50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2009-01-18
Kuupäev, millal dokument üles laeti
76 laadimist
Kokku alla laetud
6 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
plix93
Õppematerjali autor
Nähtamatu Herbert George Wells 1897 Herbert George Wells (tavaliselt kasutatakse nimekuju H. G. Wells; 21. september 1866 13. august 1946) oli inglise kirjanik. Ta oli üks kirjanikest, kelle teosed panid aluse ulmekirjandusele. Wells oli sotsialist ja enamik tema teoseid sisaldab ühiskonnakriitilisi elemente. Sündis Kenti maakonnas Bromleys väikepoodniku peres. Käis koolis alguses Midhurstis, seejärel sai stipendiumi bioloogiaõpinguiks South Kensingtonis, kus omandas teadusbakalaureuse kraadi. Mõnda aega tegutses ta loengupidajana õpitud erialal, samal ajal pühendus järjest enam kirjandusloomele. Lühijuttude menu võimaldas tal seejärel hakata vabakutseliseks kirjanikuks. Paljud Wellsi ideed on osutunud ennustuslikeks: Näiteks aimas ta ette aatomienergia kasutuselevõttu ning sotsiaalseid protsesse, mille tehnoloogiline areng võib kaasa tuua. Tema nägemus inimkonna tulevik
Korduvalt ekraniseeritud ulmepõnevik ilmus esmakordselt eesti keeles juba 1908. aastal Päevalehes Marta Bekkeri tõlkes pealkirjaga "Nägemata inimene". 9 ,,Nähtamatu" sisuülevaade Griffin ehk Nähtamatu- Kui ta inimeste sekka läks siis ta kandis pead ümbritsevaid sidemeid, salli, mis varjas tema suud, kübarat, prille ja pikka mantlit, et keegi ei saaks aru, et ta on nähtamatu. Ta oli teadlane, kes oskas hästi keemiat. Talle meeldis alati olla üksinda ja tahtis privaatsust. Ta oli töökas ja läks kergelt endast välja. Ühel veebruari päeval ilmus Mrs ja Mr halli kõrtsu tundmatu mees. Ta oli ennsat pea laest jala tallani kinni mässinud. Ta soovis endale tuba, et olle üksinda. Mr. Hall tahtis teada mis on temaga juhtunud aga võõras ei tahtnud kellegagi rääkida ja sulges end tuppa. Vältimaks teistega kokkusaamist, käis ta harva väljas
Kurt Vonnegut ,,Sinihabe" Aeg ja tegevuskoht: ilmselt 1980-ndad USA-s, Californias. Peategelase enda eluaastad olid 1916- 1988. Tegelaste iseloomustus: · Rabo Karabekian 71 aastane üksik armeenia päritolu ameeriklane, kes omab suurimat abstraktsete ekspressionistide maalikogu. Tal on majamuuseum, kus ta ise esineb kuraatorina. Kaotas II maailmasõjas silma. · Circe Berman kirjanik, kes kirjutab Polly Madisoni nime all. Tal on ravimisõltuvus. Sealt ka tema äärmiselt pealetükkiv, energiline ja impulsiivne meeleolu kui ta on ravimite mõju all. · Paul Slazinger vaene II maailmasõja veteran, kes käib tihti Rabo juures. Vanad sõbrad. Tegeleb ka kirjutamisega, kuigi pole pooltki nii kuulus kui Circe. · Dan Gregory armeenia päritolu illustraator, kes on kõige kõrgemalt tasustatud kunstnik Ameerika ajaloos. Raske iselo
Põhitegelased: Kokk (John Silver): Ülimalt salakaval ning kahepalgeline mees, kes ei kartnud mitte kedagi ega mitte midagi. Ta suutis oma jutuga ära rääkida ükskõik kelle ning tema mesijutt viis paljud mehed hauda. Ta ei hoolinud kellestki peale enda, ta tegi kõik oma heaolu nimel ning tal oli täiesti suva, mis teistega juhtub. Omakasupüüdlik valetaja, kellest ei saadud loo lõpuni lahti. Jim Hawkins: Väga vapper 17-aastane poiss, kellel oli oma osa selle loo alguses ning tema oli üks neist, kelle pärast üldse merele mindi. Ta elas oma vanematega ,,Admiral Benbowis" ning ta töötas seal baarimehena. Isa suri tal halva tervise tõttu ning seetõttu olid tal ja ta emal käed tööd täis. Tema leidis ka Billy asjade seast kaardi ning sellest ka see lugu alguse sai. Skvaier (mr. Trelawney): Tema käis Bristolis laeva ning sellele meeskonda otsimas. Ta oli lobiseja ja lobises välja Bristolis saladuse aarde kohta ning tänu sellele tahtis ka seal tööd ,,laevakokk" (Joh
Esmalt tahab neid viia komisjoni esimehele, kuid ilmneb, et seal asutuses on paras segadus. Kõik inimesed on paanikas, sekretär kaasaarvatud. Juhtus selline lugu, et Petrovitsi juurde ilmus vastuvõtule üks kass, keda esimees needis, et kurat teda võtku, kuna kass ilmus ilma aega kinni panemata. Kass oli needmisega nõus ja peatselt juhtuski, et esimehe pintsak oli alles, kuid teda ennast mitte. Ta oli muutunud nähtamatuks, kirjatööd tegi nähtamatu olevus pintsaku sees edasi. Sealt suundus Stepanovits filiaali raha ära andma. Seal oli samuti kummaline lugu juhtunud. Sekretär jutustas Stepanovitsile kogu loo, et sinna ilmus keegi koorijuht näpitsprillides ning kuna ülemusele meeldib igasuguseid ringe korraldada, siis nüüd tehti n-ö kooriring. Sellest ajast peale kõik laulavad oma kabinetis ning järgi ei jäta. Siiski õnnestus raamatupidajal lõpuks raha vastuvõttu toimetada
Tõde ja õigus IV köide I Karin ( Indreku naine) tormas tuppa ja hakkas Indrekule Köögertali pankrotist rääkima. Kui Indrek oli maininud, et see võib kõigiga juhtuda, kaasa arvatud meiega, siis Karin hakkas Indreku peale karjuma, et ta ajab nad pankrotti. Karin tahtis seda ka kohe teistele rääkima minna, et millinne mees tal on, kuid Indrek ei lasknud teda uksest välja. Karin tõmbas Indrekul küüntega näo katki. Seejärel karin istus maha ja hakkas nutma. Indrek hakkas Karinit lohutama, kuid sellest kujunes uuesti väike tüli välja ja Karin lahkus toast. II Nõnda jäi Indrek üksinda. Ta ei suutnud üksinda olles enam raamatut lugeda ja jäi mõtlema esimesele korrale kui ta Karinit kohtas, mida nad olid rääkinud ja mis oli juhtunud. Ta mõtles ka sellele jutule mis neil Kariniga hetk tagasi oli olnud, pankrotile ja ka Andresele kes oli kroonusse läinud. Lõpuks tundus Indrekule, et kogu elu ähvardas nagu mingi sassiminek. III Peagi tuli ukse taha Tiki noorem t
matuserüüsse ning ta tuleb viia kalju tipule. Seal tulevat talle peigmees järgi. Peig ei ole inimsoo hulgast ja ta oskab jubedaid asju. Kuningas puhkes nutma, tema armsaim ja ilusaim tütar läheb koletisele. Psyche saadeti nutu saatel kaljule ning korraga tõmbas ta sealt alla tuul Zephyros ning kandis ta alla orgu, mis oli täis lõhnavaid lilli ja pehmet rohtu. Seal oli kuninglik loss, uks oli lahti, Psyche astus sisse. Psyche kuulis järsku nähtamatu olendi häält, mis teretas teda oma lossi ning ütles, et kõik mis ta enda ümber näeb, kuulub ka talle. Soovid andku teatavaks ja need täidetakse. Õhtul magama minnes, kuulis printsess pimeduses häält. "Ma olen sinu abikaasa," ütles hääl, "ära karda mind, sa ei tohi mind kunagi näha, sp tulen sinu juurde ainult öösel pimeduses, siis võid sa minuga vabalt vestelda". Päevad läbi elas Psyche lossis, kus polnud inimesi ja öösel vestles oma abikaasaga. Ühel õhtul tegi abikaasa
le otsa ja ütlesid ,,Nagu koer!" Tegelased Josef K. teose peategelane, kes töötab pangas. Ta on ambitsioonikas, taibukas, igati kompetentne ja pigem arutlev kui lahke. Oma arreteerimise pärast satud mees üha suuremasse depressiooni ja halveneb ka tema töö kvaliteet. Ta justkui ei suudagi enam oma tööle keskenduda ja selmet tegeleda oma klientidega, otsib ta pääseteed kogu sellest kohtujamast. Ta võitleb nähtamatu vaenlasega, kelle tegelikku võimu ta esialgu ei suudagi aimata. Preili Brüstner on kaunis naine, kes elab K.ga samas majas. K. paistab temast justkui sissevõetud olema, kuid ei julge seda naisele päriselt tunnistada. Preili lubab mehel ennast ühel õhtul suudelda, kuid hiljem lükkab ta kõrvale, nii, et mees jääb vaid abituna ealt vaatama. Proua Grubach majaperenaine, kes pidas K.st väga lugu ja tahtis talle igati meele järele olla. Koristas ja tõi igal hommikul süüa
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid