Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

"Nähtamatu" (6)

5 HEA
Punktid
Nähtamatu
Ühel päeval saabus Ipingisse võõras mees, kes kandis kaabut, pikka mantlit, kindaid ning ta nägu oli sidemeis. Tema ainsaks pagasiks oli väike must kohver. Ta läks võõrastemajja nimega “Tõll ja Hobused ” ja võttis sealt endale toa. “Tõlla ja Hobuste” omanikud olid Hallid, kes imestasid selle üle milline külaline oli olnud. Ta soovis ainult saada kätte oma pagasit mis pidi saabuma mõne päeva pärast ning rahu ja vaikust. Paari päeva pärast saabuski tema pagas, mis koosnes katseklaasidest ja kemikaalidest. Järgnevatel päevadel oli tal palju tegelemist oma katsetega. Teda võis tülitada ainult söögi pärast, kuid ühel päeval ei toonud Mrs. Hall talle igapäevast toitu ning siis hakkas see teda juba vihale ajama, sest ta oli ikkagi selle eest maksnud. Kuid ühel hommikul tuli Mr. Bunting jutuga, et öösel oli kiriku - mõisa röövitud, kuid röövlit näha ei olnud. Selles hakatigi siis kohe toda võõrast süüdista - ma, sest tema kohta ei teatud muud kui seda, et ta on mingisugune veidrik, kellel on 1001 pudelit, kõik erinevas suuruses. Kui Mrs. Hall siis ühel korral tollele võõrale süüa läks viima oli tollel kinnas käest ära ning vaatepilt, mida majaperenaine nägi ehmateas teda, sest varrrukas seisis tühjalt püsti. Nii läkski ükskord “Tõlla ja Hobuste” kõrtsitoas sõnasõjaks, mille peale too võõras endal kaabu ja sidemed ära võttis. Kõik kõrtsitoas olnud said paraja šoki osaliseks , sest kõik olid valmis ootama jubedat ja lõhkist, võib – olla isegi armilist nägu nägema, aga selle asemel oli selle koha peal kus oli olnud tolle võõra pea täielik tühjus. Selle peale, kui Ipingis saadi teada lahkus ta sealt üsna pea, võttes endale peagi kaasosali - seks Mr. Thomas Marveli, kes külasteb veel korra enne lahkumist Ipingit, et lahkuda töölt ja võtta nähtamatule vajalikud 3 märkmikku ja veel mõne asja. Nii nad suundusidki koos Port Stowe´ isse , kus Marvel jäi kõnelema ühe meremehega ning siis nähtamatu eest põgeneda üritas. Ta jõudis ka Burdocki, kus nähtamatu ta jälle üles leidis. Burdockis aga käisid juba jutud, et nähtamatu on sinna poole teel ning seal olid inimesed juba selleks valmistunud ka, et ta sinna jõuab õige pea. Kui Marvel Burdocki jõudis läks ta “Lõbusasse Kriketimängijasse”, kust ta abi palus , sest nähtamatu järgnes talle. Nähtamatu põgenes mäele Dr. Kempi juurde varju. Peagi selgus, et nähtamatu nimi on Griffin ning, et Dr. Kemp oli olnud tema kunagine ülikoolikaaslane. See oli Kempile väga suureks üllatuseks, et tema kunagine ülikoolikaaslane on nüüd nähtamatu mees. Nähtamatu jäigi Kempi juurde. Järgnevatel päevadel rääkis nähtamatu Kempile sellest, kuidas ta oli nähtamatuks saanud. Ta rääkis, et pa oli proovima hakkanud, kõigepealt riidetükiga, millega see oli õnnestunud. Seejärel proovis ta sama oma alumise naabri kassiga, kellega see peaaegu õnnestus, kuid tollel kassil olid silmad siiski nähtavaks jäänud. Ning järgmiseks natuke uurides ja asja muutes proovis ta seda sama iseenda peal ning näe mis juhtus, õnnestuski. Seejärel tuli ta siis oma vanast toast ära, pannes selle põlema, et jäljed kaotada. Kaasa võttis ta ainult oma 3 märkmikku, kus kõik kirjas oli olnud ja tšekiraamatu. Põgenemine oli suhteliselt raske, sest oli külm talvine aeg ja tema oli täiesti alasti ja paljajalu . Niisiis otsustaski ta kaubamajja sisse hiilida, et sel soojas magada, süüa ja riided varastada, kuid riiete saamine tal ei õnnestunud, sest ta tabati just sel hetkel kui ta oli sealt välja hiilimas. Kuna tal sealt ei õnnestunud endale riideid hankida otsustas ta minna Durry Lane ´i tänava poodi, kus müüdi peaaegu kõike. Seal aga juhtus tal halb kokkusattumus poeomanikuga, niisiis pidi ta tolle mehe linast kotti kinni siduma, et sealt välja saada. Mees oli küll küüruga vanake, aga kuulmine oli tal väga hea. Sellega tahtis nähtamatu oma juttu lõpetada, aga Kemp käskis tal jätkata, sest tal oli plaan, kuid see plaan ei õnnestunud tal, sest nähtamatu sai põgenema. Selle reetmise pärast sai Griffin Kempi peale vihaseks, ning nüüd oli tal plaan Kemp tappa ja seda plaani ei saanud keegi nurjata. Nii juhtuski, ta saatis Kempile isegi hoiatuskirja. Kahjuks jäi talle enne ette Wicksteed, kelle ta samuti tappis. Nii ta siis hakkaski oma plaani ellu viima, aga Kemp oli selleks ka ette valmistunud. Nähtamatu mees hakkas pihta sellega, et ta hakkas Kempi maja aknaid sisse viskama kividega. Kui ta lõpuks majja sisse sai olid tal käes nii revolver kui ka kirves , Kemp aga sai sealt majast põgenema. Ta jooksis ja jooksis, kuni lõpuks jõudis linna. Nähtamatu järgnes talle kogu tee. Nii nad hakkasidki linnas võitlema, kuid nähtamatu oli üksi Kempile aga tuli appi ka Burdocki rahvas. Kui Kemp oli juba alla jäämas viskas üks kaevajatest Kempi kohale labida, mis järsult tagasi põrkus. See tabas otse nähtamatut, millew peale ta kätte saadi. Peagi palus Kemp kõigil eemale hoida ja teatas, et nähtamatu on surnud. Ta oli surnud ja ta ilmus nähtavale. Ta kaeti linaga kinni. Nii lõppeski Griffini kohutav ja sügavalt õnnetu elu.
Nähtamatu #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-01-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 80 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 6 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor plix93 Õppematerjali autor
Põhjalik sisukokkuvõte.

Sarnased õppematerjalid

Herbert George Wells raamat Nähtamatu
4
docx

Herbert George Wells raamat Nähtamatu

Nähtamatu Herbert George Wells 1897 Herbert George Wells (tavaliselt kasutatakse nimekuju H. G. Wells; 21. september 1866 ­ 13. august 1946) oli inglise kirjanik. Ta oli üks kirjanikest, kelle teosed panid aluse ulmekirjandusele. Wells oli sotsialist ja enamik tema teoseid sisaldab ühiskonnakriitilisi elemente. Sündis Kenti maakonnas Bromleys väikepoodniku peres. Käis koolis alguses Midhurstis, seejärel sai stipendiumi bioloogiaõpinguiks South Kensingtonis, kus omandas teadusbakalaureuse kraadi. Mõnda aega tegutses ta loengupidajana õpitud erialal, samal ajal pühendus järjest enam kirjandusloomele. Lühijuttude menu võimaldas tal seejärel hakata vabakutseliseks kirjanikuks. Paljud Wellsi ideed on osutunud ennustuslikeks: Näiteks aimas ta ette aatomienergia kasutuselevõttu ning sotsiaalseid protsesse, mille tehnoloogiline areng võib kaasa tuua. Tema nägemus inimkonna tulevik

Kirjandus
Herbert George Wells
13
odt

Herbert George Wells

Korduvalt ekraniseeritud ulmepõnevik ilmus esmakordselt eesti keeles juba 1908. aastal Päevalehes Marta Bekkeri tõlkes pealkirjaga "Nägemata inimene". 9 ,,Nähtamatu" sisuülevaade Griffin ehk Nähtamatu- Kui ta inimeste sekka läks siis ta kandis pead ümbritsevaid sidemeid, salli, mis varjas tema suud, kübarat, prille ja pikka mantlit, et keegi ei saaks aru, et ta on nähtamatu. Ta oli teadlane, kes oskas hästi keemiat. Talle meeldis alati olla üksinda ja tahtis privaatsust. Ta oli töökas ja läks kergelt endast välja. Ühel veebruari päeval ilmus Mrs ja Mr halli kõrtsu tundmatu mees. Ta oli ennsat pea laest jala tallani kinni mässinud. Ta soovis endale tuba, et olle üksinda. Mr. Hall tahtis teada mis on temaga juhtunud aga võõras ei tahtnud kellegagi rääkida ja sulges end tuppa. Vältimaks teistega kokkusaamist, käis ta harva väljas

Kirjandus
Sinihabe-kokkuvõte
3
doc

"Sinihabe" kokkuvõte

Kurt Vonnegut ,,Sinihabe" Aeg ja tegevuskoht: ilmselt 1980-ndad USA-s, Californias. Peategelase enda eluaastad olid 1916- 1988. Tegelaste iseloomustus: · Rabo Karabekian ­ 71 aastane üksik armeenia päritolu ameeriklane, kes omab suurimat abstraktsete ekspressionistide maalikogu. Tal on majamuuseum, kus ta ise esineb kuraatorina. Kaotas II maailmasõjas silma. · Circe Berman ­ kirjanik, kes kirjutab Polly Madisoni nime all. Tal on ravimisõltuvus. Sealt ka tema äärmiselt pealetükkiv, energiline ja impulsiivne meeleolu kui ta on ravimite mõju all. · Paul Slazinger ­ vaene II maailmasõja veteran, kes käib tihti Rabo juures. Vanad sõbrad. Tegeleb ka kirjutamisega, kuigi pole pooltki nii kuulus kui Circe. · Dan Gregory ­ armeenia päritolu illustraator, kes on kõige kõrgemalt tasustatud kunstnik Ameerika ajaloos. Raske iselo

Kirjandus
Aarete saar
4
doc

Aarete saar

Põhitegelased: Kokk (John Silver): Ülimalt salakaval ning kahepalgeline mees, kes ei kartnud mitte kedagi ega mitte midagi. Ta suutis oma jutuga ära rääkida ükskõik kelle ning tema mesijutt viis paljud mehed hauda. Ta ei hoolinud kellestki peale enda, ta tegi kõik oma heaolu nimel ning tal oli täiesti suva, mis teistega juhtub. Omakasupüüdlik valetaja, kellest ei saadud loo lõpuni lahti. Jim Hawkins: Väga vapper 17-aastane poiss, kellel oli oma osa selle loo alguses ning tema oli üks neist, kelle pärast üldse merele mindi. Ta elas oma vanematega ,,Admiral Benbowis" ning ta töötas seal baarimehena. Isa suri tal halva tervise tõttu ning seetõttu olid tal ja ta emal käed tööd täis. Tema leidis ka Billy asjade seast kaardi ning sellest ka see lugu alguse sai. Skvaier (mr. Trelawney): Tema käis Bristolis laeva ning sellele meeskonda otsimas. Ta oli lobiseja ja lobises välja Bristolis saladuse aarde kohta ning tänu sellele tahtis ka seal tööd ,,laevakokk" (Joh

Kirjandus
Bulgakov-Meister ja Margarita
9
doc

Bulgakov "Meister ja Margarita"

Esmalt tahab neid viia komisjoni esimehele, kuid ilmneb, et seal asutuses on paras segadus. Kõik inimesed on paanikas, sekretär kaasaarvatud. Juhtus selline lugu, et Petrovitsi juurde ilmus vastuvõtule üks kass, keda esimees needis, et kurat teda võtku, kuna kass ilmus ilma aega kinni panemata. Kass oli needmisega nõus ja peatselt juhtuski, et esimehe pintsak oli alles, kuid teda ennast mitte. Ta oli muutunud nähtamatuks, kirjatööd tegi nähtamatu olevus pintsaku sees edasi. Sealt suundus Stepanovits filiaali raha ära andma. Seal oli samuti kummaline lugu juhtunud. Sekretär jutustas Stepanovitsile kogu loo, et sinna ilmus keegi koorijuht näpitsprillides ning kuna ülemusele meeldib igasuguseid ringe korraldada, siis nüüd tehti n-ö kooriring. Sellest ajast peale kõik laulavad oma kabinetis ning järgi ei jäta. Siiski õnnestus raamatupidajal lõpuks raha vastuvõttu toimetada

Kirjandus
Tõde ja õigus IV kõide
12
doc

Tõde ja õigus IV kõide

Tõde ja õigus IV köide I Karin ( Indreku naine) tormas tuppa ja hakkas Indrekule Köögertali pankrotist rääkima. Kui Indrek oli maininud, et see võib kõigiga juhtuda, kaasa arvatud meiega, siis Karin hakkas Indreku peale karjuma, et ta ajab nad pankrotti. Karin tahtis seda ka kohe teistele rääkima minna, et millinne mees tal on, kuid Indrek ei lasknud teda uksest välja. Karin tõmbas Indrekul küüntega näo katki. Seejärel karin istus maha ja hakkas nutma. Indrek hakkas Karinit lohutama, kuid sellest kujunes uuesti väike tüli välja ja Karin lahkus toast. II Nõnda jäi Indrek üksinda. Ta ei suutnud üksinda olles enam raamatut lugeda ja jäi mõtlema esimesele korrale kui ta Karinit kohtas, mida nad olid rääkinud ja mis oli juhtunud. Ta mõtles ka sellele jutule mis neil Kariniga hetk tagasi oli olnud, pankrotile ja ka Andresele kes oli kroonusse läinud. Lõpuks tundus Indrekule, et kogu elu ähvardas nagu mingi sassiminek. III Peagi tuli ukse taha Tiki ­ noorem t

Kirjandus
Kreeka mütoloogia
9
docx

Kreeka mütoloogia

matuserüüsse ning ta tuleb viia kalju tipule. Seal tulevat talle peigmees järgi. Peig ei ole inimsoo hulgast ja ta oskab jubedaid asju. Kuningas puhkes nutma, tema armsaim ja ilusaim tütar läheb koletisele. Psyche saadeti nutu saatel kaljule ning korraga tõmbas ta sealt alla tuul Zephyros ning kandis ta alla orgu, mis oli täis lõhnavaid lilli ja pehmet rohtu. Seal oli kuninglik loss, uks oli lahti, Psyche astus sisse. Psyche kuulis järsku nähtamatu olendi häält, mis teretas teda oma lossi ning ütles, et kõik mis ta enda ümber näeb, kuulub ka talle. Soovid andku teatavaks ja need täidetakse. Õhtul magama minnes, kuulis printsess pimeduses häält. "Ma olen sinu abikaasa," ütles hääl, "ära karda mind, sa ei tohi mind kunagi näha, sp tulen sinu juurde ainult öösel pimeduses, siis võid sa minuga vabalt vestelda". Päevad läbi elas Psyche lossis, kus polnud inimesi ja öösel vestles oma abikaasaga. Ühel õhtul tegi abikaasa

Kirjandus
Protsess-Franz Kafka-- kokkuvõte
5
doc

"Protsess“ Franz Kafka - kokkuvõte

le otsa ja ütlesid ,,Nagu koer!" Tegelased Josef K. ­ teose peategelane, kes töötab pangas. Ta on ambitsioonikas, taibukas, igati kompetentne ja pigem arutlev kui lahke. Oma arreteerimise pärast satud mees üha suuremasse depressiooni ja halveneb ka tema töö kvaliteet. Ta justkui ei suudagi enam oma tööle keskenduda ja selmet tegeleda oma klientidega, otsib ta pääseteed kogu sellest kohtujamast. Ta võitleb nähtamatu vaenlasega, kelle tegelikku võimu ta esialgu ei suudagi aimata. Preili Brüstner ­ on kaunis naine, kes elab K.ga samas majas. K. paistab temast justkui sissevõetud olema, kuid ei julge seda naisele päriselt tunnistada. Preili lubab mehel ennast ühel õhtul suudelda, kuid hiljem lükkab ta kõrvale, nii, et mees jääb vaid abituna ealt vaatama. Proua Grubach ­ majaperenaine, kes pidas K.st väga lugu ja tahtis talle igati meele järele olla. Koristas ja tõi igal hommikul süüa

Kirjandus




Kommentaarid (6)

spetsiaalne profiilipilt
spetsiaalne: docx fail ei avane minu arvutis kahjuks:(
12:08 29-01-2012
WazzA profiilipilt
Karl-Johannes Kalma: Hea aga alati saaks ka paremini.
18:17 13-02-2011
t2islaks profiilipilt
t2islaks: täitsa korralik
20:05 17-10-2011



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun