Läbivalt keskendub tõerääkimise ja silmakirjalikkuse, aususe ja harjumuseks saanud valetamise ning tõekartuse teemale Veljo Käsperi film "Viini postmark". Seda küsimust tõstatab ja puhtinimlikke dilemmasid avab eriti ilmekalt Jüri Järveti kehastatud Martin Rolli karakter tolles filmis. Jüri Müüri ja Grigori Kromonaovi filmis "Põrgupõhja uus Vanapagan" käsitletakse tõe ja õiguse temaatikat kahe vastandliku elukäsituse võtmes. Kaval-Ants õpetab Vanapaganat valetama, öeldes, et ega maa peal muudmoodi hakkama saagi, kui vaid valetades. Ausameelne Vanapagan ihkab üle kõige õndsaks saada ja rügab selle nimel terve elu tööd teha. Nii assotsieerub filmiga tervikuna ka Tammsaare (Valdur Mikita määratlust kasutades "sookuivendamise käsiraamatu") tuntuim tsitaat: "Tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb ka armastus." Kuid eks märkab iga vaataja, et õndsaks see töötegemine lõpuks Vanapaganat ei teinudki. Mis on siis see tõde ja mis on õigus
„Säh, siin on tühje kotte lõputult, pane ta vilja täis ja sea rehealuse nurka püsti. Mitu kotti nurka paned, settu kotti ka lännu homseks hommikuks on.“ Ütles ja kadus kui tina tuhka. Rehepapp ei põlanud vanapagana nõu, vaid tegi kohe esimese mõõtmise juures proovi, ja ennäe! kotid olidki lännu. Nüüd oli mees rõõmus; vilja ei olnud enam üleliia, polnud ka raha väga palju üle, rehepapp enam majja ka ei kutsunud ja töökam elu oli. Aga rehepapp peale seda enam vanapaganat ei näinud pikka aega, kotid küll kadusid, aga vanapaganat ennast polnud kuskil. Egas muidu poleks probleemi olnudki, aga rehepapp ju tahtis kuidagi tänada enda elupäästjat. Rehepapp elas oma töökat, kuid rahutut elu edasi, rahutut, et ei saanud ikka vanapaganat tänada. Kord rääkis rehepapp oma ohtu kõrtsis seltsimeestele ja kurtis oma rahutut lugu. Karutantsitaja istus kõrts nurgas ja kuulis ka asjalugu. „Mina tean abi!“ ütles karutantsitaja
Tagataskus oli tal alati varuks mõni lisanipp, millega oht minema peletada, näiteks katku lollitamine. Tänapäeval võib teda pidada linnapeaks, valla- või külavanemaks. Kubjas Hans oli mõisatööline, kes armus parunipreilisse. Seepärast meisterdas ta oma esimese krati, lumest, et too talle parunipreili tooks. Lumekratt osutus aga romantikuks, kes jutustas Hansule erinevaid lugusid armastusest, kuni ära sulas. Hansul ei õnnestunud krati tegemisel Vanapaganat tüssata ja too saigi mehelt sõstramahla asemel kolm tilka verd. Seepärast keeras põrguline Hansul kaela kahekorra. Kuna Hansu oli omakorda armunud Liina, kes meest igal õhtul libahundina mõisa ääres metsas luuramas käis, kui mees preili akna taga aega viitis, tahtis neiu end peale kupja surma ära uputada. Mõlemad olid ennastohverdavad, unistajad, truud. Paljud teoses kujutatud inimtüübid esinevad sarnaselt ka tänapäeval. Muna Ott oli
Eesti mütoloogia Rehepapp mõisa palgatud talumees, kelle ülesanne oli kütta mõisa rehes reheahju ning valvata kuivava vilja ja rehepeksu järele. Rehepapiks võeti mõni talumees külast või elatanud mõisaametimees. Rahvaluules on rehepapp seotud Vanapaganajuttudega. Harilikult kavalpea ja naljamees, tüssab ta Vanapaganat ja ka mõisnikku. Autor: Andrus Kivirähki, Matthias Johann Eisen. Kratt ehk pisuhänd, puuk, tulihänd folklooris nõiduslik olend, kes tule või sädemejoana ringi lennates erinevat vara kokku veab: vilja, rõivaid, raha jms. Varasemate uskumuste kohaselt käis inimese hing ise nõiasõnade mõjul kratiks. Hiljem on levinud arusaam erinevatest esemetest valmistatud krattidest. Üldine on olnud usk , et
Rein on juba peaaegu valmis oma tütre Endlile lubama, kui selgub, et Endel on pärast Hansu surma mõisa uus kubjas. Rein, kes jälestab mõisa ja kõiki kel sellega pistmist taganeb oma lubaduses anda enda tütar Endlile naiseks. Endel vihastab, ning püüab kättemaksuks Reinu tappa, kuid Reinu päästab tema salapärane kotike väikeste kolkivate meestega. Rehepapp, kes on pärast sõbra Hansu surma Vanapagana peale väga vihane on, suundub kättemaksuks metsa, kust Vanapaganat öösiti leida võib. Kartmatult ootab ta Vanapaganat lõkke ääres, kuhu viimane lõpuks saabubki. Rehepapp aga kavaldab Vanapagana üle, ning hundid purevad Vanapagana surnuks. Raamat lõppeb, nagu algab, sulase Jaaniga ning tema lollusega. Andresepäeval tulistab ta armulaualeivaga kiriku ust, ning saab sellega erilise väe, millega ta õigupoolest midagi peale ei oska hakata. Rumalusest ja lootusest saavutada austuse ja imetluse, peksab ta läbi
MUINASJUTUD Esimene muinasjuturaamat ilmus 1697. aastal. MUINASJUTTUDE SEADUSED ALGUSE SEADUS iseloomulik, rahulik algus (Ühes kohas elas üks vanamees, kellel olnud üks väike poeg...). KORDUSE SEADUS olulisust rõhutatakse tegevuste kordamise abil (hunt tuli akna alla ... mõne päeva pärast tuli hunt tagasi). KOLMARVU SEADUS eelistatakse arvu kolm ja selle kordusi -kuus, üheksa, kaksteis. (Kolm põrsakest, kolm venda jne). LAVALISE KAKSUSE SEADUS tegevuses on korraga vaid kaks tegelast. VASTANDITE SEADUS tegelased on vastandliku iseloomuga (hea kuri; rikas vaene). TAGAKAALU VÕI LÕPPKAALU SEADUS tähtsaim ilmub viimasena (viimasel lohel on kõige rohkem päid). LÕPU SEADUS rahulik, enamasti õnnelik lõpp, mis selgitab kangelaste edasist saatust. Muinasjutud võivad olla: Rahvapärased - autor on teadmata; Töödeldud teadaolev autor on rahvapärasele muinasjutule lisanud omapoolse nägemuse; Kun...
"Põrgupõhja uus vanapagan" A.H.Tammsaare Filmi alguses veenab Peetrus Vanapaganat maa peale minema, et proovida, kas ta võib seal inimese kombel õndsaks saada. Vanapagan kuulab hoolega Peetruse õpetusi, kuid õndsakssaamine maa peal käib tal üle jõu, ükskõik kui palju ta ka oma karujõuga tööd ei tee. Vanapagana lapsemeelset mõistust ja usku töö ja kuulekuse läbi õndsaks saada kasutab ära omakasupüüdlik Kaval-Ants. Filmi alguses ei saanud ma hästi kõigest aru, arvatavasti sellepärast, et ma ei teadnud selle tegevustikust midagi
Miks ta hiljem ringi mõtles? Sest Õuna Endel sai mõisa kupjaks peale seda kui Hans ära suri ning Rein ei sallinud mõisaga seotud inimesi. 6. Iseloomusta Imbit ja Ärnit. Imbi ja Ärni olid väga ihned ja nad üritasid koguaeg endale kusagilt kraami kokku koguda. 7. Kuidas sai kratt endale hinge? Kratt sai hinge peale seda kui sa olid teinud vanapaganaga kokkuleppe tema raamatusse ja olid andnud talle 3 tilka oma verd. 8. Kuidas petsid inimesed vanapaganat (too erinevaid näiteid)? Nad kasutasid sõstra tilkasid vere asemel, 9. Mis oli see imevahend, mis teise inimese sind armastama paneb ja kas keegi kasutas seda võtet? Siis kui sa teed sitapiruka söödad selle oma armastusele. Seda kasutas sulane Jaan 10. Anna teosele hinnang! Millest sinu arvates teos räägib? Analüüsi teose mõtet! Minu arust oli raamat hea ning kogu aeg toimus midagi huvitavat.
Rehepapp Andrus Kivirähk Raamat "Rehepapp" räägib vanade eestlaste uskumustest ning kommetest, mis panevad nii naerma, kui ka mõtlema. Rehepapp, keda kutsuti rehe-Sandriks, oli küla kõige targem mees. Ta andis alatasa teistele külaelanikele nõu ning mõtles pidevalt välja uusi nippe, kuidas vanapaganat, tõvesid ja kolle ülekavaldada. Rehepapp elas üksikut elu koos oma kratiga, kelle nimi oli Joosep. Tollel ajal oli varastamist väga palju. Rööviti peamiselt mõisa, kuid ka enda naabreid ning sõpru. Selleks, et kõige selle näppamisega hakkama saada, tõttasid rahvale appi kratid. Kratte sai vanapaganalt kolme vere tilga eest osta, kuid see oleks tähendanud oma hine põrgusse müümist. Rehepapp mõtles välja viisi, kuidas kohutavast verevandest pääseda. Nimelt ohverdas ta oma vere
3.Halltõbi püüdis Koera-Kaarli metsas oma võrku teda hüüdes. 4.Jumal ei teinud välja sulase Jaani palvetest, sest temagi oli kohaomanik ja jõukas mees, mis tal kehviku kurtmistest. 5.Imbi ja Ärni läksid läbi metsa mereranda pikk ohelik kaasas merilehma püüdma. Need on lehmad, kes elavad meres ja söövad vett ja lund ning annavad palju piima. Kui inimesel õnnestub lehma ümber üks ring kõndida, ei saa lehm enam vette tagasi. 6.Kubjas Hans pidi ristteel mitu korda Vanapaganat hüüdma, sest enne Hansu käinud Oskar oli vanapagana kurjaks ajanud kirjutades Vanapagana raamatusse Jeesus Kristus. 7.Räägu Reinu tütar Liina ei olnud nõus Õuna Endlile naiseks minema, sest ta vannub koguaeg ning Liina oli armunud kubjas Hansu. 8.Sandri juurde tuli minna abi otsima, sest ta oli küla kõige targem mees ning alati oli tal tagataskust mõni nipp võtta. 9.Parun käskis aidamehel kiiresti kaduda mõisa juurest koos kottidega, milles oli mõisa
Luti maha kukkudes võib laps kannatlikult oodata kuni ema tuleb ja selle üles korjab. Samas on tal ka võimalus minna lihtsama ning kurjema vastupanu teed: hakata jonnima ning hoolitsev ema tõttab kohe võrevoodi juurde vaatama, et mis tema pisikesel viga on. Kurjale teele minnes ei pruugi lõpptulemus alati negatiivne olla. Ka headusega võib inimene teistele kurja tekitada. Sellest tuleneb ka vanasõna:" Ükski heategu ei jää karistamata." Kui aga inimene suudab vanapaganat ninapidi vedada ning kavaluse abil kurjast hea vormida, siis lõppkokkuvõttes on tulemus siiski positiivne. Teoses ,,Faust" pidas haritud arst suuri heitlusi hea ja kurja vahel. Faust otsis elumõtet ning üritas leida vastuseid küsimustele millele tal vastust polnud. Rusutud teadlasele pakkus elurõõmu Mefistoteles. Nõiad pakkusid talle, aga rõõmu nooremast ning elujõulisemast kehast ning kõige keerulisemat asja maailmas, armastust
Annus Põhiline konflikt oli Sulase Jaani ja külarahva vahel. Kõik pidasid Jaani viimaseks luuseriks. Teine konflikt oli Kiltri ja Räägu Reinu vahel Kolmas konflikt oli külarahva ja mõisarahva vahel, keda külarahvas armutult lüpsis, see oli ka üks külarahva ühine ettevõtmine Ühistööna võideldi katku vastu ja tüssati vanapaganat Rehepapi ja nõia ühistöö oli kokku viia kohalik paarike Ints aitas Hantsul mõisapreilit vaatamas käia Rehepapp ja nõid aitasid külarahval vanapagant ja mõisa tüssata ning omavahelisi konflikte lahendada Ilmselt on meil kõigil olnud hetki, mil tunneme, et võiks lihtsalt ajaviiteks lugeda. Alati ei peagi selleks tõuget andma kohustuslik kirjandus, vaid enda huvi. Kindlasti andis selleks omajagu põhjust ka suur meediakära teose ümber
Suure rutuga ei mõelnud oda peale ja tallas oda puruks. Putkates ise kaebama: "Oda läts! Oda läts!" Sest ajast peale hüütakse talusid, kus Vanapaganale see äpardus juhtus, Odalätsi küla taludeks. Hirmu ja valu pärast trampis Vanapagan nii tugevasti jalgadega vastu maad, et igal pool, kus ta jala maha pani, vee maa seest välja pigistas. Vett tungis nii palju, et allikas iga jälje kohale tekkis. Veel praegu võib neid allikaid Pidula mõisa ligidal näha. Suur Tõll ei tahtnud aga Vanapaganat nii hõlpsasti minema lasta. Ta jooksis Vanakurjale järele. Vanapagan putkas eest mere poole. Kõruses Säädi juures sai Tõll Vanapaganale mööda sääri sähvata. Sellest tulebki nimetus Säädi. Nüüd tuli meri vastu ega Vanapagan pääsenud enam edasi. Tal tekkis mõte merre teed teha. Vanapagan kahmas kahe käega liiva, viskas enese ette merre. Sinna, kust ta liiva võttis, tekkis Sarapiku järv. Nõnda tekkis tee merre. Tee on kujult nagu katusehari
Mõisnik muidugi andis talle raha ja Hans läks ja tõi Nõia-Ella maja juurest ühe hulkuva kassi, nii et ei pidanudki raha raiskama. Räägu-Rein Räägu-Rein oli aus mees. Samas ta pidi saama oma tahtmise, nagu siiski, kui otsis ise oma tütrele sobiva mehe. Veel ei käinud ta kunagi mõisarahvalt varastamas, ega lubanud kellelgi teisel enda perest seda teha. Muna Ott Ta oli joodik, kes eksis üks kord ära nii, et ei leidnud lõpuks kodugi üles. Kohtas Vanapaganat, läks tema juurde tööle ja oli 10 aastat ära ning siis tuli alles tagasi. Tagasi tulles, tahtis ta kirikusse tööle minna.
Saunas käijaid oli mitmesuguseid, meie näidendi peategelane, aga heatahtlik tütarlaps, kes aitas kombekalt vanureid ja sai ise lavale minna alles siis, kui kõik saunalised läinud olid. Nii ka seekord. (Kilin ja kolin, Vanapagana tõld tuleb) Vaeslaps omaette:Mis jant see nüüd siis lahti on, kilin ja kolin nagu mitu saksa tõlda oleks läve ees peatunud. Panen õige särgi selga ja vaatan üle ukseprao, mis seal toimub. (Näeb Vanapaganat ja tema seltsilisi teeb risti ukse ette ja jookseb lavale) Vanapagan väljast:Tule nüüd välja, tütreke, lähme ära! Vaeslaps:Ei ole riideid, ei saa minna! Vanapagan:Küll lasen kodust riided tuua, ütle, tütreke, mis sulle tarvis. Hiir saunanurgast:Üksi, üksi, õeke! Vaeslaps:Ei ole siidisärki selga panna. Emand poegadelt:Kes teist kõige usinam? Vanapagana poeg1:Mina kui tuul! Vp poeg2:Mina kui vesi! Vp poeg 3:Mina siin ja seal!
Pärast sai ta Luisega kokku. Ta ostis talt kleidi hõbeprossi eest. Õhtul tulid vaimud kohale. Vaadati hõbevara üle ning märgati, et üks pross on puudu. Liina valetas, et üks kratt varastas selle. Aidamees Oskar oli mässama haknud oma kratiga. Tema kratt viskas juba peast ära. Muud ei jäänud tal üle, kui kratt põlema ajada. Siis läks ta Rehepapi juurde ja küsis talt punaseid sõstraid. Selle mahlaga maksis ta Vanapaganale uue krati hinge eest. Tegelikult peab verega maksma, aga Vanapaganat veeti koguaeg ninapidi. 4.novembril mindi kirikusse. Räägu Rein ei läinud kuna tema läks kiltri majapidamisse, et oma pross üles otsida sealt. Ta oli väga vihane, et ta seda ei leidnud. Ta võttis siis paar kiltri hõbedast asja ning poos kassi ka veel ülesse. Järgmisel päeval tuli küla tagasi Muna Ott, kes oli kümme aastat tagasi ära kadunud. Ta rääkis, et oli olnud kõik see aeg Vanapagana sulane. Teenis seal hästi ning kõik oli hästi, aga jäi
Kuressaare 2012 Millest raamat räägib Tegevus toimub ühe novembrikuu jooksul 19. sajandil. Põhiline käsitletav teema on eestlaste iseloom ja olemus, külasisesed suhted ja ka suhted mõisaga. Suur rõhk on üksteise tagant näppamisel ja varanduse kokkukandmisel. Selle juures olid igas kodus abiks kratid, kes olid inimeste igapäevaelu iseenesestmõistetav osa. Aeg-ajalt võis kohata ka teisigi mütoloogilisi olendeid nagu tonte, libahunte, Katku ja Vanapaganat. Romaan on lugedes küll mõneti naljakas, kuid põhiline nali tuleb sellest millised me eestlased tegelikult oleme. Romaani alguses saab kohe selgeks mõne inimese rumalus Koera-Kaarli sulane Jaan on söönud mõisa sahvris seepi, mida viimane pidas ekslikult Idamaiseks maiuspalaks. Mõisnikke pidasid eestlased rumalateks, seepärast oli ka lihtne nende tagant varastada. Armu ei antud isegi vanuritele. Näppas ju toatüdruk Luise 100-aastase parunessi tagant tema surivoodi kleidi
REHEPAPP 1. Mütoloogilised tegelased: Kratt- Kratt täitis enda peremehe käske ja nõudis endale tööd. Sellepärast pidi talle alati uus töö varuks olema. Kui kratt liialt tööd tahtma hakkas, tuli ta raske tööga hukata. Selleks anti talle midagi, mida oli võimatu teostada. Kratt oli aga vaja aga ise teha, selleks valmistati erinevatest materjalidest krati kuju, tuli minna ristteele ja oodata vanapaganat. Kui ta välja ilmus, tuli tilgutada raamatusse verd. Pärast neid protseduure oligi kratt elus ja kasutusvalmis. Vanapagan- vanapagan tahtis krati tegemise eest verd. Inimesed olid aga kavalad ja tilgutasid raamatusse vere asemel hoopis sõstramahla. Kupjal Hansul petmine aga ei õnnestunud, sest vanapagan oli vihane, et teda petetakse ja ta tegi Hansule haava, ning tilgutas sealt verd oma raamatusse. Rehepapp- Oli tark ja kaval ravitseja. Tema poole pöörduti abi
Teine suurem varisemine oli 1937.a., suue langes sisse 1974 aastal. Tori põrgu ja vanapaganaga on seotud äärmiselt palju rahvajutte ja muistendeid. Tori kodu- uurija Mihkel Tilk kogus neid üle saja. Rahvasuu tunneb kolme põrguvürsti : Kurat - see on tõesti kurjuse sümbol, tige ja julm; Sarvik - suur ja imposantne, tema on põrgu pärisperemees; Vanapagan - tema on oma tegutsemise järgi kõige rahvalähedasem, Tori rahvajuttudes on enamikus tegemist just Vanapaganaga. Vanapaganat on Tori kandis nähtud mitmel pool ja mitmel korral: hirmutanud reisilisi, kiusanud teisel pool jõge põrgu vastas naisi, olnud kõrtsis viina viskamas. Alljärgnevalt mõned lood. Tori põrgu asub tori kihelkonna keskel. Varema arvamise järgi ka maakera keskel, sest siit algas telg, mille ümber pöörleme. Telje teine ots ulatub siis taeva. Tori rahval on suhteliselt lihtsam minna kunagi põrgu, see on käepärasem. Pealegi on surnuaed üleval ja põrgu all.
Lugemiskontroll ,,Põrgupõhja uus vanapagan" 1.Miks Vanapagan Põrgupõhjale saadetakse? 2. Missuguste inimlike hädadega Vanapagan maa peal kokku puutub? 3. Missugune tegelane oli Ants? Kas tegemist on poeetilise liialdusega või on inimesed tõesti sellised? 4. Kumb tegelastest Jürka või Ants oli sulle sümpaatsem? Miks? 5. Kuidas iseloomustad Vanapaganat perekonnapeana? 6. Kuidas tõlgendad teose lõpplahendust? Miks Vanapagan ei saanud teisiti, kui pidi Antsule kätte maksma? 7. Mõtiskle kirjaniku filosoofilise sõnumi üle: vanapagan maa peal õndsaks saamas. 8. Kuidas oli üldse võimalik õndsaks saada? Mis või kes seda takistas? Kas Vanapagan sai Põrgupõhjal õndsaks? 9. Missugune mulje jäi Sulle teose järgi inimese (eestlase) suhtumisest Jumalasse, Kuradisse? 10
1) Koera Kaarel küsis rehepappilt aka Sandrilt nõu, et mida teha oma seepi söönud sulase Jaaniga. 2) Räägu Reinu tütar Liina vahetas oma hõbeprossi Luisega parunessi tagant varastaud surikleidi vastu. Õhtul pärisid hingedepäeva puhul küll tulnud hinged selle kadumise kohta ja tüdruk valetas. 3) Aidamees Oskari kratt oli mässama hakanud, nii et mees käskis tal leivast redel ehitada ja pani hiljem põlema. Ta ehitas endale uue krati, aga pettis Vanapaganat andes talle hinge vastu 3 tilga vere asemel 3 tilka punasesõstramahla. 4) Kui kilter oli oma perega kirikus, kasutas Räägu Rein juhust ja võlus end võlupudru abil mehe sahvrisse, sest Liina väidetel võis pross just sinna sattuda. 5) Muna Ott, kes oli 10 aastat Vanapagana juures sulasena töötanud, tuli nüüd tagasi ja astus rehepapi juurest läbi - rääkis soovist kirikuõpetaja juurde tööle saada. // Kilter käis
“Põrgupõhja uus Vanapagan” kinolinal ja teatris A. H. Tammsaare viimase romaani põhjal tehtud samanimeline film linastus aastal 1964, 15. juunil. Filmi režissöörideks olid Grigori Kromanov ja Jüri Müür. Tähtsamate rollide osatäitjateks olid: Elmar Salulaht, kes mängis Vanapaganat, Ants Eskola Kaval-Antsuna, Astrid Lepa Juulana ning Leida Rammo kui Lisete. Filmi sünopsis tähendab lühikokkuvõtet, mis avab filmi tuuma, selle peamise sisu ja mõtte. Jürka soovib maa peal õndsaks saada ning Kaval-Ants aitab ta jalule ning teeskleb, et on tema sõber, kuid kasutab tegelikult Jürkat ära. Filmi treiler on filmi lühikatkenditest koosnev eelreklaam. Filmi “Põrgupõhja uus
kuid samas väga kergesti Antsu poolt mõjutatav. Algul Põrgupõhjale kolides oli Jürka elus kõik hästi: oli korralik talu, loomad laudas, töö olemas. Kuid aja möödudes võttis elu teise pöörde. Jürka avastas, et ta naine Lisete petab teda sulasega. Selle teadmisega oli Jürkal raske leppida ja ta põletas sulase ühes oma küüniga. Piibli kümnes käsus on kirjas, et ei tohi tappa! See oli Jürka esimene suur-suur rikkumine õndsaks saamisel. Peagi ahvatles Vanapaganat ennast võõras naine Juula, kellega ta salaja kohtus ja hiljem lapsedki sai. Abielu rikkumine oli teine suur patt Piibli 10 käsu järgi. Jürka töötas Antsu juures, et tasuda talle võlgu, kuid vanade võlgade asemele tekkisid aina uued ja lõpuks tundus nagu ei saaks Jürka Antsu orjusest enam kunagi vabaks. Ants ainult pettis, valetas ja varastas ning õpetas Jürkagi valetama. Jürka tegi taas pattu valetades politseile ja kirikuõpetajale, et ta tuleb Venemaalt
Kahjuks lõppes lugu Hansu ja Liina jaoks väga kurvalt. Nimelt ka Hans tegi endale kratti. Ainult ta tegi selle lumest ning hingederaamatusse tilgutas Vanapagan tema verd isiklikult kuna oli väga pahas tujus ning niipea kui Hansu kratt ilma soojenemise tõttu sulas ära tuli ka Vanapagan ning keeras Hansu kaela kahekorra. Liina tahtis teha enesetappu, kuid teda peatasid Imbi ja Ärni. Lugu lõppes sellega, et Rehepapp ootas pimedas metsas lõke ääres Vanapaganat ning kui teine tuli võtis Rehepapp oma hundikuninga lõualuust valmistatud vile ning vilistas. Vile peale jooksis kokku terve kari hunte kes Vanapagana ümber piirasid ning nahka pistsid. Jaan aga lasi kirikuust armulaualeivaga saades sellega endale suure jõu. Selle abil ta peksis oma peremehe korralikult läbi, läks mõisa kus vägistas Luise ära (kes talle on meeldinud kogu teose vältel), sõi küünlaid ja seepi ning jäi magama.
