Siidri ajalugu (2)

Sisukord
Sissejuhatus 2
1. Siidri ajalugu 2
1.1. Nimest 3
1.2. Normandia siider 3
1.3. Naturaalne süsihappegaas ja suhkur, mis on õunte oma 4
1.4. Janukustutaja ja maksevahend 4
1.5. Kõige populaarsem Inglismaal 5
1.6. Siidri võidukäik 5
1.7. Siidri energiarikkus ja alkoholisisaldus 6
1.8. Alkoholivabad siidrid 6
Sissejuhatus
Minu uurmimustöö objektiks on siidrid. Valisin selle teema, kuna ma ise olen alkohoolsete jookide osas suur siidri armastaja . Teised joogid mulle eriti ei maitsegi. Ka tundus see teema mulle huvitavana. Tänapäeval kuulub siider kindlasti naistejookide hulka, seega on siidri joojaid palju. Ma arvan, et see jook meeldib eelkõige naistele, kuna see on lahja ning tavaliselt suhteliselt magusa maitsega. Materjali kogumisel kasutasin ajakirju ning Internetti. Külastasin ka kahte ettevõtet. Need olid Põlva Selver ja Põlva Selvehall. Põlva Selveris oli suurem valik siidreid, kuna see pood on ka suurem. Sain teada väga palju uut informatsiooni. Minu uurimustöö eesmärgiks oligi hankida uut informatsiooni ning teha oma töö ka teistele huvitavaks ning meelepäraseks. Loodan, et ka teised, kes minu tööd loevad saavad teada üleüldise info siidri ajaloo kohta ning ka seda, kuidas siidrit tehakse.
1. Siidri ajalugu
Alkohoolsete jookide valmistamise kunst on väga vana ja selle algust ei mäleta enam keegi. Igal juhul on see seotud inimese paikseks jäämisega ja põllumajandusliku tootmise tekkimisega nooremal kiviajal. Polegi tähtis, milline jook on kõige vanem: õlu (teravili), siider (õun,pirn) või vein (viinamari). Tänapäeval on alkoholi sisaldavate jookide hulgas igaühel neist oma koht. [1]
Klassikaline siider on lahja alkohoolne jook, mida valmistatakse puuviljamahla kääritamisel pärmidega. Et siidrivalik suureneb Eestiski ja võidab joojate soosingut, siis tasub rääkida sellest joogist pisut lähemalt. [2]
1.1. Nimest
Tõenäoliselt on siidri nimi pärit heebrea keelest ja sõna shekar peaks tähistama joovastavat, küllastavat ning isu täitvat. Kreeklased nimetasid puuviljadest kääritatud jooki sikeraks, mis vanas prantuse keeles muutus sidreks. Tänapäeval on juhtivates „siidrikeeltes“vastavad terminid cidre (pr.k.) ja cider (ingl. k.). kuigi paljud siidrifännid peavad ehtsaks ainult õunasiidrit, näitab ajalugu, et seda jooki on juba aegade algusest tehtud nii õunast kui pirnist . Normandia õunasiider on siiski praegusel ajal kõige hinnatum. [1]
1.2. Normandia siider
Enamik tänapäeva siidritest tuleb vabrikutest ehk siis ostetakse puuviljakontsentraati, lahjendatakse, lisatakse suhkrut, kääritatakse, filtreeritakse, pastöriseeritakse, gaseeritakse jne. Lõpuks leiab selline tööstuslik siider tee poeletile kas siis pudelis või plekkpurgis. Mõnede toodete maitsmisel tekib tunne, et lisatud on ka tehisliku päritoluga aroomiaineid. Klassikalise, traditsioonilise siidri tegemine erineb selle kõigega võrreldes suhteliselt palju. Normandias on siidri valmistamine kujunenud täiuslikuks kunstiks.
Kõigi asjade algus on teadagi tooraine . Normandia siidri valmistamisel kasutatakse spetsiaalseid nn. siidriõuna sorte . Need on suhteliselt väikesed, tihke ning paksu koorega ja söömiseks praktiliselt kõlbmatud – mõrkjaskirbed, suure happesisaldusega ja tanniinisusega, kuigi magusad. Sordid jagataksegi laias laastus kolme maitsegruppi: mõrkjad, magusad ja happelised . Kokku loendatakse selliseid sorte üle 300. Õunad koristatakse vastavalt eri sortide valmimisele ajavahemikul oktoober kuni detsember. Pärast seda järelvalmivad õunad puust kastides 3-4 nädalat. Järgneb õunte purustamine, saadud mass jäetakse mõneks tunniks n-ö ligunema (maceration), eesmärgiga tuua esile enam värvi ja aroome. Selle massi pressimine toimub aeglaselt ning parima kvaliteedi taotlejad püüavad sellega mitte üle pingutada (600 liitrit mahla 1 tonni õunte kohta). Saadud mahl läheb käärimisele ja protsessis kasutatakse n-ö metsikut pärmi, mis on sadenenud õunakoorele küpsemise ajal, harvem kasutatakse kultuurpärme veinitööstusest. Protsessi püütakse hoida võimalikult aeglasena, saavutamaks paremat kvaliteeti. Parimal juhul kestab fermenteerimine 3 kuud ja joogi alkoholisisaldus on selleks hetkeks umbes 4,5 %. Aprillis -mais villitakse saadud toorsiider samasugusesse pudelisse nagu šampanjagi ja järgneb 6 nädala pikkune järelkäärimine, mille käigus eralduv gaas jääb pudelisse, seetõttu ongi siider kihisev jook. [1]
1.3. Naturaalne süsihappegaas ja suhkur, mis on õunte oma
Eeltoodu kirjeldab ligikaudselt väärtsiidri valmimist ja käsitleb seda üldistatult. Erinevatel tootjatel on kindlasti veidi erinev „käekiri“. Aga ühine joon on vältimatult see, et selline siider näeb poeletil välja nagu šampanja ja ka magusust iseloomustav terminoloogia on sama: Brut , Demi-Sec, Doux. Hinna poolest need tooted tööstussiidriga ei konkureeri- ka odavaim maksab umbes 60 krooni (0,75 l pudel) ja seda ei ole palju, sest kvaliteedi ja isikupära nimel on kõvasti vaeva nähtud. Ehk siis: süsihappegaas selles siidris on naturaalne (mitte balloonist), suhkrut ei lisata ja tooraine on regulatsioonile vastav siidriõun. Siinkohal ei tahaks jätta muljet, et tööstuslik siider on paha...ei, see on lihtsalt kvaliteetne, odav massiprodukt, mis meenutab ehedat siidrit. [1]
1.4. Janukustutaja ja maksevahend
Ajalooliselt on siidril olnud märksa rohkem kasutusalasid kui pelgalt janu kustutada . Ta on olnud koguni maksevahend. Juba Vana- Rooma leegionäridele maksti osa palka siidris. See oli igati kasulik, sest suvalise vee joomisega kaasnes ammustel aegadel sageli haigestumisrisk. Siidris leiduvad happed ja alkohol takistasid aga tõvestavate mikroobide arengut. Inglismaal oli veel paar sajandit tagasi kombeks maksta talusulastele osa palka siidris, kusjuures kuumal suveajal ja pühade puhul kahekordistati eraldatava märjukese kogust. Tavaline kogus oli ligikaudu poolteist liitrit päevas, pühade puhul võis usin sulane arvestada aga isegi kolme liitriga. [2]
1.5. Kõige populaarsem Inglismaal
Euroopas hoolitsesid siidri populariseerimise eest eelkõige Rooma leegionärid, kes oma vallutusretkedel viisid nii tooraine kui ka õunamahla kääritamise menetluse kõigepealt Inglismaale . Siidri võidukäik seal oli igati loogiline, sest viinamarjakasvatuseks Inglismaa kliima ei sobinud, küll aga kõlbas hästi õunapuudele. Inglismaalt levis selle joogi pruulimine ka Põhja-Prantsusmaale.
Inglismaal kasutati siidrit ka rituaalsetes kombetalitustes, näiteks ristimisvee aseainena. Tõsi, jumalasulastele selline uuendatud ristimisvesi eriti ei meeldinud. Mainimata ei saa jätta veel siidri ravitoimet. Parkainerikas siider sobis hästi kõhuhädasid leevendama, siidris sisalduv alkohol aitas puhastada haavu. [2]
1.6. Siidri võidukäik
Vanadest ürikutest selgub , et siidrit hakati jooma juba Vana-Roomas, kui roomlased oma vallutustega Normandiasse ja Inglismaale laienesid ning alustasid sealsetel viinamarjaistandusteks sobimatutel aladel siidriõunte kultiveerimist. Julius Caesar hakkas siidrit tootma Inglismaal, Kenti linnas. Muiste joodi siidrit suurest savist kylix’ist, mis käis käest kätte.
Hispaanlased näiteks võtsid esimesena kasutusele oliiviõlipressid siidri pressimiseks.  
14. sajandi Prantsusmaal oli siider sama populaarne kui vein. 17. sajandil aga vahetas siider vaid hooajati veini välja. 18. sajandil sai siider Ameerika rahvusjoogiks, aga juba järgmisel sajandil trumpab õllekultuur Ameerikas ja Euroopas siidri üle. 1990ndatel siidritarbimine Inglismaal kasvas, seal juuakse seda 8 liitrit ja Iirimaal 18 liitrit elaniku kohta aastas.
Inglismaal valmistatakse täna üle 350 siidrisordi, millest enamik on kuivad siidrid. Tööstuslik siider on Inglismaa juurtega ja seda tuntakse maailmas kui Inglise tüüpi siidrit.  Scottish & Newcastle on traditsiooniline Briti õlletööstus. Nende Strongbow on rahvusvaheliselt suurim ja tuntuim siidrimark. Tänavu sai Saku Õlletehas Strongbow tootmise litsentsi ja hakkas tootma Strongbow Goldi marki ka Eestis. See on seni ainuke naturaalne tööstuslik siider Eestis, kuhu pole lisatud ei lõhna- ega maitseainei d. On vähem magus ja seetõttu sobilik ka mehelikumale maitsele. Maailmas on siidritööstusel arenev turg ja tarbijaks ei ole ainult naine.
Siidrit juuakse veini või õlle asemel toidu kõrvale. Sobib hästi värskete salatitega ja on hea ka koos oliiviõliga salatikastmesse segatult. Samuti täiendab siider hästi pehmete juustude maitset . Magusamad siidrid passivad õunakookidega. [3]
1.7. Siidri energiarikkus ja alkoholisisaldus
Siidrijooja saab energiat suhkrust ja alkoholist. Siidri kui joogi energiarikkuse määravad kaks tegurit: suhkur ja alkohol. Võttes aluseks suhkrusisalduse, võib väita, et kõige rohkem annavad kaloreid suhkrurikkad magusad siidrid. Suhkrusisalduselt võiks siidrid tinglikult jaotada kolme rühma: kuivad, mille suhkrusisaldus algab 15 grammist liitris, poolmagusad – suhkrusisaldusega alates 25 g/l – ja magusad, milles on suhkrut 60 g/l või rohkem. Jaotusi on teisigi, kuid nende põhiolemus jääb sisuliselt samaks.
Alkoholiga siidritel on pudelisildile või purgimarkeeringule kantud alati alkoholisisaldust näitav protsent. Kuivades siidrites on alkoholisisaldus suurem ning nende energiarikkus tulenebki põhiliselt alkoholist. Enamiku meil müüdavate siidrite alkoholisisaldus jääb vahemikku 4,5–4,7%, mõnevõrra kangema kraadiga jookides on alkoholi 6–7,5%. Kõige rohkem energiat annavad magusad ja suurema alkoholisisaldusega siidrid, kuid sellist kombinatsiooni tuleb ette üsna harva. [2]
1.8. Alkoholivabad siidrid
Poest võib leida ka alkoholita siidreid. Need on magusad õuna- või pirnimaitselised gaseeritud karastusjoogid , mis sobivad lastele. Koostisosade loetelust leiame viited gaseeritud veele , õuna- või pirnikontsentraadile, suhkrule, sidrunhappele, aroomiainetele ja konservantidele. Et paljud alkoholivabad siidrid sisaldavad naturaalseid õuna- ja pirnilisandeid, on nad limonaadidest mõnevõrra kallimad. Sada grammi sellist keelekastet annab joojale peamiselt suhkrute arvelt ligikaudu poolsada kilokalorit. Et kõnealustes jookides on suhkrut küllaga, alkoholi aga üldsegi mitte, siis tagatakse nende säilimine lausa mitme konservandiga. [2]
Kasutatud kirjandus

Alop, August. Siider ... see sillerdav suvejook - Köök 2004 juuni. Lk. 54 – 57

http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel474_454.html

http://paber.ekspress.ee/viewdoc/390A40068D6A90D4C225739300586411
Lisa 1 Fizz Pear Lisa 2 Kopparberg Päran
Lisa 3 Kiss Strawberry Lisa 4 Kiss Cherry
Lisa 5 Ecusson Normandie Doux Lisa 6 Ecusson Cuvee Speciale
9