Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

“Põrgupõhja uus Vanapagan” kinolinal ja teatris (0)

1 Hindamata
Punktid




“Põrgupõhja uus Vanapagan” kinolinal ja teatris    A. H. Tammsaare viimase romaani põhjal tehtud samanimeline film linastus aastal 1964, 15.  juunil. Filmi režissöörideks olid Grigori Kromanov ja Jüri Müür. Tähtsamate rollide  osatäitjateks olid: Elmar Salulaht, kes mängis Vanapaganat, Ants Eskola Kaval-Antsuna,  Astrid Lepa Juulana ning Leida Rammo kui Lisete.     Filmi sünopsis tähendab lühikokkuvõtet, mis avab filmi tuuma, selle peamise sisu ja mõtte.  Jürka soovib maa peal õndsaks saada ning Kaval-Ants aitab ta jalule ning teeskleb, et on tema  sõber, kuid kasutab tegelikult Jürkat ära.     Filmi treiler on filmi lühikatkenditest koosnev eelreklaam. Filmi “Põrgupõhja uus  Vanapagan” katkendis esitatakse stseeni, kus Jürka tuleb Kaval-Antsu juurest töölt koju ning  leiab Lisete teda sulasega petmas. Ta põletas sulase koos küüniga maha ja siis aitas  Kaval-Ants politseile seletada, et tegu oli õnnetusega. Politsei kuulutas juurdluse lõppenuks  ning Jürka saab Juula enda juurde tööle. See sündmus on raamatus suhteliselt alguses. Minu  arvates esitatakse seda stseeni katkendis, sest selles on hästi esitletud Vanapagana äkiline  iseloom ning tutvustatakse ka teisi peategelasi ja nende olemust.     Vanapagan on esitletud raamatus ja filmis väga sarnaselt, tema pereliikmed on samad, ta on  mõlemas iseloomult töökas, lihtsameelne ja sihikindel. Tema eesmärkideks on nii raamatus  kui ka filmis saada õndsaks, et saada põrgusse uued hinged. Üheks erinevuseks, mille saab  välja tuua Jürka puhul on see, et Jürka õndsaks saamisele oli veelgi rohkem rõhku pandud ja  seda paremini seletatud läbi tema vestluste kirikuõpetajaga. Mina lugesin enne filmi  vaatamist läbi raamatu ning hiljem filmi vaadates mõistsin, et seal jäeti palju tegevust välja  ning osa on teisiti kujutatud nagu Antsu surm. Samuti on filmis tegevuste järjekorda  muudetud ning toodud välja tähtsaim, kuid dialoogid jäid raamatu omaga enamasti sarnaseks.  Antsu on kirjeldatud kavala, rahaahne ja väga omakasupüüdlikuna. Tema põhieesmärgiks oli  rikastuda, ükskõik, milliseid pettuseid kasutades. Kaval-Ants hakkab Jürka lihtsameelsust  tihti ära kasutama, pannes teda uskuma, et nad on sõbrad ja ta tahab talle parimat. Lõpuks  mõistab Jürka, et Ants on hoopiski tema vaenlane ja tapab ta. Filmis ja raamatus seisneb  Antsu erinevus selles, et filmis on tema perekonnana toodud välja vaid tema poeg Noor Ants, 


aga raamatus tema naine ja tütar. Filmis oli ka selgemini väljendatud tema rahaahnus, aga  raamatus selgus see läbi mitmete tegevuste nagu uute rentnikute võtmine, kes maksaks talle  rohkem.     Minu arvates võib väita, et inimeste käitumine ja tavad on sageli imelikud ja mõistetamatud,  sest kuigi inimesed võivad olla ühte usku, on nende teed Jumala lunastuse saavutamiseks  erinevad. Igale inimesele võib usk tähendada midagi erinevat, osad peavad täpselt kinni  doktriinist ning teised väärtustavad sellega seotud kogemusi. Inimeste erinevad  tõekspidamised mõjutavad nende suhtumist vaimulikku ellu ning ka igapäevastesse  tegevustesse. Kaval-Ants usub, et ka tema pääseb taevasse, sest ta paneb teised omakasuks  tööle ja pühendub rikkuse kogumisele, tema arvates ei saa Jumal teada, mis toimub tema peas  ning seetõttu ei saa ta ka teada tema petuskeemidest. Paljud aga usuvad, et Jumal näeb kõik  inimesed läbi. Seetõttu võibki väita, et inimeste käitumist on tihti keeruline selgitada, sest  kõik järgivad oma uskumisi ja tõdesid.    Minu arvates valis tudengifilmi autor 2006. aastal selle teose, sest see on väga mitmekihiline  teos, sisaldades nii teoloogilisi, poliitilisi ning folkloorseid teemasid. Samuti on teosel  mitmeid tõlgendusvõimalusi ja teoses esitatud tõsised teemad on humoorikalt esitatud.    Endla Teatri koduleheküljel on teos kujutatud uue lähenemisega. Seda võib juba mõista teost  tutvustava teksti juures olevalt pildilt, mis kujutab paljast Jürkast ja ühte naist, ilmselt Juula  ning nende ümber on must madu. Etenduse tutvustuses on kirjutatud, et kui Jürkat haaravad  viha, lein ja õrnus, saab ta inimeseks ning teose järgi selliste emotsioonide järgi tegutsemine  vähendab inimese võimalust lunastusele. Teose tutvustuse lugemine tekitab mõtte: kuidas on  võimalik saavutada lunastust, kui me ei saa käituda ja tunda emotsioone nagu inimesed?   Endla Teatri leheküljel olev etenduse tutvustus rõhutab ka tänapäeva maailmale, kus on aina  keerulisem otsustada, mis on halb ja mis on hea. Sellisel tutvustusel on võime panna publiku  vaatama etendust teisest vaatepunktist, kus lunastuse saavutamine polegi võimalik, kuid kes  jõuab selle saavutamisele kõige lähemale.  Teose kesksed teemad on aktuaalsed ka tänapäeval, sest teost võib vaadelda mitte  teoloogilisest küljest, vaid ka rahaahnuse vaatepunktist. Loomulikult on inimestel  ambitsioonid, ootused ja lootused, kuid kui nende ainsaks eesmärgiks saab raha kogumine, 


kasutades valesid ja pettusid, ei saa minu arvates loota lunastusele ning igavesele õndsusele.  Samuti käsitleb teos erinevaid inimeste vahelisi suhteid, armastust, iha, petmist ning  ärakasutamist. Need kõik on aegumatud teemad, millega on võimalik samastuda ka  tänapäeval.    Aegade jooksul on etendust lavastatud Endla Teatris, Teatris Vanemuise, Emajõe Suveteatris  Karlova Teatris ja Põltsamaa kultuurikeskuses.   
 
 
 
 
 
Põrgupõhja uus Vanapagan-kinolinal ja teatris #1 Põrgupõhja uus Vanapagan-kinolinal ja teatris #2 Põrgupõhja uus Vanapagan-kinolinal ja teatris #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2020-10-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 2 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor AnetteOlt Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Põrgupõhja uus vanapagan analüüs
21
docx

Põrgupõhja uus vanapagan analüüs

KIRJANDUSTEOSE ANALÜÜS TEOSE AUTOR: Anton Hansen Tammsaare TEOSE PEALKIRI: Põrgupõhja uus Vanapagan. TEOSE ZANR: Satiiriline allegooria ILMUMISAASTA: Tartu 1939 1. Autorist kokkuvõte (pere, haridus, ametid, eraelu, tervislik seisund jt. võimalikud loomingule mõju avaldanud tegurid) Anton Hansen Tammsaare sündis 1878 tavalisse taluperekonda. Kasvades ülesse 12 lapselises perekonnas ei ole Tammsaare võõras talurhava raskustele ja väljakutsetele. Tammsaare näitas juba noorena välja huvi kirjanduse vastu õppides Väike-Maarja kihelkonna koolis. Kuid

Kirjandus
Kirjanduse eksami materjal
61
doc

Kirjanduse eksami materjal

1919 abiellus Köthe Veltmanniga. Neil oli 2 last Riita ja Erik. Lisaks kirjutamisele ka tõlkis. Looming: 1900-1907 ,,Ärakadunud poeg,, ,,Mäetagused vanad,, Rahaauk,, 1908-1920 kirjutas üliõpilasteemaseid novelle. ,,Pikad sammud,, ,,Noored hinged,, ,,Üle piiri,, ,,Varjundid,, ,,Kärbes,, ,,Poiss ja liblikas,, 1921-1940 Kõrgperiood ,,Juudit,,(1920) ,,Kõrboja peremees,,(1922) ,,Tõde ja õigus,, (1926-1933) ,,Elu ja armastus,, ,,Kuningal on külm,, ,,Põrgupõhja uus vanapagan,, ,,Pöialpoiss,, 8)E.Vilde elu ja looming. (4. märts 1865 Pudivere, Avanduse vald ­ 26. detsember 1933 Tallinn) oli eesti kirjanik, eesti kriitilise realismi algataja ja silmapaistev esindaja. Elulugu- Eduard Vilde oli pärit mõisateenija perekonnast. Ta kasvas Muuga mõisas.Õppis ta Tallinnas kreiskoolis.Töötas ajalehe Virulane toimetuses, ajalehe Postimees toimetuses.Oli ta Berliinis vabakutseline ajakirjanik, 1893­1896 töötas taas Postimehe" toimetuses.Kolis Moskvasse

