö- ja õpikoha reegleid. § 20. Laps ja kaasinimesed
Selle eestki peab olema tänulikud. Ühiskonna avalik võim on usaldatud valitsuse kätte. Võimukandjate ülesandeks on kaitsta kõiki kodanikke ja hoolitseda selle eest, et valitseks õigus ja õiglus.Riigil seadustes see kirjas ei ole, aga see on eetika reeglites kirjas. Iga inimene saab eetika reeglid kodust, kus talle need selgekse. Kui kodus puudub eetika üksteise suhtes, puudub see ka ühiskonnas. Väga hea näide on tänapäeval noored, kes ei austa üldse oma vanemaid ning vanavanemaid. Tänapäeval on vanemad ainult selleks, et neilt raha saada. Kui aga on lapsel raha probleemid käituvad hästi ja austavad ainult nii kaua kuni saavad raha kätte. Ühiskonnas on see suureks probleemiks. * Sa ei tohi abielu rikkuda Abielu on perekonna alus. Ilma avaliku kohustuste võtmise ja ühiskondliku kinnituseta jääb see kaitsest ilma. Abielu kaitsmise nõue puudutab nii enda kui ka teiste abielu. Abielurikkumine on teise inimese sügavaima inimsuhte rikkumine ja tema elu
Teiste pereliikmete vahelise vägivalla pealt nägemine või kuulmine Seadus: Paragrahv: m) Millises vanuses last saab seadusjärgselt nimetada lapseks? Kuni 18 aastast. Seadus: Eesti Vabariigi lastekaitse Paragrahv: 2 seadus n) Millised on lapse kohustused? Laps peab austama oma vanemaid ja kasvatajaid, nagu ka nemad peavad austama oma lapsi. Laps peab aitama oma abivajavaid vanemaid, vanavanemaid, õdesid-vendi ja üleskasvatajaid. Laps peab: täitma oma põhiseaduslikke kohustusi Eesti Vabariigi ees, lugupidavalt suhtuma riigikorda ja tema seadustesse, hoidma kultuuriväärtusi ja elukeskkonda, kinni pidama väärika käitumise tavadest ja järgima elu-, töö- ja õpikoha reegleid. Laps peab kaasinimestega lugupidavalt käituma. Oma õiguste kasutamisel ei tohi laps kahjustada teiste laste ega täiskasvanute seaduslikke huve ja õigusi
Sisejuhatus Pereelu on üleni üks draama noorukite armuasjadest abikaasade kisamisvõistluseni, üksteise vihkamisest vanadusmasenduseni. Vahel tõmmatakse oma peretülidesse ka teisi: vanavanemaid, onusid ja tädisid, kasse ja koeri, naabreid, advokaate ja arste ning isegi meedia. ,,Pereraamat" käsitleb pereelu sünnist surmani, kirjaldab paljusid tuttavaid olukordi ning annab praktilist nõu, kuidas hulludest olukordadest välja rabeleda. On võimatu pakkuda välja kõigile sobivaid lahendusi, kuna me pärineme erinevatest kultuuridest, ühes oma erinevate kogemuste ja ainulaadsete perekondlike taustadega. Keegi ei tohiks tunda, et harjutusd on kohustuslikud, eriti
Kahju oli aga sellest, et Karla ei hinnanud enda naist, kes tegelikult hoolis oma mehest. SASS:" Sul on ju naine! Mis tal häda on? Tubli ja töökas inimene!" KARLA: "On küll jah. Ega mina ka päris ilma ei pidanud jääma. Mõne naise jätavad linnamehed meile kah!" Üheks tüüpiliseks käitumisviisiks toon välja selle, et kõigil on koguaeg nii kiire ning ei ole enam aega ega tahtmist kokkugi saada, rääkimata vabatahtlikult külastada oma vanavanemaid. Teiseks toon välja selle, kus lapsevanemad annavadki lapsed oma vanemate hoolitseda pikad vaheajad, kuigi tegelikult on neil juba oma lapsed kasvatatud. ANDRES: "Ma pole teda mitu aastat näinud. Tema ei käinud kunagi linnas ja mina ei käinud viimastel aastatel enam seal. Ma olen seda maja alati kartnud. Kõik mu lapsepõlve suved möödusid siin. Kuidas ma seda paika vihkasin ja siit ära igatsesin, tagasi linna, oma tuppa, oma sõprade, oma
Elmo mängis lapsepõlves tihti üksi, ka selliseid mänge, kus oleks olnud vaja partnerit. Kuna kaaslasi ei olnud, pidi ta üksi hakkama saama. Üks selline mäng oli näiteks jäähoki: ta võttis laualt lina ära, joonistas lauale väravad ja mängijad. Algult mängis ühe võistkonna poolt ja siis teise. (Kalju Orro, Vastab Elmo Nüganen, Teater.Muusika.Kino, 2002, 8/9, lk 3) 1.2Vanemad Ema Senni on pärit Vastseliinast. Elmo ise ei ole näinud oma emapoolseid vanavanemaid. Ema sündides suri vanaema sünnitusel. Pärast vanaema surma läks vanaisa hulluks ja suri siis, kui Elmo ema oli saanud kuue aastaseks. Senni lapsendati ning neid vanavanemaid Elmo teabki, kuigi nad ei ole päris vanaema ja vanaisa. (Kalju Orro, Vastab Elmo Nüganen, Teater.Muusika.Kino, 2002, 8/9, lk 12-14) Isa Aleksander on pärit paljulapselisest perest, päritolult ingerisoomlane, sellest ka soomepärane perekonnanimi Nüganen. Aleksander oli pere nooremate laste hulgas.
Baudelaire kasutab vanaeidekese ja lapse (eriti vanaeidekese) kirjeldamiseks palju sõnu (kohati tundus, et liigagi palju). Vanaeideke on väike, kortsus, elatand, hea; laps on ilus ja kaunis; seejärel viib Baudelaire nad kokku, kirjeldades neid mõlemaid samade sõnadega, tehes nad sarnaseks, viies nad ühele tasemele: habras, hambutu juusteta. Vanaeidekesest kumab headust ja heatahtlikkust, tema vastu tekib empaatia. Vaadates oma vanavanemaid näen, et ei ole vanainimestele suuremat rõmu kui väikesed lapsed, uue elu algus, ja Baudelaire meelega ,,hävitab" kogu selle õrnuse lõpetades poeemi lapse kisast eemaletõmbunud üksildase vanaeidekesega. Meile justkui mängitaks etüüdi elust enesest, me jälgimine kuidas meie kõrval midagi toimub. Me ei tea seost vanaeidekese ja lapse vahel- on see lapse vanaema või hoopis keegi võõras tänavalt, kes imetleb väiket last. Kuid Baudelaire jaoks see ei ole oluline. Kõik
·. Lapsendatul õigus lapsendaja nõusolekul saada maavalitsusest teavet oma bioloogiliste vanemate, vanavanemate ning õdede ja vendade kohta, kui nimetatud isikud on andnud nõusoleku vastava teabe avaldamiseks. Kui nõusolekut teabe edastamiseks ei anta, peab maavalitsus andma teavet eelnimetatud isikute kohta sellisel määral ja viisil, mis ei võimalda tuvastada lapsendatu bioloogilisi vanemaid, vanavanemaid, õdesid või vendi, kes ei ole teabe edastamiseks nõusolekut andnud (PKS § 164 lg 7). 22 Peresisene lapsendamine Peresiseseks lapsendamiseks nimetatakse abikaasa lapse lapsendamist. Sageli suhtutakse sellesse kui perekonnanime muutmisse, kuid ka peresisesel lapsendamisel on pöördumatud õiguslikud tagajärjed ning lapsendamisega muudetakse lapse identiteeti
· Perekonnaelu elu ei tohiks keskenduda ainult Downi sündroomiga lastele. · Üheks võimaluseks õdede-vendae abistamisel on ka raamatud ning tugirümad. · Juhul, kui Downi südroomiga lapse õde või venda koolis narritakse, tuleks kindalsti pöörduda klassijuhataja poole. · Vanavanemad tunnevad end üsna tihti Downi sündroomiga lapse sündimises süüdi, sest arvavad, et vastutavad mingil moel perekonnas pärilikuks osutunud geneetilise probleemi eest. · Vanavanemaid ei tohiks jätta kõrvale, vaid neile tuleks leida kindel roll lapse elus. · Teisi sugulasi ja sõpru tuleks samuti varakult informeerida, et vältida mingisuguseid arusaamatusi. · Ärge mingil juhul peitke oma Downi sündroomiga last ! · Mis on Downi sündroom ? · Downi sündroomiga lastel on erinevaid jooni tunduvalt rohkem kui sarnaseid. · Nii Downi sündroomiga lapsed kui ka täiskasvanud on väga erineva välimuse, temperamendi ja võimetega
