Selleks otsuseks oli neli peamist põhjust. Esiteks - kuuest asutajamaast viiel oli sarnane organ juba olemas nende endi avalikus sektoris. Teiseks, Euroopa Ühenduse majandusliidulik olemus tähendas, et valdkondlikud huvid mõjutaksid otseselt poliitikate loomist ning integratsiooni. Kolmandaks ei arvatud, et tollane Assamblee, praegune Parlament oleks efektiivne foorum sääraste vaadete avaldamiseks. Neljandaks, Rooma lepingu institutsionaalne raamistik põhines Pariisi lepingu mudelil ning seal oli sarnane sotsiaalmajanduslik nõuandev organ juba olemas. Enamik EESC tööst seondub ELi -teemaliste arvamuste avaldamisega, samalaadselt Euroopa Parlamendile, kus on jagatud valdkonnad komiteede vahel. EESCis on kuus sektsiooni: 1.põllumajandus, kohalik areng ning keskkond, 2.majanduslik liit, majanduslik ja sotsiaalne ühtekuuluvus, 3.tööhõive, sotsiaalpoliitika ja kodakondsuspoliitika 4.välissuhted , ühisturg, tootmine ja tarbimine 5
Euroopa Liit KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS 2014 Arutlusküsimused: Kas föderatsioon USA moodi on võimalik? Mis on selle eeldused? Kas EL saab olla vaid majandusekeskne? Kas Eesti kodanikul on Euroopa kodaniku identiteet? Kas viimane suudab asendada esimest? Kas föderatsioon on realistlik perspektiiv? Kas klassik föderatsioonile on alternatiive? Kas igasugune lõimumine tähendab suveräänsuse kadu? Kuidas komisjon ametisse saab? Kas alati olnud igal riigil 1 volinikukoht? Mis saab siis kui liikmesriikide arv suureneb? Komisjoni miinused/plussid? Kui suur aga üldse on EL'i roll globaalselt? kas Euroopa Liidu näol on tegemist rahvusvahelise organisatsiooniga või on siin hoopis tegemist föderatsiooniga, millegi riigilaadsega? kas EL on midagi täiesti unikaalset? kas EL tähistab rahvusriikide kadu või hoopi
inimesed maapiirkondades ja tegelevad põhiliselt põllumajanduse, kalanduse ja jahindusega. Sageli jaotatakse toodang kõigi pere või hõimuliikmete vahel võrdselt. Tavamajandus on ajalooliselt kõige vanem majandussüsteem. Erilist majanduslikku arengut ei toimu, sest ollakse harjunud tegutsema nii nagu esiisad. Sellist majandussüsteemi viljeldakse paljudes piirkondades Aafrikas, Aasias ja mõnel pool Lõuna-Ameerikas, aga ka Ida-Siberi mõnede põlisrahvaste seas. Vaba turu konkurents e turumajandus: Siin toimuvad neoklassikute poolt rõhutatud protsessid inimeste vabatahtlik astumine mitmesugustesse lepingulistesse sidemetesse, protsesse määrab turg ja peamiseks kriteeriumiks on efektiivsus. See dimensioon on horisontaalne, sest kõigil on võrdsed võimalused enese teostamiseks ja astumiseks seesugustesse suhetesse kapitalismi tingimustes. Neoklassikute väitel on see ainuke dimensioon, mis määrab kogu majandussfääri olemuse. Sellele võib
EESTI-AMEERIKA ÄRIAKADEEMIA JUHTIMISE ALUSED Konspekt Koostaja: Ain Karjus 2012/2013. õa. SISUKORD Jrk. nr. Nimetus Lk. nr. Sissejuhatus 6 1. Juhtimine ja juht 7 1.1 Juhtimine ja juht: üldmõisted ja funktsioonid 7 1.1.1 Juhtimise (mänedzmendi) üldmõisted 7 1.1.2 Juhtimise koht ja roll 8 1.1.3 Põhilised juhtimisfunktsioonid 8 1.1.
ühe ühiku võrra rohkem. See on kogukasulikkuse muutus, kui tarbimine muutub ühe ühiku võrra. Näiteks: Anu, pitsa tarbimise piirkasulikkus. Kui Anu suurendab pitsa tarbimist neljalt pitsalt viiele, kaasneb sellega kogukasulikkuse kasv 150 ühikult 175 ühikule. Seega on viienda pitsa tarbimise piirkasulikkus 25 ühikut. Mida rohkem pitsasid sööb, seda väiksem on iga järgneva piirkasulikkus (kahaneb). 7. Täiuslik konkurents Täiusliku konkurentsi põhitunnuseks on, et toodangu pakkujatel puudub vähimgi kontroll turuhindade üle. Ehk teisiti öeldes, täiuslikult konkureerivad ettevõted käituvad turul lähtudes sellest, et nende tegevus ei mõjuta turuhindu. Täiliku konkurentsiga turul on palju müüjaid ja kaup mida pakutakse on ühetaoline. 8. Monopol 1
Suurte tootmismahtude puhul hakati üha enam mõtlema ostmise, tootmise, jao- tuse ja müügi planeerimisele. Neid hakati käsitlema kui omavahel seotud protsesse. Kuna Ameerika Ühendriigid olid 20. sajandi algul muust maailmast tootlikkuse, efektiiv- suse ja tootmismahtude poolest kaugel ees, hakkas seal ettevõtete vahel teravnema konkurents varem kui mujal riikides. Mitmetes valdkondades suudeti toota palju rohkem kui tarbida. Pinges- tuv konkurents sundis tootjaid pöörama üha rohkem tähelepanu kvaliteedile ja vähendama kulusid. Konkurents kannustas ettevõtjaid otsima uusi võimalusi kulude kokkuhoidmiseks tootmises,
1.NÜÜDISÜHISKOND Ühiskond Ühiskond on inimeste omavaheliste suhete kogum. Ühiskonna mõiste hõlmab inimrühmi, keda ühendavad eriomased ja süstemaatilised normatiivsed suhted, s.t et ühte ühiskonda kuulujatel on ühesugused arusaamad asjaajamisest ja koostööst. Inimühiskond on konkreetsest ühiskonna mõiste tarvitusest abstraktsem mõiste, millega ühelt poolt märgitakse inimkonda tervikuna, eeldusel, et inimene on põhiloomuselt sotsiaalne ja niisiis vältimatult mõne inimgrupi liige, mis omakorda puutub kokku või teeb koostööd teise inimrühmaga. Õpetuse ühiskonnast lõid K. Marks ja F. Engels. Selle õpetuse järgi moodustavad kõigi inimsuhete aluse (baasi) inimeste suhted tootmises (tootmissuhted). Tootmissuhete laad sõltub tootlike jõudude tasemest ja määrab oluliselt, millised on perekonnasuhted, moraal, õigus, kirjandus, kunst jm. Ühiskond ei ole lihtsalt inimeste kogum, vaid inimestevaheliste suhete võrgustik. Ühiskonna tunnuseks on kultuur (�
ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA 1.NÜÜDISÜHISKOND Nüüdisühiskonna kujunemine. Tööstusrevolutsioon ja kapitalismi kujunemine. Poliitökonoomilised teooriad kapitalismi arengust. Demokraatia printsiibid ja väärtused. XX sajandi ühiskonna poliitilise arengu tendentse. Moderne elustiil. Kaasaegsed majanduse- ja sotsioloogilised teooriad. Ühiskonna mõiste. Ühiskonnaelu peamised valdkonnad, ühiskonna jaotus sektoriteks. Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes. Poliitika elluviimine riigis. Ühiskond kui poliitiline süsteem. Võimu tunnused ja teostamise meetodid. Seadused ja õigusnormid. Õiguse struktuur. Õigusriigi olemus ja tunnused. Avalik ja erasektor. Riik kui poliitilise võimu süsteem. Riigivõimu tunnused. Tänapäeva riigikorralduse vormid: unitaarriik, föderatsioon, konföderatsioon. Tsiviilühiskond. Kodanikuühiskonna institutsioonid. Kodanikuaktiivsus. Poliitiline kultuur. Mittetulundusühingud. Majandussfäär. Avalik ja eramajandus. Valitsuse majandus
riigi kodakondsus. Kodakondsuseta inimesed nendest valimistest osa ei võta, kuid kohalike omavalitsuste valimisel võivad nad osaleda. ·Valimised on vabad iga legaalselt tegutsev kodanik, partei või organisatsioon võib üles seada oma kandidaadi. Riikliku valimiskomisjoni ülesanne on kontrollida, kas esitatud dokumendid vastavad nõuetele. Saadiku koha pärast võistleb mitu erinevate vaadetega inimest, toimub konkurents parteide vahel. Hääletajaid ei tohi valimissedeli täitmisel mõjutada ja valimispäeval on keelatud valimiste propaganda. ·Valimised on ühetaolised lähtutakse eelkõige sellest, et valimistulemusi mõjutab valimiseelne kampaania. Järelikult tuleb valitsusel tagada kõikidele parteidele, valimisliitudele ja üksikkandidaatidele oma vaadete propageerimiseks võrdsed tingimused. Kuid kandidaadid võivad endale reklaamiaega osta ja sellisel juhul võrdsus kaob. Et niisugust
Hiljuti USAs aset leidnud sündmuste ülevaade Obama kirjutas alla seaduseelnõule, mis suurendab USA võlalimiiti President Obama kirjutas alla Kongressi mõlemast kojast läbi pääsenud seaduseelnõule, mis laseb valitsusel laenata rohkem raha, et maksta sotsiaalkindlustushüvitisi ja riigitöötajate palkasid. Seega on riigi rahandusministeeriumil võimalus laenata $17.2 triljoni piirini, ilma et sellega kaasneksid eelarvekärped muude valdkondade arvelt nagu Obama juhitud tervishoiureform (BBC News, 13.02.2014). Samuti kirjutas president alla eelnõule, mille raames taastatakse nooremate veteranide hüvitised varem kehtinud tasemele. (NBC News, 16.02.2014) Samasooliste paaride õigused Kuu aja jooksul võtsid kahe USA osariigi Kansase ja Arizona kojad vastu sarnased eelnõud, mille kohaselt ei ole nimetatud osariikide ettevõtjad sunnitud pakkuma teenuseid samasoolistele paaridele, kaitstes sellega teenusepakkuja religioosseid uskumusi. Eelnõudes on aga kirjas, et kedag
Turg töötab kui “avastamis- protseduur” (discovery procedure). Turul toimivad protseduurid annavad informatsiooni kaupade ja teenuste nappuse (või ülejäägi) määrast ning selle muutumisest ajas. Hinna- süsteem annab võimaluse hinnata tarbija eelistustest tulenevaid alternatiive. Üksikute otsuste koordineerimine toimub hindade kujunemisega vabadel turgudel ja turuosaliste reageeri- misega sellele. Konkurents garanteerib, et kaupu ja teenuseid toodetaks efektiivselt ja pakutaks turul odavaima võimaliku hinnaga. Paraku ei loo turg tingimusi, mis kõiki osalisi rahuldaks. Võib tekkida (ja päris kindlasti tekib) sotsiaalne ebaõiglus. Võimalik on selline tootmine, mis minimeerib küll era-, kuid mitte sotsiaalseid kulusid. Turg ei suuda pakkuda kõiki avalikke teenuseid. Demokraatia
Loengukonspekt + seminarid 2009 SISSEJUHATUS Sotsioloogia tegeleb inimeste sotsiaalsete koosluste ja ühiskonna teadusliku uurimisega. Ühiskonna kohta on palju seisukohti: K.Marx: Ühiskond on inimeste kooslus ja nende kogum M. Weber : ühiskond on mõtleva inimese tegutsemise resultaat Sotsioloogia kui teadus lähtub põhimõttest, et kõik nähtused, mis sotsiaalses ruumis eksisteerivad on omavahel seotud, nad on üksteisest tingitud ja nad on mõõdetavad, kusjuures kõiki nähtusi saab mõõta nii kvalitatiivselt kui kvantitatiivselt. Kvantitatiivset mõõtmist nii nimetatud vahendatud mõõtmine, kus sotsioloog e uurija ja uuritava e respondendi vahel on küsitlusleht, ankeet, st uurija ja respondent ei suhtle vahetult. Kvalitatiivne mõõtmine e vahetu mõõtmine respondent ja uurija vahetult ajavad juttu suunitlemata intervjuu (vahetu). Õiguse sotsiloogia objekt: - õiguse, õigusliku tegelikkuse uuri
Valitsusel on indiviidide poolt delegeeritud kompetents. Buchanani ja Tullocki sõnul on legitiimne vaid konsensuslikult vastuvõetud põhiseadus. Praktikas ei ole võimalik konsensust saavutada, vaid tuleb püüelda võimalikult sellele lähedase häälteenamuse poole. 67. Selgitage avaliku sektori majandusliku evolutsiooni teooria (A. Hayek) põhipostulaatide olemus: spontaanne kord ja abstraktsed reeglid; süsteemide konkurents ja evolutsiooniline parema võidukäik? Spontaanne kord tekib indiviidide vastastikuse toime tulemusena. Seda ei saa luua teadlikult moodustatud institutsioon. Seega ei saa turg tekkida planeeritud organiseerimise tulemusena, vaid see tekib indiviidide iseseisvast nõudlustest ja pakkumisest. Abstraktsed reeglid on keskkond, milles spontaanse korra evolutsioon toimub. Need on raamtingimused, nagu nt omandi- ja konkurentsiõigus.
JÜRI LIVENTAAL SISSEJUHATUS ÕIGUSTEOORIASSE RIIK JA ÕIGUS I OSA: RIIK. II OSA: ÕIGUS TEINE, KOGUMIKUKS KOONDATUD VÄLJAANNE LOENGUMAPP ÕIGUSINSTITUUDI ÜLIÕPILASTELE TALLINN 2000 1 EESSÕNA LOENGUMAPI TEISELE VÄLJAANDELE Loengumapi käesolevas väljaandes on kogumikuks koondatud autori kaks varasemat Õigusinstituudis välja antud loengumappi: 1) J.Liventaal. Sissejuhatus õigusteooriasse. Riik ja õigus. I osa. Riik. Tallinn 1997, 2) J.Liventaal. Sissejuhatus õigusteooriasse. Riik ja õigus. II osa. Õigus. Tallinn 1998. Käesolevas väljaandes on parandatud mõlemas varasemas loengumapis ilmnenud trükivigu, korrigeeritud lühendite süsteemi, samuti tehtud mõningaid üksikuid sisulisi muudatusi. Põhilises on tekstid samad, muudatused ei ole tinginud isegi kummagi loengumapi lehekülgede iseseisva numeratsiooni muut
nõustamisteenuseid. Ühiskonna juhtimine muutus, varem koordineeris riik ainult poliitikat ja õiguskorda, nüüd ka majanduse arengut. Kui tööstusühiskonnas oli maa ja linna, tööliste ja kodanlaste elustiilis suured erinevused, siis 20. saj keskpaigaks inimeste eluolu ja tarbimine ühtlustusid. Selle majanduslikuks eelduseks oli elatustaseme üldine tõus, masstootmine ja massikultuur. Raadiod, televiisorid, kodumasinad igapäevased, omamine jõukohane enamikule. Massimeedia kujunes postindustriaalse ühiskonna lahutamatuks tunnusjooneks. o Teadmusühiskond, ka infoühiskond KÕRGELTARENENUD ÜHISKONNATÜÜP, KUS NII MAJANDUSES KUI ÜHISKONNA JUHTIMISES KASUTATAKSE TEADUSUURINGUTE TULEMUSI; TÖÖS HINNATAKSE PAINDLIKKUST JA INNOVAATILISUST; ÜLIKOOLID JA UURIMISASUTUSED ON OLULISED ÜHISKONNAINSTITURTSIOONID, TEADLASTE JA ÜLIÕPILASTE OSAKAAL ON KÕRGE; INFO- JA KOMMUNIKATSIOONITEHNOLOOGIA
domineerimine · traditsiooniline põhineb tavadel, kommetel ja harjumustel, korraldust täidetakse harjumusest (näiteks patriarhaat, kuuletumine sugukonna pealikule, hõimujuhile) · karismaatiline põhineb juhi erakordsel võimel või ideede erakordsusel, korraldust täidetakse, sest usutakse ja usaldatakse juhti. 4. Demokraatia põhiprintsiibid ja väärtused (lk.17-22) Demokraatia on valitsemiskord, mille puhul on täidetud kolm põhinõuet: konkurents, hääleõigus ja kodanikuõigused. Miinimumnõue vabad, konkureerivate kandidaatidega valimised. Täieliku, liberaalse demokraatia tunnused: - kodanikuvabadused - õigusriik ja võrdsus seaduste ees - võimude lahusus ja tasakaalustatus - kohtu sõltumatus 3 - pluralistlik kodanikuühiskond ja vaba ajakirjandus - vähemuste õigustega arvestamine - tsiviilkontroll relvajõudude üle
ÕIGUSE ÜLDTEOORIA I teema. Õigusteadusest 0. Sissejuhatav loeng: Õiguse topeltloomusest globaliseerumise tingimustes. 1. Õigusteadus: süsteemne-struktuurne käsitlus 1.1. Süsteemse-struktuurse käsitluse olemus 2. Õiguse tunnetusviisidest. 2.1. Õiguse filosoofia kui õiguse tunnetusviis 2.2. Õiguse sotsioloogia kui õiguse tunnetusviis 2.3. Õiguse ajalugu kui õiguse tunnetusviis 3. Multi Level Approach moodsas õigusmõtlemises 4. Tänapäevane õiguse mõiste 0. Õiguse topeltloomusest globaliseerumise tingimustes. Õiguse topeltloomusest Allikas: The Dual Nature of Law. Alexy. Õiguse topeltloomusest on tänapäeval saanud üks kesksemaid doktriine. Rober Alexy selgitab topeltloomust läbi kahe dimensiooni ehk faktilise ja kriitilise. Esimene neist tähendab õigust positiivses mõttes ehk selle sotsiaalset mõjusust ning teine loomuõiguslikku sisu ehk õigluse ideed. Alexy tõestab oma väite läbi reaalse õigu
ÜHISKONNAÕPETUS II KURSUSELE ÕPIJUHIS Kursuse nimetus: Ühiskonnaõpetus kutseõppeasutuste II kursusele Maht: 1 AP (40 t, sh 35 auditoorset tundi ja 5 t iseseisvat tööd) Sihtrühm: kutseõppeasutuste II kursuse õpilased Kursuse eesmärk: ühiskondlike protsesside mõistmine, kodanikuosaluse tähendusest ja vajalikkusest arusaamine, ühiskonnaelus osalemise oskus ja valmidus, poliitiliste ideoloogiate tundmine Kursuse sisu Ühiskonna struktuur ja kujunemine. Ühiskonna valitsemine. Ühiskonnaga seotud mõisted. Riigi mõiste ja tunnused. Kodakondsus. Riikluse ajaloost. Eesti riikluse ja riigivõimu kujunemine. Riigikorralduse vormid: suveräänne riik, koloonia, protektoraat, unitaarriik, autonoomia, föderatsioon, konföderatsioon. Õigusriik ja võimude lahusus. Riigivormid: monarhia, piiratud monarhiad, vabariik. Parlamentaarne ja presidentaalne riik. Poliitilised reziimid: demokraatia, diktatuur, autokraatia, totalitarism. Valitsemissüsteeme mujal: Läti, Leedu, Rootsi, Sa
HALDUSÕIGUS Kalle Merusk, Indrek Koolmeister Õpik Tartu Ülikooli õigusteaduskonna üliõpilastele TARTU ÜLIKOOL. ISBN 9985-822-18-8 Eessõna Käesolev haldusõiguse õpik on mõeldud Tartu Ülikooli Õigusteaduskonna üliõpilastele abimaterjaliks haldusõiguse õppekursuse omandamisel. Raamatu kontseptuaalseks lähtekohaks on eesmärk teatud üldistuste tasandil ja üliõpilastele mõistetaval kujul edasi anda haldusõiguse probleeme kehtivas õiguskorras. Seetõttu ei ole õpikus iga üksikküsimuse puhul antud ammendavalt selle erinevate teoreetiliste käsitluste analüüsi, vaid võimaluse korral on tehtud viide vastavale allikale. Aine edastamisel on autorid lähtunud haldusõiguse ja tema instituutide arengu seisust, mis oli Eestis välja kujunenud 1994.a. lõpuks, kuid toimetamise käigus on püütud sisse
Poliitika keskkond ja sotsialiseerimine Politoloogia – Political Science Poliitikateaduse teema on poliitika, kuid poliitika piire õppevormina defineerida ei ole sugugi lihtne, kuna ta hõlmab väga suurt ala. Poliitiline teadus on katse rakendada teaduslikke meetodeid, et saada paremini aru poliitilises maalimas toimuvast läbi süstemaatilise ja analüüsiva mõtlemise. Poliitikateadus aitab meil luua paremaid kontseptsioone, meetodeid ja üldistusi poliitilise maailma kohta. Poliitikateadus on teadus, mis uurib poliitilisi institutsioone. Lisaks uurib ta inimeste ja sotsiaalsete gruppide poliitilist käitumist. Poliitikateadus tegeleb poliitilise võimu analüüsiga. Veel aitab ta vähendada vastuolusid erinevate väärtushinnangute vahel. Oma poliitikaalaste teadmiste suurendamine aitab meil paremini poliitikamaailmas käituda. Politoloogia jaguneb klassikaliselt järgmiselt – poliitiline teooria, võrdlev poliitika, rahvusvahelised suhted, avalik haldus. Politoloogid ta
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
Kodanikuõpetus II kursusele RIIK Riik on avalik-õiguslik organisatsioon, mis oma õiguskorra loomisel ja sellel korral põhinevates võimuavaldustes on oma territooriumil piiramatu ja rahvusvahelistes suhetes sõltumatu igast muust võimust. Riigi mõiste (status ladina k `seisukord, seisund, olukord' inglise state, saksa der Staat ) Euroopas kasutusele keskaja lõpul ja uusaja alguses. Antiikajal kasutati mõisteid politeia (kreeka `kodanikkond', `kodanikkonna osavõtt linnriigi elust' poliitika) , civitas (ladina `linn', `kodanikkond') ning res publica (ladina `avalikud asjad', `poliitika'). Mõiste status väljendab sotsiaalset süsteemi, organisatsiooni. Keskseks muutus võim ja selle teostamine. Riik peab kindlustama ja arendama seda korda, mis parasjagu kehtib, kaitsma oma huve teiste riikide ees. Peab olema kolm põhitunnust: 1) maa-ala ehk territoorium 2) rahvas e elanikkond Jaguneb: riigi kodanikud (enamik)
teokoosseis x (otsustusdiskretsioon) õiguslik tagajärg 13 Haldusele anda võimalus otsustada diskretsiooni üle. Teise teooria kohaselt, et otsustusvabadus teo tagajärje üle. Halduse diskretsioon tähendab eelkõige vabadust õiguslike tagajärgede suhtes. Sellel peab olema ka oma seaduslik raamistik. Halduse diskretsiooni puhul on tegemist õiguse rakendamise probleemiga. Vastav norm peaks sisaldama minimaalse abstraktse teokoosseisu, mis peab olema siis täidetud, et teha selle alusel diskretsiooni otsus. Halduse diskretsioon ehk kaalutlusõigus kujutab endast seadusandja poolt haldusorganile antud volitust valida kahe või mitme samaväärse õigusliku tagajärje vahel või iseseisvalt otsustada, kas tagajärge rakendada või mitte. Diskretsiooni teostamine ja piirid
2. normi abstraktse teokoosseisu tõlgendamine ja kindlakstegemine: mida ütleb normi abstraktne koosseis 3. subsumeerimine: eluliste asjaolude võrdlemine koosseisuga 4. õigusliku tagajärje väljaselgitamine Haldusele anda võimalus otsustada diskretsiooni üle. Teise teooria kohaselt, et otsustusvabadus teo tagajärje üle. Halduse diskretsioon tähendab eelkõige vabadust õiguslike tagajärgede suhtes. Sellel peab olema ka oma seaduslik raamistik. Halduse diskretsiooni puhul on tegemist õiguse rakendamise probleemiga. Vastav norm peaks sisaldama minimaalse abstraktse teokoosseisu, mis peab olema siis täidetud, et teha selle alusel diskretsiooni otsus. 2. Diskretsiooni teostamine ja piirid Diskretsioon peab olema õiguspärane. Diskretsiooni piirid: Teokoosseis teokoosseisu olemasolu on eelduseks diskretsiooni rakendamisel; kas
Konspekti autor ei vastuta konspektis leiduvate vigade ning ebakõladega võrreldes lektori poolt räägituga. 40 loengut Hinne koosneb: Haldusõigusese eksam 2 teoreetilist küsimust Haldusprotsessiõigus eksam 1 kaasus Kirjandus: 1. Haldusõiguse õpik (ühtteist on muutunud) 2. Kehtiv õigus ning õigusteooria... 3. Administratsioon ja diskretsioon kohtulik kontroll 4. Vabariigi valitsuse seadus 5. Haldusmenetluse seadus (mitte halduskohtumenetluse seadus) Sisukord SISUKORD TEEMA I: AVALIKU HALDUS §1. Avaliku halduse mõiste §2. Võimude lahususprintsiip e haldusõigus formaalses mõttes § 3. Avaliku halduse tunnused §4. Avaliku halduse ülesanded §5. Avaliku halduse funktsioonid §6. Avaliku halduse seotus seadusega TEEMA II: HALDUS�
HOLOKAUST Õ P P E MAT E R J A L 2007 Selle publikatsiooni autoriõigused kuuluvad Eesti Ajalooõpetajate Seltsile Õppematerjali koostamist ja väljaandmist rahastasid Eesti Vabariigi Valitsus ja International Task Force Holokaust Õppematerjal: allikad, õppeülesanded, mälestused, teabetekstid Autorid: Ruth Bettina Birn, Toomas Hiio, Mart Kand, Ülle Luisk, Christer Mattson, Meelis Maripuu, Mare Oja, Ragne Oja, Indrek Riigor, Elle Seiman Koostanud Mare Oja Toimetanud Toomas Hiio Õppematerjali katsetanud Siiri Aiaste, Mart Kand, Tiia Luuk, Riina Raja Keeletoimetaja Mari Kadakas, Kärt Jänes-Kapp Ingliskeelsed tekstid tõlkinud eesti keelde Toomas Hiio, Heli Kuuste, Mare Oja, Ragne Oja, Indrek Riigor, Alias Tõlkeagentuur Saksakeelsed tekstid tõlkinud eesti keelde Toomas Hiio, Anne-Mari Orntlich Ingliskeelsed tekstid tõlkinud vene keelde Marina Grišakova, Alias Tõlkeagentuur Eestikeelsed tekstid tõlkinud vene keelde Ludmila Dubjeva ja Tatjana Šor Venekee
Põhiväärtused demokraatia & turumajandus turumajandus kui demokraatia alus kui majandusega on kõik korras siis ka demokraatiaga kõik korras samas, turumajandus tekitab demokraatia defitsiiti. Peab olema seotud ka poliitikaga, mitte ainult majandusega solidaarsus & lojaalsus Rikkamad riigid panustavad rohkem vaestesse SKP piir. Kui oled alla selle, siis saad rohkem kui panustad ja vastupidi darvinism või kristlus, Euroopa Liit on darvinism, looduslik valik, konkurents vaba turg või ümberjagamine, Vaba turg. Puudub Euroopa Liidu maksusüsteem. Võibolla ainult kaudselt - "liikmemaksu" ümberjaotamisega. tolerantsus, vähemustega arvestamine, õiguste austamine liidu laiendamine viib suurema tolerantsuseni läbipaistvus, järjest rohkem demokraati defitsiiti leevendamine kontrolliorganid, tugev järelvalvesüsteem rahvuslikkus & suveräänsus kartus suveräänsuse kaotamist
KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond. Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning l
lähenemine). Kuid viimaste aastate statistika sellist arengut ei kinnita. Kui arenenud tööstusriikide vahel võib veel mingit konvergentsi täheldada, siis arengumaade ja arenenud tööstusriikide vahe aina suureneb. Konvergentsi ei täheldata alati isegi Euroopa Liidu sees. Näiteks vahe Kreeka ja Saksamaa ning Lõuna- Itaalia ja Põhja-Itaalia vahel ei vähene, vaid hoopis suureneb. Valikuuringud näitavad: kui infrastruktuuri tase on erinev, pole majanduslik konkurents – vaatamata kaupade, teenuste, kapitali ja tööjõu vabale liikumisele – ikka vaba. Viimased arengud näitavad, et kapital kontsentreerub üha enam nendes maades, kus töö kogutootlikkus on kõrgem, kuhu investeerida on lihtsalt kasulikum. Sinna suundub ka vaeste riikide kapital ja “ajud”. 28. Aglomeratsiooniteooria Konvergentsiteooria mittetöötamise oluliseks põhjuseks peetakse aglomeratsiooni. Selle all mõistetakse
Poliitilises mõttes- kas vastus teatud sotsiaalsete gruppide survele ja nõudmistele või valitsuse enda initsiatiiv mingi probleemi lahendamiseks. Võimalik eristada poliitilisis programme: kohustuslikud- kuidas teostada, see on määratud poliitiliselt, paindlikud- poliitiliselt on määratletud ainult üldised suunised, on jäetud ruumi organisatsioonilistele variatsioonidele (nt turvalisuse tagamine politsei poolt), lubavad- seadusandlik raamistik võimaldab poliitikat ellu viia, kuid ei sunni seda tegema (nt kohalike maksude kehtestamine KOV poolt), keelavad- tegevused, mida ei tohi läbi viia või tohib teha ainult teatud tingimustel. Siiski on võimalik ära tuua peamised poliitikat rakendavad institutsioonid: ametid (Maksuamet, politseiamet, pensioniamet, sideamet), inspektisoonid (tervisekaitseinsp.), keskvalitsuse tugistruktuurid (haigekassa, riigikoolid). Elluviimise probleemid:
UNIVISIOON Maailmataju A Auuttoorr:: M Maarreekk--L Laarrss K Krruuuusseenn Tallinn Märts 2015 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande kolmas eelväljaanne. Autor: Marek-Lars Kruusen Kõik õigused kaitstud. Antud ( kirjanduslik ) teos on kaitstud autoriõiguse- ja rahvusvaheliste seadustega. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Lubamatu paljundamine ja levitamine, või nende osad, võivad kaasa tuua range tsiviil- ja kriminaalkaristuse, mida rakendatakse maksimaalse seaduses ettenähtud karistusega. Autoriga on võimalik konta
ARVI TAVAST MARJU TAUKAR Mitmekeelne oskussuhtlus Tallinn 2013 Raamatu valmimist on finantseeritud riikliku programmi „Eesti keel ja kultuurimälu 2010” projektist EKKM09-134 „Eesti kirjakeel üld- ja erialasuhtluses” ja Euroopa Liidu Sotsiaalfondist. Kaane kujundanud Kersti Tormis Kõik õigused kaitstud Autoriõigus: Arvi Tavast, Marju Taukar, 2013 Trükitud raamatu ISBN 978-9985-68-287-6 E-raamatu ISBN 978-9949-33-510-7 (pdf) URL: tavast.ee/opik Trükitud trükikojas Pakett Sisukord 1 Sissejuhatus 8 1.1 Raamatu struktuur . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 10 1.2 Sihtrühm ja eesmärk . . . . . . . . . . . . . . . . . . 11 I Eeldused
informeeritust poliitiliste otsuste motiividest ja põhjustest ning valitsusväliste kodanikeorganisatsioonide kaasamist valitsemisse. Demokraatia tunnused Tuginemine seadustele Võimude lahusus ja tasakaalustatus Kodanikuvabaduste tagamine Regulaarsed vabad valimised Kõrgem võimu kandja on rahvas Rahvas teostab võimu kaudselt oma esindajate valimiste teel Huvide, seisukohtade ja vaadete paljusus Vähemuste õigused on kaitstud Vaba konkurents Polüarhia Paljude võim Võimu jagatakse mitmete gruppide vahel Peab olema kaasatud tegus kodanikuühiskond Tunnused: infoallikad, vabadus esineda eriarvamusega ja kritiseerida valitsuse poliitikat Otsedemokraatia Rahvas otsustab ise avaliku elu küsimuste üle. Riigi tasandil on otsese demokraatia peamiseks viisiks referendum ehk rahvahääletus. Esindusdemokraatia Tuumaks on rahva esindajate valimine Saadikule antakse mandaat