Tõllul oli naine Piret, vend Leiger ja poeg Noor Tõll. Vaata ,,Lisa 1".Aastal 1980 ilmus ,,Tallinfilmis" Eesti vägilasmuistendi ainetel animafilm "Suur Tõll". Filmi peakunstnik oli Jüri Arrak, käsikiri ja lavastus Rein Raamat. (Suur Tõll, 2014) Film ,,Suur Tõll" on 14 minutit pikk. See räägib sellest, kuidas Vanakurat lõhkus ära Tõllu maja samal ajal, kui too võitles vaenlastega. Maja alla jäi Tõllu naine Piret. Tõll naases koju, nägi surnud naist ja hakkas Vanapaganat kättemaksuks taga otsima. Väsinud otsimast, ta uinus, kuid ärkas, kui Vanapagan teda kimbutama hakkas. Tõll ajas Vanapagana laintesse, siis mattis naise ja läks taas sõjatandrile. Linn oli juba sõda kaotamas, kui Tõll saabus. Seekord oli rohkem vaenlasi ja üks vaenlane raius Tõllul pea maha. Peata Tõll suutis sellegipoolest edasi võidelda ja andis enne loodusesse sulamist lubaduse, et vajadusel vaid kutsutagu teda ja ta tuleb taas appi. (Molotchkov, 2012) 2
Andrus Kivirähk ,,Rehepapp ehk november" Põhisündmused ja olemus: Tegevus toimub ühe novembrikuu jooksul 19. sajandil. Põhiline käsitletav teema on eestlaste iseloom ja olemus, külasisesed suhted ja ka suhted mõisaga. Suur rõhk on üksteise tagant näppamisel ja varanduse kokkukandmisel. Selle juures olid igas kodus abiks kratid, kes olid inimeste igapäevaelu iseenesestmõistetav osa. Aeg-ajalt võis kohata ka teisigi mütoloogilisi olendeid nagu tonte, libahunte, Katku ja Vanapaganat. Romaan on lugedes küll mõneti naljakas, kuid eestlasest lugejal tuleb aru saada, et naerdakse iseenda üle. Väikese küla siseelu põhiosa moodustavad näppamised üksteise ja mõisa tagant, tüssamised ja valed, et saaks aga rohkem kraami kokku kraapida. Romaani alguses saab kohe selgeks mõne inimese rumalus Koera-Kaarli sulane Jaan on söönud mõisa sahvris seepi, mida viimane pidas ekslikult Idamaiseks maiuspalaks. Mõisnikke
oma viimse päevani maa peal. Pole olemas alatumat inimest kui seda, kes kasutab endast ,,nõrgemaid" ära, nagu seda tegi Kaval-Ants. Kuigi ka Jürkal leidus pahesid, polnud ta kuri. Kui ta kellelegi isegi liiga tegi (näiteks sulasele, kes Lisetet võrgutas), siis oli see põhjendatult. Kuigi Vanapaganana oli tal võim inimesi hirmutada, ei kasutanud ta seda (vähemalt mitte teadlikult). 5. Kuidas iseloomustad Vanapaganat perekonnapeana? Jürka oli eeskujulik perepea, sest ta oli armastav ja rahulik. Ta ei näidanud oma lastele ega Juulale eriti välja, et ta neist hoolis, kuid pärast iga lapse surma poetas ta pisara ja enne Juula surma muutus ta oma naise vastu eriti soojaks. Vanapagan ei väljendanud oma armastust sõnadega, kuid ta teod rääkisid enda eest. Minu arvates räägib eriti Jürka armastusest pere vastu see, et oli nõus nende eest karuga võitlusse asuma. Vanapagan hoolitses väga ka selle
hõivatud oma parunessiga. Kahjuks lõppes lugu Hansu ja Liina jaoks väga kurvalt. Nimelt ka Hans tegi endale kratti. Ainult ta tegi selle lumest ning hingederaamatusse tilgutas Vanapagan tema verd isiklikult kuna oli väga pahas tujus ning niipea kui Hansu kratt ilma soojenemise tõttu sulas ära tuli ka Vanapagan ning keeras Hansu kaela kahekorra. Liina tahtis teha enesetappu, kuid teda peatasid Imbi ja Ärni. Lugu lõppes sellega, et Rehepapp ootas pimedas metsas lõke ääres Vanapaganat ning kui teine tuli võtis Rehepapp oma hundikuninga lõualuust valmistatud vile ning vilistas. Vile peale jooksis kokku terve kari hunte kes Vanapagana ümber piirasid ning nahka pistsid. Jaan aga lasi kirikuust armulaualeivaga saades sellega endale suure jõu. Selle abil ta peksis oma peremehe korralikult läbi, läks mõisa kus vägistas Luise ära (kes talle on meeldinud kogu teose vältel), sõi küünlaid ja seepi ning jäi magama. [9] 4. Kasutatud kirjandus 1. http://www.eltk
- Rehepapp e Rehe-Sander - päris vana mees, aga ikka kõbus, alati hea nõu ja abiga platsis.Sõbralik, abivalmis, heatahtlik, elutark, mõõdukust propageeriv, külarahva poolt lugupeetud üdini positivne tegelene. Rehepapi ainsaks eluseltsiliseks on kratt Joosep. Kratile elu sisse puhumiseks tuleb ristteel Vanapaganale kolm piiska verd annetada. Selle asja tarbeks jagas rehepapp kõikidele soovijatele mõisaaiast hiivatud sõstraid. Nii sai Vanapaganat alt vedada ja neid vere asemel kasutada, et krattidele hinge sisse puhuda. Rehepapp käis ka kilter Lembitu surivoodil. Rehepappi tunti kui head arstijat, kellel iga tüve tarbeks õige malakas käepärast oli. Rehepapp pooldas krattide asjus mõõdukust, ta ütles ikka, et üle ühe krati pole perele sugugi tarvis ning igasugune liigne ahnitsemine on kurjast. - Räägu Rein sirge seljaga talumees, vinge mõisnike ja mõisatööliste vastane. Tal
omane tollele ajajärgule. Tegelikult tuli erinevus ida ja lääne vahel meie raskest ajaloost ,mitte saamatusest. Emil Tode toob välja Eesti puudused, kuigi siiski suhtub peategelane Eestisse armastavalt ja kaitsvalt. Andrus Kivirähk Romaan ,,Rehepapp". Romaan kasutab rahvaluulest pärit legende, kuid kujutab nende abil ikkagi tänapäeva probleeme. Peategelane on kaval rehepapp, kes aitab külaelanikel tüssata nii vanapaganat kui ka mõisnikku. Kuigi Eduard Vilde on väga värvikalt kujutanud eesti rahva kannatusi teoorjuse ajal teoses ,,Mahtra sõda", aga Andrus Kivirähk kujutab eestlasi osavate varastena, kes kõik mõisniku varud hoopis tühjaks tassivad. See ei ole tõepärane, aga näitab just tänapäevast probleemi: eestlaste mentaliteet- ,,Mõisa köis las lohiseb". See näitab omakasupüüdlikku elu, kus püütakse võimalikult vähe midagi teha ja küüned on kogu aeg oma poole
saunas vihelda. Räägu-Reinu tegelaskuju räägib, et hinged muutuvad saunas inimesekõrgusteks kanadeks ja hakkavad vihtlema. Kõik hinged sellist luksus ei saanud. Kalmurahvas, kelle sugulased olid ära surnud ja majad maha põlenud kükitasid koos suguvõsaga võõrastes lautades ja kuurides. Vanapagan- Vanapagan tahtis krati tegemise eest tilka verd. Inimesed pidid tema raamatusse verd tilgutama, kui enamasti veeti vanapaganat ninapidi ja raamatusse tilgutati hoopis sõstramahla. Kui tavaliselt inimesed said Vanapagana ära petta, siis kubjas Hans seda ei saanud, sest Vanapaganal oli hing täis, et teda petetakse ja ta tekitas Hansule haava, ning tilgutas sealt verd oma raamatusse. Hans tegi rumalasti, ta tegi lumest krati, see sulas ära ja Vanapagan keeras tal kaela kahekorra. Viimase hirmu ees Vanakurja petetigi. Rehepapp-Oli külatark, ravitseja. Ta lahendas teiste probleeme. Tema poole
hõivatud oma parunessiga. Kahjuks lõppes lugu Hansu ja Liina jaoks väga kurvalt. Nimelt ka Hans tegi endale kratti. Ainult ta tegi selle lumest ning hingederaamatusse tilgutas Vanapagan tema verd isiklikult kuna oli väga pahas tujus ning niipea kui Hansu kratt ilma soojenemise tõttu sulas ära tuli ka Vanapagan ning keeras Hansu kaela kahekorra. Liina tahtis teha enesetappu, kuid teda peatasid Imbi ja Ärni. Lugu lõppes sellega, et Rehepapp ootas pimedas metsas lõke ääres Vanapaganat ning kui teine tuli võtis Rehepapp oma hundikuninga lõualuust valmistatud vile ning vilistas. Vile peale jooksis kokku terve kari hunte kes Vanapagana ümber piirasid ning nahka pistsid. Jaan aga lasi kirikuust armulaualeivaga saades sellega endale suure jõu. Selle abil ta peksis oma peremehe korralikult läbi, läks mõisa kus vägistas Luise ära (kes talle on meeldinud kogu teose vältel), sõi küünlaid ja seepi ning jäi magama. [9] 4. Kasutatud kirjandus 1. http://www.eltk
Terve talve rääkis ta Hansule lugusid rüütlitest ja printsessidest ning kui ta ära sulas, tuli vanapagan ja keeras Hansul nina seljataha. Mees oli teinud kuradiga kokkuleppe ja loovutanud enda verd. · Kilter Lembit: Tal tekkis tüli Räägu Reinuga ning Rein tappis ta ära. · Sulane Timofei: Endine soldat, kes oli Lembitu pere sulane. Katk tappis ta. · Aida Oskar: Varastas Imbi ja Ärni merilehma. Ei suitsetanud, pettis osavalt vanapaganat ja vahetas kratte väga tihti. · Muna Ott: Oli olnud vanapagana teenistuses kaua ja kui vanapagan ta ära ajas, tuli mees oma külla tagasi ja hakkas töötama kirikus. Ta lasi nõid Minnal kirikuõpetaja rumalaks teha. · Kirikuõpetaja Moosel: Oli kirikuõpetaja, kelle Muna Ott rumalaks tegi. · Nõid Minna: Ta oli sabaga naine, kellele meeldis lapsepõlves Rehepapp. Pärast seda, kui Sander oli oma naisega abiellunud, siis tappis Minna naise ära. Minna
Roomas-Mercurius Hestia- koldetule- ja kodurahujumalanna.Roomas-Vesta Poseidon- merejumal ning Kronose ja Rhea poeg.Roomas-Neptunus Zeus- peajumal ning taeva- ja äikesejumal.Roomas-Jupiter 6)Kurjust ei saa hävitada,sest see on headuse mõõtja ja kihutaja. 7) 8)Oli kord talv ja Jumal mõtles, et mis siis saab kui kõik see jää, mis siin praegu on ära sulab.Ta taipas, et siis ei ole enam kuskil käija.Ta otsustas maa luua.Ta teatas sellest ka vanapaganat kelle ta võttis omale orjaks.Ta käskis vanapaganal maa luua, nii et ta tooks vee alt põhja kottidega ülesse.Ta oli toonud juba väga mittu kotti pinnale.Siis käis suur pauk ja kottid plahvatasid.Nii tekkiski Maa. 9) Kurat(Vanapagan)- Jumalaks pürgiv vaim, kes võib meelitada ka inimesi pattu tegema. Pisuhänd(Tulihänd)- Ise tehtud asi miss hakkab sulle varandust kokku tooma. Kratt(Puuk)- Varavedaja. Näkk- Eesti rahvausundis enamasti pahatahtlik mütoloogiline olend, kes elab vees.
Tori kodu- uurija Mihkel Tilk kogus neid üle saja. Tori Põrgut on vanasti kutsutud ka "Kuradimäe" ja "Kurjama" auguks. (Tori põrgu 2007) Rahvasuu tunneb kolme põrguvürsti: Kurat - see on tõesti kurjuse sümbol, tige ja julm; Sarvik - suur ja imposantne, tema on põrgu pärisperemees; Vanapagan - tema on oma tegutsemise järgi kõige rahvalähedasem, Tori rahvajuttudes on enamikus tegemist just Vanapaganaga. Vanapaganat on Tori kandis nähtud mitmel pool ja mitmel korral: hirmutanud reisilisi, kiusanud teisel pool jõge põrgu vastas naisi, olnud kõrtsis viina viskamas. Alljärgnevalt mõned lood. (Tori põrgu 2007) Tori põrgu asub tori kihelkonna keskel. Varema arvamise järgi ka maakera keskel, sest siit algas telg, mille ümber pöörleme. Telje teine ots ulatub siis taeva. Tori rahval on suhteliselt lihtsam minna kunagi põrgu, see on käepärasem. Pealegi on surnuaed üleval ja põrgu all.
lapseootele. Tüdruk suri. Üks poeg töötas vabrikus, jäi kättpidi masina vahele. Sündmused jõuavad sinnamaale, et võtab pangast laenu. Kaval-Ants on usaldusmeheks, võta laenu ja anna minu kätte. Lõpuks Vanapagana raha läheb kaduma. Läks pankrotti, Kaval-Ants tuleb ja aitab hädast välja. Vanapagan ei saa aru, tal saab mõõt täis. Vanapagan tunnistab surivoodil naisele, et tappis noore Kaval-Antsu õe narrimise eest. Kaval-Ants tahab Vanapaganat talust välja ajada, loodab uuelt rentnikult rohkem kasu saada. Vanapagan vihastab ja lööb Kaval-Antsul pea lõhki, virutab kivihunnikusse. Paneb ka maja põlema ja hukkub ka ise tulekahjus. Kohtumine taevas/põrgus. Tõdetakse, et maapealne elu on hukas, isegi Vanapaganal pole lihtne õndsaks saada maa peal.) 1. märtsil 1940.aastal leitakse Tammsaare oma kodus töölaua taga surnuna. Tõenäoliselt südameprobleemid. Teda ei mõistetud nõukogude ajal hukka, kuna rääkis talumeestest
lesk ja vaenelaps, et su maja on maha põlenud ja lapsed surnud .. “ „Mul lapsi polnudki.“ „Mis siis, ega Moosel ei mäleta!“, tänu sellele sai Muna Ott tööd. Oma kavalust kasutab ta ka Imbi ja Ärni varastatuid puid tagasi saades või katku pettes. Enamus külaelanike olid ainult enda eest väljas, kuid Rehepapp üritas kokku viia ka Liinat ja tema suurt armastust Hansu, mis küll ei õnnestunud. Kuid ega Rehepapp ka puhta südamega polnud, ta pettis mitmel korral Vanapaganat, krati tehes ei andnud talle kolme tilka verd, vaid tilgutas sõstraid hoopis. Tänapäeval on selliseid inimesi vähe, kes aitaksid ja raviksid teisi, kas oma teadmiste või kavalusega. Tänapäeval keskendutakse rohkem iseendale, sellepärast oli ka raamatus üks rehepapp. Kupja-Hans – „Ta oli poissmees, orb, ning elas oma talus üksipäini. Vahel oli ta küll mõelnud, et poleks paha naine majja tuua, kuid õigest pealehakkamisest jäi puudu ja pealegi ei osanud ta
tagasi ja hakkas töötama kirikus. Ta lasi nõid Minnal kirikuõpetaja rumalaks teha. Kratt-lumemees: Hansu kratt, kes on tehtud lumest. Terve talve rääkis ta Hansule lugusid rüütlitest ja printsessidest ning kui ta ära sulas, tuli vanapagan ja keeras Hansul nina seljataha. Mees oli teinud kuradiga kokkuleppe ja loovutanud enda verd. Kilter Lembit: Tal tekkis tüli Räägu Reinuga ning Rein tappis ta ära. Aida Oskar: Varastas Imbi ja Ärni merilehma. Ei suitsetanud, pettis osavalt vanapaganat ja vahetas kratte väga tihti. Kirikuõpetaja Moosel: Oli kirikuõpetaja, kelle Muna Ott rumalaks tegi. Nõid Minna: Ta oli sabaga naine, kellele meeldis lapsepõlves Rehepapp. Pärast seda, kui Sander oli oma naisega abiellunud, siis tappis Minna naise ära. Minna elas külast eemal metsas ja tal oli tohutult palju kasse. Räägu Rein tappis ta ära, kui ta väljaheite hunnikuna Reinu hoovis lebas. Katk: Rehepapi kavalusega suudeti katk tappa.
ajal surnud. Lõuna-Eestis pesti esimese püha hommikul silmi veega, millesse oli pandud elavaid süsi või kaabitud hõbedat. Tööriistade puhul kanti hoolt, et nad oleksid talu piires oma tavalisel kohal, ulualla toodud, lagedal olevad sõiduriistad pöörati küljeli, vokid, õmblusmasinad jm kaeti kinni. Aknad tuli kinni katta, et kurjad jõud, surnud ja haldjad aknast sisse ei vaataks. Eeskätt on kardetud kuradit, vanapaganat, vaimusid, kuid ka surnuid ja kodukäijaid ehk külmkingasid ja teisi olendeid. Jõulud oli sobiv aeg nõidumiseks nii nõiaraamatuga kui ilma. Taas oli aktuaalne teise pere lammaste niitmine, tagasituleva raha nõidumine, nõiaviha näppamine, saatuse muutmine ja muud teod. Lääne-Eestis ja saartel usuti nõidasid loksperile minevat.. Meelelahutused Kuna jõulus olid kõik tööd peale hädavajalike keelatud, siis oli aega jõude olla, jäi aega koos
kuulus, mitte taevas! – kui Vanapagan võttis viimaks südame rindu, astus ukse juurde ja koputas, esiteks tasa, siis kõvemini ja lõpuks, kui keegi avama ei tulnud, hakkas ta rusikaga kõigest jõust taguma, nii et kogu taevaalune kõmises, nagu ähvardaks kõu siniselgest õhust. Ta ei tundun nagu ta oleks üle piiri läinud. Ei! Tema on üle piiri läinud! Mis mõttes vanapagan peab nii kaua ootama! Ilmus Peetrus, avas vaatepilu, ja nähes Vanapaganat, küsis ta toonil, asjalikult, nagu oleks tegemist võhivõõraga, (mitte kui tema Vanapagana!): „Mis te soovite?“ * Kirjuta lõigust variant, milles on fokusseering teisel tegelasel ja samaaegne jutustamistüüp Aino Kallas „Reigi õpetaja” „Catharina Wycken, kas sa kuuled mind?” Chatharina ahelateta jalad peatuvad ja ta pöörab oma pea hääle suunas. Sel korral ta kuulis tema häält
pühi põletada. Jõuluõhtul enne pimedat tehti välisustele, väravatele ja sõidukitele valge kriidi või söega ristid. Isegi kaevule, põllunurkadele ja nõudele tehti riste kui Päikese sümbolit. Ristid olid eri paigus erinevad. Aitas seegi, kui hooned n-ö piirati – tehti nende ümber kõndides ring. Aknad tuli kinni katta, et kurjad jõud, surnud ja haldjad aknast sisse ei vaataks. Eeskätt on kardetud kuradit, vanapaganat, vaimusid, kuid ka surnuid ja kodukäijaid ehk külmkingasid ja teisi olendeid. Jõuluööl või esimesel jõulupühal visati soola kaevu ja esimesena pidi kaevule minema meesterahvas. Üldse oli soovitav öösel kaevu juurde mitte minna, sest usuti, et kaevul käivad sel ajal surnud. Lõuna-Eestis pesti esimese püha hommikul silmi veega, millesse oli pandud elavaid süsi või kaabitud hõbedat. Lapsed kartsid jõulude ajal kõige rohkem jõuluhani
mägedes", sageli iseloomustatakse baltisakslasi just selle sõnaga): "...Peeter kõndis kõige joviaalsemal ilmel meie juurde sisse. Kõige joviaalsemal ilmel, mida ta massiivse lõua kohta liiga pisike ja pealegi viltusevõitu suu ning ta raskepilgulised ja sügaval asetsevad silmad üldse võimaldavad." Timo mängib ka von Mannteuffeliga: teades, et too käib tema paberites tuhnimas, pakub Timo talle erinevates keeltes kokaraamatuid sirvida. Siin meenutab von Mannteuffel veidi lihtsameelset Vanapaganat, kellega Kaval-Ants trikke teeb. Krahv Peter Pahlen on episoodiline tegelane, ent saanud krossilikult värvika kirjelduse: "...see vanamees koosnes tegelikult kahest mehest. Välimisest, mitte veel väga vanast, aga kuidagi õige äranühkunud Drozi automaatide moodi nukust, maneerlikust puuderdatud parukaga kavalpeast, ja sisemisest, märksa pisemast, ikkagi veel õige teokast mehest, kes vaatas pealmise silmaaukudest otsekui pappturvise seest üllatavalt
o Vanapaganal ei tule ükski hing enam põrgusse o Peetrus seletab miks ei tule-inimene ei saa õndsaks maapeal ja ning jumal võtab seega kõik taevasse o Vanapagan peab minema maale ja õndsaks saama, siis tulevad hinged jällepõrgusse o Vanapagan leiab talu nimega Põrgupõhja, võtan naise Lisette o Naabriks Kaval Ants o Vanapagan on õilishing, Ants mitte ja ebaõiglane o Ants õpetab Vanapaganat, et peab valetama, et tuli Venemaalt, passi ostis juudilt o Antsu julmus suureneb ja kasutab Vanapaganat ära. Muudab Antsu orjaks ja tema pere, laseb maja enda maale ehitada, pidi võtma laenu ja valetas, mida rahaga teeb o Vanapagan tahab saada ikkagi õndsaks ja teeb tule Päästis Tammsaare-tõlgendati kui töölisrahva mässu Siiski sarnaneb muinasjutuga-kordus Tammsaare suudab ka üle prahi kirjutada
viimaks ja istunud maha sööma. Pärast söömist heitnud leiba luusse laskma. Oma surmaoda, mida Vanapagan alati kaasas kannud, torganud ta maasse püsti. Suur Tõll olnud parajasti kõndimas Muhu ja saaremaal. Ta näinud üle väina, et vanapagana surmaoda on püsti mere kaldal. Lähemal silmitsemisel märganud ta ka Vanapoissi ennast merekaldal päikesepaistel põõnutamas. Vanapagana ja Tõllu vahel olnud alati tüli. Tõll pole Vanapaganat kunagi lasknud omi tumedaid toimetusi läbi viia. Nüüd, nähes vanapaganat mere kaldal põõnutamas, kahmanud Suur Tõll mere kaldalt pihutäie liiva ja kruusa ning visanud sellega üle väina Vanapaganat. Peotäis tabanud märki ja matnud Vanapoisi liiva alla, kuhu see surnudki. Seda Suure Tõllu peotäit näeme veel praegugi Suure väina kaldal. See on Vanapagana haud. Sealsamas näeme ka tema alustatud silda, mille ehitamine ta surma tõttu pooleli jäi
teada kohutavat asja. Maia jäi kas Antsu või Noore-Antsu läbi rasedaks kuna kõigil tesitel on suu kinni, mis siis veel saab seda põhjustada, kuid surm tuli läbi selle, et ta ise üritas aborti teha enda peal. Jürka luba Juulale süükandja kaela mjrda kui teada saab. See oli kirikuõpetaja ja jumala silmis suur patt tappa jumala õnnistuts ja sellepärast keeldus alguses ta Maiat matmast kirikuaeda. Kuid kui nägi Jürkat, Vanapaganat nutmas siis ehki ta oli varemast kogemusest neutraalne pisaratele siis praegu ta ei saanud ennast tagasi hoida, kui too thatis, et ta tütar taveasse saaks. Kirikuõpetja nagu mitte kindel olles oma mõjus küsis kas Jürka usub, et ta suudab Maia pattud andestada, ja see vastas kindlat jaatavalt mis motiveeris kirikuõpetajat. PEATÜKK NELITEIST Kui juba unustusesammal kasvas Maia haual tuli Kutsa koju ja rääkis, et see mis
järgneb talle vast viimane Eesti mees, kes oskab remontida kettaga telefoni ja paigaldada telerile Soome plokki. Kõige muu kõrval võib neid teoseid vaadelda ka religioossest aspektist, kuna usk kui selline on olemas neis mõlemis. Ilmselt kuulub see aspekt nende kahe romaani ,,sarnasuse" kategooriasse, kuna mõlemas teoses oli erinevat sorti uske, kuid kummaski ei öeldud, et üks on parem kui teine. Samas on erinev see, et ,,Rehepapis" usuti Jumalat ja teeniti Vanapaganat, see oli kogu teose üks tähtis ja lahutamatu osa. Kuid ,,Ussisõnad" oli selles plaanis võrdlemisi ateistlik teos. Kivirähk ei tee siin tegelikult üht maailmanägemist, mõtteviisi või usku teisest paremaks, vaid nendib küünilise ratsionalistina asju sellisena, nagu nad on. Kui ristiusu demoniseerimine on eesti ajalooromaanis üldiselt tavaline, siis siin on hiiekultus sellega võrdselt negatiivne: "Hiietark on tavaline petis, kes
oma loomingut maha salgama hakkama. Tema looming oli tegelikult nõukogude korra vastane ("Tõde ja õigus" oli valel positsioonil kirjutatud). "Põrgupõhja uus Vanapagan" (PUV) on teos, mis on sümbolitena kirjutatud ja seega sai sealt välja lugeda seda, mida ise taheti. Selle romaaniga hüvitab ta "Tõe ja õiguse" teemad. "PUV" keerab rahva jutud umber. Rahvajutus on seal Kaval Ants ja Vanapagan. Kaval Ants kasutab kavalust, et tüssata Vanapaganat, et saada kätte oma tasu. Tammsaare pöörab selle loo teist pidi ning lugu algab taevastest vägedest. Paganal on probleemid, et ükski hing ei tule enam põrgusse. Vanapagan kohtub Peetrusega ja Peetrus seletab, miks põrgusse ei tule rohkem hingi. Jumal ütleb, et inimesel poelgi Maal võimalik õndsaks saada. Jumal otsustas, et võtab kõik inimesed taevasse vastu ning seetõttu ei ilmugi põrgusse enam mitte ükski hing. Selleks,
sageli iseloomustatakse baltisakslasi just selle sõnaga): "...Peeter kõndis kõige joviaalsemal ilmel meie juurde sisse. Kõige joviaalsemal ilmel, mida ta massiivse lõua kohta liiga pisike ja pealegi viltusevõitu suu ning ta raskepilgulised ja sügaval asetsevad silmad üldse võimaldavad." Timo mängib ka von Mannteuffeliga: teades, et too käib tema paberites tuhnimas, pakub Timo talle erinevates keeltes kokaraamatuid sirvida. Siin meenutab von Mannteuffel veidi lihtsameelset Vanapaganat, kellega Kaval-Ants trikke teeb. Krahv Peter Pahlen on episoodiline tegelane, ent saanud krossilikult värvika kirjelduse: "...see vanamees koosnes tegelikult kahest mehest. Välimisest, mitte veel väga vanast, aga kuidagi õige äranühkunud Drozi automaatide moodi nukust, maneerlikust puuderdatud parukaga kavalpeast, ja sisemisest, märksa pisemast, ikkagi veel õige teokast mehest, kes vaatas
mägedes", sageli iseloomustatakse baltisakslasi just selle sõnaga): "...Peeter kõndis kõige joviaalsemal ilmel meie juurde sisse. Kõige joviaalsemal ilmel, mida ta massiivse lõua kohta liiga pisike ja pealegi viltusevõitu suu ning ta raskepilgulised ja sügaval asetsevad silmad üldse võimaldavad." Timo mängib ka von Mannteuffeliga: teades, et too käib tema paberites tuhnimas, pakub Timo talle erinevates keeltes kokaraamatuid sirvida. Siin meenutab von Mannteuffel veidi lihtsameelset Vanapaganat, kellega Kaval-Ants trikke teeb. Krahv Peter Pahlen on episoodiline tegelane, ent saanud krossilikult värvika kirjelduse: "...see vanamees koosnes tegelikult kahest mehest. Välimisest, mitte veel väga vanast, aga kuidagi õige äranühkunud Drozi automaatide moodi nukust, maneerlikust puuderdatud parukaga kavalpeast, ja sisemisest, märksa pisemast, ikkagi veel õige teokast mehest, kes vaatas pealmise silmaaukudest otsekui pappturvise seest üllatavalt erksal pilgul välja
Laulumäng on laulu saatel ringis pöörlemine. Paljudel ka dramaatiline sisu. Esindavad traditsiooni, mis on levinud Soome ülemkihi kaudu . · Muinasjutud ja muistendid Muinasjuttudes ja muistendites tulevad esile suured epideemiad ja nälja-aastad. Üks ajalooliste muistendite rühm kujutab nö. ajaloolisi isikuid- kuningaid, keisreid, Sissi-Jaakkot ja erilisi legendaarseid sõjamehi. Uskumusmuistendites kujutatakse endeid, surnuid, vanapaganat ja selle liitlasi, äravahetatuid ja kummitusi,maa-emasid ja veteisasid, koduhaldjaid, pisuhändu, metshaldjaid ja-piigasid jne. · Vanasõnad ja mõistatused Paljud on laenatud ladinakeelsetest kirjalikest allikatest-Piiblist ja antiikkirjanikelt. Rohkem kohalikku koloriiti on vellerismides, neis on märkimisväärne osa situatsioonikoomikal ja samuti ka igapäevastel, maalähedastel joontel. Vanasõnad ja kõnekäänud, nagu näiteks võrdlused on tõhusad kõnekeele vürtsitajad
annaabi.ee 
