KASVATUS ERI KULTUURIDES – MIDA MEIL ON SELLEST ÕPPIDA? (0)

Jakob Westholmi Gümnaasium

KASVATUS ERI KULTUURIDES – MIDA MEIL ON SELLEST ÕPPIDA?

Tallinn 2011
Kasvatuse saavad inimesed kätte lapseeas , millest suur osa veedatakse koolis. Oma referaadis räägin kommetest ja kasvatusest jaapani koolides ja võrdlen seda eestlaste omaga. Jaapani valisin just sellepärast, et nende metoodika ja koolikasvatus erinevad Eesti omadest väga suurel määral.
Nagu paljud eestlased, peavad ka jaapanlased haridusest väga lugu. Üldine koolisüsteem loodi Jaapanis umbes samal ajal kui Eestiski – 19. sajandi teisel poolel – ja on seega üks vanemaid maailmas. 20. sajandi alguses võis juba öelda, et kogu või suurem osa rahvast oli omandanud kirjaoskuse. Jaapanis õpib praegu 99% algkooliõpilastest riiklikes koolides ja ka keskkooliõpilastest käib erakoolides ainult 30%. Peaaegu kõigis neis koolides, ülikoolides ja kolledžites tuleb läbi teha sisseastumiseksamid ja igal koolil on omad eksamid. Igal sisseastujal on kohustus sooritada eksam , välja arvatud juhul, kui ta on varem samas koolis madalamas astmes õppinud. Kuna sisseastumiseksamid on väga rasked, siis käivad paljud õpilased aastaid tavalise kooli kõrvalt veel ettevalmistuskoolides. Tihti viivad emad oma lapsi neisse koolidesse juba algkooliajal. Vaheajad on Jaapanis kõvasti lühemad kui Eestis. Seal algab kooliaasta 1. aprillil . Suvel on kõigest mõnenädalane koolivaheaeg, samuti on kaks vaba nädalat uue aasta paiku. Kooliaasta lõpeb märtsi keskel ja enne uue õppeaasta algust on kaks nädalat vaheaega . Jaapanlastest lapsed on kasvatatud koolist rõõmu tundma ja kõigis oma ettevõtmistes väga hoolikad olema, neile ei tule mõttessegi nuriseda lühikese vaheaja pärast ja koolist välja kukkumine on nende jaoks katastroof.
Ühe Eestis käinud jaapani vahetusõpilase sõnade kohaselt on jaapani koolilapsed kasvatatud viisakamaks kui seda on tehtud eesti koolilastega. Kuidas Jaapanis tervitatakse? Käed asetatakse põlvedele ja kummardatakse sügavalt. Näiteks Koreas aga laskutakse põlvili ja kummardatakse – niiviisi tervitatakse  vanemaid ja vanavanemaid. Küsimusele, kas iga kord, kui nendega kohtutakse, kõlas jaatav vastus. Eesti lapsed ja ka paljud täiskasvanud ei vaevu tihti üldse tervitama. Samas lihtne tere ütlemine on meil ju märgatavalt kergem kui Jaapani või Korea variant. See kõik on kinni kasvatuses, kuid kas tõesti on vaja selleks, et lapsed täidaks elementaarseid viisakusnõudeid füüsilist kasvatust, nagu see on jaapani koolides.
Jaapani koolides nagu ka mõnedes eesti koolides on koolivorm . Kuid erinevalt eesti koolidest , kus vormi mittekandmise eest pole suurt karistust saadetakse jaapanlased koolivormi puudumise korral koju, sama tehakse ka siis, kui nähakse, et laps kannab ehteid või meiki.
Kui Eestis õpilased tulevad hommikul kooli ja hakkavad oma klassiga kuulama, mida õpetaja räägib, siis Jaapanis toimuvad õpilasrühmade vahel võistlused. Võisteldakse nii õppimises, kui ka koristamises. Üheski jaapani koolis pole koristajat, ja mitte sellepärast, et riigil selle jaoks raha poleks, vaid seetõttu, et lapsed on kodus harjutatud enda järelt koristama ja midagi vedelema jätta oleks lausa patt.
Jaapanlased on väga tagasihoidlikud ja teistest lugupidavad inimesed. Näiteks ei ole neil kombeks pidada oma sünnipäevi. Kui eelpool mainitud jaapanlasest vahetusõpilased sünnipäev oli otsustas tema eesti vahetuspere seda tähistada. Tema asenudema rääkis, et tüdruk ei osanud külalistega midagi peale hakata ja tundis ennast tähelepanu keskpunktis väga ebamugavalt. Eestlastele tundub kindlasti imelik, et mõnes riigis üldse ei peeta isegi laste sünnipäevi ja arvatakse, et sünnipäeval viisakalt käitumine ei nõua mingisuguseid erilisi oskusi. Kuid nagu eelnevast näitest näha oli, on tähelepanu keskpunktis olememiseks vaja õpetust.
Kuigi jaapanlased on ise oma kultuuri üle väga ukhed ja neid tuntakse kui ülimalt viisakaid ja korralikke inimesi, on eesti lastel ikkagi parem elu. Eestlased peaks jaapanlastelt eeskuju võtma nende viisakuskommetes ja austuses teiste vastu, kuid jaapanlased võiksid omakorda meilt õppida, et natuke edev olla pole halb ja sattudes suure tähelepanu alla, on samuti õigeid käitumisoskusi tarvis.
Kasutatud materjanlid:
http://et.wikipedia.org/wiki/Jaapan#Koolielu
http://www.opleht.ee/?archive_mode=article&articleid=2270