Maeterlinck "sinilind" (3)

Maetelinck “SINILIND”
Tegelased: Tyltyl, Myltyl, Kass , Koer, Tuli, Valgus, Vesi, Suhkur, Piim, Leib, naaber
Sündmustik: Puuraiduri poeg Tyltyl ja tütar Myltyl lähevad jõuluööl haldja käsul sinilindu otsima , kes pidavat kõigile õnne tooma . Lastele on saatjateks sel retkel loomad ja esemed, kellele haldjas annab hinge ning inimese välimuse. Kõik nad - Kass ja Koer, Suhkur ja Vesi, Leib ja Piim, Tuli ja Valgus- on vaesevõitu puuraiduri majas alati olnud laste kaaslasteks . Kõigepealt satuvad lapsed Mälestustemaale, kus nad kohtavad oma kenas väikeses talumajas elavaid vanavanemaid. Sinilinnu asemel saavad nad sinise musträsta, ent kui lapsed jõuavad läbi sünge metsa tagasi, on lind mustaks muutunud. Otsingud jätkuvad Öö palees, kus laste ette astuvad vaimud, haigused, sõjad, valud ja hirmud. Palee ühe ukse taga avastavad nad imekauni aia, mis on täis puid, lilli ja koski. Seal on ka palju sinilinde. Ent kui lapsed jõuavad Valguse juurde tagasi, siis selgub , et nende püütud linnud on kõik surnud. Edasi satuvad nad Tuleviku kuningriiki, kus elavad veel sündimata lapsed. Tyltyl leiab oma tulevase venna, kes aga, nagu ta ise ütleb, toob maa peale kaasa vaid sarlakeid, läkaköha ja leetreid ning lahkub jälle elavate hulgast. Ka Tuleviku kuningriigist ei õnnestu Tyltylil sinilindu kaasa tuua. See lind, kelle Valgus talle annab, pääseb poisi käest lendu niipea, kui vana, hall ning kuri Aeg lapsi märkab ja neid vikatiga ähvardab. Lapsed otsivad lindu veel kalmistult, mis muutub äkki kauniks roosiaiaks ning kus “surnuid ei olegi”, ningm kohutavast metsast , kus inimesestunud puud otsustavad puuraiduri lastele kätte maksta selle eest, et nende isa tegi metsatööd. Kõik see on ühe öö unenägu, mis aga laste arvates kestab terve aasta. Tyltyl ja Myltyl ärkavad esimese jõulupüha hommikul oma kodus. Peagi tuleb külla naabrimemm, kes on unenäohaldja moodi. Tema haige tütar on juba ammu omale igatsenud Tyltyli puurituvi. Ja nüüd märkab poiss, et tema lind on sinine. See ongi sinlind; ta annab selle naabrimemme tütrele ja tüdruk saab terveks.
Autori juhtmõte: Sinilind pole midagi muud kui püüd ja tahe anda õnne teistele ja selle läbi ise õnnelikuks saada.
Minu arvamus: Õnn võib peituda just seal, kust me seda otsidagi ei oska ning andmisrõõm on suurim rõõm. Igaüks on oma õnne sepp . Et saada õnnelikuks, peame me nägema väga palu vaeva. Õnn võib peituda lihtsates asjades.
Tsitaadid:

• Püüdes teistele õnne anda, saame ka ise õnnelikuks.
  
• Igaüks meist peab endale ise õnne otsima; ta peab nägema lõputut vaeva ja kannatama palju pettumusi, enne kui ta õpib õnnelik olema, hinnates lihtsaid ja täiuslikke rõõme, mis on tema vaimule ja südamele alati kergesti kättesaadaval.