suurust ja ajastatust raha Diskontovõlakirja duratsioon võrdub kustutusajaga D=n Kupongvõlakirja duratsiooni Duratsiooni arvutamine: 1. leida võlakirja intressimaksete ja põhisumma nüüdisväärtused iga rahavoo jaoks eraldi. 2. iga rahavoo nüüdisväärtus korrutada ajaga, s.t tema esinemise perioodi järjekorranumbriga ja leida nende korrutiste summa 3. jagada võlakirja nüüdisväärtusega. 29. Pikas perspektiivis valuutakurssi mõjutavad tegurid Pikas perspektiivis valuutakurssi mõjutavad tegurid 30. Lühemas perspektiivis valuutakurssi mõjutavad tegurid ja finantsvarade nõudluse teooria Lühiajalises perspektiivis vahetuskursi mõjutavad suures osas: · arbitraazitehingud · investorite otsused oma säästude kaitsmiseks 13 (kõigepealt hoiustajate ootused intressimäära ja inflatsiooni suhtes) Lühemas perspektiivis valuutakurssi mõjutavad tegurid *Suhteline kasv võrreldes sama näitajaga teises riigis 31
rikastelt. 27.Nimetage raha kolm peamist ülesannet. Kaup, maksevahend, vahetusvahend, arvestusühik ja väärtuse akumulatsiooni vahend. 28.Defineerige mõiste „raha“. üldine seaduslik maksevahend, mille vastu saab vahetada teisi kaupu suhtega, mille määravad raha ostujõud ja kaupade hinnad. 29.Mis on valuuta fikseeritud kurss? tähendab, et kurss on seotud mõne teise valuuta või kindla väärismetalli kogusega. Fikseeritud valuutakurssi kasutatakse ebastabiilsetes majandustingimustes raha usaldusväärsuse tagamiseks. 30.Mis on valuuta vaba kurss. see tähendab seda, et kõigile kehtestatakse ühesugune valuuta ostu ja müügi kurss. 31.Mis on devalveerimine? ehk devalvatsioon on valuuta väärtuse vähendamine teiste rahaühikute suhtes. 32.Mis on deflatsioon? inflatsiooni vastandprotsess. Selle käigus raha väärtus suureneb, mis väljendub hindade alanemises. Seetõttu saab sama rahakoguse eest rohkem osta. 33
jooksevkonto, lühiajalised riigi võlakirjad ja viimasena pikaajalised riigi võlakirjad. Kullastandardi olemus – rahasüsteem, kus omavaluuta vahetuskurss on kulla suhtes fikseeritud. Välja võib tuua kolm kullastandardi vormi: kuldmündistandard, kuldkangistandard, kulddeviisstandard. Bretton Woodsi süsteemi olemus - 1930.aastate alguses öeldi peaaegu kogu maailmas lahti kullastandardist s.t. ei fikseeritud enam valuutakurssi kullaga, hõbedaga. 1944. USAs Bretton Woodsis moodustatud valuutaliidu otsusega jäi kulla alusele USA $, s.t. USA kohustus ostma kulda hinnaga 35$ unts. 1970-dateks aastateks oli Bretton Woodsi süsteem oma aja ära elanud ning 1971. aasta augustis loobus ka USA kulla-dollarist. USA dollar seoti kindla kullakogusega, kõik teised valuutad aga dollariga, välisvaluutat sai vahetada dollarite vastu ja alles seejärel kulla vastu.
kauplemissüsteemis. 58. Erinevate investeerimisvarade tootlus Investeerimisvarad on näiteks kuld, aktsia, võlakirjad, üür, maarent jne. Teisisõnu on tegemist varadega, mille väärtus kasvab ajalises vaates või nad toodavad iga kindla aja tagant kasumit. 59. Erinevad vahetuskursi klassifikatsioonid 60. Ostujõu pariteedi teooria Teooria väidab, et ühe hinna seadusest lähtudes, muutub riigi valuutakurss koos hinnataseme suhtelise muutumise ehk inflatsiooniga. 61. Valuutakurssi mõjutavad tegurid Valuutakurssi mõjutavad hinnataseme muutus, tootlikkus, impordinõudluse kasv, ekspordinõudluse kasv, jooksvakonto saldi, investeerimisvõimalused ja informatsioon. 62. Hetketehingute mõiste Viivitamatu tarnega välismajandus ja valuutaarbitraazi tehingud. 63. Forwardtehingu olemus Valuutavahetustehing, kus tehingu sõlmimise hetkel lepitakse kokku tulevikus toimuva valuutatehingu maht ja kasutatav valuutakurss. Kohustus on tehing teha antud kuupäeval. 64
Valuutakurss on hind, mida ollakse nõus maksma ühe riigi rahaühiku eest teise riigi rahas ehk valuutas. Valuutakurss peegeldab oma emiteerijariigi majanduslikke näitajaid. Vabalt ujuv valuutakurss tähendab, et riik ei sekku valuuta väärtuse kujunemisse. Turg ehk nõudmise ja pakkumise suhe viib valuutakursi sellisele tasemele, mis on tegelikkusele vastav. Fikseeritud valuutakurss tähendab, et kurss on seotud mõne teise valuuta või kindla väärismetalli kogusega. Fikseeritud valuutakurssi kasutatakse ebastabiilsetes majandustingimustes raha usaldusväärsuse tagamiseks. 6 Kursi määramiseks kasutatakse erinevaid võimalusi: vabalt ujuv valuutakurss: riik valuuta väärtuse kujunemisse ei sekku, seda teeb turg. Selline variant nõuab väga efektiivset rahaturgu. reguleeritult ujuv valuutakurss: riik sekkub valuutakursside kõikumiste vähendamiseks tehes tugioste ja tugimüüke
mõnedes riikides ka investeerimisfondides avatud arveid) 13. Kullastandardi alamliigid. 1)Mündistandard 2)Kangistandard (piirati rahamärkide vahetamist) 3)Deviisistandard (rahamärgid vahetati Inglise naela vastu ja need omakorda kullakangide vastu) 14. Bretton Woods'i süsteem- 1930.aastate alguses öeldi peaaegu kogu maailmas lahti kullastandardist s.t. ei fikseeritud enam valuutakurssi kullaga, hõbedaga. 1944. USAs Bretton Woodsis moodustatud valuutaliidu otsusega jäi kulla alusele USA $, s.t. USA kohustus ostma kulda hinnaga 35$ unts. 1970-dateks aastateks oli Bretton Woodsi süsteem oma aja ära elanud ning 1971. aasta augustis loobus ka USA kulla-dollari fikseeritud suhtest. 15. Eesti rahasüsteem Eesti raha pakkumise seisukohalt omavad tähtsust kolm makrotasandi raamatupidamise dokumenti:1)Eesti maksebilanss 2)Eesti Krooni
pakuvad kõrgemat tootlust kui lühemaajalised võlainstrumendid) Intressikõver ei pruugi olla horisontaalselt tõusev, sest erinevate tähtaegadega võlakirjade tulusused muutuvad erineval määral. 20. Võlakirja duratsioon Näitab investeeringu tegelikku tähtaega ehk võlakirja rahavoogude keskmist eluiga. Modifitseeritud kestus Dmod=D/(1+i/m) 21. Valuutakurssi mõjutavad tegurid Pikas perspektiivis mõjutavad valuutakurssi: Lühemas perspektiivis mõjutavad valuutakurssi: 22. Peamiste pangatehingute mõju panga bilansile 23. Hinnakomponentide osakaal intressis (kliendiriski ja laenu suuruse mõju) 24. Krediidiasutuste usaldatavusnormatiivid ja panga neto omavahendid Krediidiasutuste usaldatavusnormatiivid: Aktsiakapitali minimaalsuurus panga asutamisel ja panga tegutsemise käigus: 5mln,
Võlakirjade intressitundlikkus - üldreegel: intressimäära tõusu tagajärjel võlakirja hind väheneb. Väiksemat tundlikkust turu intressimäära muutuste vastu demonstreerivad: A. Ujuva kupongimääraga võlakirjad (vs. Fikseeritud kupongimääraga võlakirjad); B. Lühiajalised võlakirjad (vs. Pikaajalised võlakirjad); C. Kõrge kupongimääraga võlakirjad (vs. Madala kupongimääraga võlakirjad). Võlakirja duratsioon 30.Pikas perspektiivis valuutakurssi mõjutavad tegurid 31.Lühemas perspektiivis valuutakurssi mõjutavad tegurid ja finantsvarade nõudluse teooria 32.Likviidsusrisk Likviidsusrisk - risk, et pank ei suuda täita oma maksekohustusi tähtaja saabumisel (võimalus, et pank ei suuda õigeaegselt rahuldada klientide nõudeid ilma kahjumit kandmata). • Likviidne vara – kui vara õiglase hinna (turuhinna) ja kiirmüügihinna erinevus on madal. • Likviidsusriski allikas: panga varade ja kohustuste tähtajalisuse
Diskontovõlakirja duratsioon võrdub kustutusajaga D=n Kupongvõlakirja duratsiooni Duratsiooni arvutamine: 1. leida võlakirja intressimaksete ja põhisumma nüüdisväärtused iga rahavoo jaoks eraldi. 2. iga rahavoo nüüdisväärtus korrutada ajaga, s.t tema esinemise perioodi järjekorranumbriga ja leida nende korrutiste summa 3. jagada võlakirja nüüdisväärtusega. 21. valuutakurssi mõjutavad tegurid Pikas perspektiivis Lühemas perspektiivis valuutakurssi mõjutavad tegurid ja finantsvarade nõudluse teooria Lühiajalises perspektiivis vahetuskursi mõjutavad suures osas: • arbitraažitehingud • investorite otsused oma säästude kaitsmiseks kõigepealt hoiustajate ootused intressimäära ja inflatsiooni suhtes) Lühemas perspektiivis valuutakurssi mõjutavad tegurid 22. Hinnakomponentide osakaal intressis (kliendiriski ja laenu suuruse mõju)
valuutas. Valuutakurss peegeldab oma emiteerijariigi majanduslikke näitajaid (n. tootmise ja kaubanduse areng, intressimäärad, majanduse reguleeritus). Vabalt ujuv valuutakurss tähendab, et riik ei sekku valuuta väärtuse kujunemisse. Turg e. nõudmise ja pakkumise suhe viib valuutakursi sellisele tasemele, mis on tegelikkusele vastav. Fikseeritud valuutakurss tähendab, et kurss on seotud mõne teise valuuta või kindla väärismetalli kogusega. Fikseeritud valuutakurssi kasutatakse ebastabiilsetes majandustingimustes raha usaldusväärsuse tagamiseks. 1973 aastal läks enamik maailma juhtivatest riikidest üle reguleeritult ujuvale valuutakursside süsteemile. valuutakomitee on fikseeritud kursi süsteem, mille puhul ringlev paberraha on täielikult kaetud kulla, konverteeritava valuuta vm varaga. 8 INFLATSIOON JA DEFLATSIOON Inflatsioon on kaupade või teenuste hinnataseme tõus
Sealjuures oli keskmine brutopalk avalikus sektoris 245 LVL. Erasektori keskmine palk 2004.a oli 194 LVL. 2004.a jooksul tõusis keskmine brutopalk Lätis 9,6%, sh avalikus sektoris 8,4%. Suurimad brutopalgad on finants-, avalikus ja transpordisektoris. Väikseimad keskmised palgad on kalanduses, hotellinduses ja kaubanduses. Miinimumpalk on alates 2004.a. 80 LVL. Minimaalne ostukorv per capita oli 2004.a. arvestuslikult 114 LVL. *Teisendustes EEK-desse on kasutatud 2004.a. statistilist valuutakurssi ehk ca 23,5 EEK=1LVL. Majandussektorid Energeetika Energiaressursside ehk tarnitud energia struktuur 2003-2004 moodustus järgmiselt - nafta(õli)tooted (27%), gaasitooted (32%) fossiilsed kütused (31% - sealhulgas kohalik tooraine + imporditud kivisüsi), elektrienergia hüdrojaamadest (10%). Energiatarbimine eelnimetatud perioodil moodustus järgmiselt keskküttele (17%), õlitoodetena (29% - kütused ka bensiinid ja maagaas), elekterina (11,5%), maagaasina
väljapressimine, prostitutsioon ja inimkaubandus. Lisaks seostatakse rahapesu skeemidega tihtipeale kuritegusid, nagu pettus, siseringitehingud ja maksudest kõrvalehoidumine. Viimasel ajal on suurt tähelepanu pühendatud ka terroristlike ühenduste ebaseaduslike tulude pesemise tõkestamisele pankade ja muude institutsioonide kaudu. Rahapesu protsess mõjutab rahanõudlust, intressimäära ja valuutakurssi, põhjustades inflatsiooni. Lisaks rahvusliku majanduse mõjule, rahapesu ja sellega seonduv võivad tekitada korruptsiooni, laiendada ebaühtlast rikkuse jagunemist ühiskonnas ja põhjustada sõdu, mis kõik omakorda kahjustab rahvusvahelist mainet. Samal ajal on suurenenud finantssüsteemide ühtlustamine ja raha vaba liikumise tõkked vähenenud, mis on muutnud omakorda lihtsamaks kuritegelikust
(4) Probleemi tekitas fikseeritud vahetuskursside omadus: kuna neis ei kajastu turujõud, siis ei saa need automaatselt kindlustada tasakaalu. 23 Lembit Viilup, Ph.D, Eesti IT Kolledz Juhitavad vahetuskursid 1. Pärast Bretton Woodsi fikseeritud vahetuskursside süsteemi kaotamist hakkasid vahetuskursid kõikuma, kuid mitte vabalt. · Mitmed riigid tungivad vahel aktiivselt valuutaturgudele, mõjutamaks valuutakurssi. · Teised riigid on sidunud oma valuuta $ või EURO-ga. · Mõned riigid hoiduvad üldse valuutaturgudele tulemast. Sekkutakse: · majandusliku languse vältimiseks, · inflatsiooni pidurdamiseks. Kui valuuta väärtus langeb, siis import väheneb ja eksport tõuseb. See annab juurde töökohti, kuid põhjustab ka inflatsiooni. 2. Valuutaturgude tegevusse sekkumine ei ole tõenäoliselt mitte eriti edukas. Sekkumiseks
vaja välisriigi valuuta jaoks. Kaudne noteering aga näitab, kui palju välisvaluutat on vaja ühe ühiku koduvaluuta ostmiseks. Kui toimub valuutavahetus, siis pangad annavad kaks noteeringut. Üks neist on valuuta ostukurss ja teine on valuuta müügikurss. Ei ole oluline kas kasutatakse otsest või kaudset noteeringut, aga madalam kurss nimetatakse alati ostukursiks ja kõrgemat müügikursiks. Kursivahe sõltub sellest kui aktiivne ja stabiilne on turg. Riskikursiks nimetatakse valuutakurssi, mis on leitud kahe teise valuutakursi järgi. 10 Tabel 1. Valuutakursid 08.05.2014 22:30 seisuga. Hetkekurss- Valuutakurss, millega samal päeval ostetakse ja müüakse valuutat. Tähtajakurss- Selle kursiga sooritatakse etteostu (müügi)tehing. Ujukurss- Valuutakurss, mis kujuneb turul vabalt. Püsikurss- See kursivorm on jäigalt seotud mõne teise vluuta või valuutakorviga.
Krediidiseadustes on ära toodud pangasaladuste hoidmise seadus. Seda tuleb hoida tähtajatult. (Informatsiooni võib avaldada kogumikuna) Rahapesu- ebaseadusliku raha toomise katsed legaalsesse käibesse. (Kuritegevus- narkootikumid, maksupettus, kelmus, inimkaubandus jms käigus saadus tulu). 1998a esimene seadus rahapesu kohta ,, Rahapesu tõkestamise seadus" Rahapesu tagajärjed: valed otsused, raha pakkumine ja nõudmine kõigub, moonutab turuhindu, valuutakurssi jne. Selletõttu kõik riigid võitlevad selle vastu, peale 2001a sept. sündmusi USAS veelgi karmistati neid nõudeid, lisati juurde sõna terrorism. (Terrorismi ja rahatõkestamise seadus). Püütakse ladestada/ümber paigutada erinevates kanalites suured summad ja segamini ajada legaalsete varadega ja jälle uuesti suunata /kanaliseerida legaalsetesse tegevustesse. Sisemised protseduuri reeglid (rahapesu): õigus kontoavamisest keelduda, tehingud
Reservkonto tehinguid teeb ainult keskpank. Reservkontol peegeldub riigi reservide puhaskasv. Reservide suurenemine aasta jooksul tähendab üldbilansi ülejääki ja vähenemine - üldbilansi puudujääki (defitsiiti). 70. Ujuv vahetuskurss – Vahetuskurssi, mis määratakse nõudluse ja pakkumisega vabaturul ilma finantsinstitutsioonide vahelesegamiseta, nimetatakse ujuvaks vahetuskursiks 71. Fikseeritud vahetuskurss – ehk püsikursiks nimetatakse valuutakurssi, mis on jäigalt seotud mõne teise välisvaluuta või valuutakorviga. 72. Vahetuskurss – on ühe valuuta hind, väljendatuna teises valuutas 73. Finantskonto- Kapitali- ja finantskonto - see osabilanss kirjeldab erineva tähtajaga aktivatega (näiteks kohalikesse ettevõtetesse tehtud pikema perioodi investeeringuid) ja mitmesuguste majandusüksuste laenamisega (näiteks riigilaenud ja omavalitsuste laenud) kaasnevaid finantsvoogusid
hetkekurss kehtib valuuta ostu-müügi tehingute korral, mis lõpetatakse 2 tööpäeva jooksul lepingu sõlmimisest tähtajaline kurss lepitakse vahetuskurss, mille alusel arveldatakse mingil ajal tulevikus 52. Ostujõu pariteedi teooria - väidab ühe hinna seadusest lähtudes, et riigi valuutakurss muutub koos inflatsiooniga (infl. kõrge = valuuta langeb seni kuni saavutatakse hindade tasakaal; infl. kõrge = valuuta tugevneb) 53. Valuutakurssi mõjutavad tegurid Hinnataseme muutus Tootlikkus Impordi- ja ekspordinõudluse kasv Jooksevkonto saldo Investeerimisvõimaluses Informatsiooni roll 54. Hetketehing - viivitamatu tarnega tehing. 55. Forwardtehing - ostetakse/müüakse kindel kogus üht valuutat teise vastu kindlaksmääratud kursiga kokkulepitud päeval tulevikus. Paindlikud - klient valib valuutapaari, summa ja tähtaja. 56. Valuutaoptsioon - osapoolteks optsiooni väljaandja ja optsiooni omanik
noteerimist nimetatakse madalamat kurssi alati ostukursiks ning kõrgemat müügikursiks. Ostu ja müügikursi vahet nimetatakse kursivaheks e. spreadiks. Kasutatakse veel ristkurssi, mis leitakse kahe erineva välisvaluuta kursi järgi. Hetketehingute kõrval kasutatakse sageli teistsuguseid valuutatehinguid, kuis valuutat ostetakse ja müüakse varem kindlaks määratud kursi järgi. Seega noteerivad pangad valuutade hetke ja tähtajakursse. Hetke ehk spotkursiks nimetatakse valuutakurssi, millega antud päeval antud valuutaga kaubeldakse. Tehingu tehnilist külge arvestades toimub tegelik rahaülekanne küll tavaliselt järgneval või ülejärgneval päeval. Tähtaja ehk forwardkursiks nimetatakse kurssi, millega sooritatakse etteostu või müügitehinguid. Peale Bretton Woodsi kokkuleppe võrdlemist, mis tähendas kullastandardi süsteemi lagunemist ning valuutakursside muutumist vabalt. Turul vabalt kujunevat valuutakurssi nimetatakse ujukursiks.
Välisvaluuta efektiivne intressimäär on intressmäär pluss forvard-kursi preemia või miinus forvard-diskonto. 365 ( F-S /S ) · --------- · 100 . n Intressimäära pariteedi valemis oodatav kurss E(S t+1) on asendatud forvard-kursiga, s.o. fikseeritud lepingulise kursiga (F t). Asendades rahvusvahelise Fisheri efekti valemis oodatavat valuutakurssi forvard-kursiga, väljendame intressipariteedi seose järgmiselt: F t St i i* --------- = ------------ St 1 + i* Kui ajaperiood on lühike või välisvaluuta intressimäär on madal, siis IRPT muutub: F t St ----------- = i i*
valuutas. Valuutakurss peegeldab oma emiteerijariigi majanduslikke näitajaid (n. tootmise ja kaubanduse areng, intressimäärad, majanduse reguleeritus). Vabalt ujuv valuutakurss tähendab, et riik ei sekku valuuta väärtuse kujunemisse. Turg e. nõudmise ja pakkumise suhe viib valuutakursi sellisele tasemele, mis on tegelikkusele vastav. Fikseeritud valuutakurss tähendab, et kurss on seotud mõne teise valuuta või kindla väärismetalli kogusega. Fikseeritud valuutakurssi kasutatakse ebastabiilsetes majandustingimustes raha usaldusväärsuse tagamiseks. Valuutakursi mõju riikidevahelisele kaubavahetusele: kui ühes riigis raha valuutakurss langeb, nt Venemaa, siis nende majandusele mõjub see väga halvasti, sest kõik ostavad palju ja odava hinna eest. Üleüldiselt on riikides erinevad valuutakursid ja seega osad (riigid/inimesed) saavad sellest kaubavahetust kasu, kuid osad jäävad miinustesse.
· lepinguline abi 10% summast. Saadud abi kasutati otstarbekalt. Koos toiduainetega tuli Euroopasse toorainet, tehnikat, rajati uusi tamme (Madalmaades), kuivatati soid (Sardiinias). Eriti kiiresti arenesid tööstuse tulevikuharud: masinaehitus, keemiatööstus, metallurgia. 26. Kingstoni valuutasüsteemi laenamise eriõiguste süsteemi ja valuutade ujumise olemus kuld kaotas oma etaloni, dollar lahutati kullast, riikidel õigus kujundada oma valuutakurssi, spetsiaalne õigus valuuta saamiseks-kunstlikult loodud arveldusühik 27. Sõjajärgse (1950-1960) majanduse arengu faktorid · teaduse ja tehnika revolutsioon, mis avaldas mõju nii tootmise struktuurile kui ka efektiivsusele. Tekkisid uued tööstusharud (aatomi-, elektrotehnika-, mitmed masinaehitusharud jne.). · muutus elanike tarbimise struktuur. Järsult suurenes kestvuskaupade (autod, televiisorid, külmikud jms.) müük ja tootmine
o Valuutavahetustehing, kus tehingu solmimise hetkel lepitakse kokku tulevikus toimuva valuutatehingu maht ja kasutatav vahetuskurss. o Ostetakse voi müüakse kindel kogus üht valuutat teise vastu kindlaksmääratud kursiga kokkulepitud päeval tulevikus 59. Valuutaoptsioon o Annab omanikule oiguse osta voi müüa kindlaks määratud ajal tulevikus kindel kogus finantsvara varem kokkulepitud hinnaga o Ei ole kohustust kokkulepet täita, kuid selle eest tuleb maksta o 63. Valuutakurssi mojutavad tegurid o tegur o Selgitus o Vahetuskursi(koduvaluuta) muutus o Hinnataseme o Kauba hind on kodumaal o Tugevneb muutus odavam. o norgeneb o Kauba hindkodumaal
allakäik põhjustas usalduskriisi USA panganduse vastu. Devalveerimine sattus vastuollu monetaristide põhiideega tugevast rahast. Suure Depressiooni võib jagada järgmistesse faasidesse: I faas New Yorgi börsi krahh; II faas 1931. aastal alanud pangakrahhide ahelreaktsioon; III faas võistlev devalveerimine, riigid loobusid üksteise järel kullastandardist. Kuni 1936. aasta juunini kestis dzunglikord. Siis toimus Tripartite konverents. Suurriigid leppisid kokku, et oma valuutakurssi tohib muuta ainult rahvusvahelise kokkuleppega. 1935. aastaks saavutati kriisieelne tootmine, maailmakaubanduse kriisieelset taset enne II maailmasõda taastada ei suudetud. 24. oktoober 1929 oli New Yorgi börsil "must neljapäev": aktsiakursid langesid järsult. Loodeti, et selle mõju ei ulatu kaugele, kuid 1930. aasta lõpuks oli kriis levinud kõikidesse maadesse (v.a. NSVL Liit). Kriisi raskuspunkt oli 1932. aasta suvel, kui maailmas oli 26 miljonit töötut
19 60. Ostujõu pariteedi teooria Väidab ühe hinna seadusest lähtudes, et riigi valuutakurss muutub koos hinnataseme suhtelise muutumisega ehk inflatsiooniga. Kui inflatsioon on ühes riigis kõrgem kui teises, siis selle (kõrgema inflatsiooniga) riigi valuuta väärtus langeb seni, kuni saavutatakse hindade tasakaal; kui inflatsioonitase on madalam, siis selle riigi valuuta väärtus tugevneb. 61. Valuutakurssi mõjutavad tegurid Hinnataseme muutus Tootlikkus Impordinõudluse kasv Ekspordinõudluse kasv Jooksevkonto saldo Investeerimisvõimalused Informatsiooni roll 62. Hetketehingud (viivitamatu tarnega) – välismajandustehingud ja valuutaarbitraazi tehingud 63. Forwardtehingud (valuutavahetustehing) – tehingu sõlmimise hetkel lepitakse kokku tulevikus toimuva valuutatehingu maht ja kasutatav vahetuskurss
eraldi), sealhulgas (SME IFRS 7.6): (a) laenude saamine; (b) saadud laenude tagasimaksmine; (c) kapitalirendi maksed; (d) aktsiate emiteerimine; (e) omaaktsiate ostmine ja müük; (f) dividendide maksmine. Välisvaluutatehingute kajastamine rahavoogude aruandes 42. Välisvaluutas toimunud tehingutest tulenevate rahavoogude kajastamisel arvestatakse need ettevõtte arvestusvaluutasse ümber, rakendades raha liikumise päeval kehtinud valuutakurssi (praktilistel kaalutlustel on lubatud kasutada ka perioodi kaalutud keskmist kurssi). (SME IFRS 7.11). 43. Välismaal asuvate tütarettevõtete ja muude äriüksuste rahavood arvestatakse emaettevõtte esitusvaluutasse ümber, rakendades raha liikumise päeval kehtinud valuutakurssi (praktilistel kaalutlustel on lubatud kasutada ka perioodi kaalutud keskmist kurssi). (SME IFRS 7.12). 44. Kursimuutuste mõju välisvaluutas hoitavale rahale ja raha ekvivalentidele
· 9. Euroala kriisi tekkepõhjused 10. ESM olemus ja toimimise põhimõte Kullastandardi olemus Kullastandardi alamliigid. 1)Mündistandard 2)Kangistandard (piirati rahamärkide vahetamist) 3)Deviisistandard (rahamärgid vahetati Inglise naela vastu ja need omakorda kullakangide vastu) 11. Bretton Woods'i süsteem- 1930.aastate alguses öeldi peaaegu kogu maailmas lahti kullastandardist s.t. ei fikseeritud enam valuutakurssi kullaga, hõbedaga. 1944. USAs Bretton Woodsis moodustatud valuutaliidu otsusega jäi kulla alusele USA $, s.t. USA kohustus ostma kulda hinnaga 35$ unts. 1970-dateks aastateks oli Bretton Woodsi süsteem oma aja ära elanud ning 1971. aasta augustis loobus ka USA kulla-dollari fikseeritud suhtest. 12. Maastrichti kriteeriumid · Riigi rahandus valitsussektori eelarve puudujääk peab olema väiksem kui 3% SKPst
· 9. Euroala kriisi tekkepõhjused 10. ESM olemus ja toimimise põhimõte Kullastandardi olemus Kullastandardi alamliigid. 1)Mündistandard 2)Kangistandard (piirati rahamärkide vahetamist) 3)Deviisistandard (rahamärgid vahetati Inglise naela vastu ja need omakorda kullakangide vastu) 11. Bretton Woods'i süsteem- 1930.aastate alguses öeldi peaaegu kogu maailmas lahti kullastandardist s.t. ei fikseeritud enam valuutakurssi kullaga, hõbedaga. 1944. USAs Bretton Woodsis moodustatud valuutaliidu otsusega jäi kulla alusele USA $, s.t. USA kohustus ostma kulda hinnaga 35$ unts. 1970-dateks aastateks oli Bretton Woodsi süsteem oma aja ära elanud ning 1971. aasta augustis loobus ka USA kulla-dollari fikseeritud suhtest. 12. Maastrichti kriteeriumid · Riigi rahandus valitsussektori eelarve puudujääk peab olema väiksem kui 3% SKPst
Reservkonto tehinguid teeb ainult keskpank. Reservkontol peegeldub riigi reservide puhaskasv. Reservide suurenemine aasta jooksul tähendab üldbilansi ülejääki ja vähenemine - üldbilansi puudujääki (defitsiiti). 70. Ujuv vahetuskurss Vahetuskurssi, mis määratakse nõudluse ja pakkumisega vabaturul ilma finantsinstitutsioonide vahelesegamiseta, nimetatakse ujuvaks vahetuskursiks 71. Fikseeritud vahetuskurss - Fikseeritud ehk püsikursiks nimetatakse valuutakurssi, mis on jäigalt seotud mõne teise välisvaluuta või valuutakorviga. Koduvaluuta väärtust hoitakse nii, et ostetakse või müüakse valitsuse (keskpanga) ametlikke valuutareservi välismaal. Eesti kroon seoti tema käibelelaskmisel jäigalt DEMiga ja alates 01.01.1999. aastast euroga (1EUR = 15,6466 EEK). Fikseeritud vahetuskurss aitab vähendada vahetusriski. 72. Vahetuskurss on ühe valuuta hind, väljendatuna teises valuutas 73
f) täielik majanduslik lõimumine (kõik eelnev ja lisaks veel ühtlustatud maksu- ja muu majanduspoliitika Euroopa Liit on praegu majandus- ja rahaliidu etapis. Euroopa Majandus- ja Rahaliit 29. Miks tekkis vajadus luua Euroopa Majandus- ja Rahaliit? Majanduse globaliseerumine: a) piiriüleste kapitalivoogude suurenemine b) rahapoliitika koordineerimine oli vajalik võitlemaks turujõudude vastu c) valuutakurssi ei suudetud hallata riiklikul tasandil d) suveräänne rahanduspoliitika oli ammu kaotatud Poliitiline seletus: a) külma sõja lõpp (Saksamaa ühendamine) b) finantskogukondade ühtlustunud vaated majandus- ja rahapoliitikas c) ühisturg tekitas vajaduse/surve EMU loomiseks Taheti suurendada riikidevahelist koostööd ja parandada Euroopa konkurentsivõimet
b. Suureneb ka välisvõlg c. Muutub valuuta vahetuskurss d. Valuuta reaalne vahetuskurss (REER) tugevneb Graafilist seost tööpuuduse ja inflatsiooni vahel nimetatakse a. Ratsionaalsete ootuste jooneks b. Philipsi kõveraks c. Võimaliku tootmise piiriks Riigi valuutakurss a. Muutub reeglina üks kord aastas b. On alati suurem kui reaalne vahetuskurss c. Näitab välisvaluuta hinda kodumaises vääringus d. Ei mõjuta reaalmajandust Tarbijahinna indeks on sama mis SKP deflaator. - Vale Valuutakurssi defineeritakse kui a. Siseturu hindade taset välisvaluutas b. SKP deflaatori suurust c. Ühe ühiku kodumaise raha hinda teise maa valuutas d. Sisemaiste ja välismaiste tarbekaupade hindade suhet Kiire inflatsiooni tagajärjel võidavad suhteliselt a. Hoiustajad b. Laene omavad ettevõtjad c. Avaliku sektori ettevõtete töötajad d. Kindlasummaliste tulude saajad Valuutakursi devaliveerimine fikseeritud valuutakursi tingimustes muudab välismaised kaubad kallimaks.
ee/meedia/pdf/RRS/Finantsjuhtimine.pdf lk. 58, 62-69 5. Valuutaturu hetkekurss, tähtajakurss, ristkurss Hetkekurss: ostu, müügi ja ristkurss on kõik hetkekursid, millega antud ajahetkel (nt päeval, tunnil, minutil, sekundil) ostetakse ja müüakse valuutat. Hetkekurssi nimetatakse ka spotkursiks. Tähtaja- ehk forvardkursiks nimetatakse seevastu kurssi, millega sooritatakse kokkulepitult etteostu- või ettemüügitehing tuleviku mingil ajahetkel. Ristkurss: Ristkursiks nimetatakse valuutakurssi, mis on leitud kahe teise valuutakursi järgi. 6. Ostujõu pariteedi teooria Ostujõu pariteedi teooria väidabki lähtuvalt ühe hinna seadusest, et riigi valuutakurss muutub koos hinnataseme suhtelise muutumise ehk inflatsiooniga. Ostujõu pariteedi teooria ei käsitle mitte ühe kauba, vaid üldise hinnataseme muutumist. See tähendab, et kui ühes riigis hinnad tõusevad, toob see ostujõu pariteedi teooria kohaselt kaasa
riigipankades sais paberraha enam-vähem vabalt kullaks vahetada, süsteem, eeldas inflatsiooni puudumist. Kullastandardi alamliigid: 1) Mündistandard 2) Kangistandard (piirati rahamärkide vahetamist) 3) Deviisistandard (rahamärgid vahetati Inglise naela vastu ja need omakorda kullakangide vastu) 14. Bretton Woods'i süsteem. 1930. aastate alguses öeldi peaaegu kogu maailmas lahti kullastandardist s.t. ei fikseeritud enam valuutakurssi kullaga, hõbedaga. 1944. USAs Bretton Woodsis moodustatud valuutaliidu otsusega jäi kulla alusele USA $, s.t. USA kohustus ostma kulda hinnaga 35$ unts. 1970-dateks aastateks oli Bretton Woodsi süsteem oma aja ära elanud ning 1971. aasta augustis loobus ka USA kulla-dollari fikseeritud suhtest. 15. Maastrichti kriteeriumid · Riigi rahandus valitsussektori eelarve puudujääk peab olema väiksem kui 3% SKPst. Valitsussektori võlg
Riigi konkurentsivõime langus. Annab meile infot, et Lätlastele on hea uudis. Soodustab kauba müüki teise riiki. Lätti eksport on soositud, stimuleeritud. Kui ma saan teises riigis rohkem raha, siis on see mõttekas. Import Lätist rohkem. Sisemajandusele= kodus saan rohkem raha, kui välisriigis. Siseturu hinnad kasvavad kiiremini kui välishinnad. Soodsam on tuua välismaalt asju sisse, kui riigist kaupa välja. Kui nominaalnekurss on ujuv, peaksime on valuutakurssi vähenema (E raha peab minema odavamaks, valuutakurss läheb lahjemaks sellevõrra) , et tagada oma konkurentsivõimet. Välismaalased muutuvad meie riigis ostuvõimekamaks. Nõudlus suureneb, meil hea. Meie niipalju osta ei saa, import kaubad lähevad kallimaks. Et saaks riiki konkurentsivõimekamaks. Eurotsooniriikides on EURO FIKSEERITUD. Ei saa ennast devalveerimisega välja osta. Rahapoliitika mängudega ei saa midagi muuta. E’d ei saa enam muuta. Devalveerimine
varem, kui kosub tegelik majanduselu. Töötute armee kasvab «Päris karm aasta tuleb,» kommenteeris East Capitali Balti esinduse juht Gert Tiivas. «Pankadest on laenu keeruline saada ja riskimarginaali tõus on suurem Euribori langusest.» Tiivas märkis, et riigieelarvet tuleb veelgi kärpida, riik peab laenu võtma, kuid see ei pruugi olla nii lihtne, nagu arvatakse. «Kui Eestis vaadatakse fikseeritud valuutakurssi jätkuvalt justkui püha lehma, siis reaalmajanduses toimub kohanemine eelkõige läbi tööjõuturu, ja ega see poliitiliselt ega sotsiaalselt just lõbus pole,» tõdes Tiivas. Tema sõnul on hea see, et tekib soodne pinnas vajalike, kuid valusate reformide läbiviimiseks. Töötust ennustavad analüütikud alanud aasta keskmiseks 9,05 protsenti. Seda on peaaegu kaks korda rohkem kui veel paar kuud tagasi. Niisugust töötute armeed nähti Eestis viimati 2004. aastal, 2000
mahunoteeringut. Hinnanoteeringu puhul jagatakse valuutade väärtusi. Näiteks Eesti krooni ja USA dollari puhul võib esitada hinnanoteeringu järgmiselt: USD / EEK = 12. Mahunoteeringu puhul jagatakse valuutade koguseid. See tähendab, et odavamat valuutat peab olema koguseliselt rohkem, et kehtiks sama arvuline väärtus: EEK / USD = 12. Tuleb tähele panna, et olenevalt noteeringu tüübist arvuline väärtus ei muutu. Siiani sai käsitletud üksnes keskmist valuutakurssi. Valuutavahetuses annavad pangad kaks noteeringut valuuta ostu- (bid) ja müügikursi (ask). Ostukursiga ostavad pangad klientidelt valuutat ja see on alati väiksem kui müügikurss. Müügikursiga pangad müüvad valuutat. See on alati suurem kui ostukurss. Valuutakurss on esitatud alati valuutaga kaupleva institutsiooni seisukohalt. Valuuta müügi- ja ostukursi vahet nimetatakse spreediks (spread). Spreedi saab väljendada ka protsentides järgmise valemiga: A-B (9
Investeering "T" Jaotamata kasum 100 000 Põhivara 320 000 Kokku Kokku Koostatakse ostuanalüüs (Tabel 16), kuna selgus et soetatud tütarettevõtte nõuded sisaldasid lootusetult laekuvaid nõudeid ning nõuete õiglane väärtus on 180 000 Leedu litti, kohustuste õiglane väärtus oli võrdne nende bilansilise väärtusega. Ostuanalüüsis kasutatakse soetuspäeva valuutakurssi (1 EUR = 3 LTL). 47 Tabel 16 Ostuanalüüs seisuga 30.11.20X1 Bilansiline Õiglane Korri- Bilansiline Õiglane Korri- väärtus väärtus geerimine väärtus väärtus geerimine
ja raha hoiustamine), peab pank leidma optimaalse tasakaalu väljalaenatavate ressursside ja pangas hoitava reservi vahel. Panga maksevõime pank peab leidma optimaalse tasakaalu väljalaenatavate ressursside ja pangas hoitava resevi vahel. Kapitali adekvatsus panga omavahendite (omanike sissemakstud aktsiakapital, mida iga aasta surendatakse kasumi arvelt) ja tema riskantsete aktivate suhe (Eesti Panga normatiiv 10%) Vabaturuoperatsioonid keskpank sekkub valuutaturgu, et hoida valuutakurssi soovitud tasemel. Raha pakkumise vähendamiseks ja kursi tugevdamiseks peab keskpank valuutat müüma, raha pakkumise suurendamiseks aga kokku ostma (lastes selles ulatuses ringlusesse täiendavalt kodumaist raha) Range rahapoliitika raha pakkumise suhtelist vähendamist võrreldes SKP kasvuga. Muude tingimuste samaks jäädes on tulemuseks intressimääratõus, investeeringute vähenemine ja majanduskasvu aeglustamine
annaabi.ee 
