Oskar Lutsu elulugu, looming ja tekstinäited. (0)

Oskar Luts ( 7. jaanuar 1887 - 23. märts 1953 Tartu)
Elukäik.

• Hindrik ja Leena Lutsu esimene laps sündis Tartumaal 7. jaanuar. 1887, Palamuse kihelkonnas Järvepera külas Posti talus
  
• Vend Arno ja Theodor
  
• Abiellus Valentina Krivitskajaga.
  
• 11. aprill 1918 sündis poeg Georg.
  
• Vestekirjanik ja prosaist
  
• Ühtekokku jõudis kirjanik oma 66 eluaasta jooksul luua 69 teost
  
• Pseudonüüm Thomas Oskary.
  
• Hasartne kirg - lugemine.
  

Haridus .

• Lugemine oli selge juba 6-aastaselt.
  
• 1894 Õppis Änkküla külakoolis. Õppis ainult ühe aasta.
  
• 1895 –1899 Palamuse kihelkonnakool. Palamuse kool ja kaaslased jätsid sügava jälje noore Oskari hinge. Siinsed mälestused jõudsid hiljem „Kevade“ lehekülgedele ja mälestusteraamatusse „Vaadeldes rändavaid pilvi“. 
  
• 1899–1902 Tartu Reaalkool.
  
• 1911–1914 õppis Tartu Ülikoolis rohuteadust (farmaatsiat), algul vabakuulajana.
  

Töötas.

• 1903. aastast töötas apteekriõpilasena Tartus ja Narvas, alates 1908 Tallinnas ja Peterburis.
  
• 1915–1918 võttis farmatseudina osa Esimesest maailmasõjast Pihkvas, Varssavis, Dvinskis, Vilniuses ja Vitebskis, samal perioodil ka abiellus.
  
• Veidi üle aasta (1919-1920) töötas Oskar Luts Tartu Ülikooli raamatukogus, siis avas ta oma raamatukaupluse Riia tänaval, kuid osutus kehvaks ärimeheks, kellel hiljem veel mitme raamatu honorar võlgade katteks ära kulus.
  
• 1922. aastast oli kutseline kirjanik Tartus.
  

Tegevus.

• 1907 ilmus Postimehes "Elu"
  
• 1908- tõlkis Päevalehele
  
• 1922 - Eesti Kirjanike Liidus
  
• Farmatseut tegevväes
  
• 1945 - Tööpunalipu Orden
  
• Andis Noor-Eestile käsikirju
  

Looming.
Tuntumad teosed Tootsi -lood

• 1912- 1913 – „Kevade“ (I-II)
  
• 1913 – „Paunvere“; „ Kapsapea “; „Ärimehed“
  
• 1918- 1919 – „Suvi“ ( I-II)
  
• 1919 – „Ülemiste vanake“; „Kirjad Maariale“
  
• 1920 – „ Nukitsamees “; „Inderlin“; „Karavaan“
  
• 1921 – „Tootsi pulm“; „Harald tegutseb“
  
• 1923 – „Andrese elukäik“
  
• 1924 – „Argipäev“; „Kirjamapp“
  
• 1926 – „Parbu-jutt“; „ Olga Nukrus“; „Ants Lintner“
  
• 1927 – „Vana kübar“; „Õpilane Valter“
  
• 1928 – „ Pett ja Parbu“; „Udu“
  
• 1929 – „Pankrot“
  
• 1930 – „Kuidas elate?“
  
• 1932 – „Vaadeldes rändavaid pilvi“
  
• 1934 – „Vaikne nurgake“
  
• 1935 – „Väino Lehtmetsa noorpõlv“
  
• 1938 – „Sügis“
  
• 1945 – „Jüri Pügal“
  
• Tootsi-lood on realistlikku laadi.
  
• Veel enam pälvisid tähelepanu kentsakad juhtumused sest omapärasest koolist ja nende vahele põimitud nukrutsevad meeleolud.
  
• Romantilis-realistlikku näidendit- Tema kolmevaatuseline draama „L a u l õnnest” (1913) 
  

• Vestelaadilised jutustused „Tootsi pulm” ja „Äripäev” kannavad eelkõige süvenematuse ja ruttamise pitserit, mis nende kunstilist väärtust suuresti kahandab.
  
• Võib eksimatult väita, et Tootsi-lugude kunstiküpsema osa moodustavad need teosed, mis sisaldavad rohkem tõsielulisi elemente ja reaalseid inimtüüpe.
  

TEKSTINÄITED:
„KEVADE“ (1912 – 1913)
...“....Aga ole täismees ja pea oma sõna. Ja siis veel midagi: katsu paremini õppida. Kui sa just nii palju ei saa, kui üles on antud, pole viga. Ega ma sind selle eest ei karista. Peaasi : kui sa õpid, niipalju kui seda ka on, siis püüa hästi õppida.“ „Ma õpin homseks poole vene keele tükist.“ „ Tubli , õpi pool. Aga tead, hästi.“ „Kui ma kahte rehkendust ei jõua teha, ma teen ühe?“ „Kah võib. Tubli, kui sa ühegi teed. Tee lihtsalt nii palju kui jõuad. Aga teiste käest ära kirjutada ja siis minule ette valetada, et sa ise tegid, seda ära tee kunagi. Jääb siis nii?“ „Jah.“......
„NUKITSAMEES“ ( 1920)
...Nii võtab Kusti tänagi südame rindu ja ütleb eidele: „ Sa, vanatädi, muud ei teegi, kui otsid meile ühtelugu tööd. Lase meil Itiga ometi vahel natuke puhata ja mängida. Meil, külas, ei tee meievanused lapsed veel üldse tööd, vaid mängivad ainult. Sina aga assatad meid varahommikust hilise õhtuni. See teeb ju välja...mina ei tea mitu tundi..aga igatahes on meie tööpäev liiga pikk.“ „Ah nii!“ säutsub vanamoor. „Või sina nõuad lühemat tööpäeva! Vaata, kus mul laisk ! Keda nüüd! Nüüd vaja aga Mõhul ja Tölpal kah säärast juttu kuulda, siis on nad juba lõunaajal kodus ega saa neid enam kuuma ahjuroobigagi metsa tagasi. Hoia, poiss, et sa nende kuuldes niisugust juttu ei aja. Muidu võtan sealt nurgast selle kõvera kepi ja näitan sulle.“...
„LAUKA POISTE OOTAMATU TEEKOND “ ( 1925)
... Seepeale ei vastanud vend midagi, vaid pigistas oma huuled nii kõvasti kokku, et need läksid kitsaks ja valgeks. Panin käed kokku ja kibedasti kahetsesin oma tänast tegu. Meie karjamaa kohale kerkis äkki must piksepilv ja lained paisusid ühtelugu suuremaks, kandes oma harjadel valget vahtu nagu lund. Jah, sõbrad, siis näis mulle küll nii, et see pilv just selleks tuligi, et meid vallatuid nuhelda. ...
„PETT JA PARBU“ ( 1928)
...Ei kestnudki kaua, kui tekksid suured lahkhelid Parbu ja Peti vahel. Pett , nähed peni, ronis kummutile ja turtsus sealt alla, sülgas Parbule otse suhu. Parbu haukus kummuti ees nagu lõuakoer, aga kassi ta kätte ei saanud, sest üldiselt on teada, et peni ei roni. Siis tuli perenaine ja küsis: „Mis küll peaks tähendama see igavane jant? Kas tõesti kaks olevust ei saaks läbi sõbralikumalt kui teie kaks? Juba tõeks tehtud, et isegi see, kes võitis suure sõja, pole saanud võidust mingit kasu – millist kasu mõtleb siis Parbu saada Petilt?“ Siis tegi Parbu liigutusi , otsekui otsiks midagi kummuti alt, ise väga hästi teades, et see on silmamoondamine perenaise ees, teades, et perenaine on temast targem. .....