Järjekordselt tuleb järgida samu samme. (Delfi, 2011) (Tartu Ülikooli Kliinikum) (Terviseportaal Inimene) Kokkuvõte Referaati tehes sain teada, mis juhtub inimese kehaga, kui ta vananeb. Minu jaoks üllatavalt on rohkem sisemisi muutusi kui välimisi. Referaat aitas mul aru saada miks mingi muutus 10 toimub ning kuidas me saame ennast ise aidata, et vanadusepõlv oleks lihtsam. Pani mind mõtlema, kuidas ma peaksin oma vanavanemaid aitama ja toetama. Algul oli raske leida teema kohta informatsiooni, sest palju oli kaheldava väärtusega nn foorumijuttu, aga kui leidsin õige materjali, oli see arusaadav. Lisad 11 Lisa 1. Vanapaar lõbustuspargi atraktsioonil (http://www.blogcdn.com/money.aol.co.uk/media/2013/05/rolercoastercouple.gif) Kasutatud kirjandus 12 APTEEK1 . (kuupäev puudub). Kasutamise kuupäev: 9
algas koos geneetika avastamisega. Geneetilised tunnused on looduse Sotsiaalseid faktoreid saab jagada: poolt meile kaasa antud ja seega avaldavad oma mõju juba enne sündimist. Tegurid, mis on meie arengut mõjutanud enne sündi, • Vahetu sotsiaalne keskkond - pere, naabrid N: mitmenda avaldavad pikaajalist mõju st nad loovad eeltingimused. Bioloogilised lapsena sündis, kas peres on vanavanemaid, õdesid-vendi, faktorid jagunevad: missugune on naabrus jne. Asotsiaalses linnaosas sündinud • Pärilikud - geneetiline baas on meile kaasa antud N: välimus, võimed, lastel on tunduvalt suurem tõenäosus kujuneda oma temperament. Meie DNA kannab endas meie vanemate, keskkonna sarnasteks.
Hea õpetaja suudab luua kultuuri- ja ühiskonnaseose, mineviku- ja tulevikuseose, igavikulise ja hetkeseose. / Vooglaid, Ü 2003.a./ Hea õpetaja püüab olla, mitte näida. Hea õpetaja usub ja usaldab õpilasi ja õpilased usuvad teda. Heal õpetajal ei ole alaväärsus- ega üleväärsuskompleksi, mida laste peal välja elada. Hea õpetaja suhtleb õpilastega, mitte ei kohtle neid, ei alanda ega hirmuta lapsi. Hea õpetaja abistab nii last kui ka lapse vanemaid ja vanavanemaid selles, et kodu kui lapse arengu põhikeskkond saaks olla igati soodne lapse igakülgseks arenguks. Hea õpetaja teab, et targemaks saamise teid on palju, et õppimise kõrval on uurimine, mängimine, loomine, töötamine, mediteerimine, matkimine, katsetamine... Hea õpetajaga on õpilastel huvitav. / Vooglaid, Ü 2003.a./ Hea õpetaja hoiab ja kaitseb õpilasi. Ta armastab igaüht sellisena, nagu ta on. Heal õpetajal ei ole «pailapsi»
Iga inimese jaoks on armastus erinev, väljendub erinevalt. Mõned tunnevad, et just see inimene on tema elu armastus ning elavad elu lõpuni koos, mõned aga otsivad seda õiget, vahetades pidevalt enda kaaslaseid. Vahel nad ei leiagi seda õiget. Siis jäävad nad üksi või on kellegagi, keda nad tegelikult ei armasta ning elavad lihtsalt harjumusest koos. Muidugi, on ka armastust, mis ei tähenda seda, et sa peaksid temaga koos elama. Sa ju armastad enda vanemaid, vanavanemaid, õdesid-vendi vahel isegi lemmiklooma. Võib-olla armastad sa mõnda kuulsust, kes on bändis laulja, või hoopis mõnda raamatu tegelast? Sa võid armastada enda mängukaru, sa võid armastada mingit kindlat juttu. Sa võid armastada paljusid asju, lihtsalt mõni kord ei ole see armastus selline, et sa peaksid temaga koos elu elama. Vahest ei ole su armastatu isegi mitte elus. Ja kes on kuulnud, et mingi naine või mees abiellub enda kassi või koeraga?
" Megavitamiini B3 teraapias ravimaks skisofreeniat märgib doktor Abram Hoffer: "Patsientidel soovitatakse järgida head tasakaalustatud toidusedelit, milles on piiratud sahharoosi ja sahharoosirikkaid toite." Kliinilised uurimused hüperaktiivsete ja psühhootiliste lastega, samuti ka ajukahjustusega ning õppimisraskustega lastega, on näidanud, et "kui suguvõsas on ebanormaalselt palju diabeetikuid see tähendab, et on palju vanemaid ja vanavanemaid, kes ei suuda suhkrut seedida. Ebanormaalselt madal on vere glükoos ehk funktsionaalne hüpoglükeemia lastes endis, mis näitab, et nad ei suuda suhkrut seedida. Sõltuvus ebanormaalselt suurest suhkrukogusest toidus nendelsamadel lastel, kelle organism ei suuda seda taluda." "Uurides skisofreenikute dieeti, märkame, et nende dieet koosneb rikkalikust kogusest maiustustest, kommidest, kookidest, kohvist, kofeiinirikkastest jookidest ja suhkruga valmistatud toitudest
evakueerimine lapsed viia turvalisse kohta (nt. bussiga) võimalusel hakata ise kustutama võimalusel pääast dokumentatsioon Inimelu on esimene prioriteet päästmisel. 4. Millised on laste kohustused? Viited õigusaktidele. Eesti Vabariigi Lastekaitse seadus https://www.riigiteataja.ee/akt/113122013012 Lapsel on kohustused vanemate ja perekonna ees: * Laps peab austama oma vanemaid ja kasvatajaid, nagu ka nemad peavad austama oma lapsi. * Laps peab aitama oma abivajavaid vanemaid, vanavanemaid, õdesid-vendi ja üleskasvatajaid. Lapse kohustused ühiskonna ees: Laps on täisväärtuslik . Tema kohustused ühiskonna ees küpsevad koos eaga. Laps peab: 1) täitma oma põhiseaduslikke kohustusi Eesti Vabariigi ees; 2) lugupidavalt suhtuma riigikorda ja tema seadustesse; 3) hoidma kultuuriväärtusi ja elukeskkonda; 4) kinni pidama väärika käitumise tavadest ja järgima elu-, töö- ja õpikoha reegleid. * Laps peab kaasinimestega lugupidavalt käituma.
ülalpidamist saada. Täisealine lapselaps, kelle varaline seisund seda voimaldab, on kohustatud ülal pidama oma abi vajavat töövoimetut vanavanemat, kui tal ei ole abikaasat voi täisealiseks saanud last voi kui nendelt ei ole voimalik ülalpidamist saada. Täisealine vend ja ode, kelle varaline seisund seda voimaldab, on kohustatud ülal pidama oma alaealist venda ja ode, kui neil ei ole vanemaid, vanavanemaid voi kui nendelt ei ole voimalik ülalpidamist saada. Täisealiseks saanud laps on kohustatud ülal pidama oma abi vajavat töövoimetut vanemat. Vanem on kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövoimetut täisealiseks saanud last. Kui laps opib pohikoolis, gümnaasiumis voi kutseoppeasutuses ja jätkab neis oppimist täisealiseks saamisel, on vanem kohustatud teda oppimise ajal ülal pidama.
· Psüühiline ehk hingeline. Psüühilise mõõtme kujundajaks on pereliikmete omavahelised suhted ning kodune mikrokliima. · Vaimne ehk sotsiaalne. Vaimsuse määrab see teadmiste ja oskuste pagas, mille laps laia maailma võtab kodust kaasa, oskamaks olla tulevikus täisväärtuslik ilmakodanik (Niiberg&Linnas 2007:12). 5 1.2. Mitu põlvkonda koos Lapsed vajavad vanavanemaid, nende vaikset tasakaalukust, elutarkust, nende aega ja tähelepanu, soojust hellust ja armastust. Lülitunud vanavanemad pereelust välja, oleme ju ise ilma jäänud paljudest asjalikest, oma kogemustele toetuvatest nõuannetest kõigis eluvaldkondades. Laps kasvab aga eelkõige eeskuju najal (Talts&Tilk 1997:36). Teatud arenguetapis vajavad lapsed juhendajaid ja eeskujusid sama palju kui korralikku kasvatust. Juhendaja roll ei ole turvata lapse emotsionaalset baasi, vaid parandada tema
Abikaasa seadusjärgse pärijana: Koos pärandaja sugulastega pärib pärandaja üleelanud abikaasa seaduse järgi: 1) esimese järjekorra pärijate kõrval võrdselt pärandaja lapse osaga, kuid mitte vähem kui ühe neljandiku pärandist; 2) teise järjekorra pärijate kõrval poole pärandist; 3) vanavanemate kõrval poole pärandist, kui aga mõni vanavanem on surnud, siis ka tema osa. (2) Kui ei ole sugulasi esimesest ega teisest järjekorrast ega vanavanemaid, pärib pärandaja abikaasa kogu pärandi. Kohaliku omavalitsusüksuse ja riigi seadusjärgne pärimisõigus. Kui ei ole teisi pärijaid, on seadusjärgne pärija pärandi avanemise koha kohalik omavalitsusüksus. Kui pärand on avanenud välismaal, on seadusjärgne pärija riik. 17.Testament ja selle liigid, nende sisu ja erisused: Testamendi mõiste(1) Testament on ühepoolne tehing, millega pärandaja (testaator) teeb oma surma puhuks pärandi kohta korraldusi.
" (Valgus) 5) Kavapunktid 1. Ema paneb Tyltyli ja Mytyli magama. 2. Ilmub Haldjas, kes annab lastele ülesande leida oma tütre ravimiseks tõelise sinilinnu. 3. Haldjas muudab kõik esemed, millel pole hinge, elavaks (näiteks leivapätsi elavaks leivaks) ja asutakse üheskoos sinilindu otsima. 4. Satuvad Mälestustemaale. Tyltyl ja Mytyl näevad oma vanavanemaid jälle elusatena. Lapsed leiavad sealt oma esimese sinilinnu, mis Mälestustemaalt lahkudes, halliks tuhmub. 5. Valgus saadab nad Öö paleesse. Tyltyl avab erinevaid uksi, kus on hirmsad asjad (vaimud, haigused, hirmud), kuni lõpuks jõuab toani, mis on pilgeni sinilinde täis. Kõik krahmavad peotäie sinilinde kaasa, kuid need on samuti võltsid. Tõeline sinilind pääseb minema. 6
" (Valgus) 5) Kavapunktid 1. Ema paneb Tyltyli ja Mytyli magama. 2. Ilmub Haldjas, kes annab lastele ülesande leida oma tütre ravimiseks tõelise sinilinnu. 3. Haldjas muudab kõik esemed, millel pole hinge, elavaks (näiteks leivapätsi elavaks leivaks) ja asutakse üheskoos sinilindu otsima. 4. Satuvad Mälestustemaale. Tyltyl ja Mytyl näevad oma vanavanemaid jälle elusatena. Lapsed leiavad sealt oma esimese sinilinnu, mis Mälestustemaalt lahkudes, halliks tuhmub. 5. Valgus saadab nad Öö paleesse. Tyltyl avab erinevaid uksi, kus on hirmsad asjad (vaimud, haigused, hirmud), kuni lõpuks jõuab toani, mis on pilgeni sinilinde täis. Kõik krahmavad peotäie sinilinde kaasa, kuid need on samuti võltsid. Tõeline sinilind pääseb minema. 6
31 Pärimusliku ajaloo seaduspärasused Aegade kokkujooks: räägivad kaugemast ajast, perepärimuses näiteks. Ja pole ebatavaline, kui aastad segunevad DOMINANTNE ISIK idealiseeritakse ja halb unustatakse ära) põhja sõjani välja oma sugupuud, aga kui hakata uurima, siis tuleb välja, et osad on tähtsamad (talu rajaja) ja vahepeal mitte nii tähtsad sugulased üldistatakse ja mäletatakse oma vanavanemaid. Peeter I osad teod, mis tehtud tavainimese poolt, poogitakse talle külge.Pätsu tammedsaatis Sünkretism annab koostoimes suurema toime (üks õlekõrsraske, palju katki teha ei saa) Sünkretism on erinevate usundite, õpetuste või muude maailmavaadete segunemine Sünkretism ehk sünkreetiline kunst on erinevate kunstide või zanrite ühendamine; suulise loomingu seos teiste kunstide elementidega; rahvaloomingu (laulu, tantsu, jutu vms) seos tavade ja kommetega vms.
annaabi.ee 
