Tartu Botaanikaaia Ajalugu (0)

Tartu Botaanikaaia ajalugu
Tartu Botaanikaaia idee sai alguse 1802. aastal, mil värskesse ülikooli astusid teiste seas sisse kaks loodusteaduse huvilist. Neid asus juhendama noor teadlane G. A. Germann, kelle eestvedamisel rajatigi ülikooli poolt ostetud maatükile esimene botaanikaaed . Kahjuks poldud aga arvestatud liigirikka aia jaoks vajalike tingimustega ning aed tuli üle viia uude kohta. Selleks sobis 1806. aastal ülikoolile annetatud krunt Emajõe ääres, mis erines eelmisest suurema pindala, mitmekesisema relfeefi ning allikate olemasolu poolest. Germanni suure töö ning innuka organiseerimise tulemusena kasvatati aias 1807-ks aastaks juba 2367 erinevat liiki taime ning 1810-ks aastaks koguni 4360.
Pärast professori surma jäi botaanikaaed kaheks aastaks ilma juhatajata, kelleks 1811. aastal sai noor professor C. F. Ledebour. Viimase panusel kogus Tartu Botaanikaaed kuulsust , mitmekesistus taimeliikide valik, laienesid aia piirid ning asutati ka algne kasvuhoone troopikataimedele. Suuresti tänu Ledebouri teenetele kasvas aias 1827. aastaks 10 449 taimeliiki, millest osa küll hukkus, ent seemnete ulatusliku vahetuse läbi hoiti liikide arvu siiski kõrgel.
Nagu Ledebour, osales ka aia järgmine direktor, kelleks sai 1836. aastal viimase õpilane A. Bunge , mitmetes kaugetes ekspeditsioonides ning korraldas aia restaureerimist ning juurdeehitusi.
Pärast Bunge´i oli aia direktoriks professor M. Willkommi, kes oma lühikese ametisolekuaja jooksul lõi botaanikaaias kasvatatavatele taimedele kindla süsteemi, määras uuesti kõik liigid ning etikettis need.
Willkommi lahkumise järel ning E. Russomi juhatuse ajal elas botaanikaaed üle majanduslikult väga raske aja, millest välja aitas alles 1895 . aastal direktoriks saanud professor N. I. Kuznetsov. Pärast viimase siirdumist parematele jahimaadele 1915. aastal jäi aed taas kolmeks aastaks ilma kindla juhita ning veel palju aastaid juhtisid seda vaid lühiajalised direktorid , kes ei edendanud aias midagi märkimisväärset.
Tartu Botaanikaaed sai uue hingamise alles 1930. aastal, mil direktoriks määrati professor T. Lippmaa. Viimase eestvedamisel korrastati osakonnad ja kasvuhooned , suurenes aia teaduslik tähtsus ning laienes suhtlus ja seemnevahetus teiste samataoliste aedadega.
Õitsengule järgnes taas uus langus, mille põhjustas Saksa okupatsioon . Seekord hakkas aeda päästma aastal 1944 direktoriks asunud professor A. Vaga , tänu kelle suurele tahtele ning heale organiseerimisele taastas aed vaid mõne aastaga sõjaeelse seisu.
Pärast Vaga ametiaega pidasid direktori ametit veel H. Trass , V. Masing ning E. Lellep.
1969. aastal sai aed uue pikemaajalise juhi H. Kimmeli näol, kes keskendus tiigi puhastamisele ning uue palmimaja valmimisele.
A. Pärna direktoriks olemise ajal (1986-1995) aga ehitati botaanikaaiale oma paljundus - ja tootmiskompleks.
Pärast Pärna olid direktoriteks veel A. Vellak ja H. Tamm, tänu kellele valmis 2006. aastal uus troopikamaja.
1. jaanuaril 2014 liideti aga Tartu botaanikaaed loodusmuuseumiga ning loodi asutus TÜ loodusmuuseum ja botaanikaaed.