Kirjandus
Kirjandus- ja teatriteaduse alused
62
pdf

Kirjandus- ja teatriteaduse alused

Kirjandus- ja teatriteaduse alused Kirjandusteaduse alused 1. Kirjandusteaduse mõiste ja uurimisobjekt Kultuur (ld k cultura) ­ kultus, rituaalne elu, millest tekivad kõikvõimalikud tekstid. Kirjandusel on analüütiline, kriitiline, aga ka säilitav, konservatiivne roll. Kirjanduse mõiste on ajalooliselt muutlik. Kirjandus (ld k literatura) oli algselt seotud kirjatähe (ld k littera) mõistega ja tal oli tehniline sisu. Kirjandus uuris tähestikku, grammatikat, teksti, haritust ja õpetatust. Viimase uurimine osutus kõige püsivamaks. Keskajal oli kirjandus seotud kirjavaraga (ld k scriptum). Autonoomne kirjanduse valdkond tekkis 18.-19. sajandi vahetusel ning see areng oli seotud esteetika tekkimisega. Tekkis ilukirjanduse (pr k beller lettres) mõiste. Kirjandus on väljamõeldis (ingl k fiction), mille vastandnähtuseks on mitte- väljamõeldis (ingl k non-fiction). Väljamõeldis on vale (lie) või poeetiline kujutelm (poetical imagery). Hiljem selle tähendus kitsenes. T

Kirjandus- ja teatriteaduse alused
11-klassi kirjanduse eksam
33
odt

11. klassi kirjanduse eksam

Eduard Vilde nimetab end ema universaalpärijaks, isalt polevat ta midagi saanud. Elu Muuga mõisas kirjeldab Vilde oma mälestustes "Iseenesest" ja "Katked minu elust". Tema õde kirjeldab ta elu üksikasjalikumalt. Vilde õppis lugema 6aastaselt. 1875. aastal. astus Eduard nn. Kentmanni kooli, mille ametlik nimetus oli Pastor Lutheri Poeglaste Vaestekool, edasi pääses Tallinna kreiskooli. Peale kooli hakkas Eduard Vilde aega veetma lugemise ja teatris käimise abil. Luges enamasti välismaa autorite teoseid. Eesti kirjandusest luges ta vaid ajalehti. Nii õpis ta eesti kirjakeele ära. Ning ta hakkas tegelema kirjutamisega. Sajandivahetuseni töötas mitme ajalehe toimetuses mitmes linnas (Virulane, Tartu Postimees, Revalsche Zeitung, Zeitung für Stadt und Land [Riias], Virmaline, Eesti Postimees, Teataja [tema poolt loodud uus sotsiaalselt radikaalne ajaleht], Uudised, Reinuvader, Kaak [Helsingis] ), kuid igal pool mitte kaua

Kirjandus
Kirjanduse lõppueksami materjalid
62
docx

Kirjanduse lõppueksami materjalid

polnud, tehevus kestis kolme näidendi jooksul pidevalt. Loosiga valiti vabadest inimestest 10-liikmeline zürii, kes valisid näidendi välja. Traagiline tegevus, mis ei võinud kesta üle ühe päeva. Deus ex machina ­ jumal masinast, etenduse lõpus, lahendab loo probleemid. Riik andis teatri ehitamise eraettevõtetele. Teater ol tasuline, kuid mingist ajast saati hakati vaesemaid kodanikke tasuta sisse lubama. Ehitis oli katuseta ja kõik etendused toimusid päeval. Ateena teatris oli 17000 kohta, keerulistes kohtades jutustati juurde, lavatehnika puudus. Näitlejad tehti suuremaks koturnide ehk meie mõistes platvormjalatsitega. Peened kostüümid puudusid, maskid olid ilmekad. Koor oli kogu aeg laval, palju tüüptegelasi. Näidendeis osalesid ainult kodanikud, kes makse ei maksnud, ainult mehed samuti. Autor ise lavastas, pani paika tantsud ja oli alguses ka näitleja. Näitekirjanduse alged on juba vanades rituaalsetes lauludes ( pulma- ja leinalaulud)

Kirjandus
Kirjanduse eksam
55
doc

Kirjanduse eksam

Kirjanduse eksami piletid 1. Ilukirjanduse olemasolu ja seos teiste kunstiliikidega.(+) 2. Vabalt valitud teose analüüs.(+) 3. Kirjandus rühmitused 20 saj. algul.(+) 4. Saaremaalt pärit kirjanikke + 1. teos vabalt valitud.(+) 5. Kitzberi draama looming. 2 periood. ,,Libahunt", ,,Kauka jumal"(+) 6. P. Alveri looming + 1 luuletus peast.(+) 7. Vilde draama looming + ,,Mäeküla piimamees"(+) 8. Dostojevski elu ja looming.(+) 9. Dostojevski romaani ,, Idioot" analüüs.(+) 10. Juhan Liivi looming ja elu + 1 luuletus.(+) 11. Lev Tolstoi elu ja looming.(+) 12. Visnapuu elu ja looming + 1 luuletus.(+) 13. Tolstoi romaani analüüs.(+) 14. Heiti Talviku luule + 1 luuletus(+) 15. Tsehov looming(+) 16. Tsehov elu looming(+) 17. Marie Underi elu ja looming + 1 luuletus.(+) 18. Eepika olemus: romaan ja selle liigid. (+) 19. Hemingway elu ja looming. ,,Kellele lüüakse hingekella"(+) 20. Tammsaare elu ja loomingu ülevaade.(+) 21. Remarque looming + romaanide vaatl

Kirjandus
Kirjanduse eksamipiletid
54
docx

Kirjanduse eksamipiletid

Kirjanduse eksamipiletid 1. Ilukirjanduse olemus ja tähtsus, seosed teiste kunstiliikidega ja liigid. 1. PROOSA EHK EEPIKA 1) Muinasjutud ,,Inetu pardipoeg" Andersen 2) Müüdid Friedrich Robert Faehlmann ,,Koit ja Hämarik" 3) Muistendid ehk tekkelood F.R.Faehlmann ,,Emajõe sünd" 4) Mõistatus Hommikul käib 4 jalga, päeval 2 jalga, õhtul 3 jalga? 4) Kõnekäänud Vesi ahjus 5) Vanasõna Kel tarkus peas, sel ohjad peos. 6) Naljandid Leida Tigane ,, Peremees ja sulne" 7) Pop-floor Blondiininaljad 8) Linnalegendid Valge daam 9) Anekdoodid 10) Aforismid Õppida,õppida,õppida ­ Lenin Romaan Pentaloogia (5.osa) A.H.Tammsaare ,,Tõde ja õigus" Tetraloogia (4.osa) Aadu Hint ,,Tuuline rand" Triloogia (3.osa) ,,Mahtra sõda" ,,Anijamehed Tallinnas käisid" ,,Prohvet Mattsvet"- Eduard Vilde Diloogia (2.osa) ,,Anna Karenin

Kirjandus
Arvo valton
28
doc

Arvo valton

ARVO VALTON 1935- ALLIKAD: Väike eesti kirjanduslugu Eesti kirjanduslugu a.kull ­ kulli pilk j.talvet ­ tõrjumatu äär r.veidemann ­ olla kriitik... väike eesti kirjanike leksikon v.vahing ­ vaimuhaiguse müüt ,,Väike Eesti kirjanduslugu" ­ Märt Hennoste, lk 390-392 Arvo Valton on viljelnud eri kirjanduszanre (novell, jutustus, romaan, aforism, luuletus, muinasjutt, näidend, filmistsenaarium), kuid enim on ta mõjutanud eesti novelli arengut.valton on ennekõike novellikirjanik, kelle loomingut iseloomstab kirjanduse uute võimaluste otsimine. Ta on leidnud tunnustust iseseisva juurdlejana. Saanud noorukina tunda ülekohut(perekond küüditati 1949. a. ja tulevase kirjaniku kooliaastad möödusid Novosibirski oblastis), on Valton kujunenud järjekindlaks vägivalla vastu võitlejaks. Tema protest dogmatismi, ametkondlikkuse, bürokraatia, kõige inimvääritu suhtes avaldus juba 60. aastatel, tuues kaasa valitsusringkondade poliitilisi ja ideoloogilisi süüdis

Kirjandus




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun