Jüri Arrak, Eesti kunsti Suur Tõll (0)

Gustav Adolfi Gümnaasium
Referaat
Jüri Arrak , Eesti kunsti Suur Tõll
Koostas:Triin Vaino
Klass: 7.c
Juhendaja : Marju Liidja
Tallinn 2014
Sisukord
Sissejuhatus..........................................................................................................................3
1. Jüri Arraku kunstnikuks kujunemine................................................................................4
1.1 Õppimine........................................................................................................................4
1.2 Venna mõju....................................................................................................................4
1.3 Kunstnik mitmel alal......................................................................................................5
2. Looming...........................................................................................................................6
2.1 Suur Tõll........................................................................................................................7
2.2 Suur Tõll 30 aastat hiljem..............................................................................................7
3. Jüri Arraku muu looming.................................................................................................9
3.1 Gobeläänid ja ehted .......................................................................................................9
3.2 Trükised.........................................................................................................................9
4. Jüri Arrak ja kunsti põhiprobleem.................................................................................10
Kokkuvõte.........................................................................................................................11
Kasutatud allikad...............................................................................................................12
Lisad..................................................................................................................................14
Sissejuhatus
Käesolev referaat keskendub Eesti kunsti elavale legendile Jüri Arrakule, kelle teoseid imetleme avalikes kohtades, silmame valitsushoonetes, kaeme kirikutes, aga avastame ka leivapakendil ja kohtab ka heliplaadil. Jüri Arraku omanäoline käekiri on kergesti äratuntav ja kunstnikule ainuomane, suur osa tema tuntumast loomingust on just maalikunst .
Just seetõttu otsustasin käesolevas töös uurida Jüri Arraku kunstnikuks kujunemist ja Eesti kunstimaastikul kulgemist . Kasutasin mitmeid internetis ilmunud artikleid ja ka ühte tele-intervjuud, samuti mitmeid raamatuid.
Kuna ma olen ise viis aastat osalenud Nõmme Noortemaja kunstiringi töös, siis huvitas mind väga – mis andis Arrakule tõuke kunsti õppima minna. Armastan ka ise väga joonistada ja seetõttu tahtsin teada ka tema vaatepilti kunstile.
Jüri Arraku kunstnikuks saamise juures oli olulisel kohal tema poolvend , kes talenti märkas ja suunas. Ka aastaid hiljem on Jüri Arrak intervjuudes rääkinud oma vennast suure aupaklikuse ja tunnustusega.
Jüri Arraku elus on erilisel kohal aasta 1980, kui Eesti Telefilmis valmis animafilm „Suur Tõll“, mille peakunstnik ta oli. Filmis kasutusel olnud tegelane „maev“ jääb aastakümneteks oluliseks figuuriks kogu Arraku maalikunstis ja on oma selgete tunnusjoonte tõttu äravahetamiseni äratuntav ja teada küllap kõigile.
Referaadis uurin põgusalt Jüri Arraku kunstnikuks kujunemist ja loomingut.
1. Jüri Arrak – kunstnikuks kujunemine
1. 1 Õppimine
Jüri Arrak (snd 24. oktoober 1936, Tallinn) alustas oma haridusteed 8-aastaselt Tallinna XXI keskkoolis . Järgmise seitsme aasta jooksul õppis ta pere kolimiste tõttu veel Kablis, Häädemeestel, Kohilas ning Tallinna tagasi jõudes lõpetas algkooli (7. klassi) Reaalkoolis. Kuna raha oli vähe, pidi ta edasiõppimiseks valima suurima stipendiumiga kooli, milleks oli toona Mäetehnikum. Pärast selle lõpetamist teenis ta kolm aastat Leningradis autojuhina Nõukogude Liidu sõjaväes. (Arrak, 2003)
1. 2 Venna mõju

Jüri Arrakul on poolvend Henno ja vend Arno. Henno Arrak (snd 18. aprill 1930) lõpetas 1963. aastal Eesti Riikliku Kunstiinstituudi (edaspidi ERKI ) raamatugraafika erialal ja töötas kirjastuses Eesti Raamat kunstnikuna (1969-1970), hiljem vabakutselise kunstnikuna. Vend Henno oli Jüri Arraku esimene kunstiõpetaja ja just tema avas Jürile ukse kunstide korterisse. (Arrak, 2014)
Jüri Arrak meenutab: „Vend Henno, kes oli juba ERKI graafikatudeng, soovitas ka sinna tulla ja tegi mulle esimesed joonistamistunnid kirja teel (!) ning 1960. aastal tulin Tallinna. Töötasin elektrikute meistrina ehitustel ja olin aasta ERKI ettevalmistuskursustel. Joonistamine edenes jõudsalt, aga kuna maalimist polnud õppinud , sain eksameid teha kas skulptuuri või metalli alale , kus polnud ka ettevalmistuskursusi. Esimene tundus liiga auväärne ja metallehistöö kõlas kodusemalt ja nii saingi metallieriala tudengiks. Aga oma salasoovides tahtsin saada graafikuks nagu vendki, kes kinkis mulle töövahendid linoollõike tegemiseks. Juba esimesel kursusel tegin esimesed eksliibrised. 1964. aastal aga juba suuremad linoollõiked. Maalimist alustasin omal käel 1964/65. aastal ja 1966 oli meil ERKI-s suur iseseisvate tööde näitus . Sama aasta sügisel olin maalidega juba vabariiklikul noortenäitusel.“ ( Kaljuvee , 2006)
1. 3 Kunstnik mitmel alal
Aastatel 1961-1966 õppis Jüri Arrak ERKI metallehistöö osakonnas ja tegeles iseseisvalt graafika ja maalimisega. Ta oli loomingulise grupi ANK `64 liige, grupi liider oli kunstnik Tõnis Vint . ANK `64 oli aastatel 1964–1969 Tallinnas tegutsenud kunstirühmitus, kuhu kuulus kümme inimest, sealhulgas Jüri Arrak. Rühmituse liikmed kuulasid ja ka pidasid loenguid 20. sajandi kunstist ning olid seotud Leningradi ja Moskva underground-kunstnikega. ( Liivak & Saarep, 1995)
Pärast ERKI lõpetamist suunati Arrak kunstnikuks Tallinna Metallitoodete tehasesse, kust ta 1968. aastal taotles üleviimist kunstnik-lavastajaks „Tallinnfilmi“. Aastatel 1972-1973 oli Arrak Eesti Kunstnike Liidu graafikasektsiooni esimees. 1982. aastal läks ta üle maalimisektsiooni ja oli seal viis aastat esimees. 1996-1997 oli ta Tartu Ülikoolis kaunite kunstide kutsutud professor. (Arrak, 2003)
2. Looming
Jüri Arrakul on olnud üle 70 näituse erinevates riikides (Lust, 2013). Tema töid on esitletud paljudes Euroopa riikides, Venemaal, Kanadas, USA-s. Neid on omandanud mitmed muuseumid Euroopas ja Ameerikas. Pärast Eesti Vabariigi taasiseseisvumist ja piiride avanemist on Eesti kunstnikud õhinal püüdnud kaasa minna Lääne uusimate kunstivooludega. Ka Arrak. (Roots, 2004)
Jüri Arraku loominguline haare on olnud väga lai. Lisaks maalile ja graafikale on ta esinenud ka metallehistööde ja gobeläänidega, teinud häppeninge, kujundanud ja illustreerinud arvukalt ilu- ja teatmekirjandust. Samuti avaldanud graafikamapid "Eesti rahvamängud" (1979) ja " Kalevala " (1985). Oma lasteraamatuga "Panga- Rehe jutud" (1975) lõi ta isikupärase "maivi" – voolavalt deformeeritud peaga kuju, mis esineb ka joonisfilmis "Suur Tõll" (1980) ja millest kasvas välja pildist pilti esinev ning kunstipublikule hästi tuttav "arraklik" figuur . (Jüri Arrak: Joonistades läbi aja, 2011)
Jüri Arraku maalide hulgas leiame mitmeid sakraalhoonetesse tellitud töid: Halliste kiriku altarimaal (1990), EELK usuteaduse instituudi Püha Risti kabeli altarimaal ja sisustus (2000), Eesti Muusika - ja Teatriakadeemia orelisaali orelitiibade maalid (2000), maalid “ Muusika vägi” ja “Taevane muusika” Rahvusooper „Estonia“ maja kontserdisaalis (1988). Olulisemateks on peetud tema maale “Mees trepil” (1976), “Jüri võitlus lohega ” (1979), “ Kandjad ” (1980), “Autoportree maskis” (1983), “ Juuda surm” (1976) jt, lisaks graafika ja söejoonistused. (Delfi, 2014)
Jüri Arraku loomingu rõhtjooneks on absurdi või groteskipõhine sürrealism. Sageli viitavad Arraku kujundimetamorfoosid moraalile, kannavad kriitikavihjeid või naeruvääristavad inimpahesid ning tihti on ta oma töödes materdanud nõukogude süsteemi paratamatuid kaasnähtusi: tsensuuri, kahepalgelisust ja konformismi. Arraku sõnumite kohaletoimetamise viis on üldiselt agressiivne, olgu siis mõtte raamiks verine juhtum, vägivaldne motiiv , tegelaste eksalteeritud žestid või ähvardavad poosid. Ekstraverdina on ta meditatsiooni asemel alati panustanud sõjale ja tülile. Arraku varaseimad maaliabstraktsioonid mõjuvad joonistustega võrreldes pehmemalt, märjemalt - vormid justkui voolaks ja tilguks. (Tagasivaatav mees. Jüri Arraku varajane looming, 2006)
2. 1 Suur Tõll
Suur Tõll, Saaremaa müstiline vägilane, tõi Jüri Arrakule kuulsuse. Omanäoline tegelaskuju Suur Tõll oli tuntud Lääne-Eestis, eriti Saaremaal. Kõrvuti vägitegudega ilmneb Tõllu tegevuses ka rahvavanema jooni: ta võitleb võõrvallutajatega, künnab põldu, ehitab või püüab lõhkuda kirikuid. Tõllul oli naine Piret, vend Leiger ja poeg Noor Tõll. Vaata „Lisa 1“.Aastal 1980 ilmus „Tallinfilmis“ Eesti vägilasmuistendi ainetel animafilm "Suur Tõll". Filmi peakunstnik oli Jüri Arrak, käsikiri ja lavastus Rein Raamat. (Suur Tõll, 2014)
Film „Suur Tõll“ on 14 minutit pikk. See räägib sellest, kuidas Vanakurat lõhkus ära Tõllu maja samal ajal, kui too võitles vaenlastega. Maja alla jäi Tõllu naine Piret. Tõll naases koju, nägi surnud naist ja hakkas Vanapaganat kättemaksuks taga otsima . Väsinud otsimast, ta uinus, kuid ärkas, kui Vanapagan teda kimbutama hakkas. Tõll ajas Vanapagana laintesse, siis mattis naise ja läks taas sõjatandrile. Linn oli juba sõda kaotamas, kui Tõll saabus. Seekord oli rohkem vaenlasi ja üks vaenlane raius Tõllul pea maha. Peata Tõll suutis sellegipoolest edasi võidelda ja andis enne loodusesse sulamist lubaduse, et vajadusel vaid kutsutagu teda ja ta tuleb taas appi. (Molotchkov, 2012)
2. 2 Suur Tõll 30 aastat hiljem
Rein Raamatu ja Jüri Arraku koostöös valminud filmi „Suur Tõll“ (1980) põhjal ilmus paar aastat hiljem (1982) raamat „Suur Tõll“, mis tänavu (2014) taasilmus. Oktoobris, Jüri Arraku 78. sünnipäeval ilmus Andrus Kivirähkil raamat „Suur Tõll“, mille illustraator on Jüri Arrak. Näeme rahvuskangelast Tõllu nii argiste toimetuste juures kui Vanapaganat taga ajamas, nii uut elumaja ehitamas kui vaenlasi puruks pigistamas. (Suur Tõll, 2014)
Värskelt ilmunud raamatus on kirkate värvidega pildid ning iidse muistendi tekst saanud Kivirähkilt lisandväärtuse. Jüri Arrak TV3 uudistesaates: „Eks igal rahval on omad muistendid . Suurriikidel on sellised muistendid, et vallutavad. Lähevad ja vallutavad ja meile kõik ja mida suurem seda rohkem tahab endale veel. Ja väike peab kaitsma ennast ja sellepärast Tõll on selline tore mees, kes teeb tööd ja kui on vaja vaenlast tappa siis tapab . Tegelikult ta põhimõtteliselt siiski aitab meid Tõll. Ega ilmaaegu seal (raamatu) lõpus ei ole, et „Kui mind veel vaja on siis ma tõusen üles ja aitan veelkord. Mis siis, et pead ei ole. Ma panen pea uuesti otsa ja lähen jälle“. Tõll võiks olla mitte ainult saarlaste, aga kogu Eesti pühak.“ ( Eesmaa , 2014)
3. Jüri Arraku muu looming
Jüri Arraku maalide kõrval on vähem tähelepanu saanud tema muu looming, mis on sama väärtuslik ja meid kõnetav.
3. 1 Gobeläänid ja ehted
Arrak on esinenud näitustel metallehistöödega 1966-1977 ning gobeläänidega alates 1991. Kunstniku 70ndal juubelisünnipäeval oli suurem näitus tema gobeläänidest Rahvusooper Estonia Talveaias (Kaldmaa, 2006). Vaata „Lisa 2“ ja „Lisa 3“. ( Allee , 2014)
3. 2 Trükised
Jüri Arrak on kirjutanud kaks raamatut („Võsa, aas ja mägi“ (aasta 2014) ja „Panga-Rehe jutud“(aasta 1975)) ning temast on kirjutatud kolm raamatut. Raamat „Võsa, aas ja mägi“ räägib kunstist ja kunstniku rollist ning nende väärtustamisest ühiskonnas. Kogumiku pealkirjas sisalduvad võsa, aas ja mägi sümboliseerivad erinevaid etappe kunstniku kui ränduri elu- ja loometeel. Religiooni ja eetika mäeni jõudmine peaks autori sõnul olema kunstniku kõige tagasihoidlikum eesmärk. Raamatus on Jüri Arraku kirjatööd, mis artiklitena varem siin-seal ajakirjanduses avaldatud ja niimoodi ühtekokku panduna toovad selgesti välja autori kreedo kunstniku ja inimesena . (Raamat "Võsa, aas ja mägi", teema: Kunst , 2014)
Teine Jüri Arraku raamat „Panga-Rehe jutud“ on mõeldud lugemiseks lastele, see kirjeldab üksikus maakohas suvepuhkusel olnud Arraku unenägusi. (Jüri Arrak – Panga-Rehe jutud (1975), 2010)
Jüri Arrakust kirjutatud raamatud on „Jüri Arrak estampgraafikuna“ autor Jõri Hain , „Jüri Arrak. Maalid“, autor on Eero Epner ning „Jüri Arrak“ Randes Kunstimuuseumi poolt. (Jüri Arrak, 2014)
4. Jüri Arrak ja kunsti põhiprobleem
Jüri Arrak on oma kirjutistes palju rääkinud kunstnikust ja tema rollist ümbritsevas keskkonnas. Oma intervjuus kirjutab ta: „Ajavaimu saab ette kujutada voolava jõena, ja kui olla piisake, veepiisake teiste hulgas, siis tõesti ei näe midagi muud kui naaberpiisakesi, aga kui olla jõevoolu poolt kõrkjatesse kantud puukooretükike, siis on nähe möödatormavate piiskade armee . Kaasaegne kunstiprobleem pole niivõrd sõltuv tegijatest, sest neid on kogu ajaloo vältel olnud oma andelt ja ambitsioonidelt väga erineva tasemega, vaid see on kiitjates, ülesupitajates. Kunst peaks olema moraalne sau inimkonna käes, abiline rännakul Jumala poole. Sellel teekonnal loodud kujutav kunst ja muusika on valdavalt harmooniline ja esteetiline, sest kunstnik ei arene mitte läbi vormimuutuste, vaid läbi vaimsuse kasvu tema hinges. Oma suhtumist ususse võib ja peab välja näitama. Ka ühe inimese usu abil, liivaterakese heitmisega ratta ette on natuke võimalik pidurdada inimkonna vankri veeremist orgu.“ (Jüri Arrak, 2011)
Kokkuvõte
Käesolevat referaati tehes uurisin täpsemalt Jüri Arraku õpinguid ja loometeed. Uurisin nii trükikirjas ilmunud materjale kui internetis pakutud tekste . Vaatasin hulganisti pilte Jüri Arraku töödest ja lugesin tema intervjuusid.
Minu jaoks oli huvitav lugeda tema venna suunavast rollist, samuti ei teadnud ma midagi Arraku ehetest ega gobeläänidest, see oli üllatus . Ma ei teadnud ka seda, et Jüri Arrakul on nii mitmed teosed loodud pühakodadesse.
Minu jaoks oli aga suurim teadasaamine fakt, et Jüri Arrakule iseloomulik „arraklik“ figuur on tema loomingusse kasvanud telefilmist. Vaatasin esimest korda filmi „Suur Tõll“, see tundub mulle vägivaldne. Olen arvatavasti liiga noor, et mõista selle tähtsust oma aja kontekstis. Eesti müstilise rahvusliku tegelase teema Nõukogude Eestis võis olla kindlasti kangelaslik.
Jüri Arraku loomingut on Eestis väga mitmes kohas eksponeeritud, kavatsen aja edenedes kindlasti mõnd paika külastada. Olen Arraku maali näinud Eesti Kontserdi saali fuajees, kuid nüüd on mul pildiga hoopist teine suhe.
Olen veendunud, et Jüri Arraku tegutsemine meie kunstimaastikul on kindlasti sama jõuline ja meeldejääv kui Suurel Tõllul.
Kasutatud allikad
Allee. http://www.allee.ee/ (9.12.2014).
Arrak, J. (2003). Võsa, aas ja mägi. Tartu: Ilmamaa.
Eesmaa, S. (27. oktoober 2014). JÜRI ARRAK: Suur Tõll võiks olla kogu Eesti pühak!. http://www.seitsmesed.ee/eesti/uudis/2014/10/27/juri-arraku-sunnipaeval-anti-taas-valja-suur-toll (6.12.2014).
Jüri Arrak. http://www.jyriarrak.com/ (6.12.2014).
Jüri Arrak. (2011). http://n2dalaautor.wordpress.com/2011/11/08/juri-arrak/ (9.12.2014).
Jüri Arrak: Joonistades läbi aja. (2011). http://www.tartmus.ee/et/naitused/jyriarrak.html (7.12.2014).
Kaldmaa, K. (10. oktoober 2006). Jüri Arrak avas eile maalinäituse. http://epl.delfi.ee/news/kultuur/juri-arrak-avas-eile-maalinaituse?id=51059639 (24.12.2014).
Kaljuvee, A. (21. oktoober 2006). Jüri Arrak – 70 aastat Jumalale lähemal. http://epl.delfi.ee/news/kultuur/juri-arrak-70-aastat-jumalale-lahemal?id=51061187 (9.12.2014).
Liivak, A. & Saarep, S. (1995). ANK ’64. Tallinn: Tallinna Kunstihoone.
Lust, K. (24. oktoober 2013). Jüri Arrak: «Ma ei tahaks enam ealeski noor olla!».
http://www.ohtuleht.ee/550977/juri-arrak-ma-ei-tahaks-enam-ealeski-noor-olla (29.11.2014).
Molotchkov, D. (13.05.2012). Suur Tõll. [Video]. https://www.youtube.com/watch?v=7DUhv7lTAuk (9.12.2014).
Niineste, M. (23. jaanuar 2010). Suur Tõll 30 aastat hiljem. http://epl.delfi.ee/news/kultuur/suur-toll-30-aastat-hiljem?id=51186549 (9.12.2014).
Roots, V. (aprill 2004). Jüri Arrak: Halb tuleb iseenesest, headust peab õppima. http://kultuur.elu.ee/ke490_arrak.ht m (8.12.2014).
Suur Tõll. (2014). http://www.rahvaraamat.ee/p/suurt%C3%B5ll/603551/et?ean=9789985331040 (7.12.2014).
Tagasivaatav mees. Jüri Arraku varajane looming. (2006). http://www.kumu.ee/et/naitused/toimunud/2006/8-est/sisulehed/481-tagasivaatav-mees-juri-arraku-varane-looming (7.12.2014).
Lisad
Lisa 1. Suur Tõll
Suur Tõll (Arrak, 1982)
Lisa 2. Jüri Arraku ehted
(Arrak)
Lisa 3. Gobelään

Christoforus (Arrak, 1994)

15