Põlvkondadevahelised suhted ja vanemate roll selles (6)

Sarnased õppematerjalid

2

pdf

Põlvkondande vahelised suhted ja vanemate roll selles

Põlvkonnad on ligikaudu ühe vanuste inimeste kogum. Ka suguvõsas on erinevad põlvkonnad, näites vanavanemad, vanemad ning lapsed. Nende vahelised suhted on eri vanusteses erisugused. Suurt rolli nooremate suhtlemises eakamate inimestega mängivad vanemad, kes last kasvatavad. Kuid millised on need suhted ning missugust rolli mängivad neis vanemad Üks võimalus nendes suhetes on hea läbisaamine endast vanematega. Selline suhete vahekord vanematega on üldjuhul neil, keda lapsevanemad on korralikult kasvatanud ja kes tegelevad ka muuga peale internetis aja veetmise ja lihtsalt laisklemisega. Erinevad hobid ja huvid mängivad selles suurt rolli seetõttu, et mida aktiivsem ja ettevõtlikum on laps, seda rohkem abistab ta ka vanemaid ja tülisid tekib vähem

Kirjandus

20

doc

Uurimustöö: Laste ja vanemate suhted

............................................................4 1.1. Kodu ja perekonna osa lapse elus........................................................................4 1.2. Keskkond, kui arengutegur................................................................................. 4 1.3. Lapse mina-areng ............................................................................................... 5 1.4. Igal perekonnaliikmel on oma kindel roll lapse arengus.................................... 5 2. LASTE SUHTED VANEMATEGA...............................................................................7 2.1. Mida noored arvavad suhetest vanematega.........................................................7 2.2. Suhted teismelisega............................................................................................. 7 2.3. Kuidas hoida lastega häid suhteid...................................................

Informaatika

52

docx

Perekonna ökoloogia ja eetika loeng

Arengu suund oleneb vastastikusest interaktsioonist: erinevatel tasemetel olevate muutujate vahel, interaktsiooni a Loeng 2 30. sept-17 Süsteemiteooria (Bronferbrenner)- 1. Kõiki elus toimivaid protsesse tuleb vaadata vastastikuses interaktsioonis/mõjus 2. Laps on viieastmelises süsteemis, süsteemi ühes osas aset leidev muutus mõjutab kõiki teisi osi ( 1. Aste-mikrosüsteem- perekond, sõbrad, ise, klassikaaslased (täiskasvanute suhtlemisest sõltub lapse areng, ka vanemate lapsepõlv mõjutab last) 2. Aste- mesosüsteem- koduväised intsitutsioonid (trennid, terviseasutus, laiendatud perekond-rohkem kui 2 generatsiooni, siin mõjutavad last kooli pädevad õpetajad kes suhtlevad nende vanematega, siis on laps edukas) 3. Aste – eksosüsteem – last mõjutavad vanemate töö ja sellega seonduv, meedia, SLAID!! 4. Aste – makrosüsteem – last mõjutab ühiskonna kord, religioon, ühiskonna hoiakud, ideoloogia, sots-maj olukord riigis või piirkonnas 5

Perekonnaõpetus

90

doc

Nimetu

(teatud piirangud nt hasartmängud, relvaluba, ei saa töötada igal ametil) *Alates 26. eluaastast pole enam seaduse mõttes tegu noorega. *Noor kinnipeetav- noorem kui 21- aastat vana isik(vangistusseaduse kohaselt), kes tavaliselt viibib kas politsei arestimajas või vangla noorteosakonnas. Kas noorukiiga varieerub? Seos varieerumisega, seoses sooga. Varieerub: noorukiea algus ja lõpp Bioloogilised(algus)- vastavalt soole, generatsioonide lõikes Sotsioloogilised(Lõpp)- tööalane roll, majanduslik iseseisvus, abikaasa roll/püsisuhe perekonnas +kultuuriline varieerumine + sotsiaal- majanduslik varieerumine 10 aastat tagasi lääne kultuurist. Terminoloogia muutustega nt laulupidu varem oli laste laulupidu, nüüd on laste- ja noorte laulupidu. *Majanduskriisid ühiskonnas mõjutavad noorukiea pikkust. Noorukid saavad suhteliselt kiiresti täiskasvanuks kui perioodil kui kriisi pole. *Kultuuriline varieerumine- missugused traditsioonid subkultuurides

Arengupsühholoogia

34

pdf

PEREPSÜHHOLOOGIA

suhteviisid nii, et nende asemele võiks tekkida uued, mis vastaksid uuele kontekstile/ arengufaasile  (nt piiride nihutamine erinevas vanuses noorukite puhul: mis on lubatud 13-a-sele, ei pruugi olla lubatud 10-a-sele). Positiivse tagasiside kontekstis võimenduvad normist erinevad käitumisviisid; taotletakse uusi suhtlemislaade, mis oleksid uudses kontekstis sobilikumad. Selle reaktsiooniks rakendub vanemate puhul kõigepealt negatiivse tagasiside mehhanism. Nad püüavad käituda varasema ettekujutuse järgi, samas noored üritavad pääseda vanematega võrdsematesse suhetesse (tahab ise endale riideid valida). Positiivne tagasiside annab võimaluse uute normide tekkeks. Mida tugevamini hoitakse kinni vanadest suhtemustritest, seda tõsisemad konfliktid tekivad nendel, kes tahavad normidest

Perepsühholoogia

46

doc

LASTE JA VANEMATE SUHTED PEREKONNAS

LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool III ST I KÕ Kaidi Toropov LASTE JA VANEMATE SUHTED PEREKONNAS Õpimapp Aineõpetaja: Anu Leuska Mõdriku 2009 1 SISUKORD SISUKORD....................................................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS............................................................................................................

Perepsühholoogia

65

doc

Rüdiger Penthin, AGRESSIIVNE LAPS 2003

Kaasmõjurid 26 SOTSIAALPSÜHHOLOOGILISED RISKITEGURID 28 Riskitegur: vanematepoolne vägivald 28 Riskitegur: tääne-Virumao. emotsionaalse läheduse puudumine 31 Riskitegur: vanemate psüühilised probleemid, alkoholi ja uimastite kuritarvitamine 35 Riskitegur: töötus, vaesus, kehvad elamistingimused 37 Riskitegur: ebapiisav vanemlik järelevalve ja suunamine 39 ISBN 5-89920-315-3 Riskitegur: massimeedia mõju 42 © 2001, Urania-Ravensburger Dornier-Medienholding

Avalikud suhted

53

odt

Nimetu

mis teisiti ei oleks võimalik. Arengu vaatlemine · Charles Darwin kirjutas ühena esimestest lastearengupsühholoogiast. See põhines tema oma poja arengu jälgimisel. · 1920/30 sai hoo sisse laste are3ngu uurimine. Asutati hoolekande instituute. · Durkin arvas et eksperimente tuleks läbi viia laboris, kus laps on keskkonnast eraldatud. · Shaffer täheldas mutuis selles, kuidas tänapä'eva psühholoogid käsitlevad laste arengut. Need mutused hõlmavad vajadust mõista protsesse, kuidas lapsed kasvavad ja arenevad, mitte lihtsalt tulemusi , ning siduda arvamusi mitmesugustest allikatest ja erinevatest analüüsitasemetelt ­ perekond, kogukond, kultuur. Mis on areng? · Areng viitab protsessile , mille abil organism kasvab ning muutub oma eluea jooksul.

Kategoriseerimata

Kommentaarid (6)