Põlvkondadevahelised suhted ja vanemate roll selles (6)

Põlvkondadevahelised suhted ja vanemate roll selles
Iga inimene kuulub oma suguvõssa, suguvõsa aga koosneb omakorda erinevatest põlvkondadest. Erinevatesse sugupõlvedesse kuulub nii vanemaid kui nooremaid, näiteks vanavanemad, vanemad ning lapsed. Sageli on generatsioonidevahelised suhted erinevates vanustes küllaltki erisugused. Suurt rolli nooremate suhtlemises eakamate inimestega mängivad ka vanemad, kes last kasvatavad. Kuid millised on need suhted ning missugust rolli mängivad neis vanemad?
Üks võimalus nendes suhetes on hea läbisaamine endast vanematega. Selline suhete vahekord vanematega on üldjuhul neil, keda lapsevanemad on korralikult kasvatanud
ja kes tegelevad ka muuga peale internetis aja veetmise ja lihtsalt laisklemisega. Erinevad hobid ja huvid mängivad selles suurt rolli seetõttu, et mida aktiivsem ja ettevõtlikum on laps, seda rohkem abistab ta ka vanemaid ja tülisid tekib vähem.Kui vanemad on andnud oma võsukesele korrliku kasvatuse, oskab ta olla viisakas ja lugupidav endast vanemate vastu. Kõrvaltvaatajad näevad samuti seda viisakust, ning see annab lastele nende ees positiivse arvamuse.Sellised noorukid
eakamatele meeldivad ning nendevahelised suhted on kiiduväärt.
Teiseks võimaluseks on halb läbisaamine. Selle tekitajateks võib olla mitmeid tegureid. Üheks võib olla see, et nooremas eas ei taha teismeliste arvamused endast
vanemate omadega kuidagi kokku minna, kuna kõigest on omad kujutlused ja kõik mis on neist erinev, tundub äärmiselt väär. Selline seisukoht ei pea enamasti paika.
Peamiselt on siiski õigus vanematel, kes on rohkem elukogenud ja kellel on paremini arenenud analüüsimisvõime, mis aitab langetada mõistlikke ning küpseid otsuseid.
Ühtlasi võib laiduväärt läbisaamine olla põhjustatud teiste eakaaslaste mõjutusest. Kui mõni nooruk räägib, kuidas tema oma vanemate käskudest ning palvetest
keeldub ning käitub vastupidiselt vanemate palvetele, võib see paljusid mõjutada, ning ka nemad käituvad samamoodi, arvates, et saavad nii talitada endale meelepäraselt.
Kolmas variant suhetest on selline, kus kommunikatsioon endast vanemate põlvkondadega on peaaegu katkenud. Selline situatsioon võib tekkida nii lapse enda vastu-
meelsusest kui ka vanemate kasvatusest. Kui nooruk veedab palju aega internetiavarustes, jääb tal enda muudeks vajalikeks tegevusteks vähe aega. Sellest tekib ka mitteviitsimine, mis viibki selleni , et ei leida aega külastada ka näiteks vanavanemaid. Samas võib see mõningal määral olla tingitud ka lapsevanematest. Kui last ei viida juba väkiksena oma vanematele sugulastele, tuttavatele külla, ei teki neil selleks huvi ka vanemaks saades . Neil võib tekkida mõte, et kuna vanemad
neid sinna ei vii, on ehk parem jätta seda tegemata ka vanemas eas.
Eelpool arutletud suhted noorematel vanemate põlvkondadega on tänapäeval küllaltki keerulised. Kõik inimesed ning nende iseloomud on erinevad ja sellest on tingitud
ka erisugused suhted. Läbisaamine ja suhtlemine võib olla nii hea, halb kui ka puudada, kuid väga suurt rolli selle kõige kujunemisel mängivad siiski vanemad, kelle ülesanne on arendada ka oma võsukese suhltemisoskust.