Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Analüüs Eesti matus (0)

3 KEHV
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis tal häda on?
  • Kui me kohtusime Lee?
  • Midagi Ja onu küsis et "Mis te närite seal?
Analüüs Eesti matus 
 
 
Maret ​, Andrese ema. Väsinud moega kõhetu naisterahvas. 
Sass ,​ Andrese isa. Tugev ja turske mees nagu puupakk. 
Indrek​, Mareti vend. Alati erutatud olekus luulelise hingega isand
Tiina​, Indreku naine. Umbes 30 aastane hoolitsetud välimusega karjäärinaine. 
 
Maret ja Sass​ on tööinimesed, nad aitasid vana Andrest  igal võimalusel maatöödega.  
 
ANDRES:  “Nad veetsid siin kogu oma puhkuse, mis kujutas endast ilmselt hoopis
 
rängemat
 
 
tööd,  kui  see,  mida  nad  linnas  tegid.  Ja  mitte  ainult  puhkus  -  ka  nädalalõppudel  tuli  sageli 
sõita  siia,  sest  sõnnik  tahtis  laotamist,   kartul   algul  panemist  ja  pärast  võtmist,   peenrad  
rohimist, marjad korjamist, puud lõhkumist, sada muud tööd tegemist.” 
 
Indrek ja Tiina on inimesed, kes ei viitsi tööd teha ja
  tahavad
 
igal
 
 võimalusel  puhata .
 
 Nemad 
ei  leia  aega,  et  isa  maatöödega  aidata.  Aga  ka  puhkepäevadel  ta  ei  leia  aega  ja  tahtmist,  et 
aidata Indereku isa, vaid
 
 teeb igasugust muid
 
 asju nagu jahiga
 
 sõitmine või
 
 ratustamine. Näide 
sellest, kuidas Tiinal on nii palju tööd ja pärast tööpäeva ei jaksagi midagi teha.   
 
TIINA: 
​“Nõme on ju niisama kodus istuda, kui vaba päev on. Siis peab ikka  kuhugi  sõitma.
 
 
Tavalisel päeval ju ei jõua kuhugi, ma saan tavaliselt alles kell üksteist koju. 
ANDRES: Nii pikad tööpäevad?” 
TIINA: ​“Ei, nii pikad nad õnneks ka ei ole, aga ma käin peale tööd veel trennis ja ujumas ja 
õpin prantsuse keelt - seda läheb viimasel ajal kogu aeg vaja, pidevalt
 
 käivad meil
 
siin
 
 mingid 
prantslased ,  keda  tuleb  kantseldada.  See  võtab  ka  jubedalt  aega,  ma  pean  nendega  mööda 
linna ringi kolama ja  restoranis  istuma. Kui ma
 
koju
 
 tulen, siis
 
olen
 
nagu
 
 laip, kukun
 
voodisse
 
 
ja unistan ainult laupäevast.” 
 
Üheks tegelaseks tooksin välja ​ Karla
 
​. Mulle tundub, et
  tema
 
roll
 
siin
 
 etenduses on nimelt see,
 
 
et  alati  on  suguvõsas  keegi  üksik  ja  kurvake,  kellel  südame  sügavikus  on   saladused   ning 
hingevalud. Karla üritab joomisega ennast paremini tunda.  
 
ANDRES: “ Temal  oli ehk veelgi raskem,
 
sest
 
tema
 
rabas
 
 kahel rindel
 
 korraga, ta jõi ning tegi
 
 
järgmisel päeval pohmas peaga
 
 rasket tööd, silmad
 
 veripunased ja
  nägu
 
 higine ning
 
 kaame. Ta 
on  juba  mitu  korda   haiglas   suremas  olnud, teda on lõigutud ja ta on endale ise mootorsaega 
jalga lõiganud, kui juua täis peaga metsa läks. Aga näe, elab veel, ja joob ja
  teeb
 
 tööd. Ehitas
 
 
endale uue majagi, vanaisa ise käis vaatamas ja kiitis…” 
 
 
Ta oli kade Sassi peale, kes Mareti endale sai.  
 
KARLA:  “Mina  ei  mölise,  ma  räägin,  kuidas  asi  on!  Kas  see  siis  vale  on,  et  Maret  oleks 
pidanud õigupoolest  minule   tulema , lapsest peale
 
mängisime
 
 juba koos, iga
 
päev
 
ajasime
 
  juttu  
ja läksime koos kooli ja puha! Pärast kui  suuremaks
 
 kasvasime, siis
 
käisime
 
pidudel
 
 kah koos
 
 
ja kõik
 
 teadsid, et
  meie
 
kord
 
 kokku läheme. Aga siis läks Maret
 
instituuti,
 
 ja mina ju
   ei saanud 
temaga  koos  linna  õppima minna, mul oli isa surnud, ma  pidin  maja  pidama ! Kus sa pääsed 
maja juurest,
 
maja
 
ja
  maa
 
 hoiavad sind
 
kinni
 
nagu
 
 tangidega, sest
 
kes
 
see
 
 külvab ja lõikab, kui
 
 
sina linnas lillutad! Ja ei saanudki mina kuhugi, aga sest polnud veel midagi, sest Maret käis 
ikka  nädalavahetustel  kodus  ja  ma  ikka  nägin teda siis ja vahel käis ta meil isegi abiks, sest 
mul ema oli ka siis juba haige ja ära minemas. Ikka nägime,
 
ja
  ükskord
 
 Maret ütles, et  kuule
Karla,  mina  sõidan  nüüd  koos  teiste  tudengitega   matkama ,  ma  lähen  Kamshatkale!  Ja tead, 
mis ta mulle veel ütles, et kuule, Karla, kas sa ei tahaks kah kaasa tulla! Et mul oleks nii
 
hea
 
 
meel, kui sa tuleksid! Et lähme koos! Ja ma tean, et kui ma oleksin sel korral
 
Maretiga
 
kaasa
 
 
läinud, siis oleksime me tagasi tulnud nagu mees ja naine!” 
 
Karla  näitas,  et  on  eluga  rahul,  aga  tegelikult  tema  sees  põlesid  vanad  tunded,  suur  viha  ja 
kadedus teiste vastu, ei ole veel unustanud, ega andestanud.  
Kahju oli aga sellest, et Karla ei hinnanud enda naist, kes tegelikult hoolis oma mehest.  
 
SASS:” ​Sul on ju naine! Mis tal häda on? Tubli ja töökas inimene!” 
KARLA:  “​On  küll  jah.  Ega  mina  ka  päris  ilma  ei  pidanud  jääma.  Mõne  naise  jätavad 
linnamehed meile kah!” 
 
Üheks  tüüpiliseks  käitumisviisiks  toon  välja  selle,  et  kõigil  on   koguaeg   nii kiire ning ei ole 
enam  aega  ega  tahtmist  kokkugi  saada,  rääkimata  vabatahtlikult  külastada  oma 
vanavanemaid.  Teiseks  toon  välja  selle,  kus  lapsevanemad  annavadki  lapsed oma vanemate 
hoolitseda pikad vaheajad , kuigi tegelikult on neil juba oma lapsed kasvatatud .  
 
ANDRES: “Ma pole teda mitu aastat näinud. Tema
 
ei
  käinud
 
kunagi
 
linnas
 
ja
  mina
 
 ei käinud 
viimastel aastatel enam seal. 
 
Ma olen
 
seda
 
 maja alati kartnud. Kõik
 
mu
 
 lapsepõlve  suved  möödusid siin.
 
 Kuidas ma 
seda  paika  vihkasin  ja  siit  ära   igatsesin ,  tagasi  linna,  oma   tuppa ,  oma  sõprade,  oma 
raamatute,  oma  asjade   keskele .  Elu  vanaisa  juures  tundus  mulle  väljakannatamatult 
igav. “ 
 
Väärtushinnangute  kohapealt  toon  välja  mõtte,  et  vanemad  näevad  vaeva  ja  teevad  rasket 
tööd,  et  lastel oleks tulevik kindlustatud või paremad tingimused. Näidendis on  Indrekul  aga 
kõigest ükskõik ja ütleb, et isa müüks maja üldse maha.  
 
SASS:  “Sinu  jaoks  me ju seda vaeva näeme, meie sureme ükskord ära, siis jääb see maja ju 
sinule ja su lastele. See on veel ehk viimane kord, kui meie siin midagi
 
nii
 
kapitaalset
 
 teeme, 
tulevikus on see juba sinu mure.” 
ANDRES: ​“Isa, kui sa minu nõu tahad kuulda, siis müü see maja maha.” 
Mida kauem elatakse ühes majas , seda kallimaks maja inimesele saab.  
ANDRES: ​“Võiks ju ühe maja maha müüa!” 
MARET:  ​“Andres,  mis  sa räägid, kuidas ma müün oma isatalu! Siin on meie  esivanemad  
juba üle saja aasta elanud! Ja isa Pärnu  majaga  on sama lugu! See on talle armas, iga 
palk mäletab midagi!” 
IIDA:  ​“Jaa,  nii  see  on!  Need  majad  on  päevi  näinud!  Mida  kõike  need  majad  võiksid 
jutustada!”  
 
Linnainimesed teevad tööd ainult nii kaua,
 
kuni
 
 tööpäev on
 
ette
 
nähtud.
 
Maal
 
elavad
 
inimesed
 
 
ei lõpeta tööpäeva ennem, kui töö on tehtud.  
 
SASS: “Jaa, sellised mehed on tänapäeval väga haruldased! Nüüd
 
 vaadatakse kogu
 
aeg
 
kella!
 
 
Minu  firmas  ka  -  mehed   vaatavad   muudkui  kella,  ja  ütlevad  mulle, et, ðeff, tööaeg on läbi! 
Aga jumal hoidku  - töö ei ole ju veel valmis!” 
 
Eestlased vinguvad, et tööl on nii igav, raske ja tahaks puhata. 
 
TIINA: ​“Täiesti  siiber  on sellest tööl istumisest. Eriti suvel on see jube,
 
väljas
 
 paistab päike,
 
 
aga sina pead oma kabinetis arvuti taga passima. Varem ära ka ei saa minna, meil on 
iga päev kell kuus juhtkonna koosolek. Õnneks  homme  on
 
reede,
 
 siis saab kaks
 
päeva
 
 
tööle üldse mitte mõeldagi.” 
 
Autori hoiak nende suhtes on pigem positiivne. Ta tunneb ja teab neid probleeme tänapäeval
 
 
ja on need kõik väga hästi etenduses välja toonud .  
 
Andres ja Lee ​olid koos olnud ainult kuu aega ja juba nad abiellusid. 
 
ANDRES: ​“Kas sa siis pole? Sest sa võtsid mul käest kinni ja viisid mu ära.
 
Sellest
 
 on nüüd 
möödas  terve  kuu.  Kõigest!  See  tundub  nii   ammu . Nüüd oleme abielus, ja täna peame isegi 
pulmi , aga apelsinipuid pole ma veel näinud.” 
 
Tundub, et nad olid kahekesi väga õnnelikud. Neil oli armastus esimesest silmapilgust.  
 
ANDRES: ​“Mäletad, kui me kohtusime, Lee? See oli samuti vee ääres, järve kaldal . Ja vees 
ei peegeldunud mitte ainult päike, vaid ka sina. Enne kui ma sind päriselt nägin, 
silmasingi ma su peegeldust vees! Mäletad?” 
LEE: ​“Mäletan, Andres! Nii see pidigi olema. Sa seisid järve kaldal ja olid nii väsinud näoga, 
et ma ei saanud lihtsalt sinust mööda minna. Ma pidin su juurde astuma .” 
 
Lause “seal, kus õitsevad apelsinipuud” ​sümboliseerib ilmselt seda, kuidas noored reisivad 
või  kolivad  hoopis  välismaale  lootes,  et  seal  on  kindlasti palju parem, aga tegelikult saavad 
tunda, et kõige parem koht on ikkagi oma kodu. Ma ei eita seda, et välismaal ei ole
 
hea
 
olla,
 
 
aga  mõnikord  on  noortel  liiga  suured  unistused  seoses  välismaaga,  seega  üheksa  korda 
mõõda, üks kord lõika.  
 
IIDA: ​“Ära mine, ära mine! See Aafika on kole maa! Seal elavad neegrid ! Minu onu läks 
enne venelaste tulekut Brasiiliasse ja tema kirjutas sealt, et neil elab majas üks neeger oma 
lastega. Aga onul oli kass , ja ühel päeval tema hakkab tööle minema, ja näeb, et väikesed 
neegrid istuvad trepi peal ja söövad midagi. Ja onu küsis, et: "Mis te närite seal? Mis see on?" 
Ja kas sa kujutad ette, neeger ütles vastu, et: "Härra, see on teie kassi pea!" Ja oligi nii! Kassi 
pea! Olid ära keetnud ja sõid seda! Ära sinna küll mine!” 
 
Paralleelid A. H.  Tammsaare  romaaniga "Tõde ja
   õigus" on
 
kindlasti
 
see,
 
 et ​Vanemad näevad
 
 
rasket tööd ja vaeva, et lastel oleks tulevik helgem ning lapsed lähevad maalt linna.  
 
Isiklikeks äratundmise kohtadeks on kindlasti, et ka mina ise pole ammu vanemal ja isal 
külas käinud, varem käisin iga nädalavahetus. Nüüd toon koguaeg vabanduse, et mul on nii 
palju õppida ja mul ei ole millegagi külla tulla. Kui ​ma lähen suvel maale, siis ma ei viitsi 
tööd teha ja tahan puhata ning päikest võtta.  
 
 
 
 

Analüüs Eesti matus #1 Analüüs Eesti matus #2 Analüüs Eesti matus #3 Analüüs Eesti matus #4
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2018-12-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 105 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Eneli18 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Tõde ja Õigus V
4
doc

Tõde ja Õigus V

TÕDE JA ÕIGUS V 1) Indrek saabub Vargamäele. Läheb isa juurde sauna. Isale ütles, et tuli maale tagasi ja hakkab siin tööd tegema. Kraavi kaevama. 2) Hommikul ärgates toimetas Maret nende juures saunas. Küsiti Indreku tuleku põhjust ja mida ta tegema kavatseb hakata. Pärast sööki läks Indrek sohu vanu tuttavaid kohti otsima ja Madise kaevatud kraave vaatama. Peaaegu kõik oli muutunud. 3) Indrel läheb Madise kraave uuesti välja kaevama. Ta on nii hoos, et õieti ei puhkagi. Nii lasi paar päeva jutti, isa hoiatustele vaatamata, et järgmine päev annab ristluu tunda. Ja nii oligi. Keegi oli ka Indreku kraavi mättaid tagasi ajanud. Ühel päeval sai Indrek poisile jaole. See oli naabri Eedi.(Pearu poja Karla poeg, kellel mõistus segi. Kunagi oli lasknud endale püssiga pähe.) 4) Käib arutelu Mareti ja ta mehe Sassi elu üle, kes nüüd Vargamäel elvad vana Andrese majas. Indrek räägi Sassile oma plaanist Vargamäe jõe a

Kirjandus
Tõde ja õigus I ja V
2
doc

Tõde ja õigus I ja V

TÕDE JA ÕIGUS I XXVII ­ Andresel ja Maril sünnib teine poeg Ants. Oli vaja varrusid pidada, kus läks vaidluseks Hundipalu Tiidu ja rätsep Taari vahel. Oru I ­ "Seal ta ongi see Vargamäe," lausus mees ja näitas käega üle soo Pearu saab naiste käest peksa. järgmise väljamäe poole, kus lömitas rühmitas madalaid hooneid. Andres XXVIII ­ Eesperes sureb talvel kolm last, sest ringi liigub ja Krõõt jõudsid Vargamäele. lastehaigus, ja ka palju teiste perede lapsi. Liisi ja Maret räägivad II ­ Madis tutvustas Andresele ja Krõõdale nende uut talu. väiksematele, kuidas nemad said kunagi lumehanges hullata, aga praegu III ­ Algas töö, eluaegne töö. Pühapäeval mindi kirikusse ja sulast seda ei lubata. kauple

