Tallinna Inglise Kolledz Temperatuuri mõju jogurti valmimisele Uurimuslik töö Karin Kristen Tapupere 8.b Juhendaja: Kaisa-Helena Luht 09.02.2010 1 Sisukord: Jogurt:.......................................................................................................................3 Juuretis:...................................................................................................................... 3 Piimhappebakterid: ....
Küsimustik rahvustoidu eelistuste kohta põhikooliõpilasele. Lugupeetud Ülenurme Gümnaasiumi õpilane! Sinu poole pöördub gümnasist Sten Erik Klaos, kes kirjutab uurimustööd tööd teemal ’’Rahvustoit kui pärimuskultuuriosa’’. Sinu vastused on tähtsad ja aitavad kaasa hea töö valmimisele. Vasta julgelt nii, nagu teie kodus kombeks on. Sinu vastused on anonüümsed ja neid kasutatakse ainult selle töö raames. Sten Erik KlaosE-mail: [email protected] 1. Üldinfo Vanus: _15___ Klass:__9__ Sugu:__m___ Perekonnaliikmete arv: __5__ Kas elad vanavanematega koos?:__Ei__ 2. Järjesta rahvustoidud pingeritta selles järjekorras, kui tihti neid teie kodus valmistatakse. ( kõige sagedamini tehtav toit pane esimeseks) 1. Pannkoogid 2. Verivorst ja sealiha 3
7. Uurimistöö autori vastused retsensendi küsimustele. 8. Kui teistel kohalviibijatel on küsimusi, siis vastab töö autor ka neile. Küsimuste esitamist ja vastamist suunab kaitsmiskomisjoni esimees. 9. Sõna saab juhendaja, kes esitab annotatsiooni. 10. Kaitsmiskomisjoni esimees annab lõppsõna õiguse uurimistöö autorile. 11. Uurimistöö autor tänab kaitsmiskomisjoni, retsensenti ja juhendajat. Vajadusel veel kolmandaid isikuid, kes on uurimistöö valmimisele otseselt kaasa aidanud. Samuti võib tänada kuulajaid tähelepanu eest. 12. Kaitsmiskomisjoni esimees tänab autorit. Kasuta kaitsmisel ainult korrektset keelt, ole selge ja arusaadav, räägi rahulikult ja ära kasuta pikki, ülekoormatud liitlauseid. Ole veenev ja näita, et sa tunned antud teemavaldkonda hästi. Retsensendile vastates jää alati viisakaks ja kui retsensendi kriitika on õigustatud, siis võta see omaks.
Luule Aidi Valliku esimesed luuletused ilmusid 1980. aastate lõpus. Ta avladas oma loomingu ajakirjades Vikerkaar ja Noorus. Praeguseks on ilmunud 4 luulekogu.Luulespaistab välja see, et kõik värsid algavad väikese tähega, kirjavahemärgid puuduvad ning teksti läbivad täpsed omadussõnad. Tema enda arvates on luuletamine tore ja lihtne töö. Proosa Aidi valliku esimene noorsooraamat on ,,Kuidas elad, Ann?". Ta tahtis selelga täita tühimikku eesti noorsookirjanduses. Raamatu valmimisele aitasid kaasa ka õpilased. Õpetaja küsis noortelt endalt, et mida neile lugeda meeldiks. Raamat sai karmi kriitika osaliseks. Arvustajad tegid järeldusi, et Vallik on liiga vana noortele kirjutama. Hoolimata sellest oli ja on raamat noorte seas populaarne. Noorsoojuttude võistlusel sai ,,Kuidas elad, Ann?" 2000 aastal peapreemia. Raamatule on ka järjeosa ,, Mis teha, Ann?". Mõlemad raamatud on tõlgitud mitmetesse teistesse keeltesse. Aidi Vallik on ka kirjutanud kolmada proosateose
atmosfääriga ning eksperimentaalsed kõlad popitunnetusega. Muusikakriitikud on tema loomingut võrrelnud näiteks Nick Drake'i, Joni Mitchelli ning Wild Beastsi muusikaga, mehe enda sõnul on see aga inspireeritud eeskätt inimestest tema ümber, loodusest, tunnetest ja olemisest üleüldse. 2014. aastal andis Mick välja oma esimese helikandja, EP "Ärgake", mis sai tänavu järje täispika albumi "Hingake/Breathe" näol. Albumi valmimisele aitasid kaasa Eesti produtsentide paremikku kuuluvad Raul Ojamaa ja Kostja Tsõbulevski ning sellel lõid kaasa mitmed külalismuusikud nagu Mari Jürjens, Kristjan Kallas, Marten Kuningas ja Martin Kuut. Hetkel on ta pühendunud uuele materjalile, sealhulgas Martti Helde filmi "Skandinaavia vaikus" heliriba loomisele. Pedaja üksi loodavat muusikat võib kirjeldada kui segu ambient’ist, akustilisest folgist ja new age’ist, kus loodushääled kohtuvad hõljuvate
● Esimese peatükikiri (suurtetähtedega) ● Esimesepeatüki osa pealkiri ● Esimese peatüki sa teise osa pealkiri ● Teise peatükki pealkiri ● 21 ● 22 ● Kokkuvõtte ● Kasutatud kirjandus ● Lisad ● Sissejuhatuses on ● Teema valiku põhjendus ● Töö eesmärgi ehk põhiprobleemi sõnastamine ● Ülevaade peamistest allikatest ● Ülevaade töö alaosade jaotamise põhimõtetest ● Heaks tooniks on kõigi töö valmimisele kaasa aidanud isikute tänamine (mitte juhendaja) ● Ülesanne: Võta oma lemmik aine õpiku sissejuhatus, ja analüüsi seda. Põhiosa ● Töö sisulises osas antakse vastused sissejuhatuse küsimustele. ● Töös on õpilase isiklikud mõtted käsitletud autorite seisukohtadega. ● On oluline, et refereeringutele lisab töö autor omapoolse kommentaari. ● Vältige kommentaarides: olen autoriga nõus. Põhiosa on selline:
Õitsengule järgnes taas uus langus, mille põhjustas Saksa okupatsioon. Seekord hakkas aeda päästma aastal 1944 direktoriks asunud professor A. Vaga, tänu kelle suurele tahtele ning heale organiseerimisele taastas aed vaid mõne aastaga sõjaeelse seisu. Pärast Vaga ametiaega pidasid direktori ametit veel H. Trass, V. Masing ning E. Lellep. 1969. aastal sai aed uue pikemaajalise juhi H. Kimmeli näol, kes keskendus tiigi puhastamisele ning uue palmimaja valmimisele. A. Pärna direktoriks olemise ajal (1986-1995) aga ehitati botaanikaaiale oma paljundus- ja tootmiskompleks. Pärast Pärna olid direktoriteks veel A. Vellak ja H. Tamm, tänu kellele valmis 2006. aastal uus troopikamaja. 1. jaanuaril 2014 liideti aga Tartu botaanikaaed loodusmuuseumiga ning loodi asutus TÜ loodusmuuseum ja botaanikaaed.
4. Mängjate järjekord põhineb täringuvisete tulemusel. 5. Sa saad nii palju edasi liikuda, kui täringuga veeretad. 6. Iga riik, mille peale on võimalik liikuda, sisaldab tegevust. 7. Peatudes riigil, tuleb täita selle riigi tegevus. 8. Riik, kus mäng algab on Austraalia. 9. Riik, kus mäng lõpeb on Madagaskar. 10. Jõudes finisisse, oled võitja, olenemata sellest, kui palju sa täringuga veeratasid. Lauamängu valmimine Laumängu valmimisele kulus 5 tundi. 1. Lõikasime välja sobiva papitüki. 2. Lasime juhendajal välja printida A3 suuruses maailmakaardi. 3. Kleepisime papitükile must-valge maailmakaardi. 4. Otsisime internetist sobivad riigid, mida kasutasime lauamängu tegemisel. 5. Värvisime välja valitud riigid erinevate värvidega. 6. Mõtlesime igale riigile kohased tegevused/ülesanded. 7. Varusime vajalikud nupud ja täringu. 8. Mõtlesime välja lauamängu reeglid.
Ühesõnaga tuleb suuta püsida konkurentsis. Selleks, et tehas suudaks toota piisavas koguses ja piisava kiirusega, peab toodangu vool olema tehases ühtlane ja organiseeritud. Tuleb leida üles pudelikaelad- piiratud ressursiga kohad, kus kaotatud tund on kaotatud tund kogu tehase jaoks. Siis on vaja kasutada seda maksimaalselt ja hõlbustada ja organiseerida toodangu pudelikaela läbimist, sest see on määrav kogu toodangu valmimisele. Pudelikael ei tohi jääda tööta, sest see on kogu süsteemile palju kahjulikum, kui mõne teise seadme seismine. Seetõttu peavad teised seadmed sellega arvestama. Samuti konkreetses juhtumis muutis toodangu voolu ühtlasemaks partiide vähendamisega poole võrra, mis on täielikult vastuolus masstootmise seadusega, kuid mis aitas suurendada toodangu mahtu ja vähendada valmistamiseks kuluvat aega. Selle tõttu muutus kogu süsteem paindlikumaks.
küpsetusviisi spetsiaalses BBQ ahjus. Barbecue kogub populaarsust ka eestlaste hulgas, paljudes koduaedades on barbecue juba niisama loomulik tegevus kui grilliminegi. BBQ mõiste mis on BBQ? "Barbecue (BBQ) on toidu (eriti liha) aeglane küpsetamine spetsiaalses veevanniga varustatud ahjus, suhteliselt madalal temperatuuril (~100 °C) suitsuses ja niiskes keskkonnas. BBQ liha omandab kergelt suitsuse maitse ning on tänu aeglasele valmimisele mahlasem kui grill-liha." · Õiget BBQ-d tehakse spetsiaalses BBQ ahjus. · BBQ ahjusid on mitmetes mõõtmetes ülisuurtest kuni miniatuurseteni, sh ka kokkupandavaid. · BBQ ahjul on eraldi kütte- ja küpsetuskolle. · Küpsetuskoldes asub rasva ja veevann, mis aitab summutada leegi põletavat kuumust ja annab lisaniiskust. Veevanni kohal asub küpsetusrest liha jt toiduainete jaoks. · Osadel BBQ ahjudel on küttekolde peale ehitatud nn wok-pann, kus on võimalik praadida
ennast paremini tundma. Vanasti arvati, et see on perversne ja vale, kuid nüüdseks on juba rohkem neid, kes seda soosivad, et nooruk oma stressi ära rahuldaks. Eneserahuldamise boonused: · Iseenda paremini tundma õppimine. · Rahulduse saamine. · Fantaasia arendamine. · Paremini mõistmine, mis sulle meeldib. · Stressi vähendamine. · Seksiks paremini ette valmistumine, osavamaks saamine. Tänu sugurakkude valmimisele, hakkab sind ka seks huvitama. Seksimine on seaduse poolt lubatud ainult 18 aastastele. Aga keegi ei keela sul seksida, ainukene aga on, et murdeeas inimene peab paari asja meeles pidama, kui ta tahab vahekorda astuda. Tuleb vältida tahtmatut rasedust ja tahtmatut seksi. Tuleks kasutada kaitsevahendeid, et mitte rasestuda ja et vältida sugulisel teel levivaid haigusi. Nüüdseks on meie maailmas juba palju vahendeid, millega kaitsta ennast mõlema vastu.
· Viia läbi küsitlus 8. a klassi Interneti kasutamise harjumuste kohta. · Analüüsida ja üldistada varasemate uurimuste ja küsitluse põhjal 8. a klassi õpilaste Interneti kasutamise harjumusi. · Teha järeldused 8. a klassi õpilaste Interneti kasutamise kohta. Ülesannete täitmiseks kasutatakse järgmisi meetodeid: küsitlus ja teksti analüüs. 7 Soovitakse tänada inimesi, kes aitasid kaasa uurimistöö valmimisele. 8 9 Internet võib olla ka hea koht võõrkeele praktiseerimiseks. Autor ongi näiteks oma enamiku inglise keele sõnavarast ja kõnekeelest omandanud Interneti kaudu. Interneti kasutamisel on palju plusse ja miinuseid, aga siiski arvatakse, et Interneti leiutamine on tulnud inimkonnale kasuks. 10 11 12 13 14 2. Millega tegeled Internetis? Mängimisega tegeleb poistest 9 õpilast
............................................................42 Lisa 2. Lisa pealkiri.........................................................................................................44 2.3 SISSEJUHATUS Sissejuhatus peab olema sisult lühike (1/10 töö põhiosa mahust), milles on vaja põhjendada valitud teema aktuaalsust, tähtsust, määrata töö eesmärk ja ülesanded, sõnastada töö meetodid, kuidas materjali koguti, kellega konsulteeriti või kes aitasid kaasa nimetatud töö valmimisele. 2.4 TÖÖ PÕHIOSA Töö põhiosas tuuakse ära kõik oluline, alates probleemi püstitamisest kuni tulemusteni, antakse lahendus sissejuhatuses püstitatud eesmärkidele. Töö põhiosa jaotatakse loogilises järjestuses peatükkideks. Tekstis kirjeldatakse käsitletavaid probleeme, kusjuures välditakse laialivalguvat käsitlust, tehakse analüüse ja omapoolseid probleemide lahendamise ettepanekuid. Töö lisasse paigutatakse suuremad tabelid,
mail 2004. aastal. Tallinnas. 5.Grapsi mälestused... 5.1 ...elust Grapsi surm oli ootamatu. Vaatamata sellest, inimesed ka tänapäeval hindavad tema muusikat. Isegi Venemaal meenutatakse Gunnar Grapsi kui üht rokimaailma peategelast. Inimeste jaoks on varalahkunud Gunnar Graps on vaieldamatult üks rokimaailma suurkuju, kellelt võtavad paljud muusikud eeskuju. Grapsi mälestuseks 2006. aastal pandi Grapsi hauale mälestusmonument. Selle valmimisele aitasid kaasa kõik Grapsi hingelähedased. Et maksma läks üle 70 000 krooni, on rahvas sellega rahul, Graps on seda kõike ära teeninud. Mälestuskivi disainis tema poeg Jan Graps. Tema mälestuskivil oli kirjas: "Mind tõstke täheraale / kus säras paistvad kauged sinitaevad," ning monumendi tagaküljel oli kujutatud Grapsi käel olnud tätoveering. Sellisena jäi Graps rahva hulgas, kes korraldasid palju kontserdeid, pühendades neid rock muusika suurkujule Gunnar Grapsile. 5.2 ..
8. Riik, kus mäng algab, on Austraalia. 9. Riik, kus mäng lõpeb, on Madagaskar. 10. Jõudes finisisse, oled võitja, olenemata sellest, kui palju sa täringuga veeretasid. 11. Korraga kehtib ainult ühe riigi tegevus, et saada uut tegevust, pead täringuga veeretama. 4 Lauamängu valmimine Töö eesmärgiks oli valmistada tagaajamismängu ideel põhinev lauamäng. Laumängu valmimisele kulus 8 tundi. Kuna seda liiki lauamäng tundus kõige kergem valmistada, valisin just seda sorti lauamängu. Lauamängu valmistamiseks läks vaja: 1) 30x42 cm-list papitükki, 2) 30x42 cm-list must-valget maailmakaarti, 3) Värvipliiatseid, markerit ja liimi. Töö käik. Ken Pihlas: Lõikasin suurest papitükist välja 30x42 cm-lise papitüki ja seejärel kleepisin sellele must-valge A3 formaadis maailmakaardi. Töö käigus üritasin jälgida, et papi ja paberi vahele ei
Ülevaade kasutatud uurimismetoodikast ja meetoditest Iseloomustatakse põhilisi allikaid (n. töö põhineb mälestustel, ankeetküsitluse andmetel, ajakirjanduses ilmunud artiklitel vms) Ülevaade töö peatükkideks jaotamise põhimõtetest Märkida, milliseid raskusi töö kirjutamisel ette tuli Teema perspektiivikus (n. materjali kogunes nii palju, et on otstarbekas tulevikus jätkata vms) Heaks tooniks on ka kõigi töö valmimisele kaasa aidanud isikute tänamine sissejuhatuses. TÖÖ LIIGENDAMINE PEATÜKKIDEKS Liigendamisest oleneb töö selgus, ülevaatlikkus ja arusaadavus Koostajal tuleb valik teha ja välja jätta üleliigne materjal Teabe kogumisel võib ilmneda, et andmeid koguneb lünklikult, siis tasub kaaluda pealkirja konkretiseerimist Vältida tarbetut kordamist PÕHIOSA sisaldab peatükkidena: probleemi seletava kirjelduse probleemi analüüsi tulemuste esitamise
Seetõttu on viimasel ajal avalikuks diskussiooniteemaks olnud suuresti füüsilise isiku maksustamine ning võimalused, kuidas saab riik jõukuse ebavõrdsust vähendada. Seepärast keskendubki käesolev referaat just füüsilise isiku maksustamisele ja tulumaksu rollile. Referaadi teema uurimisel püstitati eesmärgiks uurida Eesti maksupoliitika praegust suunda füüsilise isiku tulumaksustamises ning pakkuda välja alternatiive. Referaadi valmimisele eelnes põhjalik Eesti maksupoliitika uurimine ning selle kõrvutamine teiste arenenud riikide maksupoliitikaga. Töö koosneb mitmest osast. Esimeses osas on kirjeldatud Eesti praegust maksupoliitikat tuginedes füüsilise isiku tulude maksustamisele, tuues välja selle plussid ja miinused. Teises osas arutletakse alternatiivsete variantide eeliste ja puuduste üle ning arutletakse, kas taoline variant Eesti piires sobiks. Kolmandas osas
Kõigi asjade algus on teadagi tooraine. Normandia siidri valmistamisel kasutatakse spetsiaalseid nn. siidriõuna sorte. Need on suhteliselt väikesed, tihke ning paksu koorega ja söömiseks praktiliselt kõlbmatud mõrkjaskirbed, suure happesisaldusega ja tanniinisusega, kuigi magusad. Sordid jagataksegi laias laastus kolme maitsegruppi: mõrkjad, magusad ja happelised. Kokku loendatakse selliseid sorte üle 300. Õunad koristatakse vastavalt eri sortide valmimisele ajavahemikul oktoober kuni detsember. Pärast seda järelvalmivad õunad puust 3 kastides 3-4 nädalat. Järgneb õunte purustamine, saadud mass jäetakse mõneks tunniks n-ö ligunema (maceration), eesmärgiga tuua esile enam värvi ja aroome. Selle massi pressimine toimub aeglaselt ning parima kvaliteedi taotlejad püüavad sellega mitte üle pingutada (600 liitrit mahla 1 tonni õunte kohta)
-Ploki kaal 16 kg -Ploki konstruktsioon ei nõua püstvuukide täitmist -Plokki sobib kasutada nii kandvate , kui ka vaheseinte ladumiseks. -Raskest materjalist valmistatud plokk vastab kõrgendatud kvaliteedinõuetele: mürapidavus tulekindlus soojapidavus külmakindlus -Kuna ploki konstruktsioon ei nõua püstvuukide täitmist, siis vähenevad oluliselt kulutused: müürisegule transpordile tänu läbimõeldud konstruktsioonile säästetakse ka ladumisele(objekti valmimisele) kuluvat aega Lisad uuele ehitusplokile: - spetsiaalne müürisegu - müürisegu paigaldamiseks mõeldud kelk -haarats Kvaliteetse kivivoodri eeltingimuseks on kvaliteetse kivi ja müürimördi kasutamine ning kvaliteetne müüritööde teostamine. Silikaatkivi ja mördi kvaliteedi tagab tootja, müüritööde kvaliteet jääb ehitaja hooleks. Et silikaattellisest välisvooder püsiks ekspluatatsioonis kaua ja defektideta, tuleks järgida
Samuti laiendasin oma teadmisi saksofoni ehitusest, ajaloost ja kuulsamatest saksofonistidest. Olles piisavalt infot kogunud ja kuulsamaid muusikapalasid kuulnud, leian, et saksofon on väga kaasahaarav, kuid tänapäeval kahjuks vähe tuntud pill oma meloodiaga noorte seas. Uurimistöö ei oleks valminud ilma kõrvalseisjate abi ja toetuseta. Soovin tänu avaldada õpetajale Kristi Bauman, kes oli töö juhendajaks ja aitas kaasa töö valmimisele. Veel soovin tänada kõiki õpilasi, kes uuringus osalesid. KASUTATUD ALLIKAD 1. Muusika entsüklopeedia Max Wade-Matthews, Wendy Thompson, Sinisukk 2006 2. Jazziraamat Joachim E. Berendt, Günther Huesmann, Vagabund 1999 3. http://www.saksofon.ee/saksofoniakadeemia/59-saksofoni-joudmine-eestisse- 920-40-aastad 4. http://muusika8b.wikispaces.com/saksofon 5. http://www.wired.com/thisdayintech/2010/06/0628saxophone-patent 6. http://www.sidneybechet.org/ 7
andmetele sobiv!) IV Arutelu (D) Mida uurimus andis? Kuidas uurimus aitas alguses püstitatud probleemi lahendada? Millisteks järeldusteks andis uurimus põhjust ja millist teoreetilist teavet lisas? Mainida võimalike vigade allikaid (ei saanud kätte kõiki materjale, allikate valikuline säilivus vms) Kuidas saab uurimust edasi viia Tänu Last but not least Tänatakse isikud ja asutusi, kes uurimuse valmimisele kaasa aitasid Tänatakse sponsoreid Tänapäeval nõutakse sageli viidet sihtfinantseeritavale teemale või grandile, mille raames uurimus valmis (see võib olla ka esimesel leheküljel joone all) Eelretsensioon Kas uurimus sobib antud väljaandesse? Kas tegemist on algupärase uurimusega? Kas uurimismeetodeid on kirjeldatud piisava põhjalikkusega? Kas uurimismaterjal on piisav järelduste tegemiseks? Kas tekst on sisule vastavalt loogiline?
Antud uurimistöö teemaks valiti radoon, kuna tegemist on ainega mis on mitmeti ohtlik inimese tervisele. Käesoleva uurimistöö eesmärgiks on vaadelda radooni omadusi, tema ohtlikkust inimese tervisele, kus seda leidub ja kuidas seda mõõta. Uurimistöö teostamisel kasutati kirjanduses ja internetis leiduvaid materjale, ning viidi läbi katse radooni sisalduse määramiseks joogivees. Tänaksin isikuid, kes aitasid kaasa minu uurimistöö valmimisele: õpetaja Anu-Merike Eenmäed ja uurimistöö juhendajat Tiia Rüütlit. 1 Mis on radoon? Radooni nimetus tuleneb ladinakeelsest radio 'kiirgan'. Radooni varasemad nimetused on olnud ka emanatsioon ( või raadiumi emanatsioon), nitoon, aktioon, toroon tulenevalt päritolust (nimed anti erinevatele Rn isotoopidele, seda tollal teadmata). [1, lk 563] Aastal 1900 avastasid Marie ja Pierre Curie, et õhk, mis on kokkupuutes raadiumiga, muutub radioaktiivseks
rohkem. Selles sisaldub: teema valiku põhjendus töö eesmärgi (juhtmotiivi, põhiprobleemi) sõnastamine sõnastatud on uurimisküsimused ja võimalusel hüpotees või hüpoteesid. Hüpotees on oletatav vastus püstitatud probleemile. ülevaade töö alaosadeks jaotamise põhimõtetest ülevaade kasutatud uurimismetoodikast ja meetoditest ülevaade peamistest allikatest Heaks tooniks on ka kõigi töö valmimisele kaasa aidanud isikute tänamine sissejuhatuses. 2.4. Põhiosa Ülesehitatud peatükkidena ja/või alapeatükkidena, sisaldab: uuriva töö (UT) puhul probleemi seletava kirjelduse. Loova töö (LT) (kunstitöö, muusikateos, project) puhul ajaloo või taustainfo esitamise UT - Probleemi analüüsi; LT Tööprotsessi kirjeldus Tulemuste esitamise. Töö sisulises osas antakse vastused sissejuhatuses tõstatatud küsimustele, samuti peab olema
rohkem. Selles sisaldub: teema valiku põhjendus töö eesmärgi (juhtmotiivi, põhiprobleemi) sõnastamine sõnastatud on uurimisküsimused ja võimalusel hüpotees või hüpoteesid. Hüpotees on oletatav vastus püstitatud probleemile. ülevaade töö alaosadeks jaotamise põhimõtetest ülevaade kasutatud uurimismetoodikast ja meetoditest ülevaade peamistest allikatest Heaks tooniks on ka kõigi töö valmimisele kaasa aidanud isikute tänamine sissejuhatuses. 2.4. Põhiosa Ülesehitatud peatükkidena ja/või alapeatükkidena, sisaldab: uuriva töö (UT) puhul probleemi seletava kirjelduse. Loova töö (LT) (kunstitöö, muusikateos, project) puhul ajaloo või taustainfo esitamise UT - Probleemi analüüsi; LT Tööprotsessi kirjeldus Tulemuste esitamise. Töö sisulises osas antakse vastused sissejuhatuses tõstatatud küsimustele, samuti peab olema
täitmist, siis vähenevad oluliselt kulutused: müürisegule transpordile tänu läbimõeldud konstruktsioonile säästetakse ka ladumisele(objekti valmimisele) kuluvat aega Lisad uuele ehitusplokile: - spetsiaalne müürisegu - müürisegu paigaldamiseks mõeldud kelk -haarats Kvaliteetse kivivoodri eeltingimuseks on kvaliteetse kivi ja müürimördi kasutamine ning kvaliteetne müüritööde teostamine.
tõttu valitud Eesti energiastrateegia ja poliitika. Referaadi teema uurimisel püstitati eesmärgiks selgitada välja Eesti energiaalaseid valikuid mõjutavad tegurid ning mõista kas Eesti on püstitanud energeetika alased strateegilised eesmärgid ja mil määral on neid täidetud. Referaadi otseseks ülesandeks on lähtuvalt püstitatud eesmärgist pakkuda leitud tulemuste põhjal võimalikult huvitav ja asjalik ülevaade Eesti energiastrateegiast ja -poliitikast. Referaadi valmimisele eelnes põhjalik Eesti energeetika alasete arengukavade, Euroopa Liidus vastu võetus strateegiliste plaanide, valdkonnas tegutsevate ettevõtete ja ministeeriumide kodulehekülede ning erialase kirjanduse uurimine. Töö koosneb kolmest põhilisest osast. Esimene annab ülevaate energiastrateegia ja politiika põhimõistetest, selle olemusest ning Eesti energeetilisest olukorrast. Teises peatükis pakutakse valikuline ülevaade teguritest, mis Eesti energiastrateegiat mõjutavad
alates selle paigaldamisest olnud kasutusel peaaegu igal selgel ööl. Praegu on teleskoop antud avalikkuse käsutusse. See on maailma suurim külastajatele ligipääsetav teleskoop. 2,5-meetrine Hookeri teleskoop Hale hakkas kohe ka suuremat teleskoopi valmistama. Seda rahastasid John D. Hooker ja Andrew Carnegie. Esimene neist annetas 45 000 dollarit. Aastal 1911 andis Andrew Carnegie kümme miljonit dollarit Carnegie Institutionile palvega aidata kaasa Mount Wilsoni observatooriumi valmimisele veel tema eluajal. Tal õnnestuski see ära näha.Tooriku tegemist alustati rohkem kui kahest tonnist klaasist, mis ahjus üheks tükiks sulatati. Et pragunemist vältida, jahutati toorikut kauem kui aasta. Saint-Gobain sai pärast mitut ebaõnnestunud katset toorikuga valmis 1908. aastal. Teleskoobiga tehti esimene vaatlus 2. novembril 1917. Teleskoobi optiline mehhanism liugleb elavhõbedavannil. See tagab sujuva liikumise. Sama mehhanism on kasutusel ka 1,5-meetrisel teleskoobil
mille teadmine aitab lugejal töö sisu paremini mõista. Sellisteks asjaoludeks võivad olla näiteks kogutud andmete esinduslikkuse ja hankimisega kaasnevad probleemid, aga ka isikute või institutsioonide nimetamine, kellelt on saadud abi töö kirjutamisel. Tuleb silmas pidada, et sissejuhatuses ei tegelda püstitatud ülesannete lahendamisega, seda ei kuhjata üle arvudega; üldjuhul ei ole vaja välja tuua teema valikuga seonduvaid isiklikke motiive. Heaks tooniks on kõigi töö valmimisele kaasa aidanud isikute tänamine sissejuhatuses. Sissejuhatust peatükina ei nummerdata. Pikkus ca 12 A4. 6.4. Töö põhiosa Uurimistöö põhiosa algab uuelt lehelt ja on töö kõike mahukam ning väärtuslikum osa ja see on soovitav üles ehitada kolmeosalisena: 1) mida teised on teinud (referaat) hõlmab probleemi käsitlust, uurimisala või uuritava objekti kirjeldust vms. kirjanduse põhjal. Tekstis peavad olema korralikud viited kõigile kasutatud allikatele.
sõnastatakse töö põhieesmärgid ja -ülesanded, iseloomustatakse lühidalt kasutatud allikaid ning antakse ülevaade töö alaosadeks jaotamise põhimõtetest. Uurimuse puhul esitatakse sissejuhatuses ka tööhüpotees, mille kontrollimiseks teadustöö kirjutatakse. Sissejuhatuses võib ka kirjutada töö valmimisel ettetulnud probleemidest (nt raskesti kättesaadavad allikad), samuti tänada neid inimesi, kes aitasid uurimuse valmimisele kaasa. Uurimuse põhiosa koosneb üldjuhul kolmest osast. Esimene osa annab ülevaate käsitletavast probleemist, sealhulgas teiste autorite samalaadsetest käsitlustest, teine analüüsib probleemi ning selgitab, mida ja kuidas uurima hakatakse. Kolmandas osas esitatakse analüüsi tulemused ja järeldused. Peatükke võib mõistagi olla enam kui kolm. Kokkuvõttes kirjutatakse, missugused olid uurimistöö tulemused ja kas sissejuhatuses tõstatatud probleemi õnnestus lahendada
LISAD Lisa 1 pealkiri 23 Lisa 2 pealkiri 24 III Sissejuhatus sisaldab: teema valiku põhjendus töö eesmärgi (juhtmotiivi, põhiprobleemi) sõnastamine ülevaade kasutatud uurimismetoodikast ja meetoditest ülevaade peamistest allikatest ülevaade töö alaosadeks jaotamise põhimõtetest Heaks tooniks on ka kõigi töö valmimisele kaasa aidanud isikute tänamine sissejuhatuses. IV Põhiosa peatükkidena sisaldab: probleemi seletava kirjelduse; probleemi analüüsi; tulemuste esitamise. Töö sisulises osas antakse vastused sissejuhatuses tõstatatud küsimustele, samuti peab olema selgesti välja toodud õpilase isiklik panus ja käsitletud autorite seisukohad. Probleemile vastuse otsimise käigus tuleb püstitada uurimiskõlbulikud hüpoteesid, mille mõisted on üheselt tõlgendatavad ja mõistetavad.
Teiseks on luubi alla Kennedy ja tema administratsiooni strateegia, mis oli suuresti erinev eelmise presidendi Dwight D. Eisenhoweri omast. Kolmas peatükk keskendub kahe eelmise aspekti taustal Kuuba kriisi lahendamisele USA seisukohalt. Töös kasutatud allikatest võib esile tõsta teoreetilise poole pealt John Lewis Gaddise „Külma sõda“. Kuuba kriisi üksikasjade poole pealt oli kasulik Robert Dalleki „JFK: John F. Kennedy: katkenud elu“. Lisaks aitasid valmimisele kaasa mitmed publikatsioonid nagu näiteks Kristjan Lutsu Horisondis ilmunud põhjalik artikkel Kuuba kriisist (Kuumad oktoobrikuu päevad 45 aastat tagasi. Horisont 5, 2007). 1 Nõukogude ajalookirjutises nimetatakse seda enamjaolt Kariibi kriisiks. 3 1. Tuumarelvad ja külma sõja algus Külma sõja alguses2 oli Ühendriikidel Nõukogude Liidu vastu kasutada võimas relv –
Samuti on üsna laialdaselt tuntud emakasisene spiraal ja SOS-pillid. Kuna neid vahendeid teadsid vastata juba tunduvalt vähesemad neiud, võib järeldada, et järgmised rasestumisvastased vahendid on juba individuaalse uurimise käigus teada saadud. Kokku nimetatud erinevate rasestumisvastaste vahendite arv oli 13, mis oli üllatavalt suur arv. Mõne õpilase nimetatud vahendid nagu pessaar ning silinder aitasid kaasa ka uurimistöö teoreetilise osa valmimisele, sest enne küsitluslehtede jagamist ei olnud neid rasestumisvastaseid vahendeid teoreetilises osas kirjeldatud. 30 Tabel 2. Kui palju erinevaid rasestumisvastaseid vahendeid PÜG 10.-12. klassi tüdrukud nimetada oskavad: Nendest andmetest võib järeldada, et Paide Ühisgümnaasiumi tüdrukud teavad nimetada keskmiselt 3 rasestumisvastast vahendit inimese kohta ning ainult üks neiu ei osanud
Teises peatükis on tähelepanu pööratud energijookide mõjule inimkehale ja nende tarvitamisega kaasnevatele kõrvalmõjudele. Kolmandas peatükis antakse ülevaade teostatud uuringust ja selle tulemustest. Kasutatud allikad on võimalikult erinevad ja põhinevad internetis oleval infol, kuna teema uudsuse tõttu ei ole ilmunud selle kohta ühtki ülevaatlikku raamatut. Siinkohal soovime tänada õpetaja Heli Israeli, kes aitas kaasa käesoleva uurimistöö valmimisele, ning Keila kooli 6a, 9b, 11a klasside õpilasi, kes leidsid aega küsitlusele vastamiseks. 3 1 ENERGIJOOGID JA NENDE KOOSTIS. Energiajookidele omistatakse võimet parandada vaimset ja füüsilist võimekust. Tavalistest karastusjookidest erinevad nad selle poolest, et sisaldavad mitmeid ergutava toimega koostisosi. Energiajook sisaldab tavaliselt süsivesikuid, B-rühma vitamiine, kofeiini ja teisi toimeaineid, sealhulgas tauriini, kreatiini, glükoronolaktooni, hõlmikpuu-
teoreetiliste teadmistega. Näitemängude kirjutamine pidi toimuma tema ütlemiste järgi, ka olemasolevad näidendid tuli tema näpunäidete järgi ümber töötada. Wagneri teostest olevat ta ammutanud alati kõige suuremat vaimustust, ültes Ludwig Nachbauerile seitsmekümnendatel aastatel, kui meistri ja jüngri isiklikud suhted olid silmatorkavalt jahenenud. PAOPAIGAD JA UNELMATELOSSID Linderhof oli esimene loss, mille ta ehitas, mille valmimisele ta kaasa elas, kus ta sagedasti ja pikalt peatus. Ehitamine oli kuningate lõbu, seda enam Witelsbachide lõbu. Nemad ei määranud teiste monarhide kombel mitte üksnes ehitiste paika ja otstarvet, vaid ka nende stiili. Ludwig II ei soovinud ehitada Münchenis. Teda tõmbas linnast välja, eemale sellest vastumeelse 19. sajandi kontsentraadist, välja maale, loodusesse, mägedesse, kus elas tema
b klassis. Samuti uurisin väite tõestust , et kas mobiilid on meie tervisele kahjulikud? Minu uurimustöö eesmärkideks olid: · uurida mobiilide ajalugu, · selgitada välja mobiilide kahjulikkus, · leida levinumad tervisehädad, mida mobiilkiirgus põhjustada võib, · viia läbi uuring, õpilaste teadmiste kohta mobiilide kahjulikkusest. Töö hüpoteesiks seadsin: · Mobiilide kahjulikkusest teatakse vähe, · mobiilid tekitavad meile mitmeid tervisehädasid. Minu töö valmimisele aitasid kaasa mitmed inimesed- vanemad ja tuttavad. Soovin tänada mitmekülgse abi eest Sirje Keremet, Gert Lutterit ja Janno Tilka. 1.Mobiiltelefonide ajalugu Mobiiltelefonide ajalugu on lühike, aga areng selles tööstusharus on olnud väga kiire. Kui tänapäeval on mobiiltelefon igapäevane tarbeese, siis tosin aastat tagasi oli tegemist pigem prestiizi rõhutamise ja staatuse sümboliga. Esimesed mobiiltelefonid Eestis kaalusid kuni 3,5 kg. Võrdluseks
tulemused. Sissejuhatuses püstitatud eesmärgid/küsimused/hüpoteesid täpsustavad pealkirjas esitatut. Tuuakse välja teema valiku põhjendus, iseloomustatakse kasutatud andmeid. Sissejuhatuses üldjuhul ei viidata, viitamine on asjakohane, kui töö põhineb suures osas mingil kindlal väljatöötatud metoodikal või olemasolevatel andmetel. Sissejuhatuses ei pea autor andma ülevaadet töö ülesehitusest. Töö autor valib, kas juhendajaid ning teisi töö valmimisele oluliselt kaasa aidanud isikuid tänada sissejuhatuses, kokkuvõttes või eraldi lõigus peale kokkuvõtet. 2.1.2. Teoreetiline taust (kirjanduses esitatu ülevaade) Teoreetiline sissejuhatus hõlmab probleemi käsitlust, uurimisala või uuritava objekti kirjeldust vms kirjanduse põhjal. Tekstis peavad olema (korrektselt vormistatud) viited kõigile kasutatud allikatele (vt punkt 3). 2.1.3. Materjal ja metoodika
Sellisteks asjaoludeks võivad olla näiteks kogutud andmete esinduslikkuse ja hankimisega kaasnevad probleemid, aga ka isikute või institutsioonide nimetamine, kellelt on saadud abi töö kirjutamisel. Tuleb silmas pidada, et sissejuhatuses ei tegelda püstitatud ülesannete lahendamisega, seda ei kuhjata üle arvudega; üldjuhul ei ole vaja välja tuua teema valikuga seonduvaid isiklikke motiive. Heaks tooniks on sissejuhatuse lõpus tänada kõiki töö valmimisele kaasa aidanud isikuid. 3.5. Põhiosa peatükkidena Töö põhiosas käsitletakse lahendusteid töö sissejuhatuses püstitatud eesmärgi saavutamiseks ja esitatud probleemide lahendamiseks. Üldjuhul on soovitatav probleemide käsitlemisel liikuda üldisemalt (teoreetilised lähteseisukohad, uurimismetoodika) konkreetsemale kogutud andmete analüüsile. Uurimistöö peaks sisaldama järgmisi osi:
finantsjuhti? Personalijuht võtab tööle ja koolitab turundusega tegelevaid töötajaid ning seab paika palgad. Personalijuht on vahelüli tegevjuhi ning töötajate vahel. Personalijuht töötab koos juhtkonnaga läbi turunduskollektiivi tähtsuse ning vajalikud eesmärgid. Tootmisjuht on turundusse kaasatud kvaliteetse toodangu tähtaegse valmimise kaudu ning kui ettevõte rõhub just toote kvaliteedile või kiirele valmimisele, on tootmisjuhi tegevus ettevõttes ülioluline. Raamatupidaja peab täielikult tundma ettevõtte arvestussüsteemi ning hoidma end erialaste ja seaduste muudatustega kursis, et olla valmis ruttu reageerima ning luua raamatupidamisandmeid, mille põhjal saaks juhtkond võtta vastu asjakohaseid juhtimisotsuseid. Väiksemas ettevõttes teostab raamatupidaja suure osa klientide, hankijate, maksuameti ja finantsasutustega suhtlemisest.
taust, mis aitab uurimistööd paremini mõista. Teine peatükk jaguneb kaheksasse ossa, millest esimene alapeatükk selgitab teise peatükki metoodikat ning ülejäänud alapeatükid sisaldavad andmeid iga konkreetse küla kohta koos tulpdiagrammi ja rahvaarvu muutumise võrdlusega. Kolmas peatükk sisaldab kvantitatiivset analüüs ja kokkuvõtet. Lisadena on töö lõpus materjalid, mida töö põhiossa pole mõttekas paigutada. Uurimistöö valmimisele kaasaaitamise eest tänan juhendajat õpetaja Maire Puhmast, Antsla vallavalitsuse töötajaid, Karula rahvuspargi töötajaid ning kõiki tublisid küsitluses osalenuid. Minule teadaolevalt pole vastaval teemal uurimistööd Karula rahvupargi elanike kohta läbi viidud. Karula rahvuspargi kohta on olemas kaks vähesel määral teemat sisaldavat, kuid teise eesmärgiga valminut tööd. Need on: · Leetma, Kadri. 1999. Kombed, keel, identiteet, traditsiooniline elulaad ja suhtumine
Kuressaare G?mnaasium Uurimistöö koostamisest III Sissejuhatus sisaldab: · teema valiku põhjendus (miks valisid selle teema, miks see huvitas, milles seisneb selle aktuaalsus) · töö eesmärgi (juhtmotiivi, põhiprobleemi) sõnastamine · ülevaade kasutatud uurimismetoodikast ja meetoditest · ülevaade peamistest allikatest · ülevaade töö struktuurist ja alaosadeks jaotamise põhimõtetest Heaks tooniks on ka kõigi töö valmimisele kaasa aidanud isikute tänamine sissejuhatuses. Soovitav on sissejuhatus lõplikult viimistleda kõige viimasena. IV Põhiosa peatükkidena sisaldab: · probleemi seletava kirjelduse; · probleemi analüüsi; · tulemuste esitamise. Töö sisulises osas antakse vastused sissejuhatuses tõstatatud küsimustele, samuti peab olema selgesti välja toodud õpilase isiklik panus ja käsitletud autorite seisukohad. Probleemile
aastal. Major Johann Ostrati koostatud projekti kohaselt pidi hiis koosnema järgmistest osadest: tulila, urila, kangelaste puhkepaik, veekogu, hiievahi maja ning tammik. Pargi rajamisega plaaniti lõpule jõuda Jüriöö ülestõusu 600. aastapäevaks 1943. aastal. Kõige rohkem puid istutati 1937. aastal, mil võidupühaks oli mulda saanud üle 3000 lehtpuu, 9000 kuuse ja 70 siberi nulgu. Sõjamäe Hiis paiknes Lasnamäel praeguse Jüriöö pargi lähedal. Hiie valmimisele tõmbas kriipsu peale Teine maailmasõda: puud hävisid pommirünnakutes, kuna ümberringi oli kaitsekraavide võrgustik. Nõukogude okupatsiooni tingimustes ei olnud võimalik hiie rajamist lõpule viia. 1950. aastatel hakati sellesse piirkonda hoopis uusi tootmishooneid ehitama. 17.märtsil 1996. aastal loodi Jüriöö Pargi Fond, mille lõppeesmärgiks on luua selline park, kus oleks võimalik tähistada kõiki eestlaste vabadusvõitluse etappe. Padise klooster Avati 19.10.1930
aai.ee/muuseum/Kasikirjad/HTML/index.html? teadustartuobservatooriumis.htm Akadeemik Jaan Einasto kirjutab: ,,1963. aastal oli tähefüüsika- alaste uurimuste arendamine jõudnud niikaugele, et otsustati luua astrofüüsika sektor. Kõige olulisemaks sektori administratiivseks tegevuseks oli ettevalmistuste tegemine 1,5- meetrise teleskoobi ehitamiseks. Olin selle teleskoobi perspektiivplaani võtmise üks algatajaid ja tahtsin kaasa aidata teleskoobi valmimisele, mistõttu kandideerisin astrofüüsika sektori juhataja kohale. Aksel Kipper kutsus mind välja ja teatas, et tal pole midagi mu tegevuse vastu, kuid ta ei soovi, et saaksin selle koha konkursi korras. See oli mulle muidugi ootamatu, kuid andsin järele, võtsin oma avalduse tagasi ja teatasin, et olen valmis töötama selles ametis viis aastat, seejärel soovin tagasi tulla stellaarastronoomia sektorisse, mida juhatas Kuzmin.
...............................................................................…. 24 III Sissejuhatus sisaldab: teema valiku põhjendus (miks valisid selle teema, miks see huvitas, milles seisneb selle aktuaalsus) töö eesmärgi (juhtmotiivi, põhiprobleemi) sõnastamine ülevaade kasutatud uurimismetoodikast ja meetoditest ülevaade peamistest allikatest ülevaade töö struktuurist ja alaosadeks jaotamise põhimõtetest Heaks tooniks on ka kõigi töö valmimisele kaasa aidanud isikute tänamine sissejuhatuses. Soovitav on sissejuhatus lõplikult viimistleda kõige viimasena. IV Põhiosa peatükkidena sisaldab: probleemi seletava kirjelduse; probleemi analüüsi; tulemuste esitamise. Töö sisulises osas antakse vastused sissejuhatuses tõstatatud küsimustele, samuti peab olema selgesti välja toodud õpilase isiklik panus ja käsitletud autorite seisukohad. Probleemile vas-
kättesaadavusele. Reeglina väheneb alapeatükkide arv, aga võib juhtuda, et mõne teema või peatüki puhul on alajaotuste suur arv põhjendatud või koguni möödapääsmatu. Töö liigendamise osas teeb lõpliku otsuse autor koostöös juhendajaga. Esialgse kava juurde peab kuuluma ka töö koostamise kalenderplaan, milles on ära toodud töö tähtsamate etappide ja peatükkide valmimise tähtajad. Ajakava koostamine ja sellest kinnipidamine on aluseks uurimuse tähtaegsele valmimisele. Kalenderplaani koostamisel tuleb jätta piisavalt aega töö lõpliku vormistamise jaoks, mis nõuab tavaliselt rohkem aega, kui algul arvatakse. Töökava tuleb kooskõlastada juhendajaga. Materjali läbitöötamine, uuringu teostamine Kasutatava materjali põhjalikum läbitöötamine toimub pärast kava koostamist ja selleks on kõige otstarbekam kasutada sedelsüsteemi. Allikate läbitöötamisel tehtud märkmed, tsitaadid, muud väljakirjutused vormistatakse kartoteegina
Eoseline paljunemine seentel 1) Hallikud hallitusseened a. Nuttidega ehk sporangiumitega eripäraks: korraga vabanevad kõik eosed kui loor rebeneb. Selline paljunemine iseloomustab alamaid hallikuid ehk hallikuid, kellel puuduvad rakuvaheseinad hüüfides. Niimoodi paljuneb nutthallik b. Lülistunud eoskandjatega ehk koniidikandjatega eripäraks: teoreetiliselt vabanevad eosed järk-järgult vastavalt nende valmimisele, see paljunemine on omane kõrgematele hallikutele, kelle hüüfid on hulkraksed. Näiteks pintselhallik. Pintselhallikute abil tehakse hallitusjuuste. 2) Kübarseened a. Kottseened eosed asetsevad eoskotis ja ühes kotis on 4-8 eost ning eoskotid paigutuvad viljakeha eri piirkonda sõltuvalt liigist. Võivad olla kas pealispinnal (karikseened), või viljakeha alumises pooles (kogritsad, mürklid) b
Tulenevalt töö koostamise etappidest võib töö esialgne teema muutuda. Teema valikul tutvutakse erialase kirjandusega või olukorraga uuritaval objektil. Selle käigus peaks selguma, mis suunas tööd arendada. Soovitav oleks koostada nn. töö koostamise kalenderplaan, millest nähtuvad orienteeruvalt töö tähtsamate etappide ja peatükkide valmimise tähtajad. Ajakava koostamine ja sellest kinnipidamine on aluseks töö tähtaegsele valmimisele (Kirjalike tööde koostamise ja vormistamise juhend ... 2002; Referaadi vormistamine arvutis ... 2005). Kirjanduse valik Kirjanduse valik on õppuri iseseisev töö, mille edukus sõltub õppuri initsiatiivist ja mitmesuguste bibliograafiliste materjalide kasutamise oskusest. Allikmaterjalid võib jaotada kolme rühma: · publitseerimata materjalid (uurimistööde aruanded, diplomitööd, magistri- ja doktoriväitekirjad jm, mida säilitatakse raamatukogudes, arhiivides;
juba XVI sajandisse, tõusis asjaajamiskeele olulisus esile Eesti Vabariigi iseseisvumisega, sest siis sai eesti keelest riigikeel. See tähendas seda, et võõrkeelte (eriti vene keele mõju) taandus ning hakati tegelema eesti kirjakeele arendamisega. Teine tähtis sündmus asjaajamiskeele kujunemisloos on Tartu Ülikooli muutumine eestikeelseks 1919. aastal. Asjaajamiskeel laienes teaduskeelde ning see pani aluse mitmete oskussõnastike valmimisele. Käsitletava keelevariandi roll muutus veelgi olulisemaks Eesti Vabariigi taasiseseisvumisega 1991. aastal, sest alates sellest ajast muutus kogu asjaajamine Eestis eestikeelseks ning keelevarianti hakati kasutama peale haridusasutuste ka kõikides riigiorganites, ametiasutustes, institutsioonides jne. Kuna asjaajamiskeel on mõeldud niivõrd suurele sihtgrupile, siis toob esimene peatükk välja ka sellele keelevariandile omased stiilitunnused. Nendeks on teksti selgus,
Tulenevalt töö koostamise etappidest võib töö esialgne teema muutuda. Teema valikul tutvutakse erialase kirjandusega või olukorraga uuritaval objektil. Selle käigus peaks selguma, mis suunas tööd arendada. Soovitav oleks koostada nn. töö koostamise kalenderplaan, millest nähtuvad orienteeruvalt töö tähtsamate etappide ja peatükkide valmimise tähtajad. Ajakava koostamine ja sellest kinnipidamine on aluseks töö tähtaegsele valmimisele (Kirjalike tööde koostamise ja vormistamise juhend ... 2002; Referaadi vormistamine arvutis ... 2005). Kirjanduse valik Kirjanduse valik on õppuri iseseisev töö, mille edukus sõltub õppuri initsiatiivist ja mitmesuguste bibliograafiliste materjalide kasutamise oskusest. Allikmaterjalid võib jaotada kolme rühma: · publitseerimata materjalid (uurimistööde aruanded, diplomitööd, magistri- ja doktoriväitekirjad jm, mida säilitatakse raamatukogudes, arhiivides;
Tomat 1-aastane Soojalembene Kasvab peenral ja anumates Istutada kui öökülmad on Kastmine eelsoojendatud Koristatakse vastavalt viljade Juurestik hästi arenenud Taimed hukkuvad juba -1 Peenra põhja võiks panna möödas veega valmimisele On olemas: -piiratud kraadi juures kihi sõnnikut Peenrale 60x50cm (oleneb Umbrohu kitkumine Saak kestab kuni esimeste kasvuga sordid, piiramatu Ohtlik on ka alla +10 kraadi Peenar katta soovi korral sordist ka) Kui katad taimed kilega, siis öökülmadeni
Teiseks ning sugugi mitte vähetähtsaks sai Artur Conan Doyle Sherlock Holmesi juhtumustest lugemine ning ka hiljutine samateemalise filmi nägemine teostes kirjeldatud mõistuse ja mälu kasutamise keerdkäigud paelusid autorit väga. Kolmandaks inspiratsiooni allikaks oli autori isa, kelle üldised teadmised ning pealtnäha juhuslike faktide teadmine (loe: mäletamine) on autorit korduvalt hämmastanud. Siinkohal on sobilik tänada kõiki, kes käesoleva uurimistöö valmimisele kaasa aitasid. Autor tänab Südalinna Kooli viienda-, seitsmenda-, kaheksanda- ja kaheteistkümnenda klassi õpilasi kes nõustusid uurimustöö teste sooritama; oma isa Endrik Mõistlikku, kes nõu ja jõuga uurimistöö aitas kokku panna ning loomulikult oma juhendajat õpetaja Edith Asveiti. Käesolevas töös avaldab autor valdavalt isiklikke mõtteid ning arvamusi, seega võib väidetes esineda sarnasusi varem samateemaliste avaldatud töödes öelduga, kaudselt haakub see ka
annaabi.ee 