Kirjandus
Tõde ja õigus V
3
doc

"Tõde ja õigus V"

Tõde ja õigus Viies osa Viiendas osas kolib Indrek linnast sünnikoju tagasi. Küll mitte päriselt, ta asub elama vana Andrese juurde sauna, kes on sinna kolinud, et mitte noortel ees olla. Talus elavad nüüd Maret Sassiga (see tisler kellega abiellus) ja nende lapsed Elli ja Oskar. Indrek hakkab kõige unustamiseks tööd rabama - otsustab soos kraavid taastada ja teeb suure kaevamisega endale liiga, kuid lamades saunas ahjul, luud-kondid tuld löömas, mõtleb ta ainult sellele, kui palju aega selle lesimisega kaotsi läheb. Sassil on tema tulekuga seoses halb eelaimus, kuid ta ei saa sinna midagi teha, et naisevend kord koju otsustas tulla. Samal ajal Indreku suure sookuivatamisega tekib tal ka mõte taaselustada oma isa ammune unistus - Vargamäe jõe puhastamine ja süvendamine, mis muudaks soomaad kõvaks ja viljakaks. Ta paneb asja käima ja kutsub kokku kõrvenurga mehi lähedalt ja kaugelt. Ürituse juhiks valitakse Kassiaru pe

Kirjandus
A-H-Tammsaare-Tõde ja õigus V osa
2
docx

A. H. Tammsaare "Tõde ja õigus V osa"

A. H. Tammsaare "Tõde ja õigus V osa" Viiendas osas kolib Indrek linnast sünnikoju tagasi. Küll mitte päriselt, ta asub elama vana Andrese juurde sauna, kes on sinna kolinud, et mitte noortel ees olla. Talus elavad nüüd Maret Sassiga (see tisler kellega abiellus) ja nende lapsed Elli ja Oskar. Indrek hakkab kõige unustamiseks tööd rabama - otsustab soos kraavid taastada ja teeb suure kaevamisega endale liiga, kuid lamades saunas ahjul, luud-kondid tuld löömas, mõtleb ta ainult sellele, kui palju aega selle lesimisega kaotsi läheb. Sassil on tema tulekuga seoses halb eelaimus, kuid ta ei saa sinna midagi teha, et naisevend kord koju otsustas tulla. Samal ajal Indreku suure sookuivatamisega tekib tal ka mõte taaselustada oma isa ammune unistus - Vargamäe jõe puhastamine ja süvendamine, mis muudaks soomaad kõvaks ja viljakaks. Ta paneb asja käima ja kutsub kokku kõrvenurga mehi lähedalt ja kaugelt. Ürituse juhiks valitakse Kassiaru peremees, kelle tegelik suurem h

Kirjandus
Tõde ja Õigus 5
2
doc

Tõde ja Õigus 5

I Indrek tuleb Vargamäele "sunnitööle". Andres arvab, et Indrek on lolliks läinud, millest Indrek aru ei saa. Lehed kirjutavad, et Indrek on mõrtsukas. II Indrek tutvub Vargamäega. III Indrek jätkab sauna Madise tööd. Kaks päeva kaevab, siis väsib. Puhkab mõned päevad ja hakkab uuesti tööle. Tööl tabab ta Pearu lapse Karla poja Eedi teda luuramast ja veendub, et Eedi on loll. IV Sass oma vigase jalaga tahtis olla samaväärne teiste meestega. Sass läks sohu Indrekut vaatama, kes pani ta oma jõesüvendamisjutuga teistmoodi mõtlema. V Indrek jääb külma vee joomisest haigeks. Tiina tuleb Indrekule külla, mis Indrekule ei meeldinud. Tiina lahkub nutuga Vargamäelt. VI Indrek jätkab kraavikaevamist hoolimata maas olevast lumest. Indrek käib suusatamas ja uisutamas ning räägib inimestele oma jõe süvendamise ideest, aga need pole vastu, aga ka erilist huvi pole ning ta tüdineb. VII Lõpuks oli kokku kutsutud koosolek jõe süvendamise aruta

Kirjandus
Tõde ja õigus V osa
2
doc

Tõde ja õigus V osa

"Tõde ja õigus V" Anton Hansen Tammsaare Indrek tuli tagasi Vargamäele. Isa Andres elas nüüd saunas. Maret ja tema mees Sass elasid rehetoas. Ka Pearu oli veel elus. Meeste vahel oli mõtteline võistlus, kumb hiljem mulla alla läheb. Andres oli saunas õnnelikum, ta ei pidanud enam Vargamäel sunnitööline olema. Mari oli ära surnud. Pearu ja Andrese kaevatud kraav oli sooks muutunud. Indrek tahtis jõe ära puhastada, et veed voolama hakkaksid ja maad ära kuivaksid. Indrekul olid lapsed, kelle juurest ta ära oli tulnud. Sauna-Madis oli surnud. Noor Andres oli kroonus hukka saanud. Vana Andrese poeg Sass oli Vargamäelt lahkunud. Ants oli surnud. Indrek hakkas vanast kraavist muda välja kaevama. Pearu poja Karla poeg Eedi oli peast loll ja ajas mättad kraavi tagasi. Räägiti, et Indrek oli niisamuti loll, sest oli kellegi püssist maha lasknud. Karlal oli naine Ida, poeg Eedi, tütred Juuli, Helene ja

Kirjandus
Tõde ja õigus V osa
10
docx

Tõde ja õigus V osa

Tõde ja Õigus V I Indrek tuleb vargamäele Ta leiab eest muutund vargamäe pole enam pedajaid vaid nende asemel on kivihunnik, pole enam pihlakat mis sai jussi kuuse asemele istutatud, saunast leiab ta isa kes on vanaks jäänud ja nad träägivad kuidas läinud on ja kas ajalehes olnud artikkel vastab tõele et Indrek on mõrtsukas selle peale läheb jutt lahti jumala teemal kas Jeesus oli jumala poeg või ta ainult pidas ennast selleks. Indrek ütleb isale et ta jääb vargameäle, mis teeb ise korraks rõõmsaks , kuid siis ütleb isa et vargamäe on nagu sunnitööpaik ja Inderk nõusutb sellega etsunnitöö on hea kui ennast vabana tunned ja linn ajabgi kõhu lahti kõigil. Suss on saanud varvamäe peremeheks. II Maret tuleb isale süüa tooma ja näeb Indrekut ja hakkab nutma, vahetvad paar lauset ja Indrek otsustab minna vanu maid üle vaatama, isa annab talle oma vandand pastlad jalga, mille ta vahetult enne ära lapi

Kirjandus
Tõde ja Õigus
4
doc

Tõde ja Õigus

Tõde ja õigus 1. Indrek tuleb tagasi Vargamäele Põgenes linna elu eest tagasi maale. Kaevas kraavi, et isa unistus saaks teoks. Oli muutuste põhjus ja korraldaja. 2. Koosolek jõe süvendamiseks See oli vana Andrese ammune unistus kuigi sellele mõttele tuli Indrek. Kassiaru ja Mäe olid omavahelises trumpamises, kes oma mõtte läbi surub. 3. Tiina tulek Vargamäele Paljud sündmused keerlesid ümber Tiina. Armukolmnurgad, tülid aga samas alguses oli kõik hea ja kõigile meeldis Tiina. Tema ise oli seal aga Indreku pärast. 4. Vana põlvkond lahkub Vargamäelt Kõigepealt sureb Oru Pearu otsides lepitust Andresega, kuid Andres ei soovinud seda. Andres sureb hiljem rahulolevalt, pärast seda kui ta on näinud jõe puhastamise algust. 5. Tiina ja Indrek " Ja ta pani esimest korda oma käe Tiinale ümber piha ning viis ta sellelt väljamäelt alla, kust Vargamäe Andres oli mitukümmend aastat tagasi oma naise Krõõdaga üles tulnud ja talle esimest kord

Eesti keel